Bioloogia kontrolltöö 9.klass Evolutsioon 1. Liikide järkjärgulist muutmist põlvkondade jooksul nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. 2. Olelusvõitluseks nimetatakse võitlust, mida võideldakse el ujäämise nimel. Konkureeritakse eluks vajalike tingimuste pärast. 3. Looduslikuks valikuks nimetatakse olukorda, kus on organismid, kes suudavad antud elutingimustes edukamalt toime tul a, jäävad teistes rohkem el u ja annavad rohkem järglasi. 4. Kohastumuseks nimetatakse isendite el ujäämist ja paljunemist soodustavaid pärilikke tunnuseid, mis tagavad li gi säilimise. 5. Fossi liks nimetatakse kivistist. 6. Rudimendiks nimetatakse elundite algeid, mis on kaotanud tähtsuse. Näiteks: pimesooles ussripik , silma sisemise nurga pilkkile, karvkate, tarkusehambad, õndraluu. 7. Bioloogilise evolutsiooni tõendid: • Paleontoloogia andmed. Paleontoloogia uurib fossi le. Mida sügavamad on kihid , seda vanemad on organismid. • Võrdlusmeetod. Mida sarnasemad on organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad . • Rudimendid (jäänukelundid). • Embrüonaalse (lootelise) arengu võrdlus • Molekulaargeneetiline võrdlus. DNA ja kehavalkude võrdlemisel on võimalik kindlasks teha organismide vahelist sugulust. Mida sarnasem on eri li kide DNA, seda lähedasemas suguluses nad on. 8. Tänapäeva inimese ladina keelne nimetus on Homo Sapiens Sapiens. 9. Inimese evolutsioon: • Esimesi inimese li ni esindajaid nim. australopiteekideks. Elutsesid Aafrikas (umbes 3,5 mln aastat tagasi). Aju oli väike ja sarnanes inimahvide omaga . • Nendest arenesid esimesed inimese perekonna (Homo) esindajad (umbes 2,3 mln aastat tagasi). Neid kutsuti osavaks inimesekd (Homo habilis). Oskasid valmistada juba tööri stu. Aju maht oli suurem. • 1,9 mln aastat tagasi arenes püstine inimene (Homo erectus ). Nad oskasid peale tööri stade ka tuld teha. • 200 000 aastat tagasi Aafrikas nüüdisinimene ehk arukas inimene. Kolju = nagu tänapäeva inimesel. Tegeles kunstiga. Samal ajal nüüdisinimesega elasid Euroopas ja Aasias ka neandertal ased (umbes 200 000 kuni 30 000 aastat tagasi). Sarnasesid tänapäeva inimesega, kuid olid jässakamad, neil oli jõuline alalõualuu ja tugevad kulmukaared. Neil kujunes välja komme matta surnuid inimesi. Aju oli suurem kui nüüdisaja inimesel. 10. Kohanemine – harjumine Kohastumine – (looduslik eelis). Pärilikud tunnused, mis võimaldavad teatud elukeskkonnas hakkama saada (nt. Kahel jalal kõnd, kala voolujoonelisus). Neil on suhteline keskkond = ainult teatud keskkonnas. Elukeskkonna muutudes võivad kohastumised muutuda mõttetuks.
Kõik kommentaarid