Raalprojekteerimine (0)

1. Impressionistlikku maalikunsti iseloomulikud jooned:
• Jäädvustas kunstniku hetkemeeleolust sõltuvaid tundeid.
• Tööd valmisid üsna kiiresti. Olid lühikesed, komakujulised pintslitõmbed ja  hajutatud  
kontuurid.
• Tehti   enamasti   vabaõhumaale   (seeriatena,   erinevas   valguses).   Kujutati   maastikke, 
suurlinnapilte, kohvikustseene ja lillepilte.
• Oluline   koht   oli    teadusel ,   eriti   füüsika   ja   optika   vallas,   neid   huvitas   valgus   ja 
värviprobleemid.
• Oli fotolik kompositsioon (poolikud kehad jms)
2.  Impressionistid  pöörasid palju tähelepanu  valgusele  ja õhule, sest nad tahtsid võimalikult 
täpselt anda edasi hetkemeeleolu ja kuna maale tehti enamasti õues, oli valgusel ja õhul selle 
edasi andmisel väga tähtis roll. (?)
3. Impressionismis ei olnud traditsioonilist kompositsiooni. Kompositsioon oli fotolik – nt 
sageli olid maalidel poolikult peale jäänud inimesed.
4. Impressionistlikud maalikunstnikud  ja nende  kuulsad tööd:
• Claude  Monet  -  "Eine vabas looduses“, " Impressioon . Tõusev päike“, "Moonipõld" ja 
"Udu Londonis"
• EdouartManet -  "Eine murul" ja " Olympia "
•  Auguste   Renoir -"Loož", "Akt päikese käes", "Kiik"
5.   Rodini    tuntuim   skulptuur    on   „Mõtleja“.  Ta   skulptuurid    on   omapärased,  sest   ta   loobus 
klassikalistest siledatest vormidest ning tegi krobelise ja varjundirohke pinnaga kujusid.
6.  Cezanne  üritas lähendada looduses olevaid vorme geomeetrilistele kujunditele. Ta looming 
pani aluse kubismile.
7. Gaughini looming on omapärane, sest ta kasutab intensiivseid värve ja tugevaid kontuure. 
Ta kujutab oma maalidel enamasti Tahiti põlisrahvast ning nende kombeid ja kultuuri.
8. Vincent van Gogh püüdis oma maalidel edasi anda meeleolu ja tundeid. Ta pani aluse 
postimpressionismile. (?)
9. Fovismi  iseloomulikud jooned:
• Värvid olid väga puhtad, neid ei  segatud ja need asetsesid maalil suurte laikudena.
• Maalid olid tasapinnalised ja mõjusid jõuliste ja metsikutena.
• Maalid pidid edasi andma kunstniku meeleolu, mis objekti vaatamisel tekkis. Üldiselt 
üritati vaatajat rõõmustada.
10. Tuntuim fovistlik kunstnik on Henri Matisse. Tema loomingu eesmärk oli polnud maalida 
seda, mida ta nägi, vaid seda mida ta tundis. 
11. Ekspressionismi iseloomulikud jooned: 
• Väljendas   kunstniku   tundeid,   mõtteid,   mis   olid   enamasti    rahutud    ja 
ühiskonnakriitilised.
• Maalidel oli dramaatiline valgus
• Maalid ei pidanud olema ilusad. Nad tegid just vastupidi ja deformeerisid inimesi ja 
objekte oma töödes.
• Kasutati üldistatud ja nurgelist joonist ning teravaid kontraste ja „poriseid“ värve.
12. Ekspressionistlikud  kunstnikud : Ernst LudwigKirchner, FrancMarc, Vassili  Kandinsky , 
August  Macke , Paul  Klee ,
13. Muutused Eesti kunstielus 20. saj alguses:
• Arenes välja rahvuslik kunstielu.
• 1919.   aastal   asutati Tartusse   Kõrgem  Kunstikool  Pallas,   mis   oli   20.–30.   peamine 
kujundava kunsti õppeasutus.
• IXX ja XX  sajandivahetus  tõi Eestisse postmodernismi ja rahvusromantika.
• 1920.   aastate   kunstis   on   tunda   saksa   sõjajärgse ekspressionismi mõjusid,   mis   oli 
enamasti mõõdukas, pehmunud ja dekoratiivne.
•  Eestis oli  esindatud  ka kubismist lähtunud konstruktivism.
• Eesti kunsti oli omaks võtnud rahvusvahelise kunstipealinna, Pariisi arengurütmi.
14. Ants Laikmaa loomingu mõjututasid  impressionism  ja postimpressionism. Ta maalis nii 
kohalikke   talupoegi   kui   ka   Eesti   tuntuid   inimesi.   Tema   tuntuimad   tööd   on:   "Marie 
Underi portree“, "Autoportree", "Lääne neiu", " Vigala  taat", "August Kitzbergi portree".
15. XX sajandi silmapaistvaim loodusmaalija Eestis oli  Konrad  Mägi. (Tegelikult mul pole 
õrna  aimu  ka, googlel ka mitte.)
16. Kristjan Raud ammutas oma loomingulisi ideid Eesti rahvapärimustest ja talurahva elust.
17. Kristjan Raua loomingut iseloomustavad:
• Rasked nurgelised vormid
• Väljendusrikkad siluetid
• Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tušši, guašši või muid värve
• Loomingu aluseks  rahvakunsti  mõttelaad ja  ilumeel .
Tema maalid:  „Kalevipoja surm“, „Pesu“, „ Laotus “ tsüklist „Inimene ja öö“
18. Jaan Koorti  tuntuim skulptuur on „Metskits“.
19. Kubismi  iseloomulikud jooned: 
• Inimkehad on lahutatud erinevateks vormideks
• Esemeid kujutatakse korraga mitmest vaatenurgast
• Määrav oli eseme vorm ja kuju, värv jäeti meelega tahaplaanile.
• Kogu   figuuri   ümbritsev   ruum   oli   jagatud   geomeetrilisteks   tahkudeks,   igasugune 
ruumilisus  puudus.
20.   Kubismi   rajajaks   võib   pidada   PabloPiccassot,   kelle   eeskujuks   oli   Paul   Cèzanne,   kes 
püüdis oma kunstis nähtavaid esemeid lähendada geomeetrilistele kujunditele ja maalis pildile 
esemeid korraga mitme nurga alt vaadatuna.
21.   Kollaaž   on   kujutavas   kunstis   mitmesuguste   materjalide   (näit.   paberi  v.   riidetükkide,  
etikettide) aluspinnale kleepimine, värvide kõrval.
22. Futurism  tuleb itaalia keelsest sõnast futuro, mis tähendab tulevikku.
23. Futurism sai alguse Itaalias, kus  kunst  oli veidi maha jäänud ja taheti järele jõuda.
24. Futuristid arvasid vana  kunst  on kõlbmatu ja kultuuritraditsioonid hüljati.
25. Futuristid püüdsid maalidel edasi anda liikumist:
• Kujutades asju mitmekordselt 
• Lammutades nähtav objekt kildudeks ja need piirjooni hägustades kokku pannes
26.  Futurism ( funktsionalism ) arhitektuuris:
• Kasutati uusi materjale (teras, klaas, betoon ..)
• Uued konstruktsioonid ( ripp -konstruktsioonid..)
• Ekspressiivsed vormid ehk siis hoone välimus andis märku selle otstarbest
• Loobuti   ornamendist/kaunistustest,   rohkem   hakkas   kaasa   rääkima   hoone   värv   ja 
materjal
• Kujunesid uued proportsioonid
27.Abstraktsionistliku kunsti rajajaks peetakse Vassili Kandinskyt.
28.  Abstraktsionism  erines eelvevatest vooludest selle poolest, et kui teised üritasid  ikkagist  
mingil   määral   maalima   kujutada,   siis   abstraktne   kunst   ei   püüagi   kujutada   midagi   meid 
ümbritsevas   maailmas   olemasolevat,   vaid   on   täiesti    omaette    nähtus.   Võib   öelda,   et   see 
on kunst kunsti pärast.
29. Abstraktsionistid püüdsid oma teostega väljendada alati mingit sügavamat, peidetud mõtet 
(või kajastada tundeid, suhtumist , meeleolu.)
30. Abstraktsionismi ekspressionistlik suund:
• Fantaasiaküllas
• Kaunid värvid
• Mõnikord ka vihjeid päris maailmale
Abstraktsionismi geomeetriline suund: 
• Pearõhk on geomeetriliste  kujundite   kasutamisel
• Maalil on hästi läbimõeldud kompositsioon
31. Geomeetrilise abstraktsionismi väljapaistvaim esindaja on KazimirMalevitš. (?)
32. Naivismi iseloomulikud jooned: 
•  Maaliti  enda lõbuks
• Tööd   olid   lapsikult   kohmakad,   aga   püüdsid   tegelikkust   täpselt   ja   detailirohkelt 
jäljendada
• Ei   kasutatud   perspektiivi,   õhu   ja   valguse   kujutamisvõtteid,   ega   arvestatud 
anatoomiaga.
• Sõltumatu traditsioonidest, lähtub kunstniku isiksusest.
33. Tuntumad naivistis Prantsusmaal: Henri Rosseau
Gruusias: NikoPirosman (Nikolai Pirosmanašvili), 
Eestis: Paul  Kondas , Jaan Oad
34. Dadaismi iseloomulikud jooned:
• Ründasid Lääne kultuuri alustalasid
• Vägivallasesid ja tegid skandaale
• Tavaesemetest tehti kunstiteosed
• Ühendati omavahel juhuslikke elemente
• Hajutati  piire  kunstiliikide vahel
• Uued tehnikad – merz , kokkukleepimine, fotomontaaž
• Paljud teosed tekkisid juhuslikkuse läbi
• Esitati  ready -made kunsti pähe vabrikutooteid
35. Dadaistid  püüdsid maailmale öelda, et sõda on halb.
36.   Dadaistide   eesmärk   oli luua   šokeerivaid   teoseid   ntkokkukutsutud   publikule   mõttetuid, 
seosetuid luuletusi ette kanda või neid solvangutega üle kallata või kakofoonilist muusikat 
esitada. Sündmust kajastati  dada-ajakirjades, mille kujundus ja  illustratsioonid  olid  segadusse  
ajavad. Dada-liikumises oligi suur osa kirjasõnal, sest sellest sai osa suurem hulk inimesi 
erinevates riikides.
37. MarcelDuchamp eesmärk oli inimesi üllatada ja panna neid asjadele teistmoodi vaatama. 
Duchampilt   pärineb   mõiste  ready-made,   mis   tähendab,   et   tehases   valmistatud   asjad   oma 
kasutamiskeskkonnast eraldatuna on kunst. 
38. Dadaist John Heartfield tõi kunsti fotomontaaži (?)
39. Sürrealistid toetusid Sigmund Freudi seisukohtadele.
40. Sürrealismi iseloomulikud jooned:
• üritati harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhusest lähtuvat joonistamist-maalimist
• lähtuti sageli unenägudest ja hallutsinatsioonidest
Kunstnikud: Salvador Dali, JoanMiró, René  Magritte , Max Ernst,
41. Esimene suund kasutas kunsti tegemiseks laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud 
kujundeid   või   näiteks   üksisilmi   mingi   mustri   vaatamisest   tekkivate   hallutsinatsioonide 
paberile panemist. Nende pildipinda katavad kujundid ja sümbolid.
Teine   ehk    veristlik (ladina   k.    veritas -tõde)  suund,   mis   kasutas   unenägudest, 
hallutsinatsioonidest   pärinevaid   nägemusi   ja   freudilikke   sümboleid,   kuid   tegi   seda   eriti 
realistlikul moel. Need on nn. nihestatud  maailmad , kus kõik on nii tõeline aga ometi nii 
ebareaalne .