.....4 1.1 Projekt ja projekti etapid............................................................................................4 1.2 Projektiorganisatsioon ja projektid põhiorganisatsioonis.......................................... 7 1.3 Projektide liigid..........................................................................................................8 2. PROJEKTI MÄÄRATLEMINE......................................................................................9 3. PROJEKTI PLANEERIMINE (KAVANDAMINE).................................................... 16 4. PROJEKTI PLAAN.......................................................................................................22 5. PROJEKTI KIRJUTAMINE......................................................................................... 23 6. PROJEKTI TEOSTAMINE...........................................................................................29 7. AVALIKKUSEGA SUHTLEMINE..................................................
....................................................................................... 9 1.4. Määratlus .............................................................................................................. 14 2. Kavandamine............................................................................................................... 16 2.1. Projekti ulatus....................................................................................................... 16 2.2. Tegevuste ajakava ................................................................................................ 17 2.3. Personali plaan ja ressursid .................................................................................. 17 2.4. Kommunikatsiooni plaan ..................................................................................... 20 2.5. Riskijuhtimine ...................................................................................................... 21 3. Teostus ja lõpetamine ..
kriitilise tee minimeerimise kaudu. 6.Projektijuhtimine. 7.Lineaarplaanimine ja optimeerimismudelid. 6.1.Projektijuhtimise olemus ja projektide liigid. Projektijuhtimine on juhtimismeetod, 7.1. Plaanimisülesande koostamine. Lineaarne plaanimine kui matemaatiline meetod mis võimaldab lahendada ettevõtte ees seisvaid keerulisi ülesandeid eesmärgikindlalt ja võimaldab efektiivsemalt kasutada organisatsiooni ressursse, seadmeid, raha, aega, efekiivselt. Projektijuhtimise kolm olulist edutegurit on *organisatsioon, *inimesed, laoruume, toormaterjali, aitab plaanida ja vastu võtta juhtimisotsuseid. Ülesande *meetodid
Ootused võistlevad omakorda aja ja kulude kriteeriumiga. Inimestel on erinevad ootused, mis ajas muutuvad ning ühe kriteeriumi alusel edu saavutamine tähendab tihti teistes järeleandmiste tegemise vajadust (vt. joonis 1.). 4 Joonis 1. Konfliktsed projekti kriteeriumid. Teine oluline aspekt on see, et iga projekti edu sõltub projektimeeskonnast. Töövõtted (tööjaotus, protsesside kirja panemine, planeerimine, ajakavade koostamine ja eelarvestamine) on kindlasti vajalikud, aga tegevused, mida need tehnikad planeerivad ja kontrollivad, teostatakse inimeste poolt. Ilma töötajateta pole midagi planeerida ega jälgida. Seega projektijuhi töö on mõjutada inimesi. Projektimeeskonna liikmed on tavaliselt erinevatest osakondadest ja erinevatelt juhtimistasanditelt ning hindavad projekti edu kriteeriume (aeg, kulud ja tulemuslikkus) erinevalt. Projektid, mis puudutavad
Seega on omanikul õigus nõuda, et ehita peab kogu tekitatud ehitusprahi ära vedama koos seadmete ja ehitistega mida oli vaja ehituse käigus. Kui ehitaja ei täida endale võetuid kohustusi on omanikul või omanikel õigus pöörtuda tööinspektsiooni poole. Omanikul on õigus teostada omanikujärelvalvet 18. Töövõtuleping, selle olemus ning olulisemad eripärad ehituses ( Jüri Sutt lk30) Leping sõlmitakse projektis osalejate vahel. Lepingu põhieesmärgiks on fikseerida töö maht, täitmise tähtaeg, hind ning kohustuste ja vastutuse jaotus osapoolte vahel. Olulisemad lepingutüübid on kokkulepped, mis sõlmitakse - Tellija ja ehitusettevõtja vahel - Tellija ja konsultandi vahel - Tellija ja juhtimistöövõtja vahel - Tellija ja ehitusjärelevalve vahel - Peatöövõtja ja alltöövõtja vahel 19
................................................................................................... 13 1.5.2 Projektijuhtimise elektroonilised õppematerjalid...................................................... 14 1.5.3 Projektijuhtimise õppematerjalid paberkandjal ......................................................... 16 1.5.4 Projektijuhtimise tarkvara ......................................................................................... 18 2 Planeerimine .............................................................................................................................. 20 2.1 Projektijuhtimise e-konspekti õpieesmärgid ..................................................................... 20 2.2 Konspekti sisu ................................................................................................................... 20 2.2.1 Tegevuste hierarhia ............................................................
KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS. 2 1.SISSEJUHATUS EHITUS - tegevus - majandussektor projekteerimine ja ehitamine, kaasaarvatud ehituse tellija tegevus - ehitamine ehitusplatsil EHITIS füüsiline keha - hoone definitsioonid ja näited - rajatis KINNISVARA maa + ehitis EHITUSKULU - kulud - maa ostuks - finantskulud ( laenuintressid ) - kulud platsi vabastamiseks ja ettevalmistamiseks - kulud hoonele ja rajatistele
saaks analüüsida ja leida võimalikud lahendused ehk ennetada. Riske saab vähendada mõlema osapoole põhjaliku analüüsiga (vajadused, võimalused). Mõningaid riske ei ole võimalik vältida. Neid tuleb aktsepteerida ja nendega tegeleda. 1. Too näiteid erinevate projektiriskide kohta. Riskid, mis võivad tekkida: 1) Projekti tulemi (tarkvara) väljatöötamine on kallim (ettenähtust suuremad finantskulutused), kui tellija endale lubada saab, ja programmi ei võeta kasutusse. Vastumeede: Taotleda programmi väljatöötamiseks finantseeringuid ELi programmist, HTMist ja mujalt. Otsida turgu ka väljastpoolt Eestit. 2) Programmeerimisel tekkivad ettenägematud koodivead, töös tekib tõrkeid seonduvalt platvormide värskendamisega. Vastumeede: Lähtuvalt koostööpartneritelt saadud tagasisidest toimub probleemsete kohtade lahendamisel tihedam koostöö süsteemiarhitekt-arendaja ning analüütik-testija vahel
Loeng nr 1. Sissejuhatus 1.1. Ajalooline areng ehitusmaksumuse määramisel Iidsetest aegadest on inimesed enne ehitamise alustamist vajanud teavet selle kohta, millised kulusid ehitus endaga kaasa toob. Ehituse maksumuse prognoosimine pole sama, mis maksumuse plaanimine, samuti kui ilma prognoosimist ei saa nimetada ilma plaanimiseks. Mõlemal juhul võib tegelik olukord kujuneda väga erinevaks oodatust, seda täiesti sõltumatult prognoosijast. 19. sajandi alguseni tehtud prognoosid rahuldasid inimeste vajadusi küllaltki hästi ja enamik tähtsatest ehitustest võeti ette kas lihtsalt heas usus edule või siis väga jõukad inimesed ehitasid oma lõbuks ning mõlemal juhul leiti lõpuks ka vajalikud vahendid, ehitise lõpetamiseks. Ehitusprotsess koosnes
See keskkond luuakse riist- ja tarkvara komplekti abil. Näiteks: militaarkoolitamine, kirurgide koolitamine, astronoomilised keskkonnad. Tehisintellekt on masinate intelligentsus ja informaatika haru, mis üritab seda luua. Tehisintellekti harud: · Loogiline tehisintellekt. · Otsing. · Mustrite avastamine. · Teadmiste esitus. · Järeldamine. · Terve mõistuse teadmised ja arutlemine. · Kogemusest õppimine. · Plaanimine. (Tehisintellekt 2011) Virtuaalreaalsus on riistvaralisi ja tarkvaralisi vahendeid kasutades loodud simuleeritud keskkond. Mõne rakenduse kasutajaliides võimaldab programmidega paremat suhtlemist sihtotstarbelise riietuse abil, nagu müts, kiiver, prillid, kindad, jalanõud, relvad ja juhtimisvahendid, mida saab arvutiga ühendada. Nii saab koolitada sõjaväelasi, kunstnikud saavad luua teoseid ning arhitektid püstitada suhteliselt kiiresti ja odavalt ehitiste makette. 11
oma töötajate hulgas. Sellised süsteemid on näiteks teadmusjuhtimissüsteemid. Milline on kõige tähtsam tööülesande kirjalikust vormistamisest saadav eelis? Olemas on ühine arusaam töö sisust, mida tuleb teha. Milline on ootamatult ilmnenud tehniliste ühilduvusprobleemide kõige tõenäolisem mõju projekti käigule? Vajalikud on muutused tööde ajagraafikus. Millised toodud protsesse toetavad ettevõtte ressursiplaneerimissüsteemid? Tootmine Raamatupidamine ja aruandlus Personalitöö Tarne- ja jaotusprotsess Millise terminiga nimetatakse suhet inversteeringult saadud kasumi (kahjumi) ja investeeritud summa vahel? Investeeringute tasuvus Milline on IT arenduse väliselt partnerilt sisseostu eelis? IKT osakonnale ei lange enam kogu arendus- ja hooldustöö koormus. Milline lause annab kõige paremini edasi infoturbejuhi rollid ja ülesanded? Valmistuda ette infoturbeplaani ja juhtida selle elluviimist.
Koostatakse eelkavand kavandav ehitis ja krunt hinnatakse jooksul. Projektil on selgelt fikseeritud algus ja lõpp, eesmärk ehitustööettevõtu meetodil. hinnad. 1)Nad annavad tellijale suure kindluse eeldusel, et enne investeerimisotsuse tegemist: a)Tasuvusuuring turu- ja tulemuse hindamise kriteerium. Projekti realiseerimiseks Projekteerimis-ehitustööettevõtu puhul on tellija kavand on piisavalt detailselt välja töötatud, vältimaks uuring. Mõjutab ehituse tööettevõtu korraldust. Määratakse tuleb sooritada hulk omavahel keerulistes seostes tegevusi. lepinguvahekorras ühe tööettevõtjaga, kes kindlustab nii hilisemad vaidlusi hinnas töömahtude ja muudatuste osas. See projekti tasuvus. Hõlmab ka asukoha uuringud, piirkonna Projekti edukas elluviimine eeldab plaanimist
Projekti edukas elluviimine eeldab plaanimist. Teiseks tähendab projekt ehitise püstitamiseks vajalike dokumentide kogumit ehitise perspektiivset mudelit (joonised, spetsifikatsioonid, seletuskirjad, eelarved jm). Selles tähenduses on projekt ehitusliku investeerimise projekti kui laiema mõiste ühe faasi tulemus (produkt). 2.Loetlege töövõtukorralduse viisi valiku kriteeriumid . Oluline on tasakaalustada kolm tähtsamat kriteeriumi: 1)kulud (tavaliselt kõige määravaim faktor; tellija on huvitatud nii kulude taseme minimeerimisest kui ka kokkulepitud hinna kindlusest); 2)kvaliteet (tähendab toote vastavust nõuetele); 3)kestus (siin on kaks erinevat eesmärki: 1.valmimine mingiks kindlaks tähtajaks, 2. projektikestuse lühendamine. Kuid arvestada tuleb veel muudatuste tõenäosust projektis, projekti keerukust, võistluse vajalikkust ja vastutust ning riski jaotust. 3.Loetle ehituse tööettevõtu korralduse viisid.
Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Alas'i õpiku järgi on juhtimise kui prostsessi komponendid piiratud ressursside max kasutamine, koostöö teiste inimestega, tasakaal efektiivsuse ja säästlikkuse vahel saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Juhtimise ülesannetena võib välja tuua 4 põhilist tegevust: · Plaanimine eesmärkide püstitamine · Organiseerimine eesmärkide täitmise korraldamine ehk kohustuste, vastutuse ja õiguste kindlaks määramine · Eestvedamine töötajate motiveerimine · Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste hindamine (vastavus standarditele) ja mittevastavate tegevuste korrigeerimine 3. Klassikalise juhtimisõpetuse mehhanistlik käsitlus, selle olemus ja mõju juhtimiskorraldusele
1. Kuluarvestuse eesmärgid Alustava või väikese ettevõtte puhul võib esialgu tunduda, et tähtis on ainult ülevaade raha liikumise üle ning kulutuste täpsemale rühmitamisele ja analüüsile polegi vajadust aega kulutada. Ometi tekivad taolist põhimõtet järgides aja jooksul kindlasti probleemid. Omamata selget ülevaadet kui suured on kulutused toote valmistamisel või teenuse pakkumisel, seatakse ohtu ettevõtte areng. Näiteks tekib võimalus vastu võtta suur tellimus, kuid tellija soovib suure koguse või pikaajalise lepingu tõttu hinnaalandust. Teadmatus, kui palju konkreetsele tootele kulub, kui suur on selle toote omahind, millised on tootmise püsi- ja muutuvkulud, võib kaasa tuua: · liiga pikaks venitatud otsustusprotsessi alles suurtellimuse võimaluse tekkides alustatakse tootmisprotsessi kulude väljaselgitamist. Andmete kogumise, analüüsimise ja otsuse langetamise hetkeks on võimalik klient
Kontroller peab leidma vastuse küsimusele ,,mis juhtub siis, kui toimida vastavalt pakutud alternatiivile?". (alternatiive peab olema mitu, sest siis on võimalik valida juhtidel). Kontrollingu rakendamise struktuur organisatsioonis võtab tavaliselt aluseks EV-e organisatsioonilis-funktsionaalse struktuuri ning see muutub koos EV tegevusstruktuuri muutusega. Kontrollingu tegevusvaldkondades võib eraldada 2-te valdkonda: 1) Iseseisva tegevuse/vastutuse valdkond 2) Vastava taseme juhtidega kooskõlastatud tegevuse valdkond. Organisatsiooni põhivaldkondadena eristatakse põhitegevust ja seda toetavaid valdkondi. Kontrolling toetub järgmistele süsteemidele: 1) Finantsinfo süsteem: finanstarvestus ja aruandlus, kuluarvestus, sisemine aruandlus ja selle analüüs. 2) Ettevõtte sisene organisatsiooniline struktuur: ettevõtte sisesed vastutuskeskused. 3) Juhtimissüsteem: tulemusjuhtimine.
-täitmisarved Hinnangud koost. Ehitusmahu üldiste parameetrite järgi nt. Ehituse maht, pindala näitajad. Lk 1 teine pool Eelarvutused koost projektdokumendile alusel, kuid on alles esialgne projekt. Eelarved- (tööjooniste eelarved) - koost projektdokumentide alusel, mis on detailiseeritud projektide alusel. Täitumisarved- arvutused, mida tehakse tegelike kulude arvestamisel. Eelarvete arvutuseks võib olla tellija või tegija, nende kokkuleppel on hind ettevõtjale kulumi+kasumi summaks ja tellijale kuluks. Igale eelarve tasemele saab fikseerida mingi täpsuse, mille juures neid arvutatakse nt.5% täpsus tööjooniste eelarves. Projekteerija ja ehitaja kulud lisatakse hinnangule %-des. Hinnangute täpsus 25% võrreldes tegelike kulutustega. Test korda saab ehituse maksumusi kui on olemas projektlahendus. Maksumuse aluseks koondnormid. Täpsus 15%, ise ei arvuta
..............................................13 6. SISEKONTROLLISTANDARDID............................................................................15 7. SISEAUDIT........................................................................................................ 17 8. SISEAUDITI STANDARDID..................................................................................22 9. AUDITI MEETODID............................................................................................ 24 10. ARUANDLUS JA INFO LIIKUMINE......................................................................28 11. JÄRELAUDIT.................................................................................................... 30 1. SISEAUDITI VAJADUSE TEKE Siseauditi valdkond on tekkinud 1940. aastatel ja on seotud majanduse kiireneva arengu, tegevuse laienemise ja geograafilise haarde suurenemisega. See tähendab seda, et üha enam
SISEKONTROLL JA AUDIT Õppevahend Koostaja: Viktor Arhipov TALLINN, 2018 SISEAUDITI VAJADUS JA TEKE Siseauditi valdkond on tekkinud 1940. aastatel ja see on seotud majanduse kiireneva arenguga, tegevuse laienemisega ning geograafilise haarde suurenemisega. Üha enam tekib suurettevõtteid, mis võivad omada erinevaid struktuurüksusi. Probleemseks muutub olukord siis, kui ettevõte on geograafiliselt väga ulatuslik ning ettevõtte omanikel ja tegevjuhtidel on raske jälgida majandustegevust kõikides üksustes. Omanikel on probleeme, et saada ülevaadet kuidas kasutatakse nende vara.
kontrollimise protsess, mis peab tagama püstitatud eesmärkide saavutamise Juhtimisstiil juhi hoiakud, tema poolt rõhutatud osategevused ja toimingud, nende sooritamisel eelistatavad menetlused, viisid ja võtted Juhtimiskultuur võib kujuneda mõjuka juhi poolt pikemat aega viljeldud ja teiste juhtide poolt ulatuslikult järgitud juhtimisstiilist Juhi ülesanded: 1) tööde planeerimine ja jaotamine, töö efektiivsuse tõstmise kavade väljatöötamine 2) alluvate allüksuste jooksva töö täitmise kontrollimine ja hindamine 3) kontaktide pidamine, info vahetamine 4) tööde organiseerimine, alluvate tegevuse kooskõlastamine, nõupidamiste läbiviimine 5) arvestus või selle kontrollimine, vajalike materjalide, toorme ja info tellimine 6) otsuste tegemine 7) alluvatega tootmis-ja muude probleemide arutamine ja analüüsimine
Infosüsteemide (IS) valdkond (IS valdkonna spetsialisti teadmised) Infosüsteemide valdkond Tegeleb kõigega, mis on seotud inimvõimete suurendamisega infotehnoloogia abil ja see puudutab: · probleemide lahendamist · otsuste vastuvõtmist · vajalike tegevuste sooritamist · arusaamise/mõistmise loomist Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise, kasutamise ja juhtimisega organisatsioonis - probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste
4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrooli eest, töölised oma töövaldkonna eest. 10. Administratiivse koolkonna looja ja põhiseisukohad Administratiivne koolkond uuris organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust. • Henri Fayol – juhtimise põhifunktsioonide ja juhtimispõhimõtete väljatöötamine. Esitas juhi tegevuse viis põhifunktsiooni: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ja kontrollimine. Fayoli üldiste tegevuste jaotus, kus eristatakse kuus tegevuste rühma: tehnilised, kommerts-, finants-, turvalisuse-, arvestuse-, ja juhtimisalased tegevused. Fayoli 14 juhtimispõhimõtet 1. Otstarbekas tööjaotus 2. Võim ja vastutus 3. Distsipliin 4. Käsuliini ühtsus 5. Tegevussuuna ühtsus 6. Üksikhuvi allutamine üldistele huvidele 7. Personali õige töötasustamine 8. Tsentraliseerimine 9. Alluvusahel 10
näpunäiteid (meelespea). Näiteid OÜ Agentuur turundusplaanist on toodud punktides, mille koostamine on (konsultantide kogemuse alusel) plaanide koostamise praktikas olnud kõige keerulisem. 5 P L AN E E R I M I SE E T T E V AL M I S T U S Plaani koostamise vajalikkus Äri- ja turundusplaane vajavad nii alustavad kui tegutsevad ettevõtted. Edukas organisatsioon peab tundma oma sise- ja väliskeskkonda turunduse planeerimine hõlmab endas teabe kogumist ja analüüsimist nii turul toimuva kui ka organisatsiooni enda kohta. Kirjaliku dokumendi koostamine on hea viis selle teadmise formaliseerimiseks. Plaan on juhtimistööriist, mis määratleb organisatsiooni/äriidee tugevused ja nõrkused ning võimalused ja ohud, dokumenteerib eesmärgid ja kirjeldab nende saavutamiseks vajalikud ressursid. Valmis äri- või turundusplaan on hinnang ettevõtte äriideele, mis on omakorda elujõulise turundussõnumi
2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP * Ehituskorraldus sh. projekt 4,5 AP
tööeffektiivsust ja töötas välja töötulemustel põhinevat palga- ja preemiasüsteeme. Gantti kaart- võimaldab graafiliselt plaane koostada ja nende täitmist kontrollida. Vertikaaltelg: konkreetsed ülesanded, horisontaaltelg: aeg konkreetse ülesande täitmiseks. Administratiivne koolkond: uuris organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust. Henri Fayol- töötas välja juhtimise põhifunktsioonid ja juhtimispõhimõtted. Esitas juhi tegevuse viis põhifunktsiooni: 1. planeerimine 2. organiseerimine 3. valitsemine 4. koordineerimine 5. kontrollimine. Fayoli üldiste tegevuste jaotus: tehnilised, kommerts-, finants-, turvalisuse-, arvestuse- ja juhtimisalased tegevused. Fayoli 14 juhtimispõhimõtet: otstarbekas tööjaotus, võim ja vastutus, distsipliin käsuliini ühtsus, tegevussuuna ühtsus, üksikhuvi allutamine üldistele huvidele, personali õige töötasustamine, tsentraliseerimine, alluvusahel, kord org.
+ Kirjeldage organisatsioonikultuuri tegureid. + Kirjeldage organisatsioonikultuuri erinevaid tüüpe. + Kirjeldage organisatsioonikultuuri avaldumise tasandeid ja elemente. + Kontrolli mõiste. Kontrolli vajalikkus. + Kontrolli erinevad liigid. + Otsustamise mõiste. Otsustusprotsess. + Mõjuvõim, mõjuvõimu allikad + Siirmise /Delegeerimise mõiste. Siirmise /Delegeerimise sisu. + Koordineerimise mõiste. Koordineerimise sisu. + Mehitamise olemus. Isikkoosseisu plaanimine ja arvestus. + Personali värbamine ja valik. + Suhtlemise olemus. Suhtlemisstiilid. + Suhtlemisbarjäärid. + Konfliktide olemus, konfliktide tekkepõhjused, konfliktide lahendamine. + Stressi olemus, stressi liigitus, stressist ülesaamine, konformsus. + Enesejuhtimise olemus. Harjumused enesejuhtimises. + Muutused organisatsioonis. Muudatuste elluviimise protsess. + Muutustele vastuseisu põhjused. + Õppiva organisatsiooni olemus. Organisatsiooni õppimisprofiili komponendid. +
Mutually beneficial supplier relationships · Organisatsioon ja selle tarnijad on vastastikku sõltuvad ning vastastikku kasulikud suhted nende vahel tõstavad mõlema poole võimet luua väärtusi. JAR: Kvaliteedisüsteemi kirjeldus · Poliitika ja strateegia · Eesmärk ja ulatus · Vastutus ja kohustused · Tagasiside · Dokumentatsioon, arhiveerimine, tõendusdokumendid · Kvaliteedi tagamise kord · Kvaliteediohje · Auditid, audiitorid, auditi ulatus ja ajakava, auditeerimise kord · Jälgimine ja parendustegevused, korrigeerivad tegevused · Juhtimise hindamine · Kvaliteedialane koolitus · Kvaliteedisüsteemi arendamine, kehtestamine ja juhtimine · Kvaliteeditagamise programm · Protseduurid KVALITEEDIJUHTIMISE PÕHIFUNKTSIOONID Kvaliteedi juhtimise funktsioonid: 1) Kvaliteediohje (quality control) tegeleb tippjuhtkond - üldjuhtimine; 2) Kvaliteeditagamine (quality assurance) kuulub kvaliteedijuhi ja audiitori
kahjuks mõned juhid kasutavad tänini) Personalitöö on tegevusliin organisatsioonis, kuhu kuuluvad: personalipoliitika, -idee väljatöötamine ja edasiarendamine, töö analüüs, koosseisude ja struktuuri analüüs ning ümberkorraldamine, personali värbamine, valik, adapteerimine, personali arvestus ametikohtade, isikuandmete, puhkuste, pensionide jne osas, ametikohtade ning personali hindamine, atesteerimine, arendamine, koolitus, karjääri planeerimine, edutamine, ümberpaigutamine, rotatsioon, töösuhte lõpetamine, motiveerimine ja palgakorraldus, info- ja töökorraldus, töökeskkonna ja töökaitse ning töötajate tervise ja töövõime säilitamisega seotud küsimused. Personalitöö arendamine on personalitöö eri valdkondade süsteemne ja sihipärane edasiarendamine lähtuvalt organisatsiooni toimimise ja keskkonna muutuste monitooringust ja hindamistulemustest.
Mille poolest nad erinevad? Juhtimine on asjade õigesti tegemine, eestvedamine on õigete asjade tegemine. Juhtimine tegeleb käesolevate probleemidega, eestvedamine tegeleb tulevikuküsimustega ja visiooni seadmisega. Juhtimises on olulised tehnilised oskused ja teadmised, kuidas midagi teha, eestvedamise puhul on tähtis osata inimestega suhelda ja neid ennast järgima panna. 2.2 Mis on juhtimise osategevused (juhtimisfunktsioonid)? KOEK. K- kavandamine, planeerimine Läbivad osategevused OKS O-organiseerimine O-otsustamine K-koordineerimine E-eestvedamine K-kontrollimine S-suhtlemine 2.3 Mis on juhtimise läbivad osategevused? Läbivad osategevused on: otsustamine, koordineerimine, suhtlemine. 2.4 Mis on juhtimise tasandid? Eksisteerib kolm tasandit: o tippjuhid (firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, eeskätt juhtide tegevuse suunamine)
F-püsivkulud v-muutuvkulud väljundiühiku kohta Tootlikkus kasvab (muude tingimuste samaks jäädes), kui · vähenevad muutuvkulud väljundi ühiku kohta · vähenevad püsikulud väljundi ühiku kohta · vähenevad püsikulud absoluutsuuruses · väheneb muutuv- ja püsikulude summa Need variandid on seotud eri tegurite ja ajaperioodidega ning nende analüüs on võimalik, kui ettevõttes on kasutusele võetud kulude juhtimisarvestus ja controlling-süsteem. Tootlikkuse planeerimine Prognoosimisel võib kasutada lihtsustatud tehnilis-majanduslikke arvutusi, matemaatilis-statistilisi ja ökonomeetrilisi meetodeid, eksperthinnanguid. Planeerimine konkretiseerib prognoose ja nende alusel töötatakse välja tootlikkuse tõstmise programm. Tootlikkuse analüüsimisel, prgnoosimisel ja planeerimisel arvestada tootlikkuse kasvu ettevõtteväliste teguritega (ohtude ja võimalustega) ja siseteguritega.
1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3
1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3
1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
