Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Proosaanalüüs - Popi ja Huhuu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
huhuu, isand, jutustaja, plahvatus, lugejat, arutlema, vaatepunkt, aimu, rõõm, hommiku, sündmustik, alandlik, hetkil, rõõmus, leplik, kartma, proosaanalüüs, friedebert, tuglas, sõlmitus, lahkumine, kulminatsioon, leppimine, lõhkeaine, vajumine, realistlik, ausalt, arugi, ajalis, põhjuslikus, faabula, pause, mosaiik, ustega, ellips, varjabProosaanalüüs F. Tuglas ,,Popi ja Huhuu" Novell ,,Popi ja Huhuu" käsitleb võimu temaatikat. Alguses on kõige tähtsam tegelane Isand, varsti peale tema lahkumist saab uueks Isandaks Huhuu. Alguses ei saa loomad omavahel läbi, aga teose lõpuks on nende vahel tekkinud teatud mõttes sõprus ning Popi ei mäleta enam enda vana Isandat, vaid peab Huhuud enda uueks heaks Isandaks. Sündmustest jutustatakse nende toimumise hetkel ehk jutustamistüüp on samaaegne. Jutustaja on autodiegeetiline loo edastab kõiketeadev jutustaja, kes annab tegevust edasi läbi looma silmade. Lugu esitatakse jutustaja perspektiivist. Lugejale avaneb sügavam sisevaade jutustaja sisemaailma. Jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega. Novelli sündmuskohaks on Isanda kodu, kus elavad veel Popi ja Huhuu. Sündmuspaika kirjeldatakse läbi Popi silmade. Võrreldes tavalise novelliga on siin rohkelt kirjeldusi ja detaile.
Proosaanalüüs Friedebert Tuglas Popi ja Huhuu Teose alguses tundub, et tegemist on suletud narratiiviga, kuid mida rohkem lugu edasi areneb, seda selgemaks saab, et tegemist ei ole realistliku teosega. Lugu algab selgitusega sellest, mis tundeid Isand Popis tekitab ning kuidas koer Isandat austab ning temast hoolib. ,,Kui hea oli ometi Isand, kui seal tema ees istus, must kuub põrandal voltis! Ta nägi vaevalt ta pehmet naeratust hommiku videvikus." Lugu keerleb edasi ning lõppeb väga ootamatu püandiga, jättes lugeja endiselt toimunud sündmuste üle mõtisklema. Autor kirjutab küll, et Huhuu viskab maha puruks kasti, mille sees peitub ilmselt lõhkeaine ning nii tema kui Popi lendasid vastu seinu ning maja vajus mürinal pooleks. Kuid mis saab edasi? Kas nad ehk pääsevad rusude alt? Mis sai üldsegi Isandast ja kas ta tuleb veel kunagi tagasi? Need küsimused jäävad lugejat igatahes painama.
Sündmused antakse edasi ajalises järjestuses, nii nagu nad ka reaalselt toimuksid. See on antud teose puhul oluline, et toimunut õigesti mõista. Teksti lugedes ei ole aru saada, mis ajastul või kui palju aega tagasi minevikus tegevus toimus. Vaid korra esines novellis ka analepsis, kui Popi meenutas minevikku ja ega kui ta veel Isandaga koos ei elanud. Autor pole edasi andnud sündmustiku kindlat algus- ja lõppaega, kuid võib eeldada, et tegevus kestis mõne nädala. Sellest annavad aimu väljendid nagu ,,mitu päeva", ,,päevast päeva", ,,päevade kaupa" jne. Tekstis leidub ka pause. Näiteks võib tuua hetke, kui jutustaja kirjeldab Isanda tuba. Leian, et novellis esineb tähtsusetu hüpe, kui Isand lahkub ning tagasi ei tule. Info, miks ta tagasi ei tulnud ei ole loos tegelikult oluline, kuigi lugeja võib selle üle mõtiskleda. Loo sisu selle põhjuse teadmisega ei muutuks. ,,Popi ja Huhuu" on tema-jutustus ja jutustaja on heterodiegeetiline, mis tähendab et
Annika Lindok 01.11.2013. Proosaanalüüs Friedebert Tuglas "Popi ja Huhuu" Tegemist on suletud narratiiviga. Keskseid tegelasi on vähe. Karakterid on asetunud hierarhiasse, kus üks domineerib teise üle, siinkohal siis Huhuu ehk ahvipärdik koera Popi üle. Loo algusest lõpuni möödub määramatu palju aega. Ei saa teha kindlaks, kas möödub mitu nädalat, kuud või isegi aastat. On võimalik aimata aja kulgu toidu koguste järgi, mida kaks tegelast üksi jäänuna majast leiavad ning millal viimased otsa saavad. Suletud narratiivi kinnitavad ka koera unenäod ja põgusad meenutused ja lootuslikud tulevikumõtted. Teksti sündmustik on toodud lugejani Popi vaatevinklist. Huhuu maailmavaatest saame
Friedebert Tuglase novellid „Popi ja Huhuu“ Kirjalik individuaaltöö IX klassile 1. Kes on Popi? Kes on Huhuu? Iseloomusta neid novelli alguse põhjal Popi on taksikoer ja Huhuu ahv. Popi on ilmselgelt väga alandlik ja oma peremehele truu kaaslane. Rahulik ja malbe vajab peremehelt palju tähelepanu. Huhuu on Popi vastand, ta pole eriti vaimustunud oma peremehst ning ei näita absoluutselt üles alandlikkust, isepäine. 2. Millest unistas Popi pärast peremehe lahkumist? Ta unistas peremehest ja ajast mil ta oli alles väike ning ta ei mõistnud veel end ümbritsevat nii kui praegu. Unistas, kuidas peremees on tema vastu alati hea ja annab talle toitu ja head liha ning on Huhuu vastu kuri. 3.Kuidas käitus Huhuu pärast peremehe lahkumist?
Arvestades teose tegevustiku kulmineerumist on narratiiv klassikaline ehk suletud, kuigi novellis ei pruugi kõik sellele narratiivitüübile vastavad omadused välja tulla ning teos ei ole ka realistlik. Sõlmitusele vastab Isanda põhjendamatu lahkumine kodust, mis käivitaski tegelikult kogu sündmustiku, kusjuures see kujutab ellipsit ehk tegevust või sündmust, mida tekstis ei kirjeldata. Autor jätab lugejale fantaseerimise jaoks ruumi ''unustades'' lisada selgitusi sellest, miks oli Isand viimasel ajal olnud tusane ning miks ta oma vabaduses ning puuris olevaid koduloomi nii mõtlemata üksipäi jättis. Pinge tõusu iseloomustab Huhuu puurist välja pääsemine, mis põhjustab Popis hulgaliselt negatiivseid emotsioone. Ammuseid vaenlasi ei eralda üksteisest enam ükski puur, nad on jäänud kahekesi üksteise seltsi oma väikestesse maailmadesse. Popit pole enam keegi kaitsmas ning Huhuud pole keegi peatamas. Kätte jõuab kulminatsioon, kus Huhuu käitumine
F. Tuglas „Popi ja Huhuu“ 1. Novelli peategelasteks on koer Popi ning puuris elav ahv Huhuu. Ühel päeval lahkus loomade peremees kodust ning jäi väga kauaks ära. Popi ei sallinud oma kaaslast ning ei suutnud oodata, millal Isand koju jõuab. Ühel päeval aga sai Huhuu puurist välja ning hakkas peremehe asjadega laamendama. Ta proovis selga ta riideid, veeretas köögivilju mööda tuba ning kiusas Popit. Isepäine Huhuu käis kodust ära ning ühel päeval tõi ta süüa. Selle peale hakkas Popi teda austama kui uut peremeest. Aja pikku loomad sõbrunesid ning hakkasid üksteisest hoolima. Ühel päeval leidis Huhuu alkoholi ning jõi end purju, koer joobus viina lõhnast. Kui jook otsa sai, hakkasid kaaslased seda juurde otsima ning leidsid kasti, mida nad ei suutnud avada. Kui Huhuu kasti vastu põrandat katki viskas, käis hirmus plahvatus.
F. Tuglas „Popi ja Huhuu“ Novelli peategelasteks on koer Popi ning puuris elav ahv Huhuu. Ühel päeval lahkus loomade peremees kodust ning jäi väga kauaks ära. Popi ei sallinud oma kaaslast ning ei suutnud oodata, millal Isand koju jõuab. Ühel päeval aga sai Huhuu puurist välja ning hakkas peremehe asjadega laamendama. Ta proovis selga ta riideid, veeretas köögivilju mööda tuba ning kiusas Popit. Isepäine Huhuu käis kodust ära ning ühel päeval tõi ta süüa. Selle peale hakkas Popi teda austama kui uut peremeest. Aja pikku loomad sõbrunesid ning hakkasid üksteisest hoolima. Ühel päeval leidis Huhuu alkoholi ning jõi end purju, koer joobus viina lõhnast. Kui jook otsa sai, hakkasid kaaslased seda juurde otsima ning leidsid kasti, mida nad ei suutnud avada. Kui Huhuu kasti vastu põrandat katki viskas, käis hirmus plahvatus.
POPI JA HUHUU 1 Sel hommikul tõusis Isand väga vara. Ümmarguste ähmaste ruutude kaudu voolas natuke rohekashalli valgust. Tuba oli veel pime, ja Isand süütas küünla vasksel jalal. Ta ajas punase pihiku selga ja sinised püksid jalga, kõik see aeg kangesti köhides. Siis kängitses ta jalad ja tõmbas musta, maani ulatuva kuue selga. Kui ta kingapandlaid sidus, tuli tal kõva läkastus. Ta ohkas, võttis paela ümmarguste mustade helmestega ja hakkas neid näppude vahel veeretama, ise tasakesi huuli liigutades. Popi oma asemel valvas ta toimetusi ruskete, niiskete silmadega. Ta tundis nende helmeste lõhna
Lõpus olev lahendus on suhteliselt kiire ning ootamatu. Pinge järkjärguline tõus viis püändini. Sündmused tekstis tulevad üsna loogilises järjekorras nind seepärast on novelli ka lihtne lugeda. Tekst koosneb kahest tahust: lugu ja tekst. Loo moodustavad teose maailmas asetleidnud sündmused ning tekst on see mida lugeja loeb. Teose sündmustikku moodustavad koht ja aeg. Kohti võib olla mitu, kuid selles novellis on kohaks kodu, kus Isand, Popi ja Huhuu elavad. Selles novellis ei saa määratled millal lugu algas ja millal lõpu sai, kuid ajaliselt võib vaadelda kestust, küll mitte väga täpselt, kuid seda sündmustekäiku arvestades oli tegemist nädalaga. Tekstis esineb palju pause, kuid kuna tekst on lühike, siis ellipseid mitte. Pauside eesmärgiks on kirjeldada näiteks tegelase välimust, mõnd ruumi või siis kommenteerida hetkel toimuvat.
,,Popi ja Huhuu" 1. Novelli peategelasteks on koer Popi ning puuris elav ahv Huhuu. Ühel päeval lahkus loomade peremees kodust ning jäi väga kauaks ära. Popi ei sallinud oma kaaslast ning ei suutnud oodata, millal Isand koju jõuab. Ühel päeval aga sai Huhuu puurist välja ning hakkas peremehe asjadega laamendama. Ta proovis selga ta riideid, veeretas köögivilju mööda tuba ning kiusas Popit. Isepäine Huhuu käis kodust ära ning ühel päeval tõi ta süüa. Selle peale hakkas Popi teda austama kui uut peremeest. Aja pikku loomad sõbrunesid ning hakkasid üksteisest hoolima. Ühel päeval leidis Huhuu alkoholi ning jõi end purju, koer joobus viina lõhnast. Kui jook otsa sai, hakkasid kaaslased seda juurde otsima ning leidsid kasti, mida nad ei suutnud avada. Kui Huhuu kasti vastu põrandat katki viskas, käis hirmus plahvatus.
Friedebert Tuglas, Popi ja Huhuu Friedebert Tuglas Ta oli viimasel ajal üldse imelik. Ta tuli hilja öösi koju, istus küünla juures, POPI ja HUHUU murdis leiba, kuid unustas söömata, pidas palukest käes ja rääkis iseenesega. Tallinn, Perioodika, 1986 öösiti kuulis Popi Isandat läbi une raskelt ohkavat. Siis tõusis ta ja lähenes Isandale
Friedebert Tuglas, Popi ja Huhuu Friedebert Tuglas Ta oli viimasel ajal üldse imelik. Ta tuli hilja öösi koju, istus küünla juures, POPI ja HUHUU murdis leiba, kuid unustas söömata, pidas palukest käes ja rääkis iseenesega. Tallinn, Perioodika, 1986 öösiti kuulis Popi Isandat läbi une raskelt ohkavat. Siis tõusis ta ja lähenes Isandale
Friedebert TUGLAS „POPI JA HUHUU“ 1 Sel hommikul tõusis Isand väga vara. Ümmarguste ähmaste ruutude kaudu voolas natuke rohekashalli valgust. Tuba oli veel pime, ja Isand süütas küünla vasksel jalal. Ta ajas punase pihiku selga ja sinised püksid jalga, kõik see aeg kangesti köhides. Siis kängitses ta jalad ja tõmbas musta, maani ulatuva kuue selga. Kui ta kingapandlaid sidus, tuli tal kõva läkastus. Ta ohkas, võttis paela ümmarguste mustade helmestega ja hakkas neid näppude vahel veeretama, ise tasakesi huuli liigutades. Popi oma asemel valvas ta toimetusi ruskete, niiskete silmadega. Ta tundis nende helmeste lõhna. Neis oli midagi
· Aktiivne Siurulane; Vanemuise direktor 1932-1934 · Põgenes 1944 perega Rootsi- jätkas kirjanduslikku tegevust · Viimne romantik- novellid romantiliste sugemetega · Räägib üldinimlikel teemadel, fantaasia põimub reaalsusega, sümbolid · Visnapuuga head sõbrad · Looming jaguneb III-e perioodi I periood: Põhiliselt novellid, tol ajal valitseb uus-romantism, Gailit on selle suur trotsija, tema novellid on sünged, püüab lugejat sokeerida, tegelaskujuks on tihti saatan. ,,August Gailiti surm" ,,Muinasmaa",,,Purpurne surm" ; Kogumikus ,,Klounid ja faunid" kirjanduslikud följetonid. II periood: Rahunemine, taltumine, inetuse kultus kaob, optimistlik meeleolu on oluline. Alustab novellidega. ,,Viimne romantik" ;,,Libahunt" ;,,Punased hobused";,,Toomas Nipernaadi" romaan koosneb seitsmest novellist. ,,Isade maa" romaan vabadussõjast.,,Karge meri" juurte ja
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
Ühiskonnas valitseva ebaõigluse pilt. Toetub palju looduskirjeldusele. Novell läheb edasi vanglas, kus saavad kokku 2 meest, kes räägivad üksteisele oma lugusid. Kohalikele polnud mõisa põletamisega mingit pistmist aga süü langes ikka neile. Tugev ühiskonnakriitika sees. "Popi ja Huhuu"- SÜMBOLISM. Lugedes tekib ettekujutus, et tegemist on maaliga. Isan ärkab, paned end riidesse ja rohkem temast ei räägita. Tal oli koer Popi ja ahv Huhuu, kes oli puuris. Koera patsutab aga ahvile viibutab näppu. Terve lugu räägib ahvist ja koerast. Dialoog puudub. Kirjeldab Popi mõtteid. Huhuu pääseb puurist välja, hakkab laamendama ja jooma. Popile tundub ühel hetkel, et Huhuu on isand. Varastas korvi, kus verine lihakänts, ehmus ära. Popi arvas, et see talle toodud. Üha rohkem tundus talle, et ahv on tema isand. Lõpus toimus nende vahel vennastumine. Huhuu viskab ümmarguse asja maha, mille tõttu maja läheb keskelt pooleks
pannud vaid linna omad olid põlema pannud ja ära läinud. Kohalikud ei olnud mõisapõletamisega seotud. Kohalikud tahtsid hoopis hingemaad endale, maad mis hoiaks neil hinge sees, oma maad. Mõlemad lõpetasid koos vanglas. Tugev ühiskonnakriitika. ,,Popi ja Huhuu" Sümbolismi esindaja. Idee tekkis Pariisis väikeste Hollandlaste natüürmorte, kirjutas 3 päevaga valmis. Tekib tunne nagu olekski tegu maaliga, sündmusi käivitavateks tegevusteks on valgus. Sümboleid seletamata: Elab Isand, kes hommikul tõuseb ja paneb riidesse. Tal taksikoer Popi ja nurgas puur, kus elab ahv Huhuu. Hommikul patsutab koera, avaldab poolehoidu ja ahvile vibutab sõrme. Dialooge pole, ahvi ja koera lugu. Kogu sündmustik kirjeldusena, popi arusaamast. Isand on kaua ära, Huhuu saab puurist välja ja hakkab laamendama, paneb isanda riided selga, joob isanda alkoholi ära. Popile on see arusaamatu, kardab. Ühel hetkel hakkab popi mõistus hägustuma, popi arvab et äkki see ongi Isand.
tegelikult seda sõda mäletavad. Kui Vilde kirjutab triloogia 3.filmi, siis ta tegelikult käib läbi selle sama tee ja jõuab Krimmi jne. Kasutab suhteliselt rahvapärast väljenduslaadi. Ta teostes leiab palju kõnekäände ja vanasõnu, lülitab teksti isegi laulusalme jne. Ta kasutab Mahtra sõjas selliseid võtteid, et jutustab ümber nt mingeid ajakirju vms. Mahtra sõja lõpus avaldab ta terve rea kirju, mis lisavad tõepära efekti, mis paneb lugejat uskuma, et nii see tõesti juhtuski. Seda iseloomustab püüd dokumentaalse romaani poole. Läheneb teaduslikult- toob välja eeldused, sügavamad põhjused. Vilde käitub nagu klassikaline ajaloolane, kes tahab teada, mis viisid nt mingi sõjani või kokkuleppeni. Ses suhtes realistid on omamoodi ajaloolased. 14. Mõisa ja küla kujutamine vanemas eesti kirjanduses Eesti küla kirjeldamine on möödapääsmatu, kuna Eesti küla on kõige
Kui Siuru laguneb, siis protesteerib senise luulemaneeri vastu. Sees ühiskondlikud probleemid. · 1920 "Talihari", "Hõbedased kuljused", "Käoorvik" "Taliharjas" palju sõjateemat. "Needmine", " Õudse aja paus", "Ärge tapke inimest", iseenda sisemised vastuolud. Teised kogud on teises meeleolus. "Hõbedased kuljused" Armastus ja loodusluule (jõuline) tugev armastus. Luuletaja tahab iseenda lahtistes haavades surkida. Proovib lugejat sokeerida. "Käoorvik" 10 kirja Ingile (armastuskirjad). Pühendatud abikaasale, loodusega seotud. 20-ndate II pool Uusromantismist kaugenemine, luule realistlikum, alistumismeeleolu, sees mõistuslik analüüs, sees Eestimaa teema, surma teema süveneb. · 1925 "Ränikivi" (kogu) 3 sümbolkujundit Ränikivi Maarjamaa Tõmbtuul · Kogu "Maarjamaa laulud" Näeb Eesti ühiskonna pahupoolt, hädasid, vaevasid (Liivilik),
autorit on mõjutanud, sest enamik novelle on kirjutatud sõja ajal või kohe selle järel. Mõnede novellide peategelased on raske saatuse ohvrid, kuid traagiline lõpp tuleneb otseselt nende eneste mõnest kirest või inimlikust nõrkusest. Üks huvitavamaid Tuglase novelle on ,,Popi ja Huhuu". Tuglas on meisterlikult avanud kahe looma käitumise erinevused. Popi on koeralikult truu, ent alistuva hingega ja vajab käskijat, kellele kuuletuda. Koer hakkab järjest enam sattuma Huhuu mõju alla, kuigi ta ahvi kardab. Popi on ahvist intelligentsem, kuid tal puudub iseseisvus. Orjameelsus sunnib teda lõpuks jäägitult alluma kiuslikule ja kurjale ahvile, kes väliselt meenutab pisut tema eelmist Isandat. Huhuu on Popi otsene vastand edev, tige ja egoistlik, kuid käitumises siiski iseseisev. Sümbolid- isand tähistab kordaloovat inimmõistust ja tarkust. Tema lahkumise järel algab
ta Põhja-Ameerikasse, Prantsusmaale ja Inglismaale. Wilde katsetas kõiki kirjanduslikke vorme: ajakirjandust, kriitikat, luulet, romaani ja biograafiat; oma teel puistas ta sära estetismile, dekadentsile ja sümbolismile. Oma loomingulisi otsinguid alustas kogumikuga ,,Luuletusi" (1881). Jutustusi oli ta kirjutanud juba varem, näiteks ,,Canterville´i kummitus", ,,Mõistatuseta sfinks" jt. Wilde oli alati seltskonnas tähelepanu keskpunktis, tal oli särava vestleja kuulsus. Ta oli andekas jutustaja, improviseerija, kuid liiga mugav, et need lood kirjalikult vormistada. Paljud jutustused, millega ta kuulajaid võlus, jäidki paberile panemata. Esimene edu tuli muinasjutukoguga ,,Õnnelik prints ja teisi jutte" (1888). Muinasjutt ,,Õnnelik prints" ei põhine rahvaluulel, vaid autori fantaasial, kus tähtsustatakse hingeilu südamelähedust, kaastunnet, oskust jagada saatust. Muinasjutus on mõjuvalt vastandatud õnne ja ilu ning kasu ja ilu mõiste
Anakrooniaid ehk tekstis esinevaid ette- ja tagasivaateid võiks oma päritolu järgi jagada kolme rühma: Prolepsis – tekstis esinev ettevaade Analepsis – tekstis esinev tagasivaade Jutustajatüübid heterodiegeetiline - väljaspool lugu, hierarhia tipus seisev, sageli kuid mitte alati omab juurdepääsu kõigile sündmustele ja tegevuskohtadele, omab loost enam infot kui tegelased, enamasti lugejale usaldusväärne. Alatüüp nn. kõiketeadev jutustaja, taotleb usaldusväärsust ja autoriteeti, suunab lugeja hinnanguid tegelastele ja loole. Esineb sageli realistlikus romaanis. homodiegeetiline – teose kõrvaltegelane, sündmusi ja tegelasi esitatakse tema perspektiivist, on soodsal positsioonil sündmuste esitamiseks, ta võib olla erapoolik ja ka ebausaldusväärne. 4 autodiegeetiline - peategelane kui jutustaja. Lugu esitatakse jutustaja perspektiivist, sügavam
,,Õnnelik Prints ja teisi muinasjutte,, (1888 ). (Linna kohal on kullast ja kivikestest silmadega prints, kes on küll ilus aga on kurb kuna ta näeb inimeste julmust ja vaesust. Nii ta laseb linnul tükkhaaval oma väärtuslikud osad viia vaestele kuni tai se on lõpuks kole. Seepeale kõrvaldatakse tema kuju, et see asendada linnapea kujuga. Prints viiakse prügimäele ja tema seatinast süda tahetakse üles sulatada, aga see ei sula, sest see on nii palju inimeste kannatusi näinud.) Autori vaatepunkt ilmneb erinevate seisukohtade kokkupõrkes. See puudutab ja Wild'I estetismi peaküsimust: milline on kunsti ja tegelikkuse vahekord? Otseselt püstitas ta selle küsimuse romaanis ,,Dorian Gray portree,,(1891) Dorian Gray teoses on Wilde loonud omamoodi mõistujutu kunsti tegelikkuse vahekorrast: kas kunst üksnes peegeldab elu või peitub selles ka sügavam elutõde? Tegelikkuse peegeldamine on kõigest ajutine, kunsti jaoks mitte peamine ülesanne.
Väärtuste kriis E. Vetemaa näidendites. Ajaloopöörised, rahvas, mälu ja identiteet J. Kruusvalli või Madis Kõivu näidendites. Modernism: Modernistlik kirjandus jälgib arusaama, et teos on kirjaniku väljamõeldis. Modernistlikul tekstil puudub kompositsioon. (algus, keskpaik,lõpp)Teksti ei pruugita kohe mõista, vb tuleb see alles hiljem. Unenäod, müütilised tegelased, motiivide ja sümbolite kordamine jne. Sündmuste loomulik kronoloogia on lõhutud. Muutub ka vaatepunkt: jutustaja ei ole enam kõiketeadja ja hinnagute andja. Kujundikeeles kasutati sümboleid, groteski ja absurdi. Modernistid püüdsid maailma täiustada ja parandada. Postmodernism Postmodernismi iseloomustavad info pinnapealsus, tinglikkus, seniste väärtuste ning hoiakute eiramine, aja ja ruumi ning vaatepunktide segamine, teemade katkendlikkus, võõrandumine, absurd, keha täielik vabanemine piiranguist, kõikelubatavus. Tavaliselt
Seejärel tekib loomingusse paus,sest kirjanik korraldab kirjanduselu. 3. 1935-lõpuni. Pöördub tagasi realistliku kirjutamislaadi poole. Romaan ,,Väike Illimar". Kirjutas edasi novelle, miniatuure, marginaale. Novellid võib jagada kaheks: 1. Uusromantiline novell, mida iseloomustavad sümboltegelased, detailirikkus ja süngetoonilisus, hukkumismeeleolud. Näiteks novellis ,,Popi ja Huhuu" sümboliseerib Popi rahulikku ja truud inimest, Huhuu on tigeduse, tooruse ja rumaluse sümbol. Isand sümboliseerib kainet mõtlemist. 2. Hilisnovellistika nendes novellides pole fantastikat ega tundelislüürilisi mõtisklusi, Tuglas kirjutab realistlikult. Näiteks ,,Ühe elu mõistatus", ,,Viimne tervitus". Novellide põhiteemad on 1. õuduselamused, katastroofitunne ja katastroof. Näiteks ,,Ühe elu mõistatus", ,,Hingemaa". 2. ohjeldamatu lõbujanu ja paheline priiskav nauding
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
Ei ole lihtne lahutada autorit oma tekstist. Soovitav on suhtuda analüütiliselt. Üldiselt TEKST sisaldab teatud MORAALI( kas avalikult või peidetumalt), hea ja kuri. Tekstid sisaldavad kultuuris levinud privilegeeritud hoiakuid. Vastandused: ilus-inetu;mees-naine. 5.Lugeja kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis 1970-ndatel tekkis retseptsioon ehk vastuvõttu uuriv teooria. Aluspõhimõte : kirjandusliku teksti vastuvõtu protsessist pole võimalik lugejat välistada ja teos saab teoseks pärast seda, kui on jõudnud lugeja kätte. ,,Lugeja sünni" hinnaks on ,,autori surm". Lugemine on mõjutatud:1) psühholoogiline seisund 2) teadmistest 3) soost sotsiaalne mõju ( reklaam), kogukonnad ( sõprukonnad), generatsiooni erinevused. Lugemine on sõltuv väga paljudest asjadest, lugemine on seotud võimuga (,,Kes ei oska lugeda, see saab tukast sugeda!", ´+ kohustuslik lugemisvara koolis
definitsioonides on enamasti sees järgmised elemendid: 1) narratiiv on esitus (representatsioon); 2) narratiiv esitab üht või mitut sündmust; 3) narratiivil on topeltkronoloogia või temporaalsus (st,et narratiivide analüüsis eristatakse vähemalt kaht tasandid: lugu ja selle esitlust) - niihästi esitatavad sündmused kui nende esitus rulluvad lahti ajas: 4) sündmused toimuvad inimtaoliste olenditega, kellel on omad soovid ja tõekspidamised; 5) narratiivil peab olema jutustaja või vähemalt mingisugune mediatsioon, vahendav instants. 13. Kirjandusteaduse vaatepunkt Kirjandusteose vaatepunkt on paik või teadvus, kust teose sündmustikku nähakse. Kirjandusteose jutustaja on hääl, mis edastab teose sündmustikku. Kui romaan on kirja pandud mina-jutustusena, on olukord lihtne: mina-jutustaja kõneleb toimunust oma vaatepunktist lähtudes. Mina-jutustus on alati piiratud vaatepunktiga jutustus. Selline
tegutsevaid inimesi tegelikkus on näitekunsti oluline tunnus. Võib oletada, et dramaatika on välja kasvanud rituaalist mõlema aluseks on tegus, sooritus. Dramaatika on dialoogiline tekst on tegelaste otsekõne. Autori remargid on vähemuses ning on eraldaud sulgude või erineva fondiga. Monodraama koosneb vaid ühe tegelase kõnest Autori kohalolek on näidendites varjatud tegelased pöörduvad otse vaataja poole. Eranditeks on teosed, kus tegevust juhib üks tegelane jutustaja ntks. Kõne on tegevuslik rääkimise situatsioon mõjutab tegelasi ja tegevust, samas sooritatakse kõne abil tegusid ehk kõne akte, mis muudavad olukorda. Seega on tegutsemine ka sõnaline. Draama on suunatud teatrile kirjanik võtab näidendit kirjutades arvesse teatri tehnilisi võimalusi.1 Lugemisdraamad teosed, mille suur maht, keeruline probleemistik või lavastamise piiratus lavatehnikat arvesse võttes. Neid on võimalik mängida, kui
Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned: Lüürika (luule) žanrid: sonett , ballaad , ood, hümn , pastoraal , eleegia , haiku , tanka . Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks žanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes. Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli ‘ minavorm ’ ; sisemaailma elamused v tunded; subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine ); lüürilise mina vaatepunkt , ei võrdu autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane. Dramaatika žanrid: tragöödia , komöödia , draama , kuuldemäng , intermeedium , libreto , stsenaarium , aga ka antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare ’i ajastu tragöödia. Algne struktuur - vaatused ja stseenid. Konflikt - sisemise ja välise, subjektiivse ja objektiivse kokkukuulumine või vastuolu. Eepika žanrid: eepos , romaan, jutustus,
talle ainus õige lahendus. TEOS JA TEKST Kirjandusteosele võib läheneda kahte moodi: ! ! *Sõnakunstiteos- koosneb sõnadest paberil. Seda saab nautida kui midagi kirjapandut, jälgides autori väljendusoskust --> luule. ! ! *Proosateose puhul ununeb sõnaline külg. Sõnade kaudu sisenetakse teose maailma, et sealt edasi on oluline tegevus, mitte sõnad paberid (Ingl k sõna immersion--> vahendaja kadumine). KIRJANDUSTEOSE VAATEPUNKT ! Romaani tegevus avaneb lugejale alati mingist vaatepunktist. ! ! VAATEPUNKT on paik või teadvus, kust sündmustikku nähakse. Kirjandusteose JUTUSTAJA on hääl, mis edastab teose sündmustikku. Kui romaan on kirja pandud MINA-JUTUSTUSENA, on olukord lihtne: mina-tegelane kõneleb toimunust oma vaatepunktist lähtudes. Mina-jutustus on alati piiratud vaatepunktiga jutustus. ! -Mõnikord kasutab piiratud vp-ga jutustus SISEMONOLOOGI- tegelase sisekõnet.
annaabi.ee 
