ENN VETEMAA "Jälle Püha Susanna ehk armastuse kool" Komöödia kahes vaatuses proloogi ja epiloogiga. Näidend algab proloogiga, kus Anne-Mai (hüüdnimega Püha Susanna) ja Rudolf üritavad teha muumiat. Nende ettevõtmise katkestab ootamatult sisse tormanud miilitsakursant, kes süüdistab neid mõrvas ja laiba rüvetamises. Veel teatab kursant, et ta on seda maja juba kaua valvanud ja tähele pannud, et öösiti seal midagi imeliku tehakse. Anne-Mai ja Rudolf proovivad küll selgeks teha, et see on kunst mida nad teevad aga kursant ei kuula neid vaid arreteerib nad.
Vladimir Majakovski (1893-1930) 12 klass 01.03.2012 Nõukogude luuletaja, näitekirjanik, stsenarist, rezissöör, näitleja, kunstnik, ajakirja redaktor Sündis Gruusias 19 juuli 1893 aastal Tal oli 2 õdesid ja 2 venda nad surid vara 1902 aastast õpis ta Kutaisi Gümnaasiumis 1906 aastal suri tema isa veremürgitusest Pärast isa surma kolis perekond Moskvasse. 15-aastaselt ühines Majakovski Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölisparteiga (VSDTP) ning viibis riigivastase tegevuse eest mitmeid kordi vangis. Luuletusi hakkaski ta kirjutama 1909. aastal üksikvangistuses viibides. Vabaks saades astus ta Moskva Kunstikooli, kus ühines Vene futuristliku liikumisega ning sai peatselt selle põhiliseks eestvedajaks. Oktoobrirevolutsiooni ajal oli Majakovski kogu südamega bolsevike poolt. Aastatel 191921 töötas ta Vene Riiklikus Telegraafiagentuuris (ROSTA) propagandaplakatite ja -karikatuuride joonis...
Kogu rahvas, mis ootas etendust oli pidutsemas, kõigil oli hea tuju, suur karjumine ja laaberdamine käib. Möödub ligi pool tundi, rahvast tuleb ja tuleb, ma arvan, et üle viieteist tuhande inimese juba ootab, millal saaks näha kuulsat Teiriast. Kohe peakski kätte jõudma aeg millal etendus algab. Keskpäev, väljakule, mis pidi olema orkestra nagu ma mööduvatelt inimestelt kuulsin, kõndis kõrgete kontsadega ja suure maskiga näitleja, kes esitas ,,Ori ja Vein"- i proloogi. Niimoodi algas üks minu elu huvitavamaid lõunaid. ,,Ori ja Vein" räägib orjast, kes tahab vabaks saada ning ta usub, et tema saatus on saada veinimeistriks. Kuid lõpus ta sureb läbi oma isanda käe. Peale proloogi tuli lavale koor, kes laulis avalaulu ja seejärel tulid episoodid, ning nende vahel veel mõned stasimoned, nii ma vähemalt kuulsin kõrval lamavatelt ülikutelt. Näitlejad kannavad eredavärvilisi kaunistatud rüüsid ning ülikõrgeid jalanõusid
puuviljamüüjad ja lõhnadusid *kaovad maskid Näitekirjanduse isikud + nende uuendused Aischylos andis atika tragöödiale klassikalise kuju. Rõhutades teatri iseseisvust, lahutas ta tragöödia kultusest Sophokles uuendas draamakirjanduses ja teatris : loobus süzeeliselt ühendatud triloogia põhimõttest, suurendas näitlejate arvu 2-lt 3-le, mis võimaldas mitmekesistada näidendi tegevust ja kooriliikmete arvu 12-lt 15-le, lisas dekoratsioone Euripides kasutas proloogi tänapäevases mõistes olukorra seletusena näideni alguses, näidendite keel on lihtne, koori rakendas ta traditsiooni pärast. Looming viis atika tragöödia arengu lõpuni. Aristhophanes andis oma satiirilist suhtumist edasi koori kaudu, näidendite koomilisele põhiideele lisas humoorikaid juhusündmusi, mis jätsid suure vabaduse näitlejate fantaasiale *Retooriline ja filosoofiline proosa *Mõisted eleegia - kaebelaul, kurvatooniline lüüriline luuletus v muusikapala
sarnased -talupojaromaanid ja vastavad konkreetsetele Eesti oludele. Ka mõlemas romaanis on lunastus, kuigi esimeses armastus, teises aga õndsus ja, et lunastust saavutada, tuleb teha tööd. Tammsaare meelest ongi kõige tähtsam töö, mis on kõige aluseks. Töö aga seisneb maaga võitluses. Ka sarnasusi võib leida tegelastes mõlemas on rõhk vastandtegelastel. Kuigi on ka erinevusi, see on tulnud, kas autori enda soovist või aja muutumisest. Üheks erinevuseks on taevase proloogi ja fantastikaruumi puudumine ,,Tões ja õiguses", ,,Põrgupõhjal" aga on mõlemad olemas. Kuid ,,Põrgupõhja" aluseks ongi Kaval-Antsu ja Vanapagana muistend, mis lisab teosele veidi ulmelisust. Ain Kaalep ütles ühes ettekandes, et kui keegi on ,,Tõe ja õiguse" Mefistoks, siis küll üksnes Tammsaare ise. Jaan Kross arvas selle väite põhjal, et seda loogikat kasutades tuleks väita, et ka Goethe ,,Fausti" tegelikuks Mefistoks on Goethe ise.
Donizetti, orkestrimuusikast Berlioz, eriti oma programmilisuse ideega; 5) polüfoonia osas Bach, Händel, Palestrina. Glinka muusika klassikalised jooned on vormiselgus ja läbipaistev orkestratsioon (enamasti 2ne koosseis); romantilised jooned aga žanrivalik (ooper, laulud, programmilised orkestriteosed) ning rahvamuusika mõju (romantikutele väga tüüpiline). “Elu tsaari eest” (Жизнъ за царя) Ooper neljas vaatuses proloogi ja epiloogiga. Teose esialgne pealkiri oli peategelase järgi “Ivan Sussanin”, kuid enne esietendust soovitas tsaar Nikolai I Glinkal ooperi pealkirjaks panna „Elu tsaari eest“, mis selgitab täpsemini ooperi sisu. Esietendus toimus 1836. aastal Peterburis. See on vene esimene rahvuslik ja ilma kõnedialoogideta ooper. Tegelased: Ivan Sussanin (bass) – Vene talumees Antonida (sopran) – tema tütar Vanja (metsosopran) – Sussanini kasupoeg
taha. Kaamera järgneb ja kinolina vahendusel näeb publik kuidas näitlejad oma üleriided selga panevad ja Nokia tagaukse kaudu lahkuvad. Õues on tuuline, näitlejatel pilgus maas, mõned teevad suitsu ja sihikindlalt sammutakse oma väikesesse ja hubasesse teatrimajja, mis Nokia tagauksest vähem kui saja meetri kaugusel asub. Näitlejad astuvad teatriuksest sisse ja Laaneorg lõpetab. See proloogi aset täitev sümbolite kvantum oli äärmiselt mõjus. Kogu NO teatri lava, tagaruumid ja saal oli jagatud sektsioonideks, kus toimusid sketsid Eesti ajaloost. Periodiseering oli 1940 kuni tänapäev, kusjuures heas mõttes üllatav oli see, et mingit kronoloogilist järjestust ei olnud, kuid etendus moodustas siiski terviku, mida kuidagi teistmoodi ette kujutada oleks keeruline. Sketsid olid erinevad. Oli lühikesi ja pikki, poliitilisi ja pööbellikke, valusaid ja
Saavutas 1. koha 24-l korral. Tegi mitmeid uuendusi: loobus süzeelisest trioloogia põhimõttest, lisas dekoratsioone. Ta on kirjutanud 123 näidendit, säilinud 7. Suurim ja kuulsaim teos oli ,, Kuningas Oidipus" , mis tajanes vana teeba müütidel. Euripides-Sophoklese järeltulija. Sai auhinna 5 korral. Käsitles esimesena põhjalikult naiste psühholoogiat. Teosed: Medeia, Hippolytos, Elektras. Tema näidendid on realistlikud, võttis kasutusele proloogi. Tema looming viis atika tragöödia arengu lõpule.teemad armastusest Aischylos-Kirjutas üle 80 näidendi, säilinud 7. Tuli ka 13 korda võitjaks. Oma ainestiku ammutas ta mütoloogiast, mille ümber mõtestas. Teosed: Oresteia, Pärslased, Aheldatud Prometheus. 11. Kuningas oidipus- Teebas puhkenud katku peatamiseks tuleb Oidipusel välja selgitada, kes tappis kunagi kuningas Laiose ja tapja linnast välja saata. Tapja otsimisel kohtub Oidipus pimeda mehega, kes ütleb et tema ise
veebirakendus ja kuidas single-page app (koodinäiteid / nende detaile ei küsita). Robootika kohta ainus küsimusetüüp: kas mingit sorti ülesannet praegused robotid suudavad täita või ei. 11. Nädal Eksamiks: rekursiooni äratundmine, baasjuht ja rekursiivne juht, rekursiooni ekvivalentsus tsükliga, arusaamine funktsionaalse keele näitejuppidest loengus: mida mingi näitekood teeb / mis on rehkendamise tulemus. Mis on lambda-arvutus. Proloogi näide tuleb ära tunda (et on Prolog). Mis on andmebaasid ja mis on sql. Detailseid sql- küsimusi ei tule. Sql näidet tuleks ära tunda (et on sql keeles). 12. Nädal Eksam: lahenduvus teoreetilises ja tavamõttes, mis on lahenduvad ülesanded. Positiivsete täisarvude, positiivsete/negatiivsete ja murdarvude võimsuse võrdlemine ja tõestamine. Reaalarvude suurem võimsus kui täisarvude võimsus (Cantori teoreem): tõestuse idee. Mis on peatumisprobleem, selle lahendamatuse tõestuse idee
2095 e.Kr ) pühendatud koodeksit. Järgnevalt vaatlen vanimat terviklikult säilinud seadustekogu ehk Codex Hammurapi-t Allika analüüs 3 Hammurapi seadused ehk Codex Hammurapi on Vana-Babüloonia impeeriumi rajaja Hammurapi koostada lastud seadustekoodeks. Loodi 1790 e.Kr. Kirjutatud on koodeks arhailises kiilkirjamärkides ülevalt alla horisontaalsete veergudena 1 ja akadi keeles. Koodeks sisaldab 282 paragraffi ja lisaks veel epiloogi ja proloogi mille olemasolu teeb koodeksi kohe tänapäevastest seadustekogumikest erinevaks. Epiloog ja proloog on ideoloogilise kontekstiga. Proloog on ülesehituselt kolmeosaline- teoloogiline (kus mainitakse Anu ja Enlili kuningliku pädevuse andjatena), ajalooline ja moraalne 2. Proloogis antakse hammurapile erinevaid tiitleid ja ülistatakse tema saavutisi- hammurapi tegi riigist impeeriumi. Proloog lõpuosa näide:
Saavutas 1. koha 24-l korral. Tegi mitmeid uuendusi: loobus süzeelisest trioloogia põhimõttest, lisas dekoratsioone. Ta on kirjutanud 123 näidendit, säilinud 7. Suurim ja kuulsaim teos oli „ Kuningas Oidipus“ , mis tajanes vana teeba müütidel. Euripides-Sophoklese järeltulija. Sai auhinna 5 korral. Käsitles esimesena põhjalikult naiste psühholoogiat. Teosed: Medeia, Hippolytos, Elektras. Tema näidendid on realistlikud, võttis kasutusele proloogi. Tema looming viis atika tragöödia arengu lõpule.teemad armastusest Aischylos-Kirjutas üle 80 näidendi, säilinud 7. Tuli ka 13 korda võitjaks. Oma ainestiku ammutas ta mütoloogiast, mille ümber mõtestas. Teosed: Oresteia, Pärslased, Aheldatud Prometheus. Sophoklese „Kuningas Oidipus“ kui antiiktragöödia näide. Teebas puhkenud katku peatamiseks tuleb Oidipusel välja selgitada, kes tappis kunagi kuningas Laiose ja tapja linnast välja saata
Kostüümid olid kindlaks määratud. Jeesusel pidi olema kuldne habe ja kuldses juuksed. Jumalaema kandis helesinist, apostel Juudas kollast ja teised apostlid ning pühad mehed valget riietust. Müsteeriumid olid stiililt väga vastuolulised. Paljud kohad olid sügavalt usklikud ja katolikule kirikule meelepärased ning teised jällegi puht rahvalikud ja kohati isegi matslikud. Lavastaja kõndis etenduse ajal mööda lava ja ütles vajadusel teksti ette. Samuti esitas ta proloogi ning esitas tänusõnad raele ja kirikule. Lavakujundus oli rikkalik. Paradiis oli sisustatud kaunite vaipade, puude, põõsaste ja kalli mööbliga. Põrgus oli suur katel, piinariistad ja draakonilõuad. Tihti aeti läbi ka tinglike dekoratsioonidega. Nt. Linnanimi tähistas tervet linna. Aja jooksul kasvasid välja ka elukutselised näitlejad. Ka tänapäeval võib näha keskaegseid müsteeriume. 10
EBAHAIGE Komöödia kolmes vaatuses muusika ja tantsuga KOMÖÖDIA TEGELASED: ARGAN, ebahaige. BÉLINE, Argani teine naine. ANGÉLIQUE, Argani tütar ning Cléante´i armsam. LOUISON, Argani väike tütar ning Angélique´i õde. BÉRALDE, Argani vend. CLÉANTE, Angélique´i armsam. HÄRRA DIAFOIRUS, arsti. THOMAS DIAFOIRUS, eelmise poeg ning Angélique´i kosilane. HÄRRA PURGON, Argani arst. HÄRRA FLEURANT, apteeker. HÄRRA BONNEFOY, notar. TOINETTE, teenija. Tegevuskoht Pariisis PROLOOGI TEGELASED: FLORA. KAKS ZEPHYROST, tantsivad. CLYMENE DAPHNE. THYRSIS, Clymene armsam, ühe karjasterühma pealik. DORILAS, Daphne armsam, teise karjasterühma pealik. MEES- JA NAISKARJASED Thyrsise ja Dorilase saatjaskonnast, laulavad ja tantsivad. PAAN. FAUNID, tantsivad. ESIMENE VAATUS ESIMENE ETTEASTE Argan istub üksi oma toas, ta ees on laud, ta arvutab litrite abil apteekriarveid ja arendab iseendaga kõneldes vetlust. Loeb kokku kõik oma korrad, mil ta klistiiri on saanud. See kuu 11
vastu midagi on tehtud. 4) Sõjaväeteenistuskohus ja teatud garantii sõduritele. 5) Võlaorjus. Võib kehtida kuni kolm aastat. 6) Oskustööliste tasustamise ja karistamise kohta käivad eeskirjad (nt ebaõnnestunud kirurgil käsi maha). 7) Perekonda, abielu ja pärandust puudutavad sätted. Patriarhaarne ühiskond. Abielu on leping mehe ja naise perekonna vahel. Lõpuks epiloog, ülistab Hammurabi, jätkab proloogi. Riigi tõeline suurusaeg jäi väga lühikeseks, sisuliselt Hammurabi ajal. Tema järglaste ajal lõid mitmed piirkonnad lahku, suhteliselt ruttu jäi järele vaid Babüloni ümbritsev tuumikala. Samas oli see võimas ja kindel. 1595 vallutasid hetiidid Babüloni linna. See ei toonud küll kaasa nende ülemvõimu, kuid tegi Vana-Babülooniale lõpu. Võimule tõusis hoopis kassiidi soost dünastia (Iraani rahvad). Mesopotaamia kultuur ja religioon
Tal oli hea haridus ja suur isiklik raamatukogu (seda peeti üheks Ateena täiuslikumaks erakoguks), kus ta pühendus filosoofiale ja kirjanduslikule loomingule. Kuna Euripides arutleb tragöödiais uute teooriate üle, on teda nimetatud ka filosoofiks näitelaval. Esialgu tema dramaturgilisi uuendusi pilgati, hindama hakati Euripidese loodut alles pärast tema surma sellest annab tunnistust tema säilinud teoste hulk. EURIPIDESE DRAAMAUUENDUSED Euripides võttis kasutusele proloogi ja deus ex machina; vähendas koori tähtsust ning suurendas muusikaliste elementide osa näitemängus, loobus kõrgest stiilist ja kasutas lihtsamat keelt. Tõi lavale selliseid müüdiversioone, mis üllatasid pealtvaatajaid. Originaalsus näiski olevat üks tema tähtsamaid eesmärke. Vabanes idealiseeritud tegelaskujudest, tal hoopis kurtisaan (Helena), ihnuskoi (Bellerophon) ning koos nendega igapäevaelu tähtsusetus ja tegelik pale.
), ansamblid. · Tragédie lyrique e. tragédie en musique (Pr. lüüriline tragöödia) Tõsine pr. ooperi stiil 17.-18. saj. Suuna esimesed ja väljapaistvamad esindajad Lully (alusepanija), Rameau. 3. ühtuse teooriat üks tegevuspaik, aeg, tegevusliin. · Opéra-ballet lavaline meelelahutus, milles ooperielemendid vahelduvad ballettinumbritega. Populaarne 17. saj. lõpp 18. saj. alguses Prantsusmaal. Sisaldub enamasti proloogi + 3-4 vaatust. Alusepanija Andre Campra. · Maskimäng Inglise ooperile omapärane õukondlik maskietendus, mida tunti juba 16.-17. saj. vahetusel. · Semiooper e. dramatic opera 17. saj. Inglismaal tekkinud poolooper, kus leidus küll ohtralt muusikat (avamängud, retsitatiivid, aariad, laulud, ansamblid, (koorid, tantsud), tegevust viisid edasi aga kõnedialoogid. Peategelastel olid kõnerollid. · Opera seria (it. tõsine ooper) 17.saj
seetõttu vahel ka “itaalia filosoofiast” Antiik-Kreeka filosoofia ajaloos. Nimetatud koolkondi on vaadeldud ka joonia filosoofiale vastanduva vooluna tolleaegses mõtlemises. Eleaatideks kutsutava mõtlejate rühma väljapaistvaim esindaja on Parmenides (u. 540-480). Tema teos kujutas endast õpetusluuletust, mis on säilinud küll mitte tervikuna, kuid siiski küllalt ulatuslike fragmentidena. Teos jaotub kolme ossa: proloogiks ja kaheks õpetust esitavaks osaks. Proloogi võib käsitleda teoreetilis-maailmamõistmisliku probleemsituatsiooni kujutamisena poeetilistes kujundites. Selles kirjeldab Parmenides iseenda läbielamist: teekonda jumalanna juurde ning kohtumist viimasega. Luuletuse järgmised osad annavad aga teada sellest, mida jumalanna olevat Parmenidesele ütelnud. On tähelepanuväärne, et Parmenides on asetanud oma õpetuse jumalanna suhu – sellisena pretendeerib see enamale kehtivusele kui võiks omada mõtleja pelgalt isiklik arvamus.
3) draama – tõsise sisuga näidend, aga lõpp võib olla õnnelik. „Onu Vanja“, „Tabamata ime“, „Kuningal on külm“ Draama etapid ja esindajad I. Antiikteater – kasvas välja Dionysosele pühendatud pidustustest. Läbi pidustustel korraldatud näidendivõistluste kasvas välja antiikteater. II. Väga suur osakaal oli kooril, kes oli dialoogis ühe näitlejaga. Hiljme toodi juurde ka teine ja kolmas näitleja. Näidend algas alati proloogi ehk eelmänguga. Etendused vabas õhus. Kõige olulisemaks kohaks oli orkestra – koht, kus asus koor. Nende taga oli skeene – telgitaoline moodustis, kus näitlejad said riideid vahetada. Kanti konturne – paksu tallaga kingi – ja maske. Aischylos, Euripides, Sophokles. III. Keskaja teater – 6-16. sajand. Teater oli tihedalt kirikuga seotud. Tekkisid uued žanrid: müsteeriumid ja miraaklid, mis räägivad pühakute elust ja kannatustest. Mängiti linnaväljakutel ja laadaplatsidel
kujutamise vastu). Kuid muutumatuks jääb kaksik-koosseis ise: kooripartiide ja näitlejapartiide olemasolu. See kajastub isegi tragöödia keele murdelises värvingus: koor laulab dooria murdes, näitleja aga esitab oma partiid atika murdes, mõninga lisandusega joonia murdest. Atika tragöödia kaksik-koosseis määrab ka tema välise struktuuri. Kui tragöödia, nagu see hiljem oli tavaline, algas näitlejate partiidega, siis see esimene osa, enne koori tulekut, moodustas proloogi. Selle järgnes parodos ("läbikäik"), koori tulek; koor sisenes kahelt poolt marsitaktis ja kandis ette laulu. Edasi järgnesid dialoogilised osad epeisodionid ("juurdetulekud", "vahelisandid"; nimetus tõendab ilmselt, et neid osi, mida kiiluti koorilaulude vahele, ei käsitatud algselt mitte põhi-, vaid lisaelemendina). Epeisodid vaheldusid stasimonidega ("seisulauludega"): viimased kandis ette koor orkestral seistes, harilikult pärast näitlejate eemaldumist
mehetapp, ematapp): õnnelik lõpp! 57. Keda peetakse teise, keda kolmanda tragöödianäitleja kasutuselevõtjaks? Teise võttis kasutusele Aischylos, kolmanda Sophokles. 58. Iseloomusta üldistavalt Euripidese lähenemist tragöödiale. Kõige uuenduslikum (müüdiversioonid, tegelased). Kangelased tihti muutlikud (negatiivse muutmine positiivseks ja vastupidi). Irratsionaalsuse rõhutamine, ebakindlad tegelased. Järjekindel proloogi kasutus sündmuste tausta avamiseks. Kasutas sagedasti deus ex machina't lõpetuseks. 59. Kuidas muutus koori roll tragöödia arenedes? Algselt oli kooris 12, siis 15 meest, koori osatähtsus järjest kahanes. 60. Kirjelda üldistavalt kreeka saatürdraama sisu ja funktsiooni. Esitati osana tetraloogiast (3 tragöödiat + 1 saatürdraama). Tragöödiast u poole lühem. Naljad, lõbusad laulud ja tantsud. Koor kujutas saatüreid (mehe ülakeha, soku jalgade ning sarvedega,
Võrdlemisi mitmes teoses kasutab deus ex machina võtet: tragöödia lõpul ilmub jumal ja ennustab kangelase saatust. Sellega rõhutas Euripides, et müüdi lugu pole loogiline, usutav. Tragöödiate keel on Euripidesel eelkäijaist lihtsam, läheneb kõnekeelele. Koori kasutab Euripides pigem traditsiooni kui vajaduse tõttu. Tema teoste tempo on varasemaist autoreist kiirem. Uuenduseks on proloogi kasutamine tänapäevases mõttes olukorra kokkuvõttena näidendi alguses. Euripidese tragöödiad on niivõrd realistlikud, et sarnanevad juba pigem tragikomöödia või isegi melodraama kui klassikalise tragöödiaga. ,,Medeia" tragöödiat peetakse Euripidese parimaks teoseks: Aluseks on müüdid argonautide retkest Kolchisesse kuldvillaku järele. Müüt: Medeia on päästnud hukust Iasoni ning reetnud ja tapnud koguni venna, et aidata
Tema tegelased muutliku meelega, katkised inimesed. Jumalad olid mõistetamatud, sageli ka vaenulikud, käsitlematud loodusjõud. Kahtles traditsioonilises mütoloogilises traditsioonis. Kasutas deus machina võtet, tragöödiale anti müüdi poolt teada-tuntud lõpp, aga teveuses on vastuolud. Võib öelda, et mõjutas inimeste puhul irratsionaalset külge, tunded saavad mõistusest võitu. Tal oli mitmeid uuendusi tragöödia struktuuris ja stiilis, kasutas järjekindlalt proloogi. Tema teoste keel oli märksa lähemal kõnekeelele, kui teisel 2 tragöögikul. Tegelaskujudena tõi lavale lihtsaid inimesi, seda aga kritiseeriti. Dialoogiosad sisaldavad sofistikat. Sophos ( kes on tark, kes mitte ). Kasutas ka retoorika põhimõtteid. Uuendused tema tragöödias puudutasid ka muusikat. Kasutas mitmekesisemaid meloodiaid ja helilaade, väidetavalt on temalt säilinud ka fragmendid originaalmuusikaga. Euripidese väljapaistvamad teosed:
· aja-, koha- ja tegevusühtsus (omavahel seotud sündmuste ahel ühes tegevuskohas piiratud aja jooksul); · kõrvalliinide allutatus põhitegevusele (kõrvaltegelased on peategelas(t)e või teema avamise teenistuses); · funktsionaalsus (kõik üleliigne on kõrvaldatud) SISSEJUHATUSES ehk ekspositsioonis räägitakse enne lavaloo algust toimunud sündmustest, tutvustatakse tegelasi ja taustsüsteemi. Klassikalises draamas esitatakse ekspositsioon tihti monoloogilise proloogi vormis või dialoogina usaldusisikuga. TEEMA ARENDUS ehk dispositsioon peab looma konfliktid ja pinged ning püüdma neid arendada ja lahendada. KULMINATSIOON ehk haripunkt koht näidendis, kus selgub, kuidas konfliktid lahendatakse ja millises suunas hakkavad hargnema edasised sündmused. LAHENDUS ehk konklusioon lõpetab tegevuse, lahendab konfliktid ja paljastab saladused. Lahenduseni võib jõuda sündmuste käigus või mingi välise jõu sekkumise abil ( nn deus ex
Absurdile rajatud naljand on sageli kahekihiline: pealiskihis sooritatakse pettus vm. kavalusakt, selle vahendiks on valetamine: nt. toimub valetamisvõistlus; või veetakse kihla mitte öelda teisele "Sa valetad!" ning kavalpea võidab kihlveo mitmesuguseid solvavaid valesid rääkides; või seisneb valetamine selles, et öeldakse, et pole aega valetada, kuna rutatakse nt. soola külvama, tuha vastu kalu ostma vmt. Absurdisüeedel endil tavapärast (proloogi, sõlmitust, konflikti arengut ja lõpplahendust sisaldavat) kompositsiooni pole, siin toimub "Browni liikumine" juhuslikke assotsiatsiooni pidi. Tüüpilised valetamisnaljad on Münchhauseni-jutud jt. jahimehejutud: sabapidi puu külge naelutatud hunti pekstakse ja ta jookseb enda nahast välja; kirssidega tulistatud ulukil kasvab kirsipuu sarvedeks pähe; poolekslõigatud koer või hobune pannakse valepidi kokku; jahimees tirib end
vastupidi) Oma kaasajal ei olnud väga populaarne Kahtlemine traditsioonilises (mütoloogilises) religioonis, filosofeerimine, relativism Müüdi ,,madaldamine", realistlik kujutlus, demütologiseerimine Irratsionaalsuse rõhutamine, ebakindlad tegelased (P. Vellacott: ,,tema tragöödiate lõpus pole mitte punkt, vaid küsimärk") Tragöödiad jätavad vaataja nõutusesse. Järjekindel proloogi kasutus sündmuste tausta avamiseks Kasutas sagedasti deus ex machina't lõpetuseks 59. Kuidas muutus koori roll tragöödia arenedes? Koor (algselt 12, siis 15 meest, koori osatähtsus järjest kahanes) Ühiskondlik ,,kõlakast" (sh koor kui ,,sisemine publik", kes ei sure kunagi ega ole ka füüsiliselt ohus 60. Kirjelda üldistavalt kreeka saatürdraama sisu ja funktsiooni. Esitati osana tetraloogiast (3 tragöödiat + 1 saatürdraama)
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda
Alustage, või muidu alustame meie uuesti!» Rohkem polnud tarvis. Poodiumi sügavusest kuuldus keel- ja puhkpillide muusikat; vaip tõsteti üles; neli kirevat ja mingitud isikut tulid välja, ronisid järsust redelist üles ja ülemisele platvormile jõudes rivistusid rahva ees talle sügavalt 24 kummardades. Muusika jäi vait. Algas müsteerium. Pärast seda kui need neli isikut heldelt vastu olid võtnud oma kummarduste tasu käteplagina näol, alustasid nad keset pühalikku vaikust proloogi, millest me aga lugejat meeleldi säästame. Muide, nagu juhtub veel meiegi päevil, tundis rahvas suuremat huvi riiete vastu, mida näitlejad kandsid, kui osa vastu, mida nad etendasid. Tõtt öelda, nõnda pidigi olema. Kõik neli olid pooleldi kollastes, pooleldi valgetes riietes ja ainult riide materjal oli igaühel erinev. Esimene oli riietatud kuld- ja hõbebrokaati, teine siidi, kolmas villasesse, neljas linasesse riidesse
skenee (lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamisex) ja proskeenion (eeslava, kus olid näitlejad), theatron (pealtvaatajate pinkide osa, poolring). Laval on üks näitleja ja koor. Näitleja teadustab, vahetab välimus, kommenteerib, mängib erinevaid isikuid, ei lula, vaid deklameerib. Koor ja näitleja jag. Etenduse mitmeks osaks. Enne koori lavaletulemist esitab näitleja proloogi. Siis tuleb kahel poolt orkestrale koor. Näidendi lõpus võis olla ka näitleja dialoog koori juhi ehk korüfeega. Etenduse tegevus toimub 1 päeva jooksul ja harilikult ühes kohas. Dionüüsiad kestsid 6 päeva, viimased 3 päeva pühendat. teatrile. Etendusi korrald. võistluse korras. Võistlusele lubati ainult uusi näidendeid. Näitekirjanike vahel korraldati võistlusi, kuhu pääsemisex pidi
selle taga olid skenee (lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamisex) ja proskeenion (eeslava, kus olid näitlejad), theatron (pealtvaatajate pinkide osa, poolring). Laval on üks näitleja ja koor. Näitleja teadustab, vahetab välimus, kommenteerib, mängib erinevaid isikuid, ei lula, vaid deklameerib. Koor ja näitleja jag. Etenduse mitmeks osaks. Enne koori lavaletulemist esitab näitleja proloogi. Siis tuleb kahel poolt orkestrale koor. Näidendi lõpus võis olla ka näitleja dialoog koori juhi ehk korüfeega. Etenduse tegevus toimub 1 päeva jooksul ja harilikult ühes kohas. Dionüüsiad kestsid 6 päeva, viimased 3 päeva pühendat. teatrile. Etendusi korrald. võistluse korras. Võistlusele lubati ainult uusi näidendeid. Näitekirjanike vahel korraldati võistlusi, kuhu
(lava, koor asus sellel, kuni 24 m diameetriga), selle taga olid skenee (lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamisex) ja proskeenion (eeslava, kus olid näitlejad), theatron (pealtvaatajate pinkide osa, poolring). Laval on üks näitleja ja koor. Näitleja teadustab, vahetab välimus, kommenteerib, mängib erinevaid isikuid, ei lula, vaid deklameerib. Koor ja näitleja jag. Etenduse mitmeks osaks. Enne koori lavaletulemist esitab näitleja proloogi. Siis tuleb kahel poolt orkestrale koor. Näidendi lõpus võis olla ka näitleja dialoog koori juhi ehk korüfeega. Etenduse tegevus toimub 1 päeva jooksul ja harilikult ühes kohas. Dionüüsiad kestsid 6 päeva, viimased 3 päeva pühendat. teatrile. Etendusi korrald. võistluse korras. Võistlusele lubati ainult uusi näidendeid. Näitekirjanike vahel korraldati võistlusi, kuhu pääsemisex pidi kirjanik looma tetraloogia (3 tragöödiat, 1 satiirdraama, mille ainex Vana-Kreeka müüt)
24 m diameetriga), selle taga olid skenee (lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamisex) ja proskeenion (eeslava, kus olid näitlejad), theatron (pealtvaatajate pinkide osa, poolring). Laval on üks näitleja ja koor. Näitleja teadustab, vahetab välimus, kommenteerib, mängib erinevaid isikuid, ei lula, vaid deklameerib. Koor ja näitleja jag. Etenduse mitmeks osaks. Enne koori lavaletulemist esitab näitleja proloogi. Siis tuleb kahel poolt orkestrale koor. Näidendi lõpus võis olla ka näitleja dialoog koori juhi ehk korüfeega. Etenduse tegevus toimub 1 päeva jooksul ja harilikult ühes kohas. Dionüüsiad kestsid 6 päeva, viimased 3 päeva pühendat. teatrile. Etendusi korrald. võistluse korras. Võistlusele lubati ainult uusi näidendeid. Näitekirjanike vahel korraldati võistlusi, kuhu pääsemiseks pidi kirjanik looma tetraloogia (3 tragöödiat, 1 satiirdraama,
annaabi.ee 
