Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Prognoosid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
müügihind, laovaru, käive, finantsprognoosid, käibemaks, soetus, soetatudmort, soetamise, immateriaalse, lahtrid, majandustegevus, 2016, müügitulu, kindlustus, litsentsitasu, miinus, tarkvara, immateriaalne, hooldus, maksudmortisatsioon, võlad, omandis, seadmed, halduskulud, töötaja, kulum, transpordikulu, rakendustarkvara, omafinantseering3.1 Ettevõtlust reguleeriv seadusandlus Raamatupidamisteenuse pakkumise valdkonda reguleerivad alljärgnevad olulisimad õigusaktid: Raamatupidamise seadus, Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Standardid või Eesti hea raamatupidamistava, ühtlasi lähtutakse äriseadustikust, majandusregistri seadusest, tarbijakaitse seadusest, töölepingu seadusest. Ettevõte peab end registreerima majandustegevuse registris. Käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär (maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates) aastal 2012 on 16 000 EUR. Käibemaksukohuslasena registreerumise vajaduse osas lähtutakse käibe suurusest. 3.2 Makromajanduslikud tendentsid - mõjud antud tegevusalale Antud tegevusalale sisenemist mõjutab hetkel peamiselt toitlustusasutuste majanduslik olukord, kuna inflatsiooni tõttu on mõjutatud nii hinnad kui tarbijate ostukäitumine. Teisalt sunnib olukord toitlustusasutusi tegema ümberkorraldusi kontseptsiooni ning töökorralduse
tagama ettevõtte kasvu ja kasumi tulevikus. Abitegevuse kulud on ettevõtte põhitegevusega mitteseotud funktsioonide, tegevuste või protsesside kulud. Nende jaotamine kuluobjektidele ei ole sageli otstarbekas ning need arvestatakse eraldi. ( Karu, 2008, lk 132) Muud ärikulud on ebaregulaarse äritegevuse käigus tekkinud kulud, mis ei kaasne finantstegevusega. Sellel kasumiaruande real arvestatakse (Karu, 2008, lk 132): • kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist; • kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist; • kahjum kinnivarainvesteeringute väärtuse muutustest; • tasutud trahvid ja viivised; • valuutakursimuutuste netokahjum nõuetelt ostjate vastu ning kohustustelt tarnijate ees. Peale kirjet „Ärikasum“ on kasumiaruande skeemid ühesugused (Ilisson, 2015, lk 19). Kõikidel ettevõtetel peab äritegevuse käigus järgi jääma tulu, mida kasutatakse kulude, intresside ja maksude tasumiseks
Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % 1 1 Hoonete amortisatsiooninorm % 1 1 Seadmete amortisatsiooninorm % 20 20 Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! näitlikud ja neid saab muuta! majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese majandusaasta kohta. Kuude nimetusi ja aastaid muuta ei saa. Kui teie projekt algab näiteks 2013.a. oktoober, siis alustage prognooside täitmist alates jaanuar 2014 , lisades jaanuari eelnenud kuude prognoositavad andmed, lisage palun selle kohta selgitus äriplaani. Kui Teie projekt algab näiteks 2014.a. veebruar, siis alustage ikka
Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % Hoonete amortisatsiooninorm % Seadmete amortisatsiooninorm % Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! 2. Täita ära "Tooted" lehel kõik vajalikud andmed! NB! Sinisega täidetud lahtrid on näitlikud ja neid saab muuta! 3. Täita ära "Bilanss" lehel eelmise tegevusperioodi veerg (B) kui majandustegevus on toimunud enne 2016 aastat, 2015.a. andmed palun täita vastavalt jooksvale majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese majandusaasta kohta. Kuude nimetusi ja aastaid muuta ei saa. Kui teie projekt algab näiteks 2015.a. oktoober, siis alustage prognooside täitmist alates jaanuar 2016
AUDENTESE ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Silja Voitka ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE AKTSIASELTSI EVEN NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Sander Karu, MBA Tartu 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED...........................................5 1.1. Maksevõime analüüsi meetodid...........................................................................12 1.1.1. Horisontaal-ja vertikaalanalüüs....................................................................12 1.1.2. Suhtarvude analüüs.......................................................................................15 1.2. Pankrotiohu hindamine ..................................................................................
Hoonete amortisatsiooninorm % 20 20 Seadmete amortisatsiooninorm % 20 20 Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % 35 35 Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! näitlikud ja neid saab muuta! majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese majandusaasta kohta. Kuude nimetusi ja aastaid muuta ei saa. Kui teie projekt algab näiteks 2015.a. oktoober, siis alustage prognooside täitmist alates jaanuar 2016 , lisades jaanuari eelnenud kuude prognoositavad andmed, lisage palun selle kohta selgitus äriplaani. Kui Teie projekt algab näiteks 2016.a. veebruar, siis alustage ikka
Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % 3 3 Hoonete amortisatsiooninorm % 2 2 Seadmete amortisatsiooninorm % 15 15 Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik rohelise taustaga lahtrid! 2. Täita ära "Tooted" lehel kõik andmed! NB! Sinisega täidetud lahtrid on näitlikud ja neid saab muuta! 3. Täita ära "Bilanss" lehel eelmise tegevusperioodi veerg (B) kui majandustegevust on varem toimunud 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese 12 kuu kohta. Kuude nimetusi saab muuta ainult kassavoogudes. Kui teie projekt algab näitkes 2006.a. märtsis, siis kirjutage kassavoogude lahtrisse B2 märts 2006, lahtrisse B3 aprill 2006 jne.. 1
(kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Arve esitaja: AS Ehitaja Registrikood: 11055068 Aadress: Muru 11, Tallinn 10115 KMKR nr: EE 11111111 Arveldusarve: 22 543 543 5454, Swedbank ARVE Nr.1 02. november 2012.a. Maksja: Varblane OÜ, Kaktuse 4, Tartu 55624 Artikkel Kogus Ühiku hind Käibemaks Summa 20001 Üldehitustööd 5 tundi 5 100 20 % 500,00 EUR Summa: 500,00 EUR Käibemaks: 100,00 EUR
Ülikool CARGOHUNTERS AS Finantsanalüüs Õppejõud: Tallinn 2016 SISUKORD 1ETTEVÕTTE INFO.................................................................................................................3 1.1.1 Andmete vastavus......................................................................................................3 2VERTIKAAL- JA HORISONTAALANALÜÜS.....................................................................5 3SUHTARVUDE ANALÜÜSID..............................................................................................13 4PANKROTIOHU ANALÜÜS................................................................................................24 5MAJANDUSPROGNOOS AASTATEKS 2016-2018............................................................27 2 1 ETTEVÕTTE INFO Ettevõte Cargohunters AS on asutatud 2002 aasta detsembris, mille juri
pearaamatupidaja on sõlminud vastavasisulise lepingu. Raamatupidamises avatakse eraldi kontod 1021 1036 erinevate Eesti krooni pangakontode ning erinevate välisvaluuta pangakontode kohta. 13 3.4 Nõuded ostjate vastu Arveldusi ostjatega arvestatakse analüütiliselt arvete ja klientide lõikes. Deebet 12... - nõuded ostjate vastu Kreedit 251 - käibemaks müügilt Kreedit 30... - tulukonto Ostjatelt laekumata arveid hinnatakse bilansis, lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, tuleb kanda kuludesse. Iga arve või veksli laekumise tõenäosust hinnatakse individuaalselt. Kui on alustatud võla sissenõudmist (nt. saadetud järelpärismiskirju, millele pole vastatud) või kui ostja vastu on
raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Skemaatiliselt kujutab bilanss kahepoolset tabelit (tabel 1). Vasakpoolset osa, kus on firma vara koosseis, nimetatakse aktivaks. Bilansi parempoolne osa, mis kajastab vara finantseerimise allikaid, nimetatakse passivaks. Aktiva ja passiva peavad olema alati võrdsed: AKTIVA = PASSIVA (1) Vara soetamise allikad jagunevad kaheks: omakapital ehk ettevõtte omanike poolt firmasse paigutatud kapital ning võõrkapital, mille on ettevõttele kasutada andnud kolmandad osapooled, nt pangad on andnud laenu jne. Võõrkapitali nimetatakse teise sõnaga kohustuseks. Sellest tulenevalt võib kirja panna raamatupidamise põhivõrrandi: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL (2) ehk laiemalt:
Nisu tonn 77 77 77 Oder tonn 157 157 157 Porgand tonn 300 300 300 Kartul tonn 550 550 550 Toodete/teenuste ühiku keskmine müügihind MÜ 2014 2015 2016 Raps Eurot 340 320 350 Nisu Eurot 160 150 160 Oder Eurot 140 140 130 Porgand Eurot 90 100 100
Müügiprognoos 7 4.4. TOOTMINE, RESSURSID JA INFRASTRUKTUUR 8 4.4.1. Ettevõtte asukoha valiku põhjendus 8 4.4.2. Tootmisprotsessi kirjeldus ja tehnoloogiline skeem 8 4.4.3. Tootmise mõju väliskeskkonnale 8 4.4.4. Tootmiseks vajalikud seadmed 9 4.4.5. Tooraine hankeperiood ja laovaru 9 4.4.6. Tööjõu vajadus 9 4.4.7. Teised tootmises planeeritavad kuluartiklid 9 4.4.8. Tootmisvõimsus 9 4.4.9. Ettevõtte varade kindlustus 9 4.5. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 10 4.5.1. Ettevõtte juhtkond 10
-27.00 28.00 1000000 800000 600000 FC VC 400000 T C 200000 0 500 600 700 )/(n*X2-(X)2 )/(n*X2-(X)2 h Ül.3.1 On teada järgmised andmed: püsikulude kogusum 180000 , muutuvkulud tooteühiku kohta 55 , tooteühiku müügihind 75 , ettevõtte tulumaksumäär 21% Arvutada kasumilävi (BEP,tk.) ja toodete arv, mis on vajalik 79000 puhaskasumi saamiseks 1) BEP 2) Tk. sihtkasumi saamiseks Ülesanne 3.2 Firma muutuvkulud (VC) moodustavad müügikäibega võrreldes 70%, perioodi müügikäive (kroonides) on R ja perioodi püsikulud F. Tuletada valem, mille rakendamisel saadakse ärikasumiks 10 % piirkasumist Ülesanne 3.3 Arvutada puuduvad summad kroonides:
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 83 313 -122 894 2, 4 Varude muutus -19 707 -13 298 5 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -129 484 215 968 10 Kokku rahavood äritegevusest -306 147 -56 002 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -28 747 -150 589 6 Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 3 308 0 Tasutud tütarettevõtjate soetamisel -242 0 4 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel 0 -2 035 807 18 Antud laenud -20 000 -92 019 2, 4
AS NÄIDIS 01.01.05 31.12.05 majandusaasta aruanne AS NÄIDIS 01.01.2005 31.12.2005 majandusaasta aruanne Aruandeaasta algus: 01.01.2005 Aruandeaasta lõpp: 31.12.2005 Ärinimi: AS Näidis Registrikood: 10000001 Aadress: Näidise 10 Tallinn 10100 Sidevahendid: telefon 1111111 faks 1000000 Põhitegevusala: Jaekaubandus Tegevjuht: ................................... Audiitor: ................................... Lisatud dokumendid: Audiitori järeldusotsus, Kasumijaotuse otsus
sarnase tegevusvaldkonnaga erasektori ettevõtted. Suuremateks konkurentideks sama tegevusvaldkonna suuremad majandusüksused. Arvestades sellega, et turg on avatud ja kõik konkureerivad omavahel, sõltub Tuha Talu OÜ hinnaskaala suuresti ka teiste omadest. 5 Lihaveiseid õnnestub edukalt müüa Rakvere Lihakombinaadile, aga peamiseks probleemiks on aeglane käive. Seetõttu ongi viimase kolme aastaga, kui uusi pakkujaid tuli ohtrasti juurde, klientide arv vähenenud ja hind kukkunud 30% võrra. Lisaks võib õelda, kõige suuremaks kuluartikliks on söödavarumise kulud ja ettevõtte kuu dokumendikäive on suurusjärgus 30 000 - 60 000 krooni. Klientide arvu ja turuosa poolest on Tuha Talu OÜ Eesti väikeettevõte. 2. Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus
oma sissetulekutest maksuna kui rikas inimene. 17 Riigieelarve tulud ja kulud %-s ( 2001 aasta näitel) Kulud % kogukuludest Tulud % kogutuludest Sotsiaalne kaitse 31 Sotsiaalmaks 39 Tervishoid 16 Käibemaks 28 Haridus 11 Aktsiisid 11 Transport, side 6 Füüsilise isiku 10 tulumaks Korrakaitse 6 Tulud varadelt 4 Riigikaitse 5 Ettevõtte tulumaks 2 Riigivalitsemine 5 Muud 6
ehitus-, montaazi ja kasutuselevõtu kuludest), millega võetakse arvele kaup, toore, materjal; varude hindamise meetod; inventuuride läbiviimise kord aasta lõpul; tüüplausendid. Põhi- ja väikevahendite arvestamine: määratakse ära, mis on põhivahend, mis võetakse arvele soetusmaksumuses (alates 25 000.- kroonist ning mille kasutusiga on üle ühe aasta, kõik sõiduvahendid) ning mis on väikevahend, mis kantakse soetamise momendil kulusse; tüüplausendid. Põhivahendite amortisatsiooninormid: määratakse ära amortisatsiooninormid hoonetele, masinatele ja seadmetele ning transpordivahenditele; parendamiskulud. Osamaksude arvestamine: määratakse ära osakapitali, dividendide ja tulumaksu arvestamise kord; tüüplausendid. Realiseerimise kajastamine: määratakse ära, mis on müügitulu; kaupade liikumist
ehitus-, montaazi ja kasutuselevõtu kuludest), millega võetakse arvele kaup, toore, materjal; varude hindamise meetod; inventuuride läbiviimise kord aasta lõpul; tüüplausendid. Põhi- ja väikevahendite arvestamine: määratakse ära, mis on põhivahend, mis võetakse arvele soetusmaksumuses (alates 25 000.- kroonist ning mille kasutusiga on üle ühe aasta, kõik sõiduvahendid) ning mis on väikevahend, mis kantakse soetamise momendil kulusse; tüüplausendid. Põhivahendite amortisatsiooninormid: määratakse ära amortisatsiooninormid hoonetele, masinatele ja seadmetele ning transpordivahenditele; parendamiskulud. Osamaksude arvestamine: määratakse ära osakapitali, dividendide ja tulumaksu arvestamise kord; tüüplausendid. Realiseerimise kajastamine: määratakse ära, mis on müügitulu; kaupade liikumist
.....................................................................9 2. Tegevusplaan...............................................................................................................12 2.1 Ettevõtte käivitamine.............................................................................................12 2.2 Riskianalüüs...........................................................................................................14 2.3 Finantsplaan ja finantsprognoosid.........................................................................16 Lisad................................................................................................................................17 .........................................................................................................................................17 .....................................................................................................................................22
x Gümnaasium 12. b klass x OÜ VAARIKU TURISMITALU Äriplaan Juhendaja: x x 2008 2 SISUKORD Sisukord....................................................................................................................................................3 1. Kokkuvõte.............................................................................................................................................5 1.1. Ettevõtte põhiandmed.....................................................................................................................5 1.2. Ettevõtte taustaandmed..................................................................................................................5 1.3. Äriidee............................................................................................................................................5 2. Turusituatsioon ja selle arenguväljavaated
põhikäikudest selles ettevõttes. Praktiliselt kogu töö tegin arvutiprogrammis Hansa World SBE 4.3. See võimaldas tundma õppida raamatupidamise võimalusi arvutil. Tuleb välja, et antud programm annab küllaltki lihtsaid ja mobiilseid viise meie põhitöö hõlbustamiseks. Näiteks müügi-ostuarvete üles võtmiseks tuleb minna vastavalt müügi-ostureskontrosse, seal registreerida arve väljastamise kuupäev, hankija või klient, konkreetne summa, käibemaks ja tegevus kinnitada. Hea on veel see, et raha laekumise panka või tasumise pangast saab teha samast registrist. Teine suur moodul on 4 Finants, kus Kannete alt tehakse ära ülejäänud töö: näiteks palgaarvestus ja väljamaksed, intresside laekumised ja tasumised jne. Samas võib öelda, et kui ettevõttel on suured laod ja põhivarapargid, siis jääb Hansa võimalustest väheseks ning paremaks osutuvad sel juhul
............................................................................... 11 3.5 TURUSTAMINE.............................................................................................12 3.6 ETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONAL...................................................18 3.7 PROJEKTI MAKSUMUS JA RAHASTAMINE...............................................20 3.8 PROJEKTI RISKIFAKTORID........................................................................ 22 3.9 FINANTSPROGNOOSID.............................................................................. 23 4. ÄRIPLAANI NÄIDIS............................................................................................ 26 KASUTATUD ALLIKAD.......................................................................................... 47 2 Äriplaan 1
.............................................................................9 6.Turg ......................................................................................................................................10 6.1.Turuülevaade ....................................................................................................................10 6.2.Konkurents ........................................................................................................................10 7. Finantsprognoosid ...............................................................................................................12 7.1.Ettevõtte bilansi prognoos .................................................................................................12 7.2.Ettevõtte kasumiaruande prognoos ..................................................................................12 7.3.Ettevõtte rahavoogude prognoos ......................................................................................15 8
...............................................................................10 3.5 TURUSTAMINE.............................................................................................12 3.6 ETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONAL...................................................18 3.7 PROJEKTI MAKSUMUS JA RAHASTAMINE...............................................20 3.8 PROJEKTI RISKIFAKTORID.........................................................................21 3.9 FINANTSPROGNOOSID..............................................................................22 4. ÄRIPLAANI NÄIDIS............................................................................................26 2 Äriplaan 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED Äriplaan on planeerimise protsessi tulemusel saadav kirjalik dokument.
Seega peavad ettevõttel ja tema omanikul olema eraldi pangaarved. Jätkuvuse printsiip. Majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva majandusorganisatsioonina, mis on eelduseks põhivara soetusmaksumuse osakaupa amortiseerimiseks (s.t. osade kaupa kuludesse kandmist), pikaajaliste kohustuste tekkeks ja tasumiseks. See on üks põhjustest, miks raamatupidamises võetakse varad arvele nende soetusmaksumuses, mitte aga turuhinnas. Soetusmaksumuse printsiip. Varad võetakse arvele nende soetamise momendil tegelikus väärtuses. See on see summa, mille ettevõte maksis vara eest, mitte aga see hind mida pakutakse turul. Turuhinda on väga raske kindlaks määrata ja mistahes hinnang on subjektiivne. Soetusmaksumus on aga objektiivne ja dokumentaalselt tõestatud. Lähtudes jätkuvuse printsiibist, eeldatakse, et ettevõte ei kavatsegi suurt osa oma põhivaradest müüa, vaid kasutab seda jätkuvalt majandustegevuses. Seega turuhinna tuvastamine ei olegi nii oluline
Seega peavad ettevõttel ja tema omanikul olema eraldi pangaarved. Jätkuvuse printsiip. Majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva majandusorganisatsioonina, mis on eelduseks põhivara soetusmaksumuse osakaupa amortiseerimiseks (s.t. osade kaupa kuludesse kandmist), pikaajaliste kohustuste tekkeks ja tasumiseks. See on üks põhjustest, miks raamatupidamises võetakse varad arvele nende soetusmaksumuses, mitte aga turuhinnas. Soetusmaksumuse printsiip. Varad võetakse arvele nende soetamise momendil tegelikus väärtuses. See on see summa, mille ettevõte maksis vara eest, mitte aga see hind mida pakutakse turul. Turuhinda on väga raske kindlaks määrata ja mistahes hinnang on subjektiivne. Soetusmaksumus on aga objektiivne ja dokumentaalselt tõestatud. Lähtudes jätkuvuse printsiibist, eeldatakse, et ettevõte ei kavatsegi suurt osa oma põhivaradest müüa, vaid kasutab seda jätkuvalt majandustegevuses. Seega turuhinna tuvastamine ei olegi nii oluline
Seega peavad ettevõttel ja tema omanikul olema eraldi pangaarved. Jätkuvuse printsiip. Majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva majandusorganisatsioonina, mis on eelduseks põhivara soetusmaksumuse osakaupa amortiseerimiseks (s.t. osade kaupa kuludesse kandmist), pikaajaliste kohustuste tekkeks ja tasumiseks. See on üks põhjustest, miks raamatupidamises võetakse varad arvele nende soetusmaksumuses, mitte aga turuhinnas. Soetusmaksumuse printsiip. Varad võetakse arvele nende soetamise momendil tegelikus väärtuses. See on see summa, mille ettevõte maksis vara eest, mitte aga see hind mida pakutakse turul. Turuhinda on väga raske kindlaks määrata ja mistahes hinnang on subjektiivne. Soetusmaksumus on aga objektiivne ja dokumentaalselt tõestatud. Lähtudes jätkuvuse printsiibist, eeldatakse, et ettevõte ei kavatsegi suurt osa oma põhivaradest müüa, vaid kasutab seda jätkuvalt majandustegevuses. Seega turuhinna tuvastamine ei olegi nii oluline
4%. Turundustegevus oli suunatud põhiliselt järgmistele kaubamärkidele: õllede tootegrupis " A. Le Coq ", long drinkide tootegrupis " Gin Long Drink ", karastusjookide tootegrupis " Limonaad " ja siidrite tootegrupis " Fizz " brändi arendamisele. Uuteks toodeteks olid 2003.aastal Albert LeCoq õlu, A.Le Coq Gin Green Lime, Limonaad Troopiline, siider "Fizz" jõhvikamaitseline ja Arctic Plus vitaminiseeritud veed. Tartu Õlletehase käive tõusis 2002. aastal 3% - 416 063 tuh. kroonini ja tegevuskasum tõusis 7% - 86 107 tuh. kroonini. Ettevõtte juhtkonna arvamusel oli 2003. a majandustulemus väga hea. Oluliseim sündmus aastal 2003 oli Tartu Õlletehase jaoks tema emaettevõtte AS A.LeCoq poolt OÜ Finelin (omab 100% joogitootja AS Ösel Foods aktsiatest) omandamine. Seoses uue sõsarettevõtte lisandumisega alustati 2003.a novembris AS Tartu Õlletehase ja AS Ösel Foods organisatsioonide integreerimisega. Nimetatud
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mida peetakse kahekordse kirjendamise põhimõttel. Ta iseloomustab raamatupidamiskohuslase vara ning oma-ja 21 võõrkapitali mingi kuupäeva seisuga, seetõttu on tegemist monetaarsuurusi iseloomustava aruandega. Ta iseloomustab ettevõtte vahendeid kahest seisukohast. Bilansi aktivapoolel näidatakse raamatupidamiskohuslase vara ja finantsolukorda raha, varaliste nõuete, varude, materiaalse ja immateriaalse põhivara seisude näol. Bilansi passivapoolel kajastatakse vara katteallikaid kohustusi (võlgasid) ja omakapitali seisu. Mõlemad suurused vara (vahendite kasutamine) ja nende katteallikad (vahendite päritolu) peavad olema väärtuseliselt võrdsed. Sellest tulenebki bilansi sisu kõrval ka bilansi võrdsuse aksioom : Vara = Kohustused + Omakapital. Sellises vormis võrrand kajastab firma varade finantseerimise vahendeid. Varasse investeeritud summad tulenevad
kuna see on kallis. Ettevõtte reklaamimiseks kasutatakse järgmisi vahendeid: - välireklaam, see on reklaamtahvel, millel on vajalik info; 13 - kohvikusisene reklaam, millel on lisaks ruumikujunduse funktsioon; - ettevõtte reklaam telefonikataloogis "Info+", igas ettevõttes on telefoniraamat; - ümberkaudsetes firmades reklaam, näiteks teadete tahvel. Kui ettevõtte käive suureneb, plaanitakse astuda Kaubandus-Tööstuskoja liikmeks ka teha ettevõttele reklaami läbi selle. 10. TURU, MAJANDUSHARU, KONKURENTSI ANALÜÜS 10.1. Konkurentsi analüüs Kuna ettevõte on määratlenud oma tegevusala toitlustuse ja meelelahutusega, siis ettevõtte konkurendid tegutsevad samal ärimaastikul. Pärnu linna iseloomustab suhteliselt tihe toitlustusettevõtete võrk, kus kõik omas nisis püüavad endale meelitada linna nappi klientuuri
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
annaabi.ee 
