Soojusvahetus: toimub mõlema keha vahel, soojuskiirgus levib vaakumis; konvektsioon on soojusülekande liik, mille korral aineosakesed vahetavad oma asukohti; soojusjuhtivuse korral aineosakesed ei vaheta oma asukohta. Soojusjuhtivus toimub ennekõike tahketes kehades. Gaaside ja vedelike korral tuleb kasutada mitmesuguseid poorseid materjale. Boyle-Marioette seadus- rõhk ja ruumala on teineteisega pöörvõrdeliselt seotud. Neid protsesse mille korral temp ei muutu nim isotermilisteks protsessideks (T-isotermiline). Charles seadus ruumala ei muutu. Neid protsesse kus ruumala ei muutu nimetatakse isohoorilisteks protsessideks (V- isohooriline). Gay-Lussac´i seadus- rõhk ei muutu. Neid protsesse mille korral rõhk ei muutu nim isobaarilisteks protsessideks (P-isobaariline).1.Soojusvahetus-protsess kus keha/kehad vahetavad omavahel soojust(soojuskiirgus,konvetsioon,soojusjuhtivus).Konvetsioon-aineosakesed vahetavad
Episoodilises mälus on isiklikud mälestused- lapsepõlvesündmused,jutuajamised sõpradega, isiklikult oluline info. Protseduuruline mälu : säilitatakse infot sellest,kuidas midagi teha Känkimine (ingl chunking) on informatsiooni kokkupakkimine, mille käigus organiseeritakse materjal ümber lihtsmateks tuttavateks ühikuteks. Mäluvõtted Nimetatakse tahtlikke tegevusi, mille kasutamise tulemusel meeldejätmine paraneb ning meenutamine on edukam. Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel vaimne pilt tegelikkusest. Õpioskused on oskused õpitavat omandada ja mõista, seostada seda eelnevalt õpituga, struktureerida ja kasutada, tedvustada ja vajadusel ümber struktureerida. Eristatakse metatasandi oskusi - oskust jälgida ja olla teadlik sellest, mida ja kuidas õpitakse, samuti oskust luua ja säilitada õpimotivatsiooni ning saavutada õppimisel vajalik emotsionaalne seisund.
*Potensiaalne energia-energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. *Kineetiline ehk liikumisenergia-seda energiat omavad kõik liikuvad kehad. *Keemiline energia-vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus. *Sise- ehk soojusenergia on keha iga molekuli kineetilise ja potensiaalse energia summa *Laineenergia-laineliikumisega seotud energia Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks ehk endogeenseteks ja välimisteks ehk eksogeenseteks protsessideks. *Endogeensed protsessid: Maa sisejõud, maakoort mõjutavad jõud, mis saavad oma energia peamiselt Maa sisesoojusest ja gravitatsioonist. *Eksogeensed protsessid: Maa välisjõud, maapinda kulutavad jõud: tuul, vesi, jää jm. mis saavad oma energia peamiselt Päikeselt. Inimese energiatarve Energia saadakse *Kütuse põletamisel *Mehaanilise energia arvel voolava vee või tuule abil elektrit tootes *Tuumaenergiat kasutades *Päikeseenergiat kogudes
Aine- ja energiavahetus Organismid vajavad elutegevuseks paljusid erinevaid orgaanilisi aineid, mida kõiki looduses valmis kujul leida ei saa, seetõttu sünteesib iga organism talle ainuomased orgaanilised ained ise. Sünteesiprotsessideks vajalik energia saadakse väliskeskkonnast või toidus sisalduvate orgaaniliste ainete oksüdatsioonist. Selle tõttu jagunevad organismid autotroofideks ja heterotroofideks. AUTOTROOFID Autotroofide põhiosa moodustavad rohelised taimed. Esmase orgaanilise aine saavad nad fotosünteesiprotsessis. Selle toimumiseks vajavad nad väliskeskkonnast valgusenerigat ja anorgaanilisi ühendeid. Fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos (see on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähtaine.) Protsessi jääkprodukt - hapnik eraldub atmosfääri. HETETROOFID Suurem osa organismidest on heterotroofid. Heterotroofid on eluslooduse kõigi riikide esindajad, kes ei sünteesi ise foto-või kemosünt...
-Loomorganismid vajavad toitu.(valgud, lipiidid, suhkrud) Kõik elusolendid vajavad elutegevuseks energiat -TAIMED fikseerivad valguse energiat ,kasutavad seda fotosünteesil suhkrute sünteesiks -LOOMAD saavad energiat teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilise aine lagundamisel Kõik elusolendid vajavad energiat ainete organismisisesteks transpordiks, orgaaniliste ainete sünteesiks , liikumiseks ja teisteks protsessideks METABOLISM ainevahetus Ainevahetuslike protsesside regulatsiooniga tagatakse organismide stabiilne sisekeskkond ehk homöostaas -Selline stabiilsus püütakse tagada sõltumata väliskeskkonnas asetavaist muutusest HOMÖOSTAAS sisekeskkond Kõikidele irganismidele on omane paljunemisvõime -Organismid paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel -Ainuraksed organismid paljunevad pooldumise teel
Kliimamuutused Kliimasoojenemine ning sellega kaasnevad looduslikud protsessid on viimased viis aastat olnud väga tõsine arutlusteema maailmas. Eri riikide teadlased on samal seisukohal, et kliima on võrreldes varasema ajaga muutunud ning mingid uued lahendused peaksid sellele probleemile ühiskonnas aset leidma. Looduslikeks protsessideks võime lugeda vulkaanipurskeid, kasvuhoonegaase, ebaharilikke ookeanihoovuseid ja liigset päikese aktiivsust. Just päikese aktivsus on see, mis viimase kahe aasta jooksul on muutunud tõsiseks probleemiks. Mis saab loodusest, inimkonnast, kui päikesekiirguse aktiivsus tugevneb? Aktiivsuse kasvust saame tuua näite 2011. aasta suvest, kus päikesekiirguse aktiivsus oli nii suur, et Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut hoitas inimesi liigse päikseseaktiivsuse
Juhendaja : Tartu 2012 Kõrgahi Terase tootmine saab alguse toormalmi tootmisest spetsiaalsetes sahtahjudes kõrgahjudes Kõrgahju täidise moodustavad rauamaak, koks ja räbusti. Kõrgahju tehnoloogia Kõrgahjuprotsess seisneb oksiidse rauamaagi redutseerimises koksi abil. Koksi toodetakse kivisöest ja oma koostiselt koosneb ta peamiselt süsinikust. Koks on nii soojusallikaks koksi põlemisel eraldub pürometallurgilisteks protsessideks vajalik soojus kui ka raua redutseerijaks (taandajaks) maagist. Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti ränioksiidi SiO2) ning kütuses koksis oleva tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Spetsiaalselt töödeldud ahjutäidis maak, koks, räbusti viiakse kõrgahju ülevalt. Kütuse põlemiseks kõrgahju koldes antakse ahju ettekuumutatud põlemisõhku.
Need toimuvad teatud temperatuuril, mis oleneb peamiselt rõhust, termodünaamilise süsteemi osade piirpinnal, aga ka pindpinevustegurist. Ideaalne gaas molekulaarfüüsikas kasutatav idealiseeritud objekt, mida iseloomustatakse termodünaamikas ja molekulaarkineetilises teoorias erinevate tunnuste kaudu. Isoprotsess termodünaamiline protsess, mille käigus üks olekuparameetritest (p, V, T) on jääv. Neid nimetatakse isobaarilisteks, isohoorilisteks ja isotermilisteks protsessideks. Molekul aine väikseim osake, millel säilivad selle aine keemilised omadused. Molekulaarfüüsikas on molekul idealiseeritud objekt. Pindpinevus nähtus mille põhjustab molekulaarjõudude erinev mõju vedeliku pinnakihis ja sisemuses olevatele molekulidele. Rõhk füüsikaline suurus mis iseloomustab pindalaühikule mõjuvat rõhumisjõudu. Rõhumisjõuks nim. jõudu, mis mõjub risti pinnaga.
13.Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästlik kasutamine on esikohal: d)Eesti looduskaitseseaduses. 14.Eesti peamised keskkonnaprobleemid tulenevad: b)põlevkivi kaevandamisest ja põletamisest. 15.Natura 2000 loodusaladel kaitstakse peamiselt: a)väärtuslikke ja ohustatud liike. 16.Prügi kogumine eri konteineritesse vastavalt nende töötlemisviisidele on eelkõige kooskõlas: c)Agenda 21 põhimõttega. 17.Mullastiku hävinemise peamisteks globaalseteks protsessideks on erosioon ja kõrbestumine. 18.Elanikkonna informeerimise kohustus on keskkonda puudutavatest otsustest ning iga inimese õigus saada keskkonnainfot tuleneb Århusi konventsioonist. 19.Kõige rohkem on ohustatud madala arvukusega ja väikese areaaliga liigid. 20.Eesti looduskaitse alusdokumendiks on 2004. a. vastu võetud Looduskaitseseadus 21.Eestis elavad kotkad kuuluvad kaitstavate liikide I kategooriasse. 22.Meie rahvuspargid on Lahemaa, Soomaa, Matsalu, Vilsandi ja Karula. 23
Kordamine KT-ks . Tunnetusprotsessiks ehk kognitiivseteks protsessideks nim. neid psüühilisi protsesse , mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest( aisting, taju, mälu, mõju, mõtlemine, tähelepanu ja kujutlus).Analüsaator on närvisüsteemi osa , miis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning milles toimub nende analüüs ja süntees .Analüsaator koosneb kolmest osast : 1)Retsetorid ehk tundenärvilõmped , mis
organismide elutegevuse käigus tekkinud orgaanilisi ühendeid. EELISED PUUDUSED Saavad kogu energia suunata kasvamisse Sõltuvad otseselt teistest organismidest. ja arenemisse. Saavad energia valgusest - bakterid Saavad energia keemilistest reaktsioonidest - loomad, seened, bakterid Rakuhingamine (millisteks protsessideks jaguneb, millised on lähteained ja saadused (sh ATP hulk), kus rakus toimuvad?) Rakuhingamine on glükoosi lõplik lagundamine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse (ATP), eraldub süsinikdioksiid ja vesi. 6O2 + C6H12O6 = 6CO2 + 6H2O ETAPID 1. Glükolüüs 2. Tsentraaditsükkel 3. Hingamisahela reaktsioonid
loomad suudavad õppimise teel omandada, on piiratud. Inimkeele Mille poolest erineb inimeste ja loomade märkide arv on põhimõtteliselt vaheline märkidega vahendatud piiramatu. L6 suhtlemine inimeste keelekasutusest? - Struktureeritus ja grammatika - Loovus Millisteks sotsiaalseteks protsessideks on Suhtlemiseks, kultuurikonteksti ÕO6 vajalik keel? omandamiseks, väärtuste ja normide L6 omandamiseks, sotsiaalse grupi täisväärtuslikuks liikmeks saamiseks. Keele objektiivne sisu on
Uni Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste elus, mida nimetatakse uneks. Me veedame lausa kolmandiku elust magades. Uni kestab ööpäevas keskmiselt 8 tundi, aga see varieerub individuaalselt. Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Kehalisteks protsessideks on näiteks lihaste lõtvumise, muutused hingamises ja pulsi sageduses. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra. Ka ainevahetus aeglustub, immuunsussüsteem keskendub infektsiooniga võitlemisele ja suureneb kasvuhormooni nõristamine, mida vajame mitte ainult kasvamiseks, vaid ka keha seisundi parandamiseks. Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui vaimses elus. Une läbi uueneb meie
Need toimuvad teatud temperatuuril, mis oleneb peamiselt rõhust, termodünaamilise süsteemi osade piirpinnal, aga ka pindpinevustegurist. Ideaalne gaas molekulaarfüüsikas kasutatav idealiseeritud objekt, mida iseloomustatakse termodünaamikas ja molekulaarkineetilises teoorias erinevate tunnuste kaudu. Isoprotsess termodünaamiline protsess, mille käigus üks olekuparameetritest (p, V, T) on jääv. Neid nimetatakse isobaarilisteks, isohoorilisteks ja isotermilisteks protsessideks. Molekul aine väikseim osake, millel säilivad selle aine keemilised omadused. Molekulaarfüüsikas on molekul idealiseeritud objekt. Pindpinevus nähtus mille põhjustab molekulaarjõudude erinev mõju vedeliku pinnakihis ja sisemuses olevatele molekulidele. Sulamissoojus kristalltahkise soojuslikke omadusi iseloomustav füüsikaline suurus. See võrdub sulamiseks vajaliku soojushulga ja sulanud aine massi suhtega.
Milline loomade tegevus viitab loomauurijate (D.Herzing & S. Savage- Rumbaugh) uurimustes sellele, et loomadel on mentaalsed representatsioonid? Mille poolest erineb inimeste ja loomade vaheline märkidega vahendatud suhtlemine inimeste keelekasutusest? Sotsialisatsioon: kultuuri edasikandumist tagav protsess, mille käigus omandab inimene Millisteks sotsiaalseteks protsessideks kuluurikonteksti väärtused ja normid on vajalik keel? ja temast saab sotsiaalne grupi täisväärtuslik liige. Toimub keele vahendusel Implitsiidne sotsialisatsioon: Mis on sõna objektiivne ja subjektiivne sisu? Vastsündinud eristavad kõiki häälikuid
Toitained on kõik söödas olevad ained, mida loom kasutab energia saamiseks. Need võivad olla orgaanilised ained, kui ka mineraalelemendid. Toitefaktorid on toitained, mida loom ise ei suuda sünteesida ning need pärinevad söödast. Elutegevuseks on loomal kindlasti vaja energiat, proteiini, rasva, 14. vitamiini, 24. Mineraalelementi, vett ja hapniku. Toitaineid saavad loomad kasutada seedeprotsesside kaudu. Ainete lagunemise protsessi organismis nimetatakse kataboolseteks protsessideks. Katabolism on organismis toimuv protsess, mille käigus vabaneb energia. Sünteesiprotsesse organismis nimetatakse anaboolseteks protsessideks. Osaliselt lagundatud ained jäävad seedimata ja imendumata ning väljuvad organismist rooja, uriini või higiga. Metabolism on ainete lagundamise ja sünteesimise protsess. Toitumiseks nimetatakse toitainete ettevalmistamist ning saamist söötadest, kui neid süüakse.
ATP on keemiliselt olemuselt nukleotiid. Fosfaatjääke on 3 (trifosfaat), mille vahel on energiarikkad sidemed (2), tähist. ~ .Iga sideme katkemisel laguneb 30 kJ e 60 Kcal energiat, mida kasutatakse uute ainete sünteesiks. Kui üks side katkeb, saame ATP'st ADP (2fosfaatjääki), kui mõlemad katkevad, saame AMP ( 1 fosfaatjääk). Ül. A) varuainete lagundamine b) toiduainete lagundamine c) taimede puhul fotosüntees valgusfaasis./ Energia andmine erinevateks protsessideks 3. Milliste organismides toimuvate protsesside käigus sünteesitakse ATP'd? a) an/aeroobne lagundamine b) fotosünteesi valgusfaasi 4. Miks peetakse piimhappe moodustumist lihasrakkudes ainevahetuse umbteeks? Rakkudes pole ensüüme, mis piimhapet lagundaks, tuleb püroviinamarihappeks muuta, et lagundada saaks 5. Võrrelge aeroobset ja anaeroobset glükoosi lagundamist AEROOBNE ANAEROOBNE 1. protsessil kasutatakse hapnikku 1
tema temperatuuri ühe kraadi võrra. Aine erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik 1kg aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Sulamissoojuseks nimetatakse soojushulka, mida on vaja 1kg tahke aine muutmiseks vedelikuks sulamistemperatuuril. Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mida on vaja 1kg vedeliku aurustamiseks jääval temperatuuril. Adiabaatiliseks protsessiks nimetatakse soojuslikult isoleeritud süsteemis toimuvat protsessi. Pöörduvateks protsessideks nimetatakse selliseid oleku muutusi, mille korral süsteem või keha, pöördudes tagasi oma esialgsesse olekusse, läbib täpselt samasuguseid olekuid vastupidises järjekorras ja seejuures välistes kehades mingeid muutusi ei toimu. Suure tihedusega molekulaarsüsteemid Pindpinevustekuriks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on arvuliselt võrdne vedeliku pinna ühe ühiku võrra suurendamiseks vajaliku tööga.
.siseenergia jääb samaks, kuna töö=0. Carnot' tsükkel. Miks soojusmasinad peavad töötama tsükliliselt? Oma valemi tuletamisel lähtus Carnot' asjaolust, et suvalist kinnist tsüklit pV-diagrammil saab esitada lõpmata väikeste, suvaliselt ülesehitatud tsüklite summana täpselt samuti, nagu tehakse matemaatikas pindintegraalide arvutamisel. Seega on otstarbekas valida elementaartsükliks võimalikult lihtsasti arvutatavate protsessidega piiratud tsükkel. Niisugusteks protsessideks on adiabaat (ei toimu soojusülekannet) ning isoterm (soojusülekanne toimub konstantsel temperatuuril. Kahest isotermist ning kahest adiabaadist koosnevat ringprotsessi nimetataksegi Carnot' tsükliks. Carnot' tsükkel koosneb kahest isotermist (1 - 2 ja 3 - 4) ning kahest adiabaadist (2 - 3 ja 4 - 1). Soojusmasinas toimuvad protsessid on tsüklilist laadi. Ühes tsükli osas lisatakse soojus, teises tsükli osas tehakse tööd ja antakse osa soojust üle jahutajale
Ensüümid, vitamiinid ja hormoonid Tarmo Rattassep KP2-10 Ensüümid, mis need on ? Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust toetavaid biokeemilisi reaktsioone. Neid vajatakse kõigiks keemilisteks protsessideks, mis meie kehas toimuvad. Vitamiinid, mineraalid ega hormoonid ei saaks toimida ilma ensüümideta. Ensüümidest Arvatakse, et inimene sünnib kindla ensüümitagavaraga ning juurde saame me neid vaid toiduga samas aga vaid töötlemata ja kuumutamata toidust, kuna ensüümid hävinevad temperatuuril üle 48 kraadi C. Pankreas teeb küll pidevalt tööd ensüümide juurde tootmiseks, ent see kurnab organismi ja kulutab meie ensüümitagavara. Vananedes pankrease võime
Suurust või protsessi nimetakse determineerituks, kui selle väärtused on täpselt teada, või neid on võimalik täpselt ette ennustada. Sündmusi, mis võivad toimuda, kuid võivad ka mitte toimuda ja mille toimumist ei ole võimalik täpselt ette ennustada, nimetatakse juhuslikeks sündmusteks. Suurusi ja protsesse, mille väärtusi ei ole võimalik täpselt ette ennustada ja mis samades tingimustes käituvad erinevalt, nimetatakse vastavalt juhuslikeks ehk stohhastilisteks suurusteks ja protsessideks. Müraks nimetatakse väliskeskkonna juhuslikku mõju, mis avaldab mõju süsteemi väljundile, muutes selle juhuslikuks, kuid mida ei ole võimalik või ei vaadelda kui süsteemi sisendeid. Mürad on kõikides süsteemides. Müra toime avaldub süsteemi väljundis, kuid seejuures müra ei ole süsteemi sisend. Valgeks müraks nimetatakse juhuslikku protsessi, mille spektraaltihedus on konstantne kõigi sageduste korral nullist lõpmatuseni ja mille autokorrelatsiooni funktsioon on null
B Otsene redutseerimine (1000 - 1400°C) Joonis 4. Kõrgahi C Kande redutseerimine (400 – 1000 °C) Kõrgahjuprotsess seisneb oksiidse rauamaagi redutseerimises koksi abil. Koksi toodetakse kivisöest ja oma koostiselt koosneb ta peamiselt süsinikust. Koks on nii soojusallikaks – koksi põlemisel eraldub pürometallurgilisteks protsessideks vajalik soojus – kui ka raua redutseerijaks (taandajaks) maagist. 7 Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti ränioksiidi SiO2) ning kütuses – koksis – oleva tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Spetsiaalselt töödeldud ahjutäidis – maak, koks, räbusti – viiakse kõrgahju ülevalt. Kütuse
põhivaraühikud, eelnevad kombineerituna. Protsessid ja tegevused 1. Protsessid: Juhtimisprotsessid – juhivad süsteemi tööd Tugiprotsessid – neid on vaja põhiprotsesside toetamiseks. Teatud tugiprotsesside eesmärk on jälgida põhiprotsesside tõhusust. Põhitegevusprotsessid – kulgevad horisontaalselt läbi organisatsiooni, luues väärtust kliendile. Neid nimetatakse ka kliendile suunatud protsessideks. Põhiprotsessid lisavad sisendile väärtust ja tavaliselt seonduvad ettevõtte põhitegevusega (põhiprotsessid) 2. Kulukäiturid (-mõjurid) – kulude põhjustajad (põhjus-tagajärg seosed): mahupõhised ehk ressursipõhised ning tegevuspõhised Kriteeriumid: valitud kulukäitur peab osutuma tegevuse mõõturiks, peab eksisteerima lineaarne seos kulukäituri ja kulude vahel, ettevõtte teatud taseme kululiigid peavad olema
representatsioonid? saanud. Mille poolest erineb inimeste ja loomade Loomad ei suuda omandada niipalju vaheline märkidega vahendatud märke kui inimene ja sellepärast on nende L6 suhtlemine inimeste keelekasutusest? suhtlemine nii piiratud. Keele abil antakse edasi vilumusi, ÕO6 Millisteks sotsiaalseteks protsessideks on kogemusi, väärtusi, uskumusi, kogu vajalik keel? L6 kultuuri ja käitumisreegleid näiteks. Objektiivne annab edasi fakte aga Mis on sõna objektiivne ja subjektiivne subjektiivne on kellegi arvamust kajastav ÕO6 sisu?
ei pruugi koknreetne otsustamine lähtuda kõigist neist komponentidest. Siiski võib pidada grupis vastu võtetud otuseid ja hilisemaid negatiivseid tagajärgi just selle arusaama süüks, et see oli grupimõtlemine. Ka Griffini isikliku näite põhjal New Eraga võib tuua välja teatud erinevused tingimustest ja motiivides, mis Janise skeemis on välja toodud. Tihtipeale võib olla grupis eksperte ja võib olla ka väga põhjalik infootsing. Peamisteks protsessideks gupimõtlemises saab välja tuua atmosfääri või keskkonna tekkimise, teemade esitlus, info hankimine ja esitamine, arutelu ning otsutamine. Grupimõtlemise tekkimisel saab nö süüdistada mõnusat ja hubast atmsofääri. Kui tegemist oleks opositsioonidel paiknevate ja vägagi äärmustlike grupiliikmetega, siis on suurem tõenäosus, et esitatakse suuremas skaalas arvamusi ning lahendusi. Kui tegemist on omavahel tuttavate ja
1. Protsessid: juhtimis- ja tugiprotsessid, põhitegevusprotsessid Juhtimisprotsessid juhivad süsteemi tööd. Tugiprotsessid – neid on vaja põhiprotsesside toetamiseks. Teatud tugiprotsesside eesmärk on jälgida põhiprotsesside tõhusust. Põhiprotsessid - kulgevad horisontaalselt läbi organisatsiooni, luues väärtust kliendile. Neid nimetatakse ka kliendile suunatud protsessideks (customer-faced processes). Põhiprotsessid lisavad sisendile väärtust ja tavaliselt seonduvad ettevõtte põhitegevusega (põhitegevusprotsessid). 2. Kulukäiturid ja –kogumid Kulukäiturid on kulude põhjustajad (põhjus-tagajärg seosed) – Mahupõhised (volume-based) ehk ressursipõhised (resourcebased) – Tegevuspõhised (activity-based) Kulukäiturite kriteeriumid:
psühholoogilist külge. Tasemete järgi võib protsesse jaotada tinglikult Intrapersonaalseteks isikusisesed (hoiakud, sotsiaalne identiteet jne.) Interpersonaalseteks isikutevahelised (kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon jne.) Intrarühmaliseteks rühmasisesed (rühmaliigid, -dünaamika, otsustamine rühmas, konformsus , rollid jne.) Interrühmalisteks rühmadevahelised (rühmadevahelised hoiakud jne.) Ühiskonnatasandi protsessideks isikus & ühiskond, kultuur, mass jne. VEIDIKE SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA AJALOOST Sotsiaalpsühholoogia ajaloos on võimalik eristada kolme etappi Norman Triplett - viis 1897.a. läbi eksperimentaalse nn. jalgratturite uurimuse. Saksamaalt Meumann (uuris lihaste töövõimet) USAst Floyd Allport Wundt uuris psüühilisi protsesse (taju, mälu, mõtlemine, kõne). Jean Piaget uuris laste arengut Sumner - tõi kasutusse mõiste etnotsentrism. GRUPP
Kõrgahi Terase tootmine saab alguse toormalmi tootmisest spetsiaalsetes sahtahjudes kõrgahjudes Kõrgahju täidise moodustavad rauamaak, koks ja räbusti. Kõrgahju tehnoloogia Kõrgahjuprotsess seisneb oksiidse rauamaagi redutseerimises koksi abil. Koksi toodetakse kivisöest ja oma koostiselt koosneb ta peamiselt süsinikust. Koks on nii soojusallikaks koksi põlemisel eraldub pürometallurgilisteks protsessideks vajalik soojus kui ka raua redutseerijaks (taandajaks) maagist. Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti ränioksiidi SiO2) ning kütuses koksis oleva tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Spetsiaalselt töödeldud ahjutäidis maak, koks, räbusti viiakse kõrgahju ülevalt. Kütuse põlemiseks kõrgahju koldes antakse ahju ettekuumutatud põlemisõhku.
väliskeskkonnast informatsiooni vastuvõtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Tunnetusprotsessid. Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tunnetusprotsesside hulka kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Need kõik on omavahelt tihedalt seotud ja niisugune jaotus seega mõneti tinglik. Kuid neil on igalühel oma seaduspärasused. 2 2 Aistingud.
TUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tunnetusprotsesside hulk kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine kujutlus, keel. AISTINGUD Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aistingud : nägemis-, kuulmis-,haistmis-,maitsmis-,kompe- ehk puuteaisting
kloor, väävel, raud, tsink, mangaan, vask, koobalt, jood, seleen, molübdeen, vanaadium, nikkel, tina, alumiinium, kroom, fluor, räni, arseen, liitium), * vesi ja õhuhapnik. Sööda toitainete kasutamine loomorganismi poolt. Söötades leiduvaid toitaineid saavad loomad kasutada seedeprotsesside kaudu. Seede käigus söötades leiduvad toitained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Ainete lagunemise protsesse organismis nimetatakse kataboolseteks protsessideks. Tekkinud uued ühendid imenduvad verre või lümfi, kust loomorganism kasutab neid kehaainete sünteesiks ja toodangu moodustamiseks. Sünteesiprotsesse organismis nimetatakse anaboolseteks e. assimilatsiooni protsessideks. Ainete lagunemise ja sünteesiprotsesse kokku nimetatakse ainevahetuseks e. metabolismiks. Toitainete saamist söötadest, ettevalmistamist organismi pääsemiseks ja nende omastamist nimetatakse toitumiseks. SÖÖTADE JA LOOMA KEHA KEEMILINE KOOSTIS
V: ATP on keemiliselt olemuselt nukleotiid . Fosfaatjääke on 3 (trifosfaat), mille vahel on energiarikkad sidemed (2). Iga sideme katkemisel laguneb 30 kJ e 60 Kcal energiat, mida kasutatakse uute ainete sünteesiks. Kui üks side katkeb, saame ATP’st ADP (2 fosfaatjääki), kui mõlemad katkevad, saame AMP ( 1 fosfaatjääk). Ül. A) varuainete lagundamine b) toiduainete lagundamine c) taimede puhul fotosüntees valgusfaasis/ Energia andmine erinevateks protsessideks. 4) Millised org. ühendid on organismis energeetiliselt funktsioonilt esikohal? Miks? V: Kõige rohkem sisaldab organism hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku, sest neid on kõige rohkem energia tootmiseks vaja. 5) Millised võivad olla glükoosi lagundamise lõppsaadused? Millest oleneb nende teke? V: Glükoosi lagundamine: glükolüüs -> tsitraaditsükkel -> hingamisahela reaktsioonid. Lõppsaadused: -GLÜKOLÜÜSI ETAPIL – Tekib püroviinamarihape, selle teke
ning sellest pooltoodete (valtsmetalli) tootmist. Terase tootmine saab alguse toormalmi tootmisest spetsiaalsetes sahtahjudes kõrgahjudes (sele 2.1). Kõrgahju täidise moodustavad rauamaak, koks ja räbusti. Kõrgahjuprotsess seisneb oksiidse rauamaagi redutseerimises koksi abil. Koksi toodetakse kivisöest ja oma koostiselt koosneb ta peamiselt süsinikust. Koks on nii soojusallikaks koksi põlemisel eraldub pürometallurgilisteks protsessideks vajalik soojus kui ka raua redutseerijaks (taandajaks) maagist. Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti ränioksiidi SiO2) ning kütuses koksis oleva tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Spetsiaalselt töödeldud ahjutäidis maak, koks, räbusti viiakse kõrgahju ülevalt. Kütuse põlemiseks kõrgahju koldes antakse ahju ettekuumutatud põlemisõhku. Koksi põlemise
Orgaanilise maailma toimel kiireneb murenemine, tekivad mullad, kasvavad kinni veekogud, kujunevad turvas, lubjakivid, mitmesugused maagid ja põlevad maavarad. 31. Millest moodustub Maa sisejõudude energia ? See moodustub erinevate energiaallikate, s.o. Maa pöörlemisest tekkiva rotatsioonienergia, kosmilise energia ja radioaktiivsete elementide lagunemisel vabaneva energia summast. 32. Mis on maasisesed protsessid ? Maasisesteks protsessideks on: - kivimite metamorfism (moone) - magmatisminähted - vulkanisminähted - maakihtide kurrutumine - maakoore kõikuvliikumised - maavärinad 33. Mida nimetatakse geotermiliseks gradiendiks ja kui suur on ta keskmine väärtus ? Temperatuuri tõusu iga 100 m kohta nimetatakse geotermiliseks gradiendiks. Keskmiselt arvestatakse, et 100 m sügavuse kasvuga kasvab temperatuur 3 kraadi. 34. Mis põhjustab maavärinaid ?
Rahvas vaatas Gaiusele kui Tiberiuse asja jätkajale ja valis ta 123. aastaks rahvatribuuniks. Gaius Gracchuse seadused. Gaius otsustas eelkõige luua endale tuge Rooma ühiskonnas. Selleks teostas ta viljaseaduse, mille järgi anti rahvale vilja riiklikest ladudest alandatud hinnaga. Selle seadusega tõmbas Gaius enda poole Rooma linna kehvikkonna. Seejärel teostas Gaius toetuse leidmiseks kaubanduslikes ringkondases kohtuseaduse. Seni määrati kohtunikud kõigiks tähtsamaiks protsessideks senaatorite seast. Gaiuse seaduse alusel võeti neilt see õigus ja anti ratsureile (kaubanduslikule seisusele), kes sel teel said riigis suure tähtsuse. Sedasama eesmärki taotles ka teine Gaius Gracchuse samm: maksude kogumise andmine Väike- Aasias Rooma maksurentnikele. Peale selle asutati vaesema talunikkonna huvides Itaaliasse mõningad kolooniad. Samuti kavatseti asutada kolooniaid väljapoole Itaaliat, ja nimelt Aafrikasse, hävitatud Kartaago asemele
Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid: sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped jt. Protsesside toimumiseks vajatakse täiendavat energiat ja lähteaineid. Fotosünteesiks kasutatakse küll päikeseenergiat kuid enamikuks ülejäänud sünteesireaktsioonideks vajatakse organismisiseseid keemilisi energia varusid. Enamasti saadakse see ATP molekulist. Lisaks fotosünteesile on olulisteks a protsessideks veel DNA süntees, RNA süntees ning valgusüntees. Sahhariidid on organismis esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiallikaks. Erinevate org ainete d saadakse erinev energiahulk: 1g sahhariidide oksü vabaneb 17.6 kJ energiat, lipiidid 38.9 kJ ja valgud 17.6 kJ. Seega saab 1g lipiididest iumbes kaks korda rohkem energait kui teistest ühenditest. Katsed näitavad et näljutamisel, kasutab organism esmalt
Fotosünteesi kaks faasi: 1 Valgusreaktsioonides püüavad fotosünteesivad rakud päikese valgusenergiat ja muundavad selle keemiliste sidemete energiaks NADPH kui redutseerija ja ATP kui energiakandja vormis. Sealjuures eraldub hapnik. Valgusreaktsioon on seotud tülakoidmembraaniga. 2 Pimereaktsioonides ehk süsiniku fikseerimise reaktsioonides kasutatakse NADPH kui redutseerijat ja ATP hüdrolüüsi energiat endergoonilisteks protsessideks heksoossuhkrute jt. orgaaniliste molekulide sünteesil CO2-st. pimedusreaktsioon on seotud stroomaga. 2. FS valgus- ja pimedusreaktsioonide iseloomustus ja üldvõrrandid. Mis on elektronide doonoriks taimedes toimuvad FS-s? Kust pärineb vabanev hapnik? 3. Klorofüllid ja abipigmendid molekulide ehitus, neeldumismaksimumid, roll FS-s. Mõisted valgustneelav kompleks ja reaktsioonitsenter, nende ehitus ja funktsioneerimine.
KUTSEPSÜHHOLOOGIA, ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA, REKLAAMI- JA TARBIJAPSÜHHOLOOGIA, ERIPSÜHHOLOOGIA, SPRODIPSÜHHOLOOGIA. 1.4 PSÜÜHIKA BIOLOOGILISED ALUSED Närvisüsteem jaguneb kaheks peamiseks allsüsteemiks 1) SOMAATILINE NS – juhib organite välist, kehalist tegevust ning vahendab välismaailma tajumist. Töötluskeskuse poole suunatud infoedastuse protsesse, mida keskus vastu võtab, nimetatakse keskuse suhtes AFERENTSETEKS PROTSESSIDEKS ja vastavaid närvijuhteteid aferentseteks juheteedeks. Keskusest väljasuunatud protsesse nimetatakse EFERENTSETEKS PROTSESSIDEKS. 2) VEGETATIIVNE(autonoomne) NS – jaguneb kaheks allsüsteemiks 1) sümpaatiline süsteem –reguleerib siseelundite talitlust, ainevahtust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, luues sobiva seisundi kiireks ja asjakohaseks reageerimiseks välis- ja siseärritajatele. 2)
ülekandmist glükolüüsi raja vaheühenditele (püruvaat ja atsetüül-CoA), see protsess on tuntud kui fermentatsioon.1 Mõned organismid on võimelised ainult üht tüüpi katabolismiks aga enamus on mitmekülgsed ja võimelised valima erinevate radade vahel olenevalt sellest, mida keskkond dikteerib. Näiteks eristatakse baketerite hulgas fakultatiivseid anaeroobe, kes on võimelised oksüdatsiooni ja fermentatsiooni protsessideks. Enamik fakultatiivselt anaeroobe kasutavad anaeroobset metabolismi ainult hapniku puudumisel ja kui sobivad substraadid on olemas, sest anaeroobne metabolism ei ole nii tõhus. Aeroobsete mikroorganismide muutumine anaeroobseteks Fakultatiivsed mikroorganismid on võimelised muutma oma metabolismi, vastavalt keskkonna tingimustele. Üleminekul aeroobselt anaeroobsele metabolismile või vastupidi kaasnevad muudatused. Näiteks E.Coli sünteesib kahte erinevat tsütokroomi oksüdaasi
ebasoodsat nagu ainevahetuse lõpp-produktid, bakteriaalsed endotoksiinid jne. Meie keha üheks tähtsamaks puhastavaks organiks on ka maks. Kahjulike ühendite kahjutuks tegemine ning sidumine ühenditega, mille abil mürkained kehast eemaldatakse. Mürkide väljutamine maksas vajab kahte erinevat faasi ning oluline on, et mõlemad töötaksid efektiivselt. ,,Lihtsustatuna öeldes esimeses faasis kogutakse ebavajalikud ained kokku ja teises faasis aidatakse need kehast välja viia. Nendeks protsessideks vajab keha mitmeid ühendeid, vitamiinidest aminohapeteni, lisaks kindlasti ka puu- ja köögiviljades sisalduvaid fütotoitaineid. ,,Kui maksa esimene ja teine faas on ülekoormatud, kogunevad kehasse toksiinid. Paljud neist on rasvlahustuvad ja kogunevad keha rasvkoesse, kuhu võivad jääda väga pikaks ajaks. Esimeses faasis tegeleb maks jääkainete ettevalmistamisega organismist väljutamiseks. Näiteks muudetakse rasvlahustuvad toksiinid (paljud
andmete põhjal terviklikpilt (nn tajukujund) vahetult mõjuvatest nähtustest või objektidest. Eristatakse kuut taju liiki: · nägemis-, · kuulmis-, · haistmis-, · maitsmis-, · kompimis- ja · liigutustaju. Taju areneb tegutsemise ja oppimise kaudu. Taju on keeleliselt vahendatud. Taju on üldistus, mida enamasti nimetatakse ka sõnaga. Mälu Mäluga seoses räägitakse eraldi mäluliikidest ja mäluprotsessidest. Mälu protsessideks on meeldejätmine (omandamine, kodeerimine), säilitamine ning meenutamine (meeldetuletamine, ammutamine, reprodutseerimine). Töömälu. 1. Töömälu on ruum, kus hoitakse ja töödeldakse nii välismaailmast kui ka pikaajalisest mälust pärit infot, et kasutada seda arutlemisel, probleemide lahendamisel jm 2. Toomälu piirangud avalduvad ka siis, kui laps peab korraga tegelema mitme tegevusega.
mõtlemine, 8. Inglehart materialistlikud / postmaterialistlikud väärtused ja nende kujunemine 9. Keskkonnamure liigid ja nende levimus Ida-Euroopa riikide näitel 10. Lihtsustamine ja mõtteseosed keskkonnainfo seletamisel Tavainimese keskkonnaprobleemi tunnetamine ei lähtu teaduslikest kaalutlustest. Komplekssed keskkonnamõjud ja keerulised analüüsikäigud tõlgendatakse lihtsateks, endale mõistetavateks protsessideks (Fischhoff, 1982). Heuristilised mõtteseosed –tavaarusaamal põhinevad teadmised, “talupoja tarkus“, mis on kujunenud evolutsiooniliselt Universaalsed, kultuuriülesed Mõjutavad riskisignaalide valikulist töötlemist ja meelde jätmist 11. Keskkonnasõbraliku indiviidi sotsialiseerimine: vajalikkus indiviidi ja ühiskonna seisukohalt 12
Newton - universum, gravitatsiooni seadused. Jumal oli matemaatik. Bacon - empiirik - vaatlus, loodusnähtuste korduv registreerimine. Descartes - skolastiline arutlus "mõtlen, olen olemas." Tõsiasjade paikapidavuse loogiline tõestamine. Briti imperism Hobbes - inimene kui masin. kõik koosneb ainest, monistlik, inimene isekas, demokraatia on ohtlik. Locke - keha vaimu duaalsus. teadmised kogemusest. põhiemo: nauding & valu. kaasasündinud võime mentaalseteks protsessideks. Berkeley - reaalsus koosneb ainult tajudest. füüsilist maailma ei ole olemas. loodusseadused on ideed jumala teadvuses. Hume - religioon irratsionaalne ja ebapraktiline. arusaamine inimloomusest, Prantsuse sensualism Gassendi - vaatluspõhine teadvus - monism - kõik mis liigub, eksisteerib. Mettrie - oled see, mida sööd. ainult mateeria ja liikumine. Metsik loom = väikeaju. mida rohkem intellekti seda vähem instinkti. Positivism: ***Comte - sotsioloogid - Grupi rahulolu > individual
KÕRGTEMPERATUURSEL KIPSIL......................................................................................15 42. KUS KASUTATAKSE MADALATEMPERATUURSET KIPSSIDEAINET?................................15 43. TSEMENDI TOOTMISPÕHIMÕTE?................................................................................15 44. MIDA LOETAKSE TSEMENDI KORROSIOONIKS?...........................................................16 45. MIDA LOETAKSE TARDUMISE JA KIVINEMISE PROTSESSIDEKS?....................................16 2 BETOONID..................................................................................................................... 17 1. MIS KOMPONENTIDEST SEGAD KOKKU BETOONI?.........................................................17 46. BETOONI LIIGITUS TIHEDUSE JA TUGEVUSE JÄRGI (MIDA TÄHENDAB TUGEVUSE PUHUL NT C20/25)...................................................................
4) aju vahendab ka mitteteadvustatud psüühilisi protsesse 5) perifeerne ehk piirde-NS moodustub pea- ja seljaajust väljuvatest ja sinna suubuvatest närvidest koos nende lõpmetega elundites ja kudedes 6) sensoorne allsüsteem vahendab meeleelundite tööd ja tajumist; võetakse vastu ärritusi välis- ja sisekeskkonnast ning juhitakse need kesknärvisüsteemi (KNS) 7) töötluskeskuse poole suunatud infoedastusprotsesse, mida keskus vastu võtab, nimetatakse keskuse suhtes aferentseteks protsessideks 8) keskusest väljasuunatud protsesse nimetatakse eferentseteks protsessideks; liikumine vegetatiivne (autonoomne) NS 1) sümpaatiline süsteem – reguleerib sisesundite talitlust, ainevahetust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, luues sobiva seisundi kiireks ja asjakohaseks reageerimiseks välja- ja siseärritajatele 2) parasümpaatiline süsteem – soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist
sekretäri) nõudel Järelanalüüsi protsesside sisuks on Analüütilise protsessi tulemuste valideerimine ning interpreteerimine, mis on seotud kahe kvaliteedieesmärgiga (“Täpsed tulemused” ning “Õigeaegne aruandlus” Postanalüütiline protsess (funktsionaalsed eesmärgid) Funktsionaalsete eesmärkide mudelil on funktsionaalset allsüsteemi defineeriv suurem funktsionaalne eesmärk ning protsess(Postanalüüs) jagatud väiksemateks eesmärkideks- protsessideks (valideerimine ja interpreteerimine), kasutades extend stereotüübiga seost. Rohkem nagu do you wanna build a konspekt millest oleks midagi aru ka saada hahah I’m so sorry Funktsionaalsed eesmärgid on seotud sobivate kvaliteedieesmärkidega (nii täpselt kui saab). Ka väiksemad funktsionaalsed eesmärgid-protsessid võivad vajada (kui nad on piisavalt mahukad ja tähtsad) iseseisvate funktsionaalsete allsüsteemide (UML pakettide)
Joonistage Carnot' tsükkel koordinaatides p ja V. Miks soojusmasinad peavad töötama tsükliliselt? Oma valemi tuletamisel lähtus Carnot' asjaolust, et suvalist kinnist tsüklit -diagrammil saab esitada lõpmata väikeste, suvaliselt ülesehitatud tsüklite summana täpselt samuti, nagu tehakse matemaatikas pindintegraalide arvutamisel. Seega on otstarbekas valida elementaartsükliks võimalikult lihtsasti arvutatavate protsessidega piiratud tsükkel. Niisugusteks protsessideks on adiabaat (ei toimu soojusülekannet) ning isoterm (soojusülekanne toimub konstantsel temperatuuril. Kahest isotermist ning kahest adiabaadist koosnevat ringprotsessi nimetataksegi Carnot' tsükliks. Carnot' tsükkel koosneb kahest isotermist (1 - 2 ja 3 - 4) ning kahest adiabaadist (2 - 3 ja 4 - 1). Soojusmasinas toimuvad protsessid on tsüklilist laadi
Aura Jaffa on mahlakas, õrnalt karboniseeritud karastusjook, mis sisaldab 5% naturaalset apelsinimahla ja turgutuseks veel C- vitamiini, mis aitab organismil tõhusa antioksüdandina tõrjuda mürkaineid, toetab naha elastsust ning aitab kiirendada ainevahetust. Apelsinimahl sisaldab ka kaaliumi, mis on vajalik rakusisesteks protsessideks. Jaffa on mõnus uudis kõigile limonaadisõpradele, kuna tegemist on tervisliku janukustutajaga, mis maitselt meenutab ennekõike värsket apelsini. Aura Jaffa karastusjookidest mahlasem. Aura Jaffa - apelsin A Le Coq Kali Kaljasid on kahesuguseid: ühed on tehtud naturaalse kääritamise meetodil ja ehtsatest linnastest, teised... Nojah, mis neist teistest
kahjustuda=kuluda) (RNA-elu) Puriinalused: A G pürimidiinalused: C T U C-G, T-A Geenis lisaks loetavale teabele: regulatoorne osa seostumisjärjestus (promootor) lahutusjärjestus (terminaator) mRNA rRNA tRNA 1 Üldbioloogia. 1.-2. väga tähtis! RNA Valk translatsioon (tõlkimine) (teabe rakendamine protsessideks) Tripletid nukleotiidide kolmik, mis kodeerivad ühe amiinohappe, geneetilise koodi põhi aluseks kõik käib kolme kaupa Komavaba pole märget, kust algab ja kust lõppeb üks triplet. Tripleti algust nihutades sama rna pealt võib sünteesida kolm täiesti erinevat valku. Kolm positiivset sündmust on korraga võimatu teostada. Kattuvad geenid ei evolutsioneeru Universaalne Ühetähenduslik ei saa olla 0.5% erinevust Mittekattuv
Taimedes kulgeb fotosüntees kloroplastide tülakoidmembraanides. Faasid: · Valgusreaktsioonidesopüüavad fotosünteesivad rakud päikese valgusenergiat ja muundavad selle keemiliste sidemete energiaks NADPH kui redutseeija ja ATP kui energiakandja vormis, kusjuures eraldub hapnik. · Pimereaktsioonides ehk süsiniku- fikseerimise reaktsioonides kasutatakse NADPH kui redutseerijat ja ATP hüdrolüüsi energiat endergoonilisteks protsessideks heksoossuhkrute jt orgaaniliste molekulide sünteesil CO2st. · · Valgusreaktsioonid on seotud tülakoidmembraanidega, pimereaktsioonid aga `stroomaga. 10. Millistes imetajate kudedes on glükoosi katabolismi pentoosfosfaatne rada aktiivne ja mida selle raja oksüdeerivates reaktsioonides toodetakse? Milleks tekkivaid ühendeid kasutatakse? Toimub maksa ja adipooskoe rakkude tsütoplasmas. (Puudub lihaskoe rakkudes, kus
annaabi.ee 
