V=37,5 = 52734 m 27 000 100% 52734 x 100 52 734 - x % = 27000 = 195,3 195,3-100 = 95,3% Vastus:95,3% suureneb pindala. Erinevad intressidega % ülesanded ja leia nende liigtus -Brutto ja netto möisted kaaluühikutega % ülesanded. 1.Netto ja brutto Kui palju saab tööandja palgapäeval palka, kui tema brutopalk on 5240 euri? Sellest arvestatakse maha töötuskindlustus 1%, pensionikindlustus 2% ja tulumaks 24%. Tulumaksuvaba on 1700 euri. Kõik maksud võetakse täiskroonides. Tulumaks võetakse järelejäänud summalt (kui töötuskindlustus ja pensionikindlustus on maha arvestatud). Lahendus. 1) Kui suur on töötuskindlustus? 0,01 · 5240 = 52,4 2) Kui suur on pensionikindlustus? 0,02 · 5240 = 104,8 3) Kui suurelt summalt makstakse tulumaksu? Maksustatav summa = brutopalk tulumaksuvaba miinimum töötuskindlustus pensionikindlustus 5240 1700 52 105
................................... 8 5. Lahuste ja kontsentraatide ülesanded..................................................................................9 5.1 Lahused ja kontsentraadid:............................................................................................9 6. Intressidega % ülesanded.................................................................................................. 10 6.1 Käibemaks ja intress:.................................................................................................. 10 6.2 Brutopalk, netopalk ja tulumaks:................................................................................ 11 Protsent..................................................................................................................................12 Kokkuvõte.....................................................................................................................
b) 5% 40 kg-st b) 2% 340 meetrist c) 25 % 24 tunnist c) 50 % 720 kroonist d) 90 % 40 km-st d) 42 % 6500 km-st e) 75% 440 kroonist e) 75 % 280 tsentnerist f) 62% 3500 meetrist f) 80 % 65 tunnist g) 50 % 645 kroonist g) 15 % 42 kroonist Kehtna Põhikool koostaja õp. L. Kundla 4 Protsent Protsent Osa leidmine arvust Osa leidmine arvust
nimiväärtus + intress) laenutähtaja lõpul. Eeltoodu selgitab ka esimest printsiipi, mille kohaselt sama nimiväärtusega raha reaalne väärtus erinevatel ajamomentidel on erinev. Näide 2.1.1. Kaupo andis Jürgenile üheks aastaks laenu 1000 EURi intressimääraga 10% aasta kohta. Kui suure summa pidi Jürgen Kaupole ühe aasta pärast tagasi maksma? Lahendus. Kuna 10% 1000-st on 0,1 1000 100, siis intress laenatud summalt on 100 EURi. Seega aasta pärast peab Jürgen Kaupole tagasi maksma laenu põhisumma 1000 EURi koos intressiga 100 EURi ehk kokku 1100 EURi. Siin laenu andja ehk Kaupo poolt antud laen 1000 EURi on finantsiliselt ekvivalentne Jürgeni poolt aasta hiljem Kaupole tagasi makstud 1100 EURiga. Järelikult antud tehingus on tehingu osaliste Kaupo (laenuandja) ja Jürgeni (laenusaaja) kohustused rahaliselt ekvivalentsed. # Märkus 2.1.1
..." (What if analysis). Simuleerimismudeleid kasutatakse, kui optimeerimismudeleid pole võimalik konstrueerida. Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu Matemaatiliste mudelite korral tuleb eristada nende matemaatilist kuju (struktuuri) ja mudelite sisu tõlgendamist, interpreteerimist. NÄIDE 1.1. Lõppkapitali arvutamise mudel Härral X on pangas tähtajalisel hoiusel 12 000 kr. Kui suur summa on tal pangaarvel aasta pärast. kui aastane intress on 9%? Võtame kasutusele järgmised tähistused Seos lõppkapitali arvutamiseks algkapital K0 ' 12 000 kr K1 ' K0 % r K0 ' K0 (1%r) aastaintresss r ' 9 % lõppkapital K1' ? Leiame lõppkapitali väärtuse K1 ' 12000 (1 % 0,09) ' 12000 @ 1,09 ' 13080
Matemaatika nuputamisülesandeid 4. ja 5. kl õpilastele Panin siia kirja 325 ülesannet, mida võiks anda nuputamiseks 4. ja 5. kl matemaatikahuvilistele õpilastele. Olen nuputamisülesanded väga erinevatest allikatest juba mitu aastat kogunud ja olümpiaadiks ettevalmistamisel praktikas kasutanud. Praegune valik on selline. Võib-olla on need ülesanded natukene abiks ka mõnele kolleegile. On lisatud ka vastused ja üks võimalikest lahenduskäikudest. 1. Ühe staadioniringi läbimiseks kulub Sassil 3 minutit ja Reinul 4 minutit. Poisid alustasid jooksu samal ajal samalt stardijoonelt. Leia vähim aeg, mis kulub poistel, et ületada jälle samaaegselt seda stardijoont. VASTUS: 12 minutit, sest see on väikseim arv, mis jagub nii 3-ga kui ka 4- ga. 2. Mitu kolmnurka on joonisel? VASTUS: 20 3. Mari elab koos ema, isa ja vennaga. Neil on kodus üks koer, kaks kassi, kaks papagoid ja akvaariumis neli kuldkala. Mitu jalga on neil kõigil kokk
1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu Matemaatiliste mudelite korral tuleb eristada nende matemaatilist kuju (struktuuri) ja mudelite sisu tõlgendamist, interpreteerimist. Näide 1-1 Lõppkapitali mudel Näide 1-2 Toodangukasvu mudel Isikul on pangas tähtajalisel hoiusel 12 000 Aasta algul oli tehase toodang 12 000 toodet kr. Kui suur summa on tal pangaarvel aasta kuus. Uue tehnoloogia kasutuselevõtt suu- pärast. kui aastane intress on 9%? rendab tootlikkust 9%. Kui suur on kuu toodang peale tehnoloogia uuendamist? Võtame kasutusele järgmised tähistused: algkapital K0=12 000 kr Võtame kasutusele järgmised tähistused: aastaintress r=9% esialgne tootmismaht q0=12 000 lõppkapital K1=? tootmismahu suurenemine r=9%
150 1500 1800 2100 2400 2700 3000 3300 3600 3900 155 1550 1860 2170 2480 2790 3100 3410 3720 4030 160 1600 1920 2240 2560 2880 3200 3520 3840 4160 165 1650 1980 2310 2640 2970 3300 3630 3960 4290 170 1700 2040 2380 2720 3060 3400 3740 4080 4420 175 1750 2100 2450 2800 3150 3500 3850 4200 4550 28 30 32 34 36 38 1820 1950 2080 2210 2340 2470 1960 2100 2240 2380 2520 2660 2100 2250 2400 2550 2700 2850 2240 2400 2560 2720 2880 3040 2380 2550 2720 2890 3060 3230 2520 2700 2880 3060 3240 3420 2660 2850 3040 3230 3420 3610 2800 3000 3200 3400 3600 3800 2940 3150 3360 3570 3780 3990 3080 3300 3520 3740 3960 4180
1) Arvutada eelarvestatud kasum ja kasumilävi (tk), lähtudes toodangu planeeritud struktuurist 2) Oletame, et müüakse 8000 väikest, 8000 keskmist ja 4000 suurt kotti Arvutada uus kasum ja kasumilävi Ülesanne 3.6 Leida puuduvad summad (tuh. Kroonides), näidates arvutused. Varude jäägid ei muutunud Müügikäive 9200 Kas. põhimat. 3500 Põhitüüliste palk 2100 Tootmise lisakulude muutuvosa 1000 Tootmise lisakulude püsivosa 500 Müüdud toodangu omamaks. muutuvosa Müüdud toodangu maksumus tootmisomahinnas Müügi ja halduskulude püsiosa 800 Brutokasum Piirkasum D Esmaskulud Konverteerimiskulud F Ärikasum G Ülesanne 3.7 Arvutada puuduvad summad kroonides, v
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
(1) Maksuhaldur kontrollib käesoleva seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. (2) Maksuhalduri ülesanded on: 1) kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras; 2) arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad; 3) nõuda sisse maksuvõlad; 4) kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi. MAKSUDE ARVESTUS (Janek Keskküla), Tallinna Majanduskool 1 RP089 (2009/2010)
Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist. Intresside kapitaliseerimine intressi lisamine kasvitatavale kapitalile. EAR - kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Efektiivne aastane intressimäär seega vastab intressimäärale, mida oleks kohandatud kord aastas ning mis annab sama tulemuse kui osaline liitkasvitamine. 8. Miks nominaalne (lepinguline) intressimäär ei pruugi olla reeglina sama mis
väärtuse teada saamiseks tuleb läbi viia väärtuse hindamine. Ajalugu: John Newton’i liitintressi teooria, Edmund Halley’ nüüdisväärtuste tabel, John Smart’i osamaksete tabelikogumik, Richard Parry raha ajaväärtuste tabelite raamat. William Inwood’i tabelid, Alfred Marshall’i väärtuse hindamise valem, Irving Fisher’i intressiteooria, L.W.Ellwood’i tabelid-väärtuste hindamise meetodid ja tabelid. RAHA AJAVÄÄRTUS Mõisted: Lihtintress (simple interest) – intress, mida arvutatakse igal järgneval perioodil ainult algsest põhisummast. Liitintress (compound interest) – intress, mida arvutatakse põhisummalt ning sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt. Tulevikuväärtus (future value) – olevikus (praegusel ajahetkel) liitintressiga investeeritud rahasumma väärtus tulevikus. Nüüdisväärtus (present value) – tulevase väärtuse pöördväärtus ehk teisisõnu, kui suur on tulevikus saadava rahasumma väärtus täna.
rahaomanikule lisapreemiat, mille võrra ta saab tulevikus rohkem tarbida. Inflatsioon vähendab raha väärtust ja tulevikus ostetavad kaubad kallinevad. Raha säilitamisega on seotud alati risk raha kadumise osas. Raha tänase väärtuse leidmist nimetatakse diskonteerimiseks, kus tulevasi rahavoogusid vähendatakse diskonteerimismäära ehk kapitali alternatiivkulu abil. Mida suurem on raha hind ehk intress, millega tulevikus saadavat raha tänasesse päeva diskonteeritakse, seda vähem väärtuslik on see rahavoog täna. Raha tulevikuväärtus Raha tulevikuväärtus (FV- future value) näitab, kui suur on praegu olemasoleva raha väärtus tulevikus. 17 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Näide: Viieaastase tähtajaga hoiuse intressimäär on 3% aastas
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmin
Finantsraamatupidamine SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST.............................................................3 1. Rahvusvahelised arvestusmudelid...................................................................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19
6. Mida kujutab endast liberaalne majandus, mida kasutas Eesti ja kas selle kasutamine tõi pigem edu kui probleeme? 7. Kas suured infrastruktuuriettevõtted tuleb maha müüa või jätta riigi omandisse? Tallinna Vesi, Eesti Energia, raudtee jne.. 88. Kas Eesti ettevõtete müük välismaistele omanikele on positiivne nähtus? Mida te arvate väitest "kapitalil pole rahvust"? 9. Eesti maksupoliitika, kas mõistlik on astmeline või proportsionaalne tulumaks, kas otsene või kaudne maksustamine? 10. Miks tekkisid Eestis suured töötuseprobleemid enne ja millised probleemid on tekkinud tööjõuga pärast Eesti liitumist EL-ga? 11. Mida 11 Mid täh tähendab d b majanduse j d "ül "ülekuumenemine" k i " jja miks ik analüütikud selle eest Eestit hoiatavad?
JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. --- MÕISTED: kavandamine - firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamine; organ
Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid ( ehitised, seadmed, materjalid) Tavaliselt mõeldakse kapitali tähenduses reaalset füüsilist kapitali ( tööriistad, seadmed jt) ja finantskapitali all (aktsiaid, obligatsioone , raha, hoiuseid) Tootmistegurid Teguritest saadav tulu Maa rent Töö palk Kapital intress Ettevõtlus kasum (dividend) Rent on tasu maa kasutamise eest. Palk on tasu tööjõu kasutamise eest Intress on tasu raha kasutamise eest. Kasum on ettevõtte omanike tulu, mis jääb alles kui maa, kapitali ja tööjõu kulud on tasutud. Dividend on osa aktsiaseltsi kasumist. Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majanduses on 3 põhisüsteemi: 1
Raamatupidamises organiseeritakse nende jooksev arvestus vastavatel kontodel. Hindamine varadele rahalise väärtuse omistamine. Soetusmaksumus (acquisition cost, historical cost) vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Õiglane väärtus summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Neto realiseerimisväärtus toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus miinus hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Kalkulatsioon iga kululiigi suuruse ja arvestusobjekti kulude kogusumma kindlakstegemine. Aruandlus arvestusandmete alusel koostatud koondnäitajate süsteem. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS
Panga tegevuseks 87 Kokku 100 Kokku 100 Kui tahetakse raha rohkem ringlusse lasta, siis vähendatakse kohustusliku reservi määra ja vastupidi. LAENU JA HOIUSE PÜSIVÕIMALUSED Eesmärgid: · ajutiselt puudu jäänud summade laenamiseks · pankade üleliigse raha lühiajaliseks hoiustamiseks Laenuvõimaluste üldine põhimõte · laenuvõimaluste korral ajutiste rahavajakute katmiseks on intress turumäärast kõrgem (kuna pankadel ei ole otstarbekas laenata üksteiselt raha kallimalt, kui on võimalik laenata keskpangalt, siis määrab püsilaenamisvõimaluse intress rahaturu intressitaseme ülempiiri); · laen tagatud keskpanga poolt eelnevalt vastuvõetavaks tunnistatud väärtpaberitega. Laenuvõimaluse eesmärgid: · vähendada maksesüsteemi riske, · vahend rahaturu intresside stabiliseerimiseks (intressiks on Euroopa Keskpanga
järel müüakse tehas alghinnaga 5 miljonit rahaühikut. Milline on taolise investeeringu tulumäär (tasuvus). Kas: 12 protsenti 10. Investeerimisfunktsiooni graafiku tõus on negatiivne (alla paremale), sest kui intressimäär alaneb, siis on rohkem investeerimisprojekte mis on kasumlikud. 11. Võrrand Y"katusega"=C(Y"katusega" - T"katusega") + I(r) + G"katusega" on lahendatav, et leida intressimäära tasakaalutase. 12. Kui (kogu)tulu on 4800 rahaühikut (rü), tarbimine 3500 rü, valitsuse kulutused 1000 rü ja maksutulud 800 rü, siis avaliku sektori sääst (avalik sääst) võrdub: ‒ 200 rü 200 rü 13. Tasakaaluseisundis võrduvad koguinvesteeringud: rahvamajanduse säästudega 14. Tarbimine (tarbmiskulutused) sõltuvad……..kasutatavast tulust ning investeeringud sõltuvad…….reaalsest intressimäärast.:samasuunaliselt (positiivselt), vastassuunaliselt(negatiivselt) 15
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on v
1 Töösuhe ja selle reguleerimine Töökorraldus ettevõttes Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tööelu kujundamisse. Töö tegemine on inimese igapäevane tegevus, et saavutada oma eesmärke. Siin müüb üldreeglina töötaja oma tööjõudu füüsilisele isikule või juriidilisele isikule. Seega tekivad tööalased suhted ja kellele müüakse oma tööjõudu, peab ka organiseerima kogu tööprotsessi ning tulemus mida saavutatakse kuulub seega tööandjale. Riik reguleerib vastavalt välja antud seadusandlusega selliseid ühiskondlikke suhteid ning ka töösuhteid vastavalt vajadusele. Seadustega on ära määratud töösuhte loomiseks vastavad võimalused. Ettevõtte kohustus on töökeskkonna korraldamine, seega üldvastutus lasub tööandja
Andemanalüüsi konspekt: Mõisteid küsitakse eksamis: näidete toomise, selgitamise, võrdlemise ja analüüsimise tasandil. Binaarne tunnus- sugu; jah/ei Järjestustunnus- kooli tüüp, 1-väga hea, 2- hea jne(NB!- Õpilaste hinnang koolile), kui suured on klaassid- väga suured, suured jne, milline kooli maine- väga hea, hea jne, millisesse vahemikku jääb arv (0-200, 201-301 jne) oluline oleks, et Display frequence ees oleks linnuke, siis saab teha sagedustabeli Intervalltunnus- 1-väga hea, 2-hea jne (NB!_- Kooli hoolekogu hinnang eelmise õppeaasta tulemustele?/ Kooli hoolekogu hinnang eelmise aasta juhtimisele?) , hulk (n: minu klassi avatakse), vanus (keskmine vanus), kui kaugel asub kool millestki- km-tes, Nimitunnus- millegi nimi, huviringude nimed, kooli nimi jne, kas koolis töötab nõustaja- ei tööta, töötab, mõlemad jne, Kiire ü
Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, töötusemäär, hõive
Cobb-Douglase tootmisfunktsioon kohaselt tööjõu piirprodukt MPL suureneb kui: kapitali koggus suureneb 17. Tarbimine (tarbimiskulutused) sõltuvad ...... kasutatavast tulust ning investeeringud sõltuvad ....... reaalsest intressimäärast: samasuunaliselt (positiivselt); vastassuunaliselt(negatiivselt) 18. Kui tarbimisfunktsioon on C=150+85Y ja Y väheneb 1-e ühiku võrra, siis sääst S: väheneb 0,15 ühiku võrra 19. Kui kasutav tulu on 4000 rahaühikut, tarbimine 3500, vaöitsuse kulutused 1000 ja maksutulud 800,siis erasääst = 300 ning avaliku sektori säääst= -200 20. Pikal perioodil on koguprodukti ja rahvatulu tase määratud: tootmistegurite hulgaga ja tootmisfunktsiooniga 21. Töö(jõu) piirprodikt MPL on: täiendav toodang tööjõu üheühikulisel lisandumisel 22. Kapitaali reaalne rent on kapitaliühiku hinda mida mõõdetakse: toodangu ühikutes 23
PANGATEENUSED HOIUSTAMINE LAENAMINE ARVELDUSED MUUD TEENUSED HOIUSTAMINE Nõudmiseni hoius: kontol oleva summa piires ülekanded, sularaha väljavõtmine. 21 Tähtajaline hoius: pikemaajaliseks rahasummade hoiustamiseks, kehtestatud summa miinimumpiir, täiendavaid sissemakseid teha ei saa. Intress kõrgem, sõltub tähtajast, ennetähtaegse lõpet. korral kõrgemat intressi ei maksta. Tähtajaline säästuhoius: pikemaajaliseks raha hoiustamiseks ja kogumiseks, tähtaeg 6-24 kuud, saab teha täiendavaid sissemakseid, kehtestatud miinimumpiir, ennetähtaegsel lõpetamisel kõrgemat intressi ei maksta. Kasutushoius: pank kannab igakuiselt hoiustaja või tema poolt näidatud isiku kontole hoiuse ja sellelt teenitud intressid kokkulepitud ulatuses, tähtaeg 6-24 kuud. Sobib rahakasutuse
Kaudkulud: Allüksuste püsikulu 380 430 810 (turunduskulu) Jääktulu IV 1095 1545 2640 Ettevõtte 450 450 turunduskulud Ettevõtte 1180 1180 üldhalduskulud Ettevõtte ärikasum 1010 1010 Tabel 8. Finantstulemuse ja kliendirentaabluse kujunemine (võrdle ettevõtte kasumi- aruandega lk 16) MÜÜGIPIIRKOND A B KOKKU (REGIOONID) (tuh €) KLIENDIGRUPID x y z KLIENDID 1 2 3 4 5 6
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
