PROJEKT Üldandmed: Projekti nimi: Vähese sissetulekuga perede lastele abikeskuse ,,PESA" loomine Pärnus. Projekti teostamise aeg: Hoone renoveerimine 1.märts 2011- 30.aprill 2011. Abikeskus avab oma uksed lastele 30. juuli 2011 Projekti teostamise koht: Abikeskus hakkab tegutsema Pärnu kesklinnas, Hospidali tn 4. Üüritakse 1.korruse pinda ja tehakse ennem vastavad renoveerimistööd. Projekti teostajate nimed: Meeskonnaliige: Triin Filippov Roll: huvialajuht Vastutusvaldkond: vabaaja veetmise harrastused Kohustused: mänguliste tegevuste organiseerimine Meeskonnaliige: Airi Metsasalu Roll: Toitustusjuht Vastutusvaldkond: Söök ja jook Kohustused: koostööpartneri leidmine, kes tooks noortele sooja süüa ja juua abikeskusesse;
kulud kokku Üldkulud Sidekulud 3 kuud 10 25 250 Transport km 350 1,44 505 Paljunduskulud leht 100 1 100 Üldkulud kokku 855 Kulud kokku 14 130 Tulu liik Summa Mille katteks Otsus Linnavalitsus 13 455 Rendikulud ja Rahastatud üldkulud Postimees 275 Reklaamikulud Rahastatud Selver 400 Avamisüritus Rahastatud Kokku tulud 14 130
info kohta meest 1,15 664.70 Ruumide rent (koolist ........) Tund 10 tasuta tasuta Helitehnika rent Tre.ee 140(+transport http://tre.ee/?plk=23 Päev 1 50) 190 Projekt: Noorte infopäev „Kaine on in!“ 7 Reklaam Rinnamärgid: 437.96 http://www.rinnamargid.ee/ 600 208.80(+5,13 soodne.html märki transport)+ http://www.post.ee/failid/E + LS_kmga_EUR.pdf Flaierid: Printdel.eu http://printdel.wordpress.co 600 218.90(+5,13 m/tag/flaierid/ Tk flaierit transport) Plakatid: Koopia kolm http://www.koopia3
esialgsel ruumide ülevõtmisel plaanis ei olnud. Koostööks renditatavatele ruumidele sõlmitakse üürileandja ja toitlustaja vaheline edasine üürileping. Eesmärgiks kohviku siseruumide ja eesruumi remondiga, on saavutada suuremad võimalused teenuseid laiemas mahus müüa. Remondi alustamiseks fikseeritakse ruumide seisukord, planeeritakse remondiks kapitalirahastus, alustatakse personaliotsinguga ning tööde teostamise ehk remondiga. Remondi ettevalmistusteks ja remondi teostamiseks kaasatakse tööjõudu, kelleks on perekonnaliikmed, head tuttavad (projektis edaspidi- Abiline1, 2, 3). Elektritöödeks vajatakse omal alal spetsialiseerunud inimest. Samuti võetakse tööle kokk- teenindaja ning kokaabi- koristaja, kes alustavad tööd kohvikus peale remonti (menüü juurutamise hetkest). Kokku on projekti planeeritud koos juhatajaga seitse inimest. Kogu finantseering on ära kaetud ettevõtte eelnevatest tuludest ehk omafinatseeringust,
PROJEKTITÖÖ Loengukonspekt SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PROJEKTITÖÖ PÕHIALUSED.....................................................................................4 1.1 Projekt ja projekti etapid............................................................................................4 1.2 Projektiorganisatsioon ja projektid põhiorganisatsioonis.......................................... 7 1.3 Projektide liigid..........................................................................................................8 2. PROJEKTI MÄÄRATLEMINE......................................................................................9 3. PROJEKTI PLANEERIMINE (KAVANDAMINE).................................................... 16 4. PROJEKTI PLAAN.......................................................................................................22 5. PROJEKTI KIR
ööbimisest, nädalast langeb hind veelgi. Samuti on koostatud soodushinnakiri püsiklientidele, õpilastele, üliõpilastele, perekondadele, suurtele gruppidele. Tasuta teenuseid pakutakse alla 7-aastastele lastele. 6.2.3. Turustuskanalid Klientide hankimisel kasutab Vaariku turismitalu Pärnu Lahe Partnerluskogu ja maakonna Turismiinfo teenuseid. Lisaks on teave kogu pakutavate teenuste osas Vaariku turismitalu interneti koduleheküljel.Oluline reklaam turismitalule on teeviit, et kliendid talu üles leiaksid. 6.2.4. Müügi aktiviseerimine Peale mainitud äriplaani elluviimist on antakse välja talu tutvustav voldik. Plaanis on talu reklaamida ka looduskaitseala tutvustaval trükisel. 6.2.5. Avalikkuse informeerimine Avalikkust informeeritakse Interneti, raadio ning tuntumate ajalehtede kaudu. 17 7. KVALITEEDI SÜSTEEM JA KVALITEEDI
· Toetavate organisatsioonide saavutamisnäitajad: saavutuste kontrollimiseks: leidmine; · Hea koostöö projekti · Osapoolte rahulolu ja · sisuka ajakava koostamine; toetajatega; koostöö võimalus tulevikus; · seminari reklaamimine. · seminaril osalenute aeg on · ettenähtud kava täidetakse; sisustatud; · piisav reklaam. · seminari reklaamitakse sotsiaalmeedias ja reklaamplakatitega Väljundid ja tulemused: Väljundite ja tulemuste Infoallikad ja meetodid · Iga-aastase seminari saavutamisnäitajad: saavutuste kontrollimiseks: korraldamise võimaluse · Seminari korraldatakse · Tagasiside seminaril
I Defineeri oma sõnadega, mis on projekti sihtgrupp ja huvigrupid. Millised näitajad on sihtgrupi kirjeldamisel olulised? Projekti sihtgrupp on teatud inimesed kellele on projekt suunatud ehk kellele antud projekt korraldatakse. Projekti sihtrühm on need inimesed, kes projekti tulemust hakkavad kasutama. Projekti huvigrupid on organisatsioonid ja üksikisikud, kes on aktiivselt projektiga seotud. Seotus võib olla tingitud sellest, et projekti lõpptulemus või käik mõjutavad nende huve (positiivselt või negatiivselt). Huvigruppidel endil võib olla mõju projekti käigule või lõpptulemusele. Projekti meeskonna ülesandeks on selgitada välja kõik huvigrupid ja nende huvid, vähendada negatiivset ja suurendama positiivset mõju projektile. Huvigruppide väljaselgitamine on tegelikult keeruline ülesanne. Huvigrupp üldsuse osa, kellele kavandatav tegevus avaldab otseselt või kaudset mõju ja kes tunneb selle vastu vastu sihipärast huvi. Kõik need inimesed, kes kasu saav
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond Hiir, Talimaa EP3 E-POE LOOMISE PROJEKT ETTEVÕTTELE BODYBALT OÜ Projektikava Juhendaja: assistent Taavi Tamberg Pärnu 2017 1 SISUKORD Kokkuvõte ......................................................................................................................... 4 1. Projekti määratlus.......................................................................................................... 5 1.1. Projekti kirjeldus ja probleemi sõnastamine .......................................................... 5 1.2. Probleemide ja eesmärkide analüüs ....................................................................... 6 1.3. Keskkonna analüüs........................................................................................
....................................................................................... 12 6.3.4 Isiklik müügitöö........................................................................................................... 12 6.3.5 Müügi aktiviseerimine................................................................................................. 13 6.3.6 Avalikkuse informeerimine.......................................................................................... 13 6.3.7 Reklaam....................................................................................................................... 13 7 Kvaliteedisüsteem ja kvaliteedi parandamine........................................................................14 8 Teenusearendus ja kavandamine............................................................................................ 15 9 Tootmisruumide, masinate, süsteemide arendamine..............................................................16 9
Toote püsikulu xx xx xx xx xx xx Xxx Jääktulu II xx xx xx xx xx xx Xxx Toote grupi püsikulu x x x Xxx Jääktulu III x x x Xxx KAUDKULUD: Allüksuste püsikulu x x Xx Jääktulu IV x x Xx Ettevõtte üldkulud x X Ettevõtte ärikasum x X Tabel 5. Finantstulemuse ja kliendirentaabluse kujunemine MÜÜGIPIIRKOND A B KOKKU (REGIOONID) KLIENDIGRUPID x y z KLIENDID 1 2 3 4 5 6
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid ..........
§ 1. Ratsionaalne otsustusprotsess §2. Simulatsioon (modelleerimine) Modelleerimine on laiem mõiste kui simulatsioon. 4. Asukoha valimine. 1.1. Otsustamise olemus ja otsustusprotsessi elemendid Modelleerimine mudelite koostamine ja uurimine(analüüs). Mudel on töövahend. 4.1.Asukoha valimise strateegiad ja etapid Asukohavaliku ees seistakse siis, kui tootmine Otsustamise-tegutsemisviisi leidmine, probleemi lahendamise protsess ja tegevuse tulemus. Simulatsioon tegelikku olukorra modelleerimine, protsesside matkimine, immiteerimine, ei mahu olemasolevatesse raamidesse või on mujal tootmiskulud väiksemad. Strateegiad: Kolm aspekti: probleemi lahendamiseks vajalike tegutsemisvariantide ettevalmistamine, õppimine läbi tegutsemise. Mudelid:1.materiaalsed(füüsilised)ehk ainelised , 2.mõttelised 1)uue a
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu ku
PERSONALI OTSINGU TEGEVUSED Värbamine on tegevuste kompleks kvalifitseeritud töötegijate hulga saamiseks. Üldiseloom: · üldine-massiline - eriline individuaalne · reklaamiga kaasnev, imagot loov - otsesihitud ühel eesmärgil toimuv · pikaajaliselt etteplaneeritud - situatiivne (tuleneb juhtimise iseärasustest) · reeglipärane - juhuslik 1. ANALÜÜS,TÖÖKIRJELDUS, AMETIJUHEND 2. OTSINGU KUULUTUS: FIRMA LOGO MILLISELE AMETIKOHALE KEDA OODATAKSE MILLISED OOTUSED KOMPETENTSUSE JM OSAS MIDA PAKUTAKSE ALLIKA VALIK: Kes mida loeb? Vaatab? Näeb? SÕLTUVUS AMETIKOHAST: juhi, spetsialisti, töölise otsingul erinev SISU: asjakohast- asjalikku informatsiooni, MITTE poolikut infot, üldist, üle-positiivset täpne nimetus, kompetentsuse aste, haridusjärk, töökogemus, lisaoskused, tasuskaala, töötingimused, piiravad tingimused. KUJUNDUS:
Klient võib valida oma toote jaoks materjali, mille omadused ei vasta soovitud toote valmistamise tingumustele. Kuna oleme oma ettevõtte ainsaks esindajaks, siis on meie teenuseid võimalik kasutada vaid meie Tartu ateljees, kuid kui tekib soov ning ka võimalus avada mõnes teises suuremas linnas haruettevõte, siis kindlasti kaalutletakse seda põhjalikult ning langetatakse vastav otsus. OÜ Veture plaanib kasutada oma teenuste turustamiseks peamisi meediakanaleid, nagu näiteks reklaam Tartu Postimehes ning ka Tartu linna ümbritsevate maakondade kohalikes väljaannetes, nagu näiteks Kodukant, Oma Saar ning Otepää Teataja. Lisaks on plaanis kasutada erinevate Interneti lehekülgede vabu reklaampindu ning levitada oma reklaami suuremate kuulajate arvuga raadiokanalites. Hinnakujundamine toimub kindlate komponentide arvesse võtmisel, milleks on: erinevate konsultatsioonide maht toote keerukusaste ja tegumood toote maht/suurus
paljastada ka ettevõtte äriplaani. Kui alustatakse koostööd värbamisagentuuridega, siis peaksid värbamisagentuurid vähemalt iganädalaselt teada andma, kuidas personali otsing on kulgenud. Tavaliselt läheb firmale värbamisagentuuride teenus maksma 25-33% kandidaadi esimese aasta palgast. (Stone 2004) Juhul kui otsustatakse, personaliotsing ise läbi viia, siis selleks on mitmeid viise. Üheks võimaluseks on panna ajalehte kuulutus. Kui aga kasutada ajalehekuulutse varianti, peab ettevõttel olema piisav administratiivne võimekus kõikide saabuvate Curriculum Vitae'ega tegelemiseks. Selle eeliseks on, et saadud Curriculum Vitae'sid saab säilitada ja juhul kui korraldatakse millalgi uuest taoline personaliotsing, on ettevõttel juba mingisugune võimalike kandidaatide andmebaas olemas. Teiseks võimaluseks on kasutada värbamisportaale.
2.8 Projekti maksumus ja finantseerimise allikad Esialgsed kulud 9 Tehnika 54 995.- Palgaraha (3 kuud) 30 000.- Ruumide rent 15 000.- Sisustus / söögi-ja jooginõud 55 000.- Ruumide remont 10 000.- Esialgsed jooksvad kulud 6000.- KOKKU 170 995.- Tulu Omakapital 55 000.- EAS-i stardikapital 120 000.- Tuluprognoos (1 päeva kohta) 1000.- 2.9 Teenuse kvaliteet
ettevõtte käivitamisele, riskidele ja finantseerimisele. 4 1. ÜLDANDMED 1.1 Ettevõtte taustaandmed ja kirjeldus Loomisel on osaühing, mille nimeks on „Karikakar“. Sellel nimel on ...... lasteaia nimena pikka ajalugu, mis kahjuks on katkenud. Uuesti selle nime kasutamine on turunduses väärtuslik, sest peaks tekitama mitmetes lastevanemates nostalgiat. Ettevõte hakkab tegutsema ........linnas, ..linnaosas. Majas on tehtud remont ja on lasteasutuseks sobiv. Maja omanikud on tulevase osaühingu osanikud. Tabel 1. Ettevõtte üldandmed (autorite koostatud) Ettevõtte nimi Karikakar Ettevõtte juriidiline vorm Osaühing Omanikud, osalus ettevõttes Aadress Telefonid E-mail Juhatuse liikmed Omakapital Kontaktisik, telefon Ettevõtte tegevusala Ettevõtte majandusliku poole eest jääks vastutama üks osanikest - tema kanda jääks
toote/ teenuse peamised tunnusjooned; toote asetus lisaväärtuse ahelas, st kas tegemist on tooraine, komponendi või valmistootega; 8 Äriplaan kas tegemist on toote/ teenusega, mida juba turul pakutakse või uudistoote/ teenusega; põhitoodetele/ teenustele pakutavad lisatooted või - teenused (kujundus, transport, konsultatsioon, hooldus, remont, tagavaraosad vms); kuidas toode või teenus rahuldab potentsiaalsete ostjate vajadusi ja milliseid vajadusi; kuidas kavatsetakse toodet/ teenust tulevikus edasi arendada; kaubamärgid, patendid, toodet/ teenust puudutavad seadused ja määrused; hinna määramise alused, võrdlus konkureerivate toodete hindadega. 3.2.3 Senine äritegevus Antakse lühiülevaade ettevõtte senisest arengust. Kui äriplaan on seotud uue ettevõttega, siis seda osa ei ole vaja kirjutada
FINANTSJUHTIMINE- JA ANALÜÜS Andres Laar Andres Laar 2008 2007 KURSUSE EESMÄRK JA SISU Kursuse eesmärk- pakkuda juhtimiseks vajalikke minimaalseid rahandusteoreetilisi teadmisi ning kogemusel põhinevaid praktilisi soovitusi. Kursus on enamasti praktilise suunaga. Finantsjuhtimise olemus ja eesmärgid Finantsjuhtimise tegevused finantsanalüüs kapitali juhtimine rahakäibe juhtimine eelarvete süsteem ja prognoosimine raha hankimine ja paigutamine investeeringute analüüs väärtusjuhtimine Andres Laar 2008 2007 Mida Te peale kursust peate oskama? Hinnata ettevõte finantsseisundit Hinnata kapitali hinda ettevõttes ja turgudel Hinnata ettevõtte äriprojekte nende tasuvuse põhjal
Ülevaade firma pakutavatest toodetest ja / või teenustest. Peatükk peaks sisaldama järgmist infot: · toote/ teenuse peamised tunnusjooned; · toote asetus lisaväärtuse ahelas, st kas tegemist on tooraine, komponendi või valmistootega; · kas tegemist on toote/ teenusega, mida juba turul pakutakse või uudistoote/ teenusega; · põhitoodetele/ teenustele pakutavad lisatooted või - teenused (kujundus, transport, konsultatsioon, hooldus, remont, tagavaraosad vms); · kuidas toode või teenus rahuldab potentsiaalsete ostjate vajadusi ja milliseid vajadusi; · kuidas kavatsetakse toodet/ teenust tulevikus edasi arendada; · kaubamärgid, patendid, toodet/ teenust puudutavad seadused ja määrused; · hinna määramise alused, võrdlus konkureerivate toodete hindadega. 3.2.3 Senine äritegevus Antakse lühiülevaade ettevõtte senisest arengust. Kui äriplaan on seotud uue ettevõttega,
Loeng nr 1. Sissejuhatus 1.1. Ajalooline areng ehitusmaksumuse määramisel Iidsetest aegadest on inimesed enne ehitamise alustamist vajanud teavet selle kohta, millised kulusid ehitus endaga kaasa toob. Ehituse maksumuse prognoosimine pole sama, mis maksumuse plaanimine, samuti kui ilma prognoosimist ei saa nimetada ilma plaanimiseks. Mõlemal juhul võib tegelik olukord kujuneda väga erinevaks oodatust, seda täiesti sõltumatult prognoosijast. 19. sajandi alguseni tehtud prognoosid rahuldasid inimeste vajadusi küllaltki hästi ja enamik tähtsatest ehitustest võeti ette kas lihtsalt heas usus edule või siis väga jõukad inimesed ehitasid oma lõbuks ning mõlemal juhul leiti lõpuks ka vajalikud vahendid, ehitise lõpetamiseks. Ehitusprotsess koosnes seejuures paljudest küllaltki lihtsatest ja sõltumatutest ning suhteliselt püsivate kuludega tööoperatsioonidest. Vaatamata sellele tekkisid aga ka siin vead ehituse maksumuse hindamises. Esimene oluline suunamuutus Töös
Lisaks 5 nendele puudustele on positiivseks võimaluseks kontrollida liigsete kulutuste vältimist. Siiski on just sellel lepingutüübil imidž, et see võimaldab teha ülemääraseid kulusid, sest töövõtjale tasutakse protsendi alusel tehtud kuludest. Seda lepingut kasutatakse järgmistes olukordades: • kiired abi- ja parandustööd • vanade ehitiste ümberehitamine ja remont, kui pole võimalik ette näha tööde ulatust enne lepingu alustamist • kui on vajalik väga kõrge tööde kvaliteet • kui kulud pole olulised, kuid tellija on huvitatud töö käigu kontrollimisest 2. Kulud koos kokkulepitud hinnalisaga Selle meetodiga püütakse vähendada eelmise lepingutüübi negatiivseid omadusi, tasudes töövõtjale projekti maksumusest lähtudes kindla kasumisumma ja vähendades sellega võimalust raiskamiseks.
sõltumatu üksikettevõtjana tegutsemisega. Frantsiisivõtja seisukohalt Eelised * Nõuab vähem kogemusi * Madalam läbikukkumise protsent, kontrollitud toode 7 * Tuntud kaubamärk ja imago tarbija silmis * Paiknemise põhjendatuse analüüs * Tegevusalane välajõpe * Jooksev abi juhtimises, arendustöödes, turunduses, töötajate järelvalves * Ühine reklaam ja kontrollitud reklaamimehhanism Väiksem kapitalivajadus (?) Võimalikud sooduskrediidid sisseseade muretsemisel ja asukoha leidmisel. Puudused Sõltuvus frantsiisiandjast Kontrolli puudumine frantsiisiandja tegevuspoliitika üle Võimalikud konfliktid frantsiisiandjaga kasumite ja muude stiimulite üle Kasumit tuleb jagada, ühekordne lepingutasu võib olla kõrge Piiratud ärist väljumise paindlikkus Sundostud frantsiisiandjalt Frantsiisiandja seisukohalt Eelised
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike
Kulukäitur(id) kulude jaotamiseks. Kuluobjektide hindamise protsessi võib jaotada alljärgnevalt: Hinnatava kuluobjekti defineerimine; Kulukäituri kindlaks tegemine kulukäiturid on kulude põhjuslikud faktorid ehk kulukäitur on iga mõjur, sündmus, koefitsent, tegur, tegevus või muu faktor, mis põhjustab muutusi kuluobjektis, väärtusahelas, protsessis, tegevuses ja/või ressurssides ning nende kasutamises, kuludes ja/või tuludes ning mille alusel jaotatakse üldkulud kuluobjektidele. Kulu hindamise protsessi kõige olulisem samm. Oluliste ja täpsete andmete kogumine kui kulukäitur on valitud, siis kogutakse olulised ja täpsed andmed kuluobjekti ja kulukäituri kohta. 9 Andmete esitamine soovitav kasutada erinevaid graafikuid ja diagramme. Tähelepanu tuleb pöörata andmete muutustele.
1. Ehitustoodang (ehitis), selle eripärad ning nende mõju ehituskorraldusele Ehitis on füüsiline substants-asi, koosneb materjalidest ja konstruktsioonidest. Kvaliteetne ehitis on mõistliku ehituskorralduse tulemus. 2. Ehituskorraldus, selle õppedistsipliini sisu ning seos teiste ehitusvaldkonna õppeainetega Eesmärgideks: anda ülevaade ehitusturust, ehitise elutsüklist, ehituse subjektidest, objektidest ja projektidest ning nendevahelistest seostest. ehituskorraldus on omanikukeskne ehitusjuhtimine on ühiskonnakeskne ehitaja peab alati arvestama sellega, mida tema tegevus toob kaasa ühiskonnale ehitaja peab alati arvestama võimalusega `toimetada' sel turu Ehitamine on majandustegevus ( ökonoomika, turundus), ehitaja on ettevõtja( juhtimine, äritegevuse alused), tuleb arvestada seaduste ja lepingutega(õiguse alused) 3. Ehitustöövõtja põhikohustused (ehitusseadus) Ehitustöövõtja on kohustatud kontrollima: 1) ehitusprojekti vastavust nõu
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Lühemate müügikanalite tõttu on nende kontakt tarbijatega tihedam. Turunudusuuingud seisnevad pigem turumahtude määramises territooriumite , toodete ja tarbijate lõikes. 3. Vahendajad. Kasutavad turundusuuringuid veel vähem sest on tarbijale veel lähemal. 4. Teenindusfirmad (pangad , kindlustusfirmad) 5. Meediafirmad TV, raadio-ajalehed. Eriti on turundusuuringute kasutamine suurenenud reklaamiagentuuride töös – reklaam on seda tõhusam, mida täpsemalt on ta sihtgrupile fokuseeritud 6. Mittetulunduslikud kasutajad (valitsusasutused, haridussüsteem jt.) Kõik valitsusasutused ja võimuorganid koguvad andmeid, et teha põhjendatud otsuseid. 2.4 Turundusuuringu protsessi põhietapid Kombinatsiooni uuringuks vajalikest, üksteisega seotud järjestikkudest etappidest nimetatakse turundusuuringu protsessiks. Turundusuuringu protsessi kirjeldamiseks kasutavad erinevad koolkonnad erinavat
Tallinna Majanduskool Täiskasvanute Koolituskeskus PERSONALI PLANEERIMINE õppematerjal Personalitöö eriala õppegrupile Õppeaine nimetus: PERSONALI PLANEERIMINE Õppeaine üldeesmärk: Anda teadmisi ja oskusi organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna analüüsimiseks ning piisava hulga nõutavate teadmiste ja oskustega töötajate olemasolu tagamiseks organisatsioonis Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane: Oskab analüüsida organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda ning teha järeldusi organisatsiooni personali planeerimiseks Oskab koguda ja kasutada personali planeerimiseks vajalikku informatsiooni Oskab kasutada erinevaid meetodeid personali lühiajaliseks, keskpikaks ja pikaajaliseks planeerimiseks Oskab analüüsida tööjõu liikumist organisatsiooni sees ja organisatsioonide vahel, kasutades vastavaid mõõdikuid (sh tööjõu voolavuse ja tööjõu stabiilsuse indeksid) Oskab teha organisatsioonile et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
