Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Protokoll". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
protokoll, sigrit, aule, tublid, tegijad, seadmine, allkiri, toivo, susi, hüpoteek, muhkelAS Äpu NÕUKOGU KOOSOLEKU PROTOKOLL Tartu 15. oktoober 2009 nr 1-2/4 Planeeritud aeg 10.00-11.00 Tegelik aeg 10.00-10.30 Juhatas Inna Ilus Protokollis Liia Kask Osa võtsid nõukogu liikmed : Kati Kaunis, Toivo Tore Kutsutud : Swedbank´i suurkliendihaldur Sulev Susi PÄEVAKORD 1. Hüpoteegi seadmine 2. Volituste andmine lepingute sõlmimiseks OTSUSTATI 1.1Seada hüpoteek Swedbank´i kasuks kinnistule Herne 13, Tartu. 2.1 Volitada asjaõiguslepingu sõlmimiseks AS Äpu nimel juhatuse liige Mihkel Muhkel. (allkiri) (allkiri) Inna Ilus Liia Kask Juhataja Protokollija
AS NUNNUKE JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinn 09. jaanuar 2010 nr 1-4/2 Algus kell 10, lõpp kell 12.15 Juhatas Maie Maasikas Protokollis Juuli Jänes Osa võtsid juhatuse liikmed: Jaan Klaas, Peeter Kruus, Teet Tass, Paula Taldrik. Puudus Raimo Tirin Kutsutud raamatupidaja Kalle Kusta PÄEVAKORD: 1. 2010. aasta sponsorluse taotluste läbivaatamine. 2. 2009. aasta töötulemused. 3. 2010. aasta eelarve kinnitamine. 1. KUULATI: Peeter Kruus tutvustas 2010. aastaks esitatud sponsorluse taotlusi. Sõna võttis: Jaan Klaas andis selgitusi erinevate sponsorite kohta. Küsimus: OTSUSTATI: 1.1. Rahuldada muusikaringi ,,Viis viimast" taotlus ja eraldada 5000 krooni toetust. 2. KUULATI : Teet Tass tutvustas 2009. aasta töötulemusi. Sõna võttis: Jaan Klaas nentis, et 2009. a töötulemustega võib igati rahule jääda. OTSUSTATI: 2.1. Hinnata eelmise aasta töötulemused positiivseks. 3. KUULATI: Paula Taldrik tut
56, 652005. Koosolek algas kell 10:00. Koosolek lõppes kell 13:00. Osakapitali suurus koosoleku toimumise kuupäeva seisuga on 3000 euro. Koosoleku toimumisest teatati kõikidele osanikele. Osanike nimekiri ja koosolekul osalenud osanike nimekiri on toodud alljärgnevas tabelis: Nr Osanik Osa Häälte Osaniku esindaja Osaniku või nimiväärtus arv nimi ning tema esindaja esinduse alus allkiri 1 Kai Mets 1200 1 Kai Mets Kai Mets 2 Tiit Puu 1000 1 3 Mari Lill 800 1 Seega koosolekust võttis osa 100% osadega esindatud häältest. Koosoleku juhatajaks valiti Kai Mets ja protokollijaks Tiit Puu. Päevakord: 1. Osanike arvu muutumine. 2. _______________________________ 3. _______________________________ Otsused: 1. Mari Lill pole enam omanik. Otsuse poolt 75% häältest, vastu 25% häältest. 2
Kinnitan aktsiaseltsi asjaajamiskorra (Lisa 1). Lisa esimese lehe ülemisse parempoolsesse nurka tehakse kinnitusmärge. N: KINNITATUD AS Tubli tegevdirektori 09.oktoobri 2010. a käskkirjaga Käskkirja vorming Viisad Viisa on nõusolek ja vastutus dokumendi täitmise ja koostamise eest Viisad vormistatakse käskkirja originaaleksemplarile. Koostaja viisa vormistatakse vasakule, kooskõlastusviisad lehe paremale poolele Käskkirja vorming Allkiri Käskkirjal on üks allkiri ja must-valgel plangil sinise värviga (pastakas, sulepea, jne). Käskkirja vorming Kuupäev Märgitakse pärast dokumendi alla- kirjutamist. Käskkiri jõustub allakirjuta- mise kuupäevast, kui tekstis pole sätestatud muud kuupäeva. Päev kirjutatakse kahekohalisena ja käsitsi, kuu nimetus trükitakse sõnaga, aastaarv neljakohalise numbriga. N: 09. oktoober 2010 Käskkirja vorming Registreerimisnumber
5. Aktsiaseltsi juhatus kutsus kokku aktsionäride üldkoosoleku järgmise päevakorraga: - koosoleku juhataja ja protokollija valimine - majandusaasta aruande kinnitamine - jooksvad küsimused Koosoleku viis läbi aktsiaseltsi juhatuse esimees ning protokollis aktsiaseltsi juhatuse sekretär. Koosolek kinnitas majandusaasta aruande ja kutsus tagasi ühe nõukogu liikme. Viimane esitas kohtule hagi, milles palus tunnistada koosoleku otsused kehtetuks põhjusel, et koosoleku protokoll ei vasta seadusele, kuna koosolek ei valinud juhatajat ja protokollijat, vastavas rollis esinenud isikud tegutsesid omavoliliselt ning seega ei ole ka neil õigust protokollile alla kirjutada. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? § 302 lg 1, koosolek seadusega vastuolus hageja väitel. ÄS § 293 lg 4, päevakorraväliselt lahendatavad küsimused. 1. mida otsustati? 2. kuidas otsustati? Tehti otsus küsimuses, mida päevakorras ei olnud välja kuulutatud. § 294 lg 4 p 4, tühisuse alus.
majandusaasta aruande kinnitamine jooksvad küsimused Koosoleku viis läbi aktsiaseltsi juhatuse esimees ning protokollis aktsiaseltsi juhatuse sekretär. Koosolek kinnitas majandusaasta aruande ja kutsus tagasi ühe nõukogu liikme. Koosolekul olid kohal ainult juhatuse esimees, juhatuse sekretär ja kõik aktsionärid. Tagasi kutsutud nõukogu liige esitas kohtule hagi, milles palus tunnistada koosoleku otsused kehtetuks põhjusel, et koosoleku protokoll ei vasta seadusele, kuna koosolek ei valinud juhatajat ja protokollijat, vastavas rollis esinenud isikud tegutsesid omavoliliselt ning seega ei ole ka neil õigust protokollile alla kirjutada. Millistel alustel saaks nõukogu liige taotleda üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist? Kas üldkoosoleku otsuseid saaks kehtetuks tunnistada võttes arvesse nõukogu liikme poolt toodud argumente? P
................................................................20 4. PROJEKTI FINANTSPLAAN................................................................................21 LISA 1. MC Project- Tööjõuressurss ja tegevuse etapid.............................................23 LISA 2. MC Project- Tegevustel materjalide kulu......................................................24 LISA 3. MC Project- Tööjõuressursside palgakulu.....................................................25 LISA 4. Protokoll.........................................................................................................26 LISA 5. Üürileping......................................................................................................28 2 KOKKUVÕTE Projekt on koostatud catering- teenusega tegutsevale toitlustusettevõttele, kes soovib ettevõtte kasvul tegevust laiendada
SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas. Seadus hõlmab mitmeid varem valitsuse määruste tasandil reguleeritud (näit. aktsiaseltsid) või sootuks reguleerimata valdkondi (näit. nime kaitse, filiaal, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, prokuura, FIE jne). Seadustiku põhiideeks
18. Aktsiaseltsi juhatus kutsus kokku aktsionäride üldkoosoleku järgmise päevakorraga: 1 koosoleku juhataja ja protokollija valimine 2 majandusaasta aruande kinnitamine 3 jooksvad küsimused Koosoleku viis läbi aktsiaseltsi juhatuse esimees ning protokollis aktsiaseltsi juhatuse sekretär. Koosolek kinnitas majandusaasta aruande ja kutsus tagasi ühe nõukogu liikme. Viimane esitas kohtule hagi, milles palus tunnistada koosoleku otsused kehtetuks põhjusel, et koosoleku protokoll ei vasta seadusele, kuna koosolek ei valinud juhatajat ja protokollijat, vastavas rollis esinenud isikud tegutsesid omavoliliselt ning seega ei ole ka neil õigust protokollile alla kirjutada. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? Ta oleks pidanud sellele vastu vaidlema (juhataja ja protokollija valimine) kohapeal. Nõukogu liikme valimine - seda päevakorras ei olnud - p293 lg3 (relevantne paragrahv), 294 lg4 l4 Kas nõukogu valimisel on täiendavaid nõudeid
Informatsioon ja dokumentatsioon. Sõnastik) korraldava tegevuse dokumenteerimiseks. Dokumendiplankidele vormistatakse: ametikirjad, õigusaktid (nt käskkirjad, korraldused), protokollid, aktid jt Juhtimistegevuse dokumentideks on näiteks: käskkiri, protokoll, ametikiri, akt, esildis jt Igal organisatsioonil on üldplank ja dokumendiliigi plank üldplangi alusel moodustatud konkreetse dokumendiliigi plank, nt kirjaplank
Kui kehtetuks tunnistamise alust ei leia, siis tuleb alles § 3011 lg 1 p 2 (ultima ratio pm, kus seda saab kasutada ainult siis, kui otseselt midagi rikutud ei ole, aga olukord on ikkagi väga halb ). Nõude alusnorm on antud juhul 301 1 lg 1 p 4. Kas nõude on esitanud õige isik (kaebeõigus): TsÜS § 38 lg 2 + TsMS § 3 lg 1. Kas aktsionär on huvitatud isik? Jah ÄS § 302 lg 3 järgi ( tõendamaks oma hagi esitamise õigust, tuleks esitada protokoll, kus oleks vastuväide sees e aktsionär teavitaks koosolekul teisi oma vastuväitest. See, kas vastuväide läheb protokolli või mitte, ei sõltu sellest aktsionärist ). Aktsionär on esitanud kehtetuks tunnistamise nõude. Nende nõuete puhul on tegu kassatoornõuetega, st sõltumata sellest, milline on konkreetne nõue, on kohtul õigus kohaldada seadust, isegi, kui seadusest tuleneb teine õiguslik tagajärg rikkumisele. Ehk
..................................................................................21 5.1.2 Käskkirja koostamise protseduur.................................................................21 5.1.3 Käskkirja vorming .......................................................................................22 5.2 Korraldus..............................................................................................................24 5.3 Protokoll...............................................................................................................25 5.3.1 Üldine informatsioon ...................................................................................25 5.3.2 Protokolli koostamise protseduur ................................................................25 5.3.3 Protokolli vorming .......................................................................................25 5.3
Kokku 11 seminari 2 puudumist on lubatud - siis ei hakata midagi nõudma Kui on üle 2 puudumise, siis tuleb kõik seminarid järele vastata. Järelevastamiseks üks võimalus Vuti juures, 2ha aega. VÕS võiks ka kaasas olla. Ühinguõiguse kaasused 1. Osaühingu osanikud valisid juhatuse liikmeks A, kes kanti juhatuse liikmena ka äriregistrisse. Kahe nädala möödumisel kande tegemisest tegid osanikud uue otsuse, millega kutsusid A juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena Bga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada? Juhatuse liige saab oma volitused - § 184 volitused saab ja kaotab üldkoosoleku otsustuse hetkest. Juhatusel on esindusõigus. Lepingu sõlmimise ajal oli registrikanne, et A on juhatuse liige. § 34 lg 2 kanne kehtib kolmanda isiku suhtes
Kokku 11 seminari 2 puudumist on lubatud - siis ei hakata midagi nõudma Kui on üle 2 puudumise, siis tuleb kõik seminarid järele vastata. Järelevastamiseks üks võimalus Vuti juures, 2ha aega. VÕS võiks ka kaasas olla. Ühinguõiguse kaasused 1. Osaühingu osanikud valisid juhatuse liikmeks A, kes kanti juhatuse liikmena ka äriregistrisse. Kahe nädala möödumisel kande tegemisest tegid osanikud uue otsuse, millega kutsusid A juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena Bga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada? Juhatuse liige saab oma volitused - § 184 volitused saab ja kaotab üldkoosoleku otsustuse hetkest. Juhatusel on esindusõigus. Lepingu sõlmimise ajal oli registrikanne, et A on juhatuse liige. § 34 lg 2 kanne kehtib kolmanda isiku suhtes
ÜHINGUÕIGUS Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühinguõiguse allikad · Põhiseadus (§ 31 ja 48) · Äriseadustik · Tulundusühistuseadus · Mittetulundusühingute seadus · Sihtasutuste seadus · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline teooria
Kui juhatuse liikmed on õigustatud ühistut esindama ainult ühiselt, peavad registrile esitatavale avaldusele alla kirjutama kõik ühistut ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed. Ühistut ei kanta äriregistrisse, kui avaldus äriregistrisse kandmiseks esitatakse pärast ühe aasta möödumist asutamislepingu sõlmimisest. Äriregistrisse kantud andmete muutmise avaldusele tuleb lisada muutmise otsustanud ühistu organi otsus ja koosoleku protokoll ning muud kande aluseks olevad dokumendid. Organi koosoleku protokolli asemel võib registripidajale esitada väljavõtte protokollist, millesse on kantud ainult registriandmete aluseks olev otsus. Väljavõttele ei pea lisama otsuse suhtes eriarvamusele jäänud isiku eriarvamust, kirjalikke ettepanekuid ja avaldusi. Protokolli väljavõte peab olema notariaalselt tõestatud, kui sama koosoleku kohta koostatud protokoll on notariaalselt tõestatud
DOKUMENDIPLANK 1. Dokumendiplank on kindla formaadiga paberileht, millele on trükitud koostatavate dokumentide püsielemendid. 2. Planke võivad omada asutused, ettevõtted, firmad, kellel on õigusakti andmise õigus. 3. Plangi kohustuslikud elemendid: 1) dokumendi autor; 2) liigi nimetus; 3) kuupäev; 4) dokumendi number; 5) tekst; 6) allkiri. 4. Igal asutusel peab olema 2 plangiliiki: kirjaplank ja üldplank. 5. Üldplangile vormistatakse: 1) käskkirjad; 2) protokollid; 3) aktid; 4) esildised. 6. Kirjaplangile vormistatakse ametikirjad. 7. Valgele paberile vormistatakse õigusaktiga kinnitatavad ja neile lisatavad eeskirjad, juhendid, loetelud jms. 8. Plangil kasutatakse turvaelemente, et tagada nende võltsimiskindlus ja lihtsustada dokumendi originaali eristamist koopiast.
lehe ülaservast, rea pikku ei tohiks ületada täidetava pinna keskjoont. Kirja eriliigi puhul märgitakse see pealkirjaväljale suurtähtedega: AVALDUS, TÕEND, GARANTIIKIRI, SOOVITUSKIRI, TEATIS, VOLIIRI, ÕIEND jne. Sellistel kirjadel pealkiri puudub. 7. Tekst- on kirja põhisisu, adressaadile informatsiooni edastamine. Asukoht: kaks kuni neli põhireavahet pealkirjast allpool. 8. Allkiri- on kirja sisu selle eest vastutajaga siduv omakäeline allkiri või digitaalallkiri. Allkiri kinnitab dokumendi autentsust ja usaldusväärsust.Allkiri ei ole kohustuslik informatiivse sisuga kirjades. Siis piisab allkirjastaja andmetest. Aduoht: omakäeline allkiri asub pärast lõputervitust ja enne allkirjastajat selleks jäetud tühjadel põhireavahedel. Allkiri kirjutatakse täpselt ees-ja perekonnanime kohale, kasutades tindisulepead. 9. Allkirjastaja- on füüsiline isik, kellel on õigus anda allkirjja autorina või autori
kohtumenetluses. Reeglina kirjalik menetlus, va sundlõpetamine . Hagita menetluses lähtub kohus uurimispõhimõttest (TsMS § 477 lg 4 ja 5). Kohus lahendab asja määrusega (TsMS § 478) Kannete tegemine toimub reeglina ettevõtja avalduse alusel. Avaldusele tuleb lisada selle aluseks olevad seaduses sätestatud dokumendid. Avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud. Alates 01.01.2006 on notariaalselt kinnitatud avaldusega samaväärne digitaalallkirjastatud avaldus. Lisaks võib allkiri olla kinnitatud välismaise ametiisiku poolt (ÄS § 33 lg 2). Kui avaldus on notariaalselt kinnitatud, siis on notaril ka kohustus edastada dokumendid registrile (kui avaldaja ei ole vastupidist tahet väljendanud), samuti on notaril õigus esitada avaldaja esindajana määruskaebus puuduste kõrvaldamise määrusele või kandemäärusele. Lisaks saab registriosakond toimetada notarile kui menetlusosalise esindajale registriasjaga seotud kohtudokumendid (TsMS § 314).
Põhikirja kinnitamise kuupäev on käesoleva asutamislepingu sõlmimise kuupäev. Asutamiskulude eeldatav suurus on 600 eurot ja selle kannavad asutajad proportsionaalselt nende osade nimiväärtustega. Asutamisleping on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mida säilitatakse notari büroos. Igale asutajale antakse välja lepingu algärakiri, äriregistrile esitatakse lepingu kinnitatud ärakiri. Mirjam Vesi ees- ja perekonnanimi ____________________ allkiri Mari Murakas ees- ja perekonnanimi ____________________ allkiri Karin Erimäe ees- ja perekonnanimi ____________________ allkiri Aktsiaselts AS Kohvi Kohvik põhikiri 1. Ärinimi, asukoht ja tegevusalad 1.1. Aktsiaseltsi nimi on AS Kohvi Kohvik (edaspidi nimetatud AS). 1.2. AS asukoht on Tartu linn, Eesti Vabariik. 1.3. AS tegevusalad on: pagaritoodete valmistamine ja müümine, klientide teenindamine. AS võib tegutseda ka teistel tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. 1
3. kasutamismärge – on kirja kasutamise korda tähistav märge, vormistatakse vajadusel. 4. adressaat – on org või isik, kellelele kiri suunatakse 5. aadress – sideandmed, et kiri jõuaks adressaadini 6. pealkiri – kirja sisule antud nimetus, et hõlbustada kirja leidmist ja eristada seda teistest dokumentidest. 7. Tekst – kirja põhisisu, adressaadile informatsiooni edastamine. 8. allkiri – kirja sisu selle eest vastutajaga siduv omakäeline või digitaalallkiri 9. allkirjastaja – füüsiline isik, kellel on õigus anda allkirja autorina või autori nimel 10. lisamärge – märge kirjale lisatud dokumendile osutamiseks 11. lisaadressaat – on org või isik, kellele saadetakse kiri teadmiseks, mitte täitmiseks. Eesmärk on kolmanda osapoole teavitamine kirja sisust ja adressaadi teavitamine kolmandast osapoolest. 12
Ühinguõigus Kodus kaasuse lahendamine võimalus, mitte kohustus. Moodles aine Eksam: 1,5 h, kaks teooriaküsimust (4p) ja kaks kaasust. Üks on kindlasti vaidluste lahendamise kaasus. Kaasuste puhul on tegemist kaasustega, mida on seminaris käsitletud. Eksamil võib kasutada seadust: TsÜS, VÕS, ÄS. Eksami vastused ei pea olema lehekülgede pikkused. Eksamiküsimuse näide: Milline on äriregistri kande õiguslik tähendus? Äriseadustiku § 34 ümberkirjutamine on vale, kuna seal ei ole selle tähendust. Õpiku esimesed laused ütlevad ära, millega tegu on. Ühinguõiguse vaidlus: autorollo kaasus. Seminarist võib puududa max 2 korda, ilma tagajärgedeta. Ühinguõiguse põhimõisted Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses) õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine (ühinemi
A Ühinguõiguse kordamisküsimused 2012 Üldist 1. Mis on ühing Õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. A)Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. ühingu loomisel on sellised tagajärjed omavahelised suhted, nad on seotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ÜHING kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad ise on loonud. Ühing 2 tähendust see, et on ühingu liikmed, nende vahel on õigused ja kohustused, neil on need kohustused ja õigused ka ühingu ees. Ilma välisküljeta ühing abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. B)Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja jur
Kui juhatuse liikmed on õigustatud ühistut esindama ainult ühiselt, peavad avaldusele alla kirjutama kõik ühistut ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed. Avaldusel peavad allkirjad olema notariaalselt kinnitatud. Juhatus on kohustatud esitama avalduse äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul, arvates asutamislepingu sõlmimisest. Äriregistrisse kantud andmete muutmise avaldusele tuleb lisada muutmise otsustanud ühistu organi otsus ja koosoleku protokoll ning muud kande aluseks olevad dokumendid. 1.2.6 Mittetulundusühingu asutamine 10 Mittetulundusühingu võivad asutada vähemalt kaks isikut. Asutajateks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud. Asutamislepingu sõlmimisega kinnitatakse selle lisana ka mittetulundusühingu põhikiri. Asutamislepingule ja sellega kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad
protsetuuride süsteemide ja protsesside kohta. 5) EVS-ISO 15836-2004 ,,Informatsioon ja dokumentatsioon- metaandmeelemendid - esitatakse dokumentide kirjeldavate andmete kohta nõuded. 4. Haldusdokumendi mõiste, liigitus ja omadused- Haldusdokumendid on dokumendid, mis koostatakse asutuse juhtimis-, täidesaatva ja korraldava tegevuse dokumenteerimiseks. Nt korraldus, käskkiri, protokoll, akt, analüüs, avaldus, esildis, kiri, märgukiri, teatelis, tõend jne. Need jagunevad : *teatmelis- informatsioonilised dokumendid (kiri, akt) *korraldavad dokumendid (määrus, otsus, korraldus, käskkiri) *organisatsioonilised dokumendid (põhikiri, määrus) *kollegiaalse otsustuskogu tegevuse dokumendid (koosolekute, nõupidamiste, konverentside dokumendid s.h protokoll). Dokumendi elementide koosseis sõltub dokumendi liigist. 5
TARTU ÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND XXX XXX ÄRIÜHINGU JUHTIMISORGANITE TEGEVUS AASTAARUANDE KOOSTAMISEL, KINNITAMISEL JA ESITAMISEL Kodutöö aines: Äriõigus Õppejõud: XXX Tartu 2011 1 Sisukord 2 Sissejuhatus Töö eesmärgiks on anda ülevaade erinevate äriühingu liikide juhtorganite tegevusest majandusaasta aruande koostamisel, kinnitamise ja esitamisel. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Töös sõnastatakse lahti, millised kohustused on seoses aastaaruandega juhatusel, nõukogul ning aktsionäridel ja osanikel. Samuti nende otsustamisala ja kinnitamise õigused. Äriühingu üks olulisimaid ülesandeid on koostada igal majandusaastal aastaaruanne. Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud ja reeglina on selleks kalendriaasta. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama ja es
struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks; jäädvustatud teave. Arhiiv- kogu, kuhu viiakse dokumendid pikemaajaliseks säilitamiseks (ettevõttes neid siis enam ei vajata); arhiiv on tule- ja veekindel Arhivaal- dokument, mis kuulub säilitamisele Toimik- samaliigiliste dokumentide kogu (võivad olla määratud ajaliselt, liigi järgi, nt. töölepingud) Dokumendi tüüp- andmekandja (materjal) Dokumendi liik- avaldus, protokoll Dokumendisüsteem- dokumentide korrashoiuks loodud süsteem (toimikud) Dokumendi registreerimine- dokumendi süsteemi kandmine, kui see ettevõttesse jõuab; (kõigile kirjadele tuleb korrektselt vastata) Dokumentide omadused: · Andmekandja (füüsiline omadus, nt. kivi, paber, plastmassi tükk jm.) · Sisu- kõik sündmused ja faktid, millest dokument kõneleb · Tüüp- tekst, foto, helisalvestis jm.
vajalikku informatsiooni: kodune aadress, telefon, õnnitlused ja tervitused Abielu ja abikaasakaart on kasutusel eelkõige diplomaatilises etiketis, kuid seda saab edukalt kasutada ka ametkondlikus ja eraelu suhtlemistasandil kui seltskonnas viibivad abielupaarid koos ja omavahelistes kontaktides teiste külalistega, on sobiv anda üle ühine visiitkaart. 3) Viisad dokumendil · Viisa on spetsialisti loetav allkiri koos kuupäevaga. Viisa kirjutatakse dokumendi viimasele lehele allkirjast allapoole. · Viisa vormistatakse asutusele jäävale eksemplarile: a) Ametikirjal ärakirjale b) Käskkirjal originaalile · Viisa jaguneb: a) Koostaja viisa vasakus b) Kooskõlastusviisa paremas veerus · Kui kooskõlastajal tekib dokumendi kavandi suhtes eriarvamus, lisatakse see dokumendile eraldi lehel. Eriarvamuses selgitatakse millega pole kooskõlastaja nõus,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Kätlin Kuznetsov ,,RAKVERE LILLE KOOL JA PÄEVAKESKUS PÄEVALILL" Vaatluspraktika Õppejõud: Meeli Männamäe Mõdriku 2012 SISUKORD Sissejuhatus Minu isiklik praktika eesmärk oli saada ülevaade ,,MTÜ Kirilill Puuetega Laste ja Noorte Toetajate Ühendusest". Asutuse olemusest, pakutavatest teenustest, ametitest ja asutuse klientidest. Tutvuda klientidega vestelda ja kui antakse võimalus, siis ka tegeleda asutuse klientidega. Ajalugu 1992 aastal asutati Rakvere Tugikoolkodu, mille eestvedajaks olid eraisikud Maie Sild, Ene Udevald, Lea Pilme. Aastal 2000 Rakvere Tugikoolkodu likvideeriti, asutuse uueks nimeks sai MTÜ Kirilill Puuetega Laste ja Noorte Toetajate Ühendus. Asutuse nimi: MTÜ Kirilill Puuetega Laste ja Noorte Toetajate
.......................... .a. 1. Garandi kohustus lõpeb summa maksmisega võlausaldajale või tähtaja möödumisega, milleks garantii on välja antud või võlausaldaja loobumisel garantiist käesoleva garantiikirja tagastamise korral, kusjuures võlausaldaja teeb garantiikirjale märke tagastamise kohta. 6. Garantii jõustub käesoleva garantiikirja allakirjutamisega. Garantiikiri on koostatud ja allakirjutatud ühes originaaleksemplaris. Garandi esindaja ees- ja perekonnanimi ning allkiri Pitsat 15 GARANTIILEPING Tallinnas, "......"............................a. Aktsiaselts ABC, registrikood 1000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi nimetatud "garant", juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 35002000456, elukoht Tallinn, isikus ühelt poolt ja
kutsutakse kokku majandusaruande kinnitamiseks ja erakorraline tavaasjade arutamiseks. 18 Korraline koosolek on üks kord aastas ja see peab toimuma. Vahet pole, va kokkukutsumise tähtajad (3 ja 1 nädal). Koosoleku läbiviimine - § 297. esiteks tuleb läbi viia aktsionäride registreerimine. Lg 5. See, kes kokku kutsub (juhatus) peab tagama, et rahvas oleks olemas. Kes on koosoleku juhataja kes protokollija jne. ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL See, mis protokollis kirjas on, see kehtibki. Formaliseerituse nõue on oluline. On võimalim taodelda protokolli muutmst, aga kohus ei saa muuta protokollis olevaid sisulisi otsustusi. Nõukogude liikmete vahetus on notariaalne. Norat saab kontrollida nõukogu liikmeid ja fikseerida sündmusi ja tal pole keeldusmisõigust. Hääleiguse piiramine - § 303. vajalik selleks, et mõndades olukordades ei arvestata neid hääli. Hääletuskokkulepete sõlmimine ja häälte kokkuostmine
AUDENTESE ÜLIKOOL Kohalike omavalitsuse üleriigilised liidud. Eesti Linnade Liit (1920) referaat Koostanud: Kadri Laur Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................3 1. Otsus luua Eesti Linnade Liit ........................................................4 1.1 Esimesed tõrked................................................................5 1.2 Eesti Linnade Liidu asutamine..........................................5 2. Areng ja muutused..........................................................................6 2.1 Eesti Maaomavalitsuste Liit..............................................7 2.2 Eesti Linnade Liidu varjusurm..........................................7 3. Taasloomine ...................................................................................8 3.1 Esimesed koosolekud...
määramine; 2) tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeerimise piiramine; 3) kaubaturu või varustusallika jagamine, sealhulgas kolmandale isikule kaubaturule pääsu piiramine või püüd teda sealt välja tõrjuda; 4) konkurentsi kahjustava teabe vahetamine; 5) võrdväärsete kokkulepete puhul erinevate tingimuste rakendamises kokkuleppimine, millega äripartnerid pannakse ebasoodsasse konkurentsiolukorda; 6) kokkuleppe sõlmimise eelduseks tingimuse seadmine, et teine pool võtab endale kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustusi. 39. Mida peetakse kõlvatuks konkurentsiks? -ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas: 1) eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine; 2) konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine. 40. Mida peetakse eksitava teabe avaldamiseks? -ebatõesed andmed, mis võivad
annaabi.ee 
