rääkida. Suur hulk kodanikke ei käinud kunagi kordagi Roomas. 4. Rahvakoosolekul hakkasid üha suuremat osa etendama proletaarid. Proletaaridel olid kodanikuõigused, kuid nad polnud võimelised täitma kodanikukohust. Kodusõjad ja vabariigi languse ajajärk 133-30 eKr. Mille poolest olid tähtsad Rooma ajaloos järgmised isikud: 1.Caesar, 2. Pompeius ,3.Crassus 4.Antonius, 5.Octavianus, 6.Kleopatra Varane keisririik e printsipaat 30 eKr 3. saj pKr Keisririik algab Octavianuse valitsusajaga (30 eKr 14 pKr). Keisri tiitli andsid talle järeltulevad põlved. Ise nimetas ta end vabariikliku korra taastajaks, kuigi võttis vabariiki esindavatelt institutsioonidelt viimsegi võimu. Iseloomulik oli võimu jagamine senati ja riigi esimese kodaniku princepsi vahel. Siit ka riigikorra nimetus printsipaat. Octavianus oli leegionide ülemjuhataja imperaator, konsul, provintside asevalitseja, rahvatribuun, ülempreester
Kuningriik on monarhistlik riik, mille peaks on kuningas või kuninganna. Kuningriik võib olla osa keisririigist. Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigiks peetakse riike, mida juhib valitud või mittevalitud riigipea (nt konsul, president), mitte pärilik monarh. Printsipaat on Vana-Rooma keisririigi periood 1. sajandist eKr 3. sajand pKr, mis eelnes dominaadile. Terminid printsipaat ja dominaat on tuletatud tiitlitest princeps ja dominus ning väljendavad keisri seisundit. Dominaat (ladina k. dominus - isand) oli printsipaadile järgnenud Hilise keisririigi periood Vana-Rooma ajaloos, algas Diocletianuse (284305) valitsusajal ning kestis Lääne-Rooma riigi lagunemiseni 476. aastal. Kui printsipaati on peetud
Rooma keisririik See periood jagatakse omakorda varaseks ja hiliseks perioodiks. Vana keisririik ehk printsipaat ja hiline keisririik ehk dominaat. Varane keisririik 30eKr-235pKr Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus. Tema valitsusaeg (30eKr-14pKr) tõi pika rahuperioodi ja majanduse õitsengu. Tema valitsusaeg oli rahulik sp keegi ei protestind tema vastu. Lepitas lihtrahva kõrgema rahvaga. Vabariigi pooldajate hulk vähenes ja kui Augustus suri, oli enamik roomalsi ainuvalitsuse omaks võtnud. Ametlikult oli riigi nimetus endiselt res publika, tegutses ka senat aga peamine võim oli keisril
1)Kuningriik – 753-510 eKr 2)Vabariik – 510-30 eKr – rahvakoosolek, senat, magistraadid Rooma linnriigist kujunes välja impeerium. Terve 1.sajand eKr toimus Rooma riigis võimuvõitlus erinevate väepealike vahel, kes üritasid kehtestada oma ainuvõimu. Läbi nende võimuvõitluste kerkis esile Octavianus – 30 eKr. 3) Keisririik – 30 eKr – 476 pKr – koos temaga tekkis keisririik. a) varane keiserriik – printsipaat . Sõjavägi annetas Octavianusele tiitli – Imperator. Sinna lisas veel Caesar. Senat annetas talle Augustuse tiitli. Kõige rohkem tuntakse Augustuse nime all. Princeps – esimene, tähtsuse poolt esimene. Princepsiks nimetati seda valitsejat, kes sai senatis esimesena sõna. 30 eKr-235 pkr – Printsipaat. Augustus koondas enda kätte kõik magistraatide kohad. Ta oli konsul, tsensor, preetor, ülempreester ehk pontifex maximus ja ka diktaator
Ajaloo KT kordamine Rooma Keisririigi aeg 1. Keisririigi ajaloo perioodid: Varajane keisririik- 30 eKr-234 (235) pKr Sõdurkeisrite aeg- 234-284 pKr Hiline keisririik- 284-476 pKr 2. Printsipaat- Varajase keisririigi periood, tuletatud sõnast princepis (näitab seiust) ! Dominaat- Hilise keisririigi periood, tuletatud sõnast dominus (isand) ! kolonaat- talupoja ja suurmaaomaniku vaheline sõltuvusvorm, mille kohaselt rentija ei tohtinud elukohta vahetada monoteism- usk ühte jumalasse ! edikt- otsus valitseja pool 3. Igal aastal valiti magistraate ja senat, mis kujunes valitseja nõuandvaks organiks, pidas regulaarselt istungeid
Temal oli tempel, kus hoiti mõlemad uksed lahti, et oleks hea algus ja lõpp. Kinni hoiti terve augustuse ajastu peale vaid 3 korda) · majadel oma kaitsevaimud Iaarid · Saturnusele pühendati pudustusi saturnaale · ristiust võetakse vastu 4 saj alguses · Foorumis põles vesta jaoks igavene tuli (kodukolde jumalanna) Keistiriigi periood (30 476 pKr) varajane keisririik e.e printsipaat 1)Varajane (30 235 pKr) 2)(Octavianus) Caesar'i kasupoeg Callius Julius Caesar Octavianus (Augustus, mis on aunimetus) Ta on rooma I keiser. Ta nõuab Caesari austamist. Senat arvestab keisri soove rahvakooslolek kaotab oma tähtsuse · Juliuste-Claudiuste dünastia 27 68 (Augustus, Tiberius , Caligula, Claudius, Nero) Pärast Nero surma puhkes kodusõda · Flaviuste dünastia · Antoniuste dünastia · Severuste Dünastia
Tahtis Rooma alasid laiendada. Cleopatra võrgutas Caesari ja nii sai ka Caesar Egiptuse allutatud. Neist said liitlased ja armukesed) Alus keisririigile Tekkis impeerium Keisririik (30 e.Kr- 467 p.Kr) o Esimene keiser oli Octavianus Augustus o VARANE (30 E.Kr-235 p.Kr) Rooma impeeriumi hiilgeaeg Printsipaat Senati võim säilis Rooma suurim ulatus Maailma keskus 3. saj. Rooma riigi langus Segadusteaeg, kodusõjad Mingi aeg loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumistest Riigi tegelik juhtimine koondus nüüd valitseja kätte (keisrile) o HILINE KEISRIRIIK (235-476 p.Kr)
Tehnikas kasutati Frescot, Temperat, Enkaustika Tuntumad kunstnikud olid: Polygicotus, Apolloloros, Zeuxis ja Apelles ROOMA AJALOO PERIODISEERING Kuningate ajajärk I (753) Vabariigi periood 510-30 eKr 1)varane ajajärk (510-265 eKr) 12 tahvli seadus Kogu Itaalia läks roomlaste ülevvõimu alla 2)hiline ajajärk (260-30 eKr) Rooma laieneb väljaspoole oma territoorium Puunia sõjad Kartaagoga? Kodusõdade ajajärk, Ceasari esiletõus Varane keisririik ehk printsipaat 30 eKr-284 Trojaanuse ajajärk (117) Sõdurite ajajärk Hiline keisririik 284-476 a ehk dominaat Korra sättis majja keiser Ciocletianus Võeti vastu Milano edikt Ristiusk võrdsustati teiste uskudega Constantinus rajas Constantinopoli (idapealinn) 395 a jagati rooma kaheks bütsants ja lääne-Rooma 476 vana aja lõpp ja keskaja algus Etruskid Apenniini poolsaarel elasid erinevad hõimud: etruskid, latiinid, samniidid, eekid, volskid jpm
Mõisted patriitsid ja plebeid, 12. tahvli seadused ja plebeide võitlus oma õiguste eest; populus Romanus; Roomast saab impeerium ehk suurriik (Puunia sõjad) ja roomlaste poliitika vallutatud aladel (mida tähendab väljend divide et impera); Rooma vabariigi valitsemine: magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid. Senat ja rahvakoosolekud. Nobiliteet. Vendade Gracchuste reformid. 8. Rooma vabariigi langus ja varane keisririik ehk printsipaat, õp lk 171-178. Vabariigi languse põhjused Mariuse sõjaväereform ja selle tagajärjed, Mariuse ja Sulla vaheline kodusõda, triumviraat 60a. eKr.: Caesar, Crassus ja Pompeius ning nende vallutused, Julius Caesari diktatuur 45-44 a. eKr., Antonius, Octavianus, Kleopatra, Augustus, Traianus, Rooma rahu (Pax Romana), imperaator, keiser, leegion, õigusteaduse sünd, romaniseerumine. Idaprovintsid ja lääneprovintsid ja nende erinevused, latifundium. 9
Diktaator - piiramatu võimu (diktatuuri) kehtestanud isik. Senat Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist. SPQR ("Rooma senat ja rahvas"), oli Rooma valitsuse ametlik signatuur ja Rooma vabariigi rahvusterviklikkuse sümbol. Leegion Vana-Rooma armee üksus. Tsentuurio Tsentuuria juht. Keiser Julius Caesari nimest tulenev valitseja tiitel. Triumviraat - kolme isiku poliitiline liit, kellel on sageli ühised huvid. Printsipaat Vana-Rooma keisririigi periood 1. sajandist eKr 3. sajand pKr, mis eelnes dominaadile. Hadrianuse vall rajati Rooma keisri Hadrianuse käsul, kaitsmaks impeeriumi piire. Dominaat printsipaadile järgnenud periood Vana-Rooma ajaloos. Messias algselt Vana Testamendi salvitud kuningate ja ülempreestrite tiitel. Hiljem eelkõige Jesaja raamatu prohvetlikes ennustustes Taaveti soost tulevane kuningas, kes vabastab oma rahva võõra poliitilise ülemvõimu alt.
Diktaator - piiramatu võimu (diktatuuri) kehtestanud isik. Senat – Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist. SPQR – ("Rooma senat ja rahvas"), oli Rooma valitsuse ametlik signatuur ja Rooma vabariigi rahvusterviklikkuse sümbol. Leegion – Vana-Rooma armee üksus. Tsentuurio – Tsentuuria juht. Keiser – Julius Caesari nimest tulenev valitseja tiitel. Triumviraat - kolme isiku poliitiline liit, kellel on sageli ühised huvid. Printsipaat – Vana-Rooma keisririigi periood 1. sajandist eKr – 3. sajand pKr, mis eelnes dominaadile. Hadrianuse vall – rajati Rooma keisri Hadrianuse käsul, kaitsmaks impeeriumi piire. Dominaat – printsipaadile järgnenud periood Vana-Rooma ajaloos. Messias – algselt Vana Testamendi salvitud kuningate ja ülempreestrite tiitel. Hiljem eelkõige Jesaja raamatu prohvetlikes ennustustes Taaveti soost tulevane kuningas, kes vabastab oma rahva võõra poliitilise ülemvõimu alt.
Diktaator - piiramatu võimu (diktatuuri) kehtestanud isik. Senat – Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist. SPQR – ("Rooma senat ja rahvas"), oli Rooma valitsuse ametlik signatuur ja Rooma vabariigi rahvusterviklikkuse sümbol. Leegion – Vana-Rooma armee üksus. Tsentuurio – Tsentuuria juht. Keiser – Julius Caesari nimest tulenev valitseja tiitel. Triumviraat - kolme isiku poliitiline liit, kellel on sageli ühised huvid. Printsipaat – Vana-Rooma keisririigi periood 1. sajandist eKr – 3. sajand pKr, mis eelnes dominaadile. Hadrianuse vall – rajati Rooma keisri Hadrianuse käsul, kaitsmaks impeeriumi piire. Dominaat – printsipaadile järgnenud periood Vana-Rooma ajaloos. Messias – algselt Vana Testamendi salvitud kuningate ja ülempreestrite tiitel. Hiljem eelkõige Jesaja raamatu prohvetlikes ennustustes Taaveti soost tulevane kuningas, kes vabastab oma rahva võõra poliitilise ülemvõimu alt.
riigi eksistentsi sajandi võrra. Administratiivselt jagati riik 2 ossa: Ida-Lääs. Itaalia kaotas lõplikult oma prii seisundi impeeriumi keskusena. Diocletianus ise võttis enda valitseda idaosa, keskus Nikomedias (Väike-Aasia ranniku loodeosa) Lääneosa andis oma kaasvalitsejale Maximianusele, kelle residents asus Mediolanis (Milano). Võtsid endale tiitli Augustus, oma kahele abilisele asendajale Caesar. Augustuse aegadest säilinud valitsusvorm printsipaat asendus dominaadiga - imp.võim -> absoluutne monarhia, imperaator polnud enam princeps (esimene) vaid dominus (isand), teda austati nagu jumalat. Pärast Diocletianuse lahkumist asus troonile Constantinus - jätkas oma eelkäija reforme. Konstantinus otsis tuge kirikult, 312 - Constantinus Augustuseks, 313 andis Mediolanis välja edikti, millega kristlus ametlikult legaliseeriti - teistega usunditega võrdselt. Esimene samm kristluse kuulutamisel riigiusundiks
Herculaneum- ka vesuuvi hävitatud linn Rooma Esivanemate kultus. Esile tõuseb inimene, portreekultuur jne. Roomlane esivanemate portreedega Kreeka skulptuuri kopeerimine kunstikogumine ja kunsti turg Kunst omandab esteetilise ja kaunistava funktsiooni Seinamaal- erinevad krohvist tehtud kiviplokid, mis on erinevalt kujundatud. Pompeji Müsteeriumite villa- II seinamaali stiil- realistlik kujutusviis, sügavuse illusioon Roomas väikesed figuurid suurel maastikul Augustuse printsipaat 31eKr-14pKr Keisri ainuvõim, kunst on õukondlik keisrikeskne- keisriportree Carrara marmor Augustuse abikaasa Mars Ultori tempel Roomas- order kaotab oma funktsiooni, samba taga sein, mis kannab Marcelluse teater Roomas.
lähtekoht jm), mis käesolevas peatükis eraldi alapeatükkidena välja toodud on. 3.1. Rooma riigikorrast lähtuv periodiseering Üheks võimalikuks periodiseeringu aluseks võib pidada Rooma riigikorda. Sellise lähtekoha rakendamisel võib jagada Rooma õiguse järgnevalt: 754 eKr - 510 eKr - kuningriigi aeg; 510 eKr - 27 eKr - vabariigi aeg; 27 eKr - 565 - keisririik, mis jaguneb kaheks: - 27 eKr. - 284.- printsipaat; - 284 - 534/565 - dominaat.10 3.2. H. Ylikangasest lähtuv periodiseering: Ajaloolane Heikki Ylikangas on enda periodiseeringu kohaselt jaotanud Rooma õiguse ajaloo kolmeks iseseisvaks ajaosaks: -200 ekr muinas e Vana-Rooma periood; 200 ekr-235 klassikaline periood; 235-565 hilisklassikaline periood.11 10 M, Pärna. 2011. Õigusajaloo konspekt. //scribd.com/doc/47011449/oigusajaloo- eksam#scribd 11 Ibid
Caesari adoktiivpoeg Octavianus sai lääne alade valitsejaks. Tema oli Caesari surma ajal 18- aastane. Otsustav lahing toimus 31 eKr Aktioni neeme juures, kus Antonius kaotas lahingu. Aastal 30 eKr Octavianus vallutas Egiptuse ja marssis Rooma. See sündmus tähistas Rooma vabariigi lõppu ja keiserriigi algust. Kui Octavianus marssis Egiptusse lootis Kleopatra Octavianuse kaudu võimule jääda, aga sellest polnud kasu ja ta tappis ennast. Varane keiserriik ehk printsipaat 30 eKr 3 saj pKr Algab Octavianuse võimule tulekuga. Valitses 30 eKr 14 pKr. Ta nimetas ennast vabariikliku korra taastajaks. Octavinause ajal rajatud riigikorda iseloomustab võimu jagamine senati ja riigi esimese kodaniku ehk princepsi vahel. Senat andis talle aunimetuseks augustus, mis tähendas suursugune. Lisaks sellele sai ta Rooma leegionite ülemjuhatajaks ja siit tiitli imperaator. Lisaks sellele oli tal veel konsuli tiitel, provintside
kasulikkuse, mitte lähtuma hetkeseisust. Sõjaõiguse küsimustes tasakaalu leidmine neoskolastikute ja Gentili vahel. Teoloogidelt õiguste ja kohustuste korrelatsioon. Gentililt: suveräänidel universaalne karistusõigus kogu maailmas. Ennetav enesekaitse: piiratud õigus (vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumisel). Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia ladina k."imperium"- kõrgeim sõjaline ja täidesaatev võim Rooma keisririik (printsipaat) militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale. Samas ei püsi vaid relvade jõul. Ideoloogia alustalad: Pax romana, tsivilisatsioon. Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus Õigus: roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus. Rooma õiguse süstematiseeris 6. saj. pKr Ida-Rooma (Bütsantsi) keiser Justinianus: Codex Iustiniani (Corpus iuris civilis) Roomlaste idee, et ka sõda on reguleeritud õigusega 2. Kes päris Rooma keisririigi
Seadustest vähe teada. Arhailine, vormelid, haldasid preestrid 2. 510-31 eKr Vabariik 510 kihutati kuningas minema ja roomast sai res Publica – eeskuju kõigile hilisematele Euroopa vabariikidele. Vahetatav ametnikevalitsus ja õigus, mille autoriteet on inimeste omast kaalukam. Magistraadid: konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun, senat, plebistsiit. Ius civile (rooma kodanikele), ius gentium (teistele rahvastele), ius naturale (filosoofiline) 3. 31 eKr – 284 pKr Printsipaat – juristide seisus, kaasustest tuletatud õigus 4. 284 pKr – lõpuni Dominaat ehk ainuvalitsus – neli keskust, sõdurkuningad, kristlus CIC PROTSEDUURISÜSTEEMID Vanarooma: Legis actio, müütilisest linna algusest kuni Puunia sõdadeni (u. 200 eKr). Põllumajanduslik, perekonnakeskne. Patriitsid ja plebeid. Formaalne legisaktsiooniline protsess (2 astet: preetor otsis hagi vormi, seejärel valitava kohtuniku ees; hageja, kostja, kohtukohustus, täitevmenetlust pole)
Antonius domineeris riigi idaosades, sõlmides poliitilise liidu ja abielu Egiptuse kuninganna Kleopatraga. Suhted Antoniuse ja Octavianuse vahel pingestusud. Kodusõda Octavianuse ja Antoniuse vahel 32 30: 31 Actiumi lahingus Kreeka läänerannikul tuli Antoniuse laevastik Octavianuse poole üle. Antonius ja Kleopatra põgenesid Egiptusesse, kus sooritasid enesetapu. 30 vallutas Octavianus Egiptuse ja tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. Varane keisririik ehk printsipaat 30 eKr 235 pKr Augustus (30 eKr 14 pKr). 27 eKr pani Octavianus maha talle Antoniuse vastu võitluseks antud erakorralised volitused ja "taastas vabariigi", mis sisuliselt tähendas tema, kui ainuvalitseja positsiooni seadustamist vabariiklike institutsioonide raames. Senat andis talle tiitli Augustus (suursugune), ta oli princeps senatus (esimene senaator) ja sai hiljem tiitli pater patriae (isamaa isa). Augustuse võim tugines eelkõige kahele juriidilisele alusele:
Rooma vabariigi algusaastal 509 eKr oli tal 2 leegionit, aga nt 3. sajandi lõpuks eKr oli Roomal 214000 meest( umbes 47 leegionit) -Leegion koosnes raskerelvastusega meestest 3000 meest -Kergerelvastusega mehed 1200 -Ratsanikke 300 *Peamine relv oli oda. Raskerelvastuses oli raske viskeoda( 5 kg, 1,5 m pikk). Kergerelvastuses oli tunduvalt lühem ja kergem torkeoda **Leegioni moodustasid talupojad(alates 17-aasaselt) KEISRIRIIK 1. Varane e printsipaat 30 eKr 235 pKr 2. Sõdurkeisrite aeg 235 pKr 284 pKr 3. Hiline ehk dominaat 284 pKr 476 pkr princeps esimene kodanik(kes sai sõna senati vaidlustes) 30 eKr Octavianus sai võimule, nimetas end vabariikliku korra taastajaks. Ta võttis vabariigi võimuintstitutsioonidelt reaalse võimu ära. · Octavianus lasi ennast nimetada väga erinevatesse ametitesse : 1. konsul 2. tsensor 3. rahvatribuun 4. ülempreester ehk pontifex maximus
autoriteet on inimeste omast kaalukam (Livius). 496 a eKr plebeide streik, 10 autoriteeti saadeti kreeklastelt õppima ja seadused pandi kirja. Koos täiendustega olid tulemuseks 12 tahvli seadused (emakeeles, avalikud). II – Vabariik (510-31 eKr) Magistraadid: konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun; senat, plebistsiit o Ius civile (rooma kodanikele) o Ius gentium (teistele rahvastele) o Ius naturale (filosoofiline) III- Printsipaat 31 eKr – 284 pKr o Juristide seisus, kaasustest tuletatud õigus IV- Dominaat ehk ainuvalitsus 284 pKr – lõpuni o Neli keskust, sõdurkuningad, kristlus, CIC 14. Rooma õiguse olulisemad allikad. Esimene kodifitseeritud (süstematiseeritud) RÕ kogu on 12 tahvli seadus, viimane on seaduste kogu Corpus Juris Civilis. 12 tahvli seadused I – kohtukohustus II – kohtumenetlus (arhailised vormelid, protsessikautsjon, võitja sai tagasi)
Kui ta otsustas Rooma vastu minna, pidi üle Rubiuse jõe minna. Kvislinglus Tema järeltulijateks olid Antonius ja Octavianus, kes jagasid riigi, et Antonius sai alad Euroopast väljaspool, Octavianus sai Euroopa alad. 31. aastal eKr Aktioni neeme lahingus sai Antoniuse laevastik lüüa, kui toimus lahing Octavianuse ja Antoniuse vahel. Antonius sai lüüa nii merel kui maismaal. Pärast seda sai ta kogu impeeriumi ainuvalitsejaks. Keisririik · Varajane (30 eKr - 284) - printsipaat. Olid senaatorid ja konsulid, reaalset otsustamisõigust neil polnud. Augustus=Octavianus, ka Caesar (30 eKr - 40 pKr). Tekkisid esimesed kodanukid, preestrid. Antonius ehitas palju Roomas. Tema surma järel 1. sajandil, erinevad keisrid olid omapärasemad Nero, kelle ajal oli Roomas suur tulekahju, põles maha peaaegu kogu Rooma. · 79. aastal toimus Vesuuvi vulkaanipurse, mis hävitas Pompei ja Herkulanumi. Keiser Trajanuse ajal 78-117 saavutas Rooma oma suurima ulatuse
reaalselt riiki edasi kooskõlas senatiga. Jättis enda valitseda vastvallutatud provintsid, kus enamus sõjaväge ja jäi seega imperatoriks (sõjavägede ülemjuhataja). Vanemad turvalised provintsid jäid senati valitseda. Samuti: alaline konsul, eluaegne tribuunivõim (rahva kaitsja), pater patriae, divi filius, pontifex maximus, esimene senaator ehk princeps = riigi esimene kodanik, mis muutus keisri tiitliks à printsipaat. Imperator Caesar Augustus. Kõik ametid kollegiaalsed. Senat seadusandlikuks, keiser pidi heakskiidu saama. Kujunes pärilik senaatoriseisus, millel varandustsensus. Sinna pääses läbi riigiametite. Seadustati ratsanikuseisus, millel samuti varandustsensus: neile mõeldud prokuraatorite ehk provintside asevalitsejate amet. Üleminek alalisele armeele, kus 150 000 meest *2 (28 leegionit kodanikke + abiüksused provintslastega).
Rahvakoosolekud- kutsut kokku, et hääletada juhatava magistraadi ettepanekute üle. Nobiliteet- patriitsid, jõukad plebeid Vendade Gracchuste maareform- (Rooma riigi kõrgemad ametnikud, vennad; lex agraria- maareform)- Eesmärgiks takistada maade kuhjumist suurmaaomanike kätte. Üks perekond võis max 120 ha maad omada. Suur vastuseis suurmaaomanike poolt. Reform võeti vastu, vennad tapet, lõppuks kukkus reform läbi. 8. Rooma vabariigi langus ja varane keisririik ehk printsipaat, õp lk 171-178. romaniseerumine. Idaprovintsid ja lääneprovintsid ja nende erinevused, latifundium. Rooma vabariigi languse põhjused: 1) Rooma riik oli väga suureks laienenud, mida ei saanud vabariiklike vahenditega valitseda. Paljud roomlased elasid provintsides ning ei pääsenud rahvakoosolekutele, mis kaotas seetõttu oma mõtte. 2) Sõdade tagajärjel laostusid talupojad. Kui saadeti sõjaretkedele, siis oldi talupidamistest eemal- läksid suurmaaomanike kätte
Rahvakoosolekud- kutsut kokku, et hääletada juhatava magistraadi ettepanekute üle. Nobiliteet- patriitsid, jõukad plebeid Vendade Gracchuste maareform- (Rooma riigi kõrgemad ametnikud, vennad; lex agraria- maareform)- Eesmärgiks takistada maade kuhjumist suurmaaomanike kätte. Üks perekond võis max 120 ha maad omada. Suur vastuseis suurmaaomanike poolt. Reform võeti vastu, vennad tapet, lõppuks kukkus reform läbi. 8. Rooma vabariigi langus ja varane keisririik ehk printsipaat, õp lk 171-178. romaniseerumine. Idaprovintsid ja lääneprovintsid ja nende erinevused, latifundium. Rooma vabariigi languse põhjused: 1) Rooma riik oli väga suureks laienenud, mida ei saanud vabariiklike vahenditega valitseda. Paljud roomlased elasid provintsides ning ei pääsenud rahvakoosolekutele, mis kaotas seetõttu oma mõtte. 2) Sõdade tagajärjel laostusid talupojad. Kui saadeti sõjaretkedele, siis oldi talupidamistest eemal- läksid suurmaaomanike kätte
Kr, said mõjutusi Kreeka käsitööst. * III Kaubandus Rooma linna varustamine tähtis. * IV Töö kaevandustes ja kivimurdudes kaevandati rauda, kulda jne, kuid kõige olulisemad olid vask ja hõbe rahaks. * 1. Sõjaväe koosseis muutus (talupojad palgaline sõjavägi) * 2. Rooma riik suurenes, enamus ei saanud ena osaleda Rooma riigi juhtimises. * 3. Linniriigile mõeldud valitsemine ei sobinud enam tekkinud impeeriumile. * Keisririik 30. e.Kr 476. -) Varane keisririik ehk printsipaat 30 e.Kr 235. -) Sõdurkeisriteaeg 235 284. -) Hiline keisririik ehk dominaat 284 476. * Princeps esimene kodanik ehk isik, kes sai senati vaidlustes esimesena sõna. * Octavianus vabariikliku korra taastaja, konsul, tsensor, rahvatribuun, pontifex maximus. -) Tema ümber kujuneb bürokraatlik riigiaparaat, kelle abiga hakatakse riiki valitsema. -) Octavianus sai endale ka tiitlid: sõjavägi Imperaator; Senatilt Augustus; Ceasari poolt, et ta tema lapsendas Ceasar
Tasakaal skolastikute ja G vahel: õigused ja kohustused peavad olema vastavuses, peame tuvastama õigusrikkuja - vähemalt üks pool ebaõiglane, mis annab teisele poolele õigluse; keegi maailmas peab korrarikkumisi ära hoidma - suveräänidel universaalne karistusõigus. G-le vastu: peame reageerima ainult konkreetsele õigusrikkumisele - vaenlasel peavad olema ettevalmistused ja kavatsused sõjaks. Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia Rooma keisririik (printsipaat) militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale. Samas ei püsi vaid relvade jõul. Ideoloogia alustalad: Pax romana, tsivilisatsioon. Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus Õigus: inimmõistuse ülim väljendus. Rooma õiguse süstematiseeris 6. saj pKr Ida- Rooma (Bütsantsi) keiser Justinianus: Codex Iustiniani (Corpus iuris civilis) a. Roomlaste idee, et ka sõda on reguleeritud õigusega 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani.
seadustesse ja keisri kohtuaktidesse. (õiguse alliakd: imperaatorite aktid,senati otsused, preetorite ediktide kogu) - 283 – 527. dominaadi periood. Toimub lääne-roomas klassikalise jurisprudentsi allakõik ja õiguseprutaalsus. Samas ida-roomas jurisprudentsi üleskäik. - 528 – 565. kodifitseerimise periood. 2.1 Riigikorrast lähtudes: • 754-510 kuningriigi aeg 510-27 vabariigi aeg 27 e.m.a – 565 m.a.j keisririik , mis jaguneb kaheks: 27 e.m.a. - 284 m.aj.-printsipaat 284-534/565 - dominaat 2.2. H. Ylikangase periodiseering: •-200 eKr muinas e Vana-Rooma periood •200 eKr-235 klassikaline periood •235-565 hilisklassikaline periood.2.3. sotsiaalmajanduslik ja kultuuriline lähtekoht: •esiaeg e. talupoeglik ajastu –kuni 3 saj. Keskpaik e.m.a; •suurvõimu ja maailmavalitsemise aeg –kuni 3 saj. keskpaik m.a.j. •hilisperiood kuni Iustunianuseni2.4. Lähtumine tootmisssuhetest ja klassivõitluse areng (I.Pereterski)
Tema tappis ta kasupoeg Brutus.( brutus 6. saj ekr. Sama nimega e türanni tapja). Sellest hetkest senat kaotas palju oma võimust ja ei saanud seda enam kunagi tagasi. Caesar oli lapsendanud octavianuse, sellga sai oct võimu pärijaks. Hiljem tuntakse augustuse nime järgi. Valitses 30 ekr kuni 14 pkr. Algab tegelik keisririigi aeg meie jaoks. Vormiliselt kehtis vabariik edasi. Ise nimetas ennast princeps.(primus+capio- see, kes hoiab enda käes esimest kohta). Valitsemisvormi peaks nimetama printsipaat. Augustus toetus erivolitustele nagu oli vabariigi ajal. Tal oli pidevalt sisemine kui ka välimine pealesunnitud vajadus õigustada oma võimu. Võttis erinevaid vabariiklikke funktsioone. Lasi end valida rahvatribuuniks, see kindlustas talle isikupuutumatuse ja andis vetoõiguse. Intertsessiooniõigus e vahelesegamisõigus. Oli sõjaväe ülemjuhataja. Lasi end valida pontifex maximus´eks e ülempreestriks. Sellega oli tema kätte koondunud kogu võim. Oli ka senati eesistuja
Augustus paneb aluse Julius Clauduste dünastiale ning tema valitsemiseaeg on Rooma uue õitsengu algus. Kirjandus: Philipp Vandenberg ,,Caesar ja Kleopatra: Rooma vabariigi viimased päevad". Varase Keisririigi ehk Printsipaadi ajajärk Ajaliselt Varase Keisririigi ajajärk langeb vahemikku 31eKr-284pKr. Hiline Keisririik kannab nimetust Dominaat (hilis antiikaeg), selle võib dateerida 284-476pKr. Varase keisririigi poliitilise ajaloo põhitõed Nimetus Printsipaat tuleneb nimetusest printseps (lad. k - esimene), algselt tähendab esimest kodanikku ehk keisrit, keiser rõhutas ise et on primus printsepares ehk esimene võrdsete seas, ametlik nimetus see ei olnud aga nii neid kutsuti. Ametinimetustest oli kõige tähtsam imperaator, mis algselt tähendas seda kelle käes on impeerium oli kõrgeim sõjaväeline võim. Kõigeolulisem on vast see, et Augustus võttis endale nimeks ka Caesar, see viitab
hilisklassikaline õigusteadus (27 eKr - 250 pKr) Printsipaadi ajal, 1. saj pKr tekivad üksteise järel kaks, erineva lähenemisega õigusteaduslikku koolkonda: prokuliaanid ja sabiniaanid. Nende koolkondade erinevus põhines varasematel perioodidel väljaarendatud kahel mõistel: instituudil ja printsiibil. Seepärast on koolkondades kasutusel olnud õigusteooriad nimetatud institutsionaalseks ja printsiibiliseks õigusteooriaks. Printsipaat (27 eKr - 250 pKr) kui valitsusvorm kujutas endast Augustuse loomingut. Augustuse võim oli põhistatud auctoritas’ele, tema loomuse ja isiku üleolekule teistest ning seega juba loodusepoolsele legitimeeritusele. Sellele viitas ka keisri seadusejõuliste käskude nimetamine constitutio principis. Eelklassikalises, loomuõiguslikel printsiipidel põhinevas õigusteaduses tähendas constituere, constitutio hoopis normi tähenduse tuvastamist tõlgendamise kaudu. Lähtudes sellest
meestele Rooma riigi aladel. · Maailmavalitsuse idee. 2. saj. keisri tiitel "dominus totius orbis" Kogu Maailma Valitseja (levinud idee: ka Akkadi kuningad, Mogulid, Hiina keisrid, Euroopa impeeriumid). Seotud valgustuse, tsivilisatsiooniga Rooma ideoloogiad Selleks, et vallutada, peab olema ka ise vooruslik. Lodev riik ei suuda tsivilisatsiooni luua. · Rooma keisririik (printsipaat) militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale. Samas ei püsi vaid relvade jõul. Ideoloogia alustalad: · Pax romana (Rooma rahu), tsivilisatsioon, hea elu transportimine üle maailma. Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus · Õigus: roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus. Rooma õiguse süstematiseeris 6. saj. pKr Ida-Rooma (Bütsantsi) keiser Justinianus: Codex
Tal oli ka Roomas naine, Octavianuse õde, kellest ta lahti ütles. Roomlastele see muidugi ei meeldinud ja 31. aasta puhkes avalik sõda, merelahingus sai Antonius lüüa ja Egiptuses tappis nii Antonius kui ka Kleopatra enda ja Octavianus võttis Egiptuse täielikult Rooma alla. Octavianuse käes oli kogu Vahemere ruum ja see oli hellenismi perioodi ja Rooma vabariigi lõpuks Rooma keisririik 30 või 27 hakkas Varajane keisririik ehk printsipaat (esimene kodanik), kestis kuni 235 m.a.j või 284. Hiline keisririik oli dominaat (isand), mis lõppes 476, kui kukutati läänes keiser. Octavianus pani kõik paika ja oli 14. m.a.j-ni monarh. Ta ei kuulutanud ennast keisriks, 27 kuulutas ta välja hoopis vabariigi taastamise, pannes maha kõik oma erakorralised volitused. Aga see oli formaalsus, sest kogu võim kuulus ikka talle. Koondas erinevad vabariiklikud ametnikud, mitte ainult ühe diktaatori omad. 27A andis senat nime Augustus
annaabi.ee 
