Sir Isaac Newton 4. jaanuar 1643 31. märts 1727 Erialad Füüsik Astronoom Alkeemik Matemaatik Filosoof (tolle aja kohta) Teosed Method of Fluxions (1671, trükiti 1736) De Motu Corporum (1684) Philosophiae Naturalis Principia Mathematica (1687) Opticks (1704) Reports as Master of the Mint (1701-1725) Arithmetica Universalis (1707) The Chronology of Ancient Kingdoms, Amended 1728. Varajane elu Kahe aastaselt vanema hoole all Esimene kool "Grantham" Kinnisvara ei tundnud huvi 1661 5 juuni Cambridge Täname Vaatamast Karl-Johannes Tikenberg & Manfred-Markus Kalma
väärad. Teooriaid sõnastati enamasti filosoofilises vormis ning neid ei allutatud süstemaatilisele katselisele kontrollile. Antiikaja füüsikute seast paistis silma Archimedes, kes avastas mehaanikas ja hüdrostaatikas kvantitatiivseid seadusi, mis on aktsepteeritud ka tänapäeva füüsikas. 17. sajandi alguses sõnastas Galileo Galilei inertsiseaduse. Aastal 1687 avaldas Isaac Newton raamatu "Philosophiae Naturalis Principia Mathematica", kus ta esitas kaks mastaapset teooriat: Newtoni seadused, millest sai alguse klassikaline mehhaanika, ja gravitatsiooniseaduse, mis kirjeldab gravitatsiooni, üht fundamentaalsetest jõududest. Klassikalist mehaanikat täiustasid Joseph-Louis de Lagrange, William Rowan Hamilton ja teised. Gravitatsiooniseadusest sai alguse astrofüüsika, mis kirjeldab astronoomianähtusi füüsikateooriate alusel.
mis kuluks seaduste esialgsele produtseerimisele. Arvan, et lihtsamat teed minnakse, sest õigussüsteemid on vägagi sarnased vahetevahel ja ülevõetavaid seadusi tuleb vaid natukene kohendada. Ka Eestis on võetud ulatuslikult üle saksa õigusest. Leian, et oleme teatud eelkäijad (kellelt seadusi ülevõteakse) õiguses endale valinud just see tõttu, et kultuurilised erinevused on väiksed ja õigussüsteem lahendab antud päevakorralisi probleeme. ,,Principia Iuris Civilis" sisaldab laiaulatuslikke selgitusi, isegi pealkirjad on kommentaaridega, need on abiks neile, kel on vaja tõlgendada kehtivat õigust. Üleüldiselt leian, et tänapäeval on vajalik seaduse kommenteeritud väljaanne, kuna see aitab seadust paremini mõista ja kui tekib vajadus tõlgendamise järgi, siis on lähtepunkt olemas. Olulist tähelepanu on pälvinud Van Eck`i teos ,,Principia", mis on väga põhjalike kommentaaridega,
nimetatakse inertsiks. Newtoni esimene seadus just inertsi väljendabki. Kui teiste kehade mõju ei sunni, siis liikumine iseenesest ei muutu. Seepärast nimetatakse Newtoni esimest seadust ka inertsiseaduseks. Newtoni originaal-formuleering: Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. Ülaloleval pildil võib näha 1687 a. originaal Principia Mathematica'st tehtud pilti, kus on ladina keeles Newtoni I ja II seadus. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni teisest seadusest järeldub, et keha kiirenduse määramiseks on vaja teada kehale mõjuvat jõudu ja keha massi: . Rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis on jõuühikuks njuuton (N). 1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2.
langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Teosed Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Method of Fluxions (1671, trükiti 1736) De Motu Corporum (1684) Philosophiae Naturalis Principia Mathematica (1687) Opticks (1704) Reports as Master of the Mint (17011725) Arithmetica Universalis (1707) The Chronology of Ancient Kingdoms, Amended 1728. Lõbus lugu kuulsast teadlasest Suur matemaatik ja ülemaailmse gravitatsiooniseaduse avastaja Isaac Newton oli tavatult hajameelne. Kodunt lahkudes riputas ta harilikult uksele papptahvli kirjaga "Ei ole kodus". Kord, minnes ühe oma sõbra juurde, meenus Newtonile tee
klaverile ja kammerorkestrile (1977) Orient & Occident (2000) Missa syllabica koorile ja orelile (1977/1996) Littemore Tractus (2000) Spiegel im Spiegel (1978) Nunc dimittis (2001) Passio (1982) Selve Regina (2001) Te Deum (1985) Lamentale (2003) Stabat Mater (1985) In principia (2003) Festina lente (1988) Da pacem Domine (2004) Magnificat (1989) L'abbe Agathon (2004) Miserere (1989) "La Sindone" (2005) Berliini missa (1990) Für Lennart in memoriam (2006) Silouans Song (1991) Sümfoonia nr.4 "Los Angeles" (2008)
1895 sai Bertrand Trinity'st kuueaastase stipendiumi, mille vältel ta reisis ja õppis Berliinis filosoofiat ja majandust. Russelli huvi matemaaika ja loogika vastu sai uut jõudu, kui ta kohtas 1900. aastal Pariisis itaalia matemaatikut Giuseppe Peanot ning alustas pikaajalist projekti demonstreerimaks, et matemaatika on taandatav ja tuletatav loogikast (logitsism). Selle töö käigus kirjutas ta koos A. N. Whiteheadiga kolmeköitelise Principia Mathematica. See viis ka Russelli paradoksi avastamiseni, millest sai Frege logitsistliku projekti lõpp. 1910 nimetati Russell Trinity College'i filosoofialektoriks. Kui puhkes Esimene maailmasõda, osales ta aktiivselt sõjaväeteenistusest keeldujate liikumises ning teda trahviti 100 naelsterlingiga selle eest, et ta kirjutas lendlehe, milles kritiseeris ühe sõjaväeteenistusest keelduja kaheks aastaks vangimõistmist. 1916 kaotas Russell oma patsifistliku tegevuse tõttu koha Cambridge'is
dynamis - jõud) nimetatakse mehaanika osa, mis kirjeldab kehade vahelise vastasmõju seost liikumisega. Põhilise osa temast annavad erinevate vastasmõju liikide (eri tüüpi jõudude) matemaatilise formuleerimise ning vastavate (teist järku!) diferentsiaalvõrrandite lahendamise probleemid. Newtoni seadused. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid (Philosophiae naturalis principia mathematica) püüdis füüsikat üles ehitada klassikalise geomeetria kombel, tuletades kõigi talle teada olevate nähtuste kirjeldused kolmest põhipostulaadist. Koolifüüsika formuleeringus oleksid need (nn. Newtoni seadused): 1. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 3
Newtoni üha enam endasse ning tegeles võimalikult vähe teiste inimestega. See kestis mitu aastat. Newtoni suurim saavutus olid tema tööd füüsikas ja mehhaanikas, mis kulmineerusid universaalse gravitatsiooni teooriaga. 1666. aastaks olid Newtonil valmis esimesed versioonid liikumisseaduse jaoks. Newtoni uus idee seisnes selles, et Maa gravitatsioon mõjutab Kuud. Rohkem kui aasta hiljem andis Newton välja "Philosophiae naturalis principia mathematica", või nagu seda laiemalt teatakse: "Principia". Seda tuntakse kui suurimat teaduslikku raamatut, mis eales kirjutatud. 5 6. veebruaril 1685 sai Suurbritannia kuningaks James II. Võimule tulles oli tal nii anglikaanide kui katoliiklaste toetus. Hiljem umbusaldas ta protestante ning märas ainult katoliiklasi kohtunikeks ja riigiametnikeks. Iga kord kui Oxfordis või Cambridges koht vabanes, määras ta sinna rooma katoliiklase
Teooriaid sõnastati enamasti filosoofilises vormis ning neid ei allutatud süstemaatilisele katselisele kontrollile. Antiikaja füüsikute seast paistis silma Archimedes, kes avastas mehaanikas ja hüdrostaatikas kvantitatiivseid seadusi, mis on aktsepteeritud ka tänapäeva füüsikas. 17. sajandi alguses sõnastas Galileo Galilei inertsiseaduse. Aastal 1687 avaldas Isaac Newton raamatu "Philosophiae Naturalis Principia Mathematica", kus ta esitas kaks mastaapset teooriat: Newtoni seadused, millest sai alguse klassikaline mehhaanika, ja gravitatsiooniseaduse, mis kirjeldab gravitatsiooni, üht fundamentaalsetest jõududest. Klassikalist mehaanikat täiustasid JosephLouis de Lagrange, William Rowan Hamilton ja teised. Gravitatsiooniseadusest sai alguse astrofüüsika, mis kirjeldab astronoomianähtusi füüsikateooriate alusel. Esimene areng Galileo Galilei leiutas teleskoobi .
Aastal 1692, kui Newton sai 50-aastaseks, jäi ta raskesti haigeks. Harilikult oli Newton rahulik ja tagasihoidlik; nüüd muutus ta rahutuks, närviliseks, ei saanud öösiti magada ning ka mälu ei töötanud enam korralikult. Pärast haigusest paranemist, tegutses Newton veel mõnda aega Cambridge´is, kuid 1703.a. ütles ta end ülikoolist lõplikult lahti. Newtoni teosed · Method of Fluxions (1671, trükiti 1736) · De Motu Corporum (1684) · Philosophiae Naturalis Principia Mathematica (187) · Opticks (1704) · Reports as Master of the Mint (1701-1725) · Arithmetica Universalis (1707) · The Chronology of Ancient Kingdoms, Amended (1728) Newtoni viimased eluaastad Kuigi sündides ja lapseeas oli Newton üsna nõrga tervisega, elas ta kõrge vanuseni ja kuni 80. eluaastani oli ta tervis erakordselt hea. Elu lõpuaastail tuli tal aga siiski võidelda ka haigustega. 1725.a. jaanuaris haigestus Newton kopsupõletikku
Poliitiline kontraktualism 17.-18. Sajand, Hobbes, Locke, Rousseau, Kant. · Eesmärgiks oli legitimeerida riigivõimu ja positiivset õigust läbi lepingu idee. Senine õigustamisviis, kus riikliku autoriteedi (monarhi) võimu õigustati Jumala tahtega, ei olnud enam veenev. (ühiskondlik leping, hüpoteetiline) Eetikakoodeks kirja pandud eetikanorm. George Edward Moore (1873 1958) Inglise filosoof, mittenaturalismi rajaja Teoses Principia Ethica (1903) väidab ta, et segadused filosoofias saavad alguse sellest, kui ei küsita täpseid küsimusi, millele tahetakse vastuseid saada. See raamat pani aluse eetikaterminite tähenduse ja faktide-väärtuste suhte uurimisele (tänapäevasele metaeetikale). Mittenaturalism (nonnaturalism) teooria, mille kohaselt moraalifaktid eksisteerivad, kuid pole oma loomult naturaalsed. Nad avastatakse intuitsiooni abil.
Newtoni optika alast katset. Newtoni teosed: · Method of Fluxions (1671, trükiti 1736) · De Motu Corporum (1684) · Philosophiae Naturalis Principia Mathematica (1687) · Opticks (1704) · Reports as Master of the Mint (1701-1725) · Arithmetica Universalis (1707) · The Chronology of Ancient Kingdoms, Amended 1728. Kasutatud kirjandus http://www.hot.ee/hothotrauno/isaac.html http://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton http://www.ttkool.ut.ee/nupuvere/f/varia45.html www.hot.ee/iffcool/Newton.doc
See kõik oli ka kooskõlas Newtoni printsiipide meetodiga. 1705. aastal sai Newton kuninganna Anne'ilt tiitli - temast sai sir Isaac. (3) Newton suri Kensingtonis 20. märtsil 1727 ja maeti Westminster Abbey'sse 28. märtsil. (2) Newtoni seadused Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid (Philosophiae naturalis principia mathematica) püüdis füüsikat üles ehitada klassikalise geomeetria kombel, tuletades kõigi talle teada olevate nähtuste kirjeldused kolmest põhipostulaadist. Koolifüüsika formuleeringus oleksid need (nn. Newtoni seadused): Dünaamika ülesandeks on: · leida kehade vastasmõjule matemaatiline esitus; · lahendada saadud diferentsiaalvõrrand 5 1
mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. Newtoni seadused. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid (Philosophiae naturalis principia mathematica) püüdis füüsikat üles ehitada klassikalise geomeetria kombel, tuletades kõigi talle teada olevate nähtuste kirjeldused kolmest põhipostulaadist. Koolifüüsika formuleeringus: 1. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 3
põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. Newtoni seadused. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid (Philosophiae naturalis principia mathematica) püüdis füüsikat üles ehitada klassikalise geomeetria kombel, tuletades kõigi talle teada olevate nähtuste kirjeldused kolmest põhipostulaadist. Koolifüüsika formuleeringus: 1 Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2 Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga.
portus post scaenas postscaena taga olev portikus Rooma teatris posticum teenijate ja orjade sissepääs Rooma elamus postscaenium scaenae taga olevad ruumid Rooma teatris praecinctio horisontaalne käigutee caveas istumistsoonide vahel pretoorium algselt Rooma sõjaväe peastaap, sõjaväe ülemjuhataja telk keset castra't, kuid hiljem, püsilaagris, väejuhataja palee; kasutati ka mistahes kõrge isiku (ka imperaatori) peakorteri mõistes pretoriaanid imperaatori ihukaitsjad principia Rooma kastelli peakorter procoeton väike ruum Rooma elamu magamistoa (cubiculum) ees, kus magas teenija proscaenium lava esine näitlemise ala, mis asus scaenae ees Rooma teatris pulpitum e. poodium, kõrgendatud lava Rooma teatris pulvinar imperaatori looz hipodroomil quadriportal nelja avausega võidukaar või värav quaestorium varustaja hoone Rooma castrumis rostra laevaninakujuline kõnelava Forum Romanum'il rustika (lad.k
kukkumast. Kes ta siis ikkagi oli- kas astronoom, optik, mehhaanik või matemaatik? Maailma seletamise keskmeks olid tal diferentsiaalsed seadused, mis mõjusid punktist punkti. Newton oli eeskätt matemaatik, kelle põhiideeks oli diferentsiaalne arusaam liikumisest. Ta oli matemaatik selle sõna uues tähenduses, ta kujundas matemaatikast maailmapildi alust. Võib öelda, et tema ladina keeles kirjutatud peateose pealkiri ''Philosophiae naturalis principia mathematica'', millest on eespool korduvalt juttu olnud, peegeldab täpselt iga sõna tema loomingu põhijoont. Filosoofia tugineb teadussaavutustele ja tõstab nad üldise olemisõpetuse tasemele. Just selles mõttes võib Newtonit nimetada filosoofiks ja rääkida tema filosoofiast. Newton on esitanud üpris tähendusrikka mõtte, et ta sarnaneb lapsega, kes korjab ookeani kaldal siledaid kive ja ilusaid teokarpe. Ookeani lõputu
ettekirjutisi Eetikaterminid ei näita omadusi maailmas. Millised omadused on moraaliomadused e. eetikaomadused? • Kui eeldame, et kognitivism on tõene, siis on eetikaväited e. moraaliväited tõesed. Aga mille tõttu need väited on tõesed? • Näiteks oletame, et „vanemate inimeste aitamine on hea“ on tõene. Siis peaks sellisel teol olema eetiline e. moraaliomadus milleks on hea. Mittenaturalism George Edward Moore: eetilise mittenaturalismi pooldaja Principia Ethica, 1903. Seda peetakse metaeetikat rajavaks teoseks, ehkki sarnaseid vaateid olid teised autorid esitanud varemgi. Moore: Enne kui esitada eetikaväiteid, tuleb teha selgeks, mida üldse tähendab “hea”. Hea on lihtne idee, mida ei saa enam osadeks analüüsida ega tema loomust seletada sellele, kes juba ei tea, mis on hea. Naturalistid – eetikat saab uurida loodusliku maailma raamides • Eetikaterminid on määratletud faktiterminite kaudu
Boyle-Mariotte seadusena), mis käsitleb gaasi rõhu ja ruumala seost. 1678 Robert Hooke avastab, et vedru tagasitõmbejõud on võrdeline vedru pikkuse muutusega. 1678 Huygens formuleerib oma printsiibi, mis käsitleb igat lainefrondi punkti uue laineallikana. 1687 Newton avaldab ladinakeelsena oma kuulsa "Philosophiae Naturalis Principia Mathematica" ("Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid"). Seal avaldatakse ka Newtoni seadused: Newtoni I seadus: inertsiprintsiip, Newtoni II seadus: jõu definitsioon, Newtoni III: kehade vastastikmõju. 1690 Huygens väidab, et valgus on pikilaine (tegelikult on valgus ristlaine). 1693 Gottfried Leibniz formuleerib mehaanilise energia jäävuse seaduse.
mida ta luges justkui naelutatult, kuigi ta ise on väitnud, et tegemist oli Edgar A. Poe raamatuga ,,Eureka" mis esimesena tekitas temas soovi universumit tervikuna mõista. Pärast kooli lõpetamist õppias ta Oberlini kolledzis, Ohios, kus tema vendki õppinud oli. Seal tema kasõpilane soovitas talle lugemiseks Bertrand Russelli teoseid, mis ostutusid Quine jaoks väga huvitavaks. Russelli ja Whiteheadi ,,Principia Mathematica" oli see, mis veenis teda alustama ka süvamatemaatikaga, valides selle oma filosoofiasuuna kõrvalaineks. Matemaatika huvitas teda just huvi tõttu kosmilisest arusaamisest ning Russell'i raamat oli just see, mis tema huvi sellel alal süvendas. Oberlini kolledzi lõpetas ta 1930. aastal ja võitis stipendiumi Harvardi Ülikoolis doktorikraadi omandamiseks. Varsti, pärast Harvardis õpingute alustamist, abiellus ta Naomi Claytoniga, kes oli tema endine kooliõde Oberlinis.
ettekirjutisi Eetikaterminid ei näita omadusi maailmas. Millised omadused on moraaliomadused e. eetikaomadused? · Kui eeldame, et kognitivism on tõene, siis on eetikaväited e. moraaliväited tõesed. Aga mille tõttu need väited on tõesed? · Näiteks oletame, et ,,vanemate inimeste aitamine on hea" on tõene. Siis peaks sellisel teol olema eetiline e. moraaliomadus, milleks on hea. Mittenaturalism George Edward Moore: eetilise mittenaturalismi pooldaja Principia Ethica, 1903. Seda peetakse metaeetikat rajavaks teoseks, ehkki sarnaseid vaateid olid teised autorid esitanud varemgi. Moore: Enne kui esitada eetikaväiteid, tuleb teha selgeks, mida üldse tähendab "hea". Hea on lihtne idee, mida ei saa enam osadeks analüüsida ega tema loomust seletada sellele, kes juba ei tea, mis on hea. Moraalifaktid on olemas, kuid nad pole naturaalsed, nad avastatakse intuitsiooniga. Naturalistid eetikat saab uurida loodusliku maailma raamides
aastal algust kodus, kui ülikool suure katku ajal suleti. Newton võttis 1668. aastal kasutusele peegelteleskoobi. Umbes kolmkümmend aastat hiljem viis ta läbi katsed, milles läbi klaasprisma langev valgus murdus värvispektriks. Nende kahe sündmuse vahele jääval perioodil valmis Newtoni kõige fundamentaalsem töö gravitatsioonist ja kolmest mehaanika seadusest, mis kirjeldavad jõu mõju kehale. Ta viivitas avastatu avaldamisega aastani 1687, mil ilmus tema raamat Principia mathematica. Newtoni töödel oli revolutsiooniline mõju teaduslikule lähenemisele füüsika probleemidele. Muuhulgas võimaldasid ta tööd planeetide, nende kaaslaste ja komeetide liikumist täpselt ette ennustada. Newton elas tagasitõmbunult, kuid kui ta suri, maeti ta suurte auavalduste saatel Westminister Abbey´sse. Anders Celsius 1701 1744 Aastatel 1732 1736 käis Rootsi astronoom Anders Celsius läbi kõik Euroopa tähtsaimad
teadusalaseid teadmisi. Viimase eesmärgi täitmisele aitasid kaasa ka niisugused ajakirjad nagu "Philosophical Transactions", mis hakkas ilmuma 1665. aastal, ja teadust populariseerivad raamatud, millest said bestsellerid. Inglase teadlase Isaac Newtoni töödes nähakse teadusrevolutsiooni kulminatsiooni. Newton huvitus ka alkeemiast ja piibliennustuse desifreerimisest ning nii mõnegi tema kaasaegse meelest pööras Principia teadusarengu kella hoopis tagasi, kuna Newton kuulutas, et igasugust liikumist juhib mingi mittemateriaalne külgetõmbejõud, mis sai nimeks gravitatsioon. Evolutsiooniteooriale pani kindla aluse inglise loodusteadlane Charles Darwin (1809-1882). Viis aastat väldanud uurimisreisil purjekal "Beagle" kogus ta suurel hulgal mitmesuguseid loomi-taimi ning tegi zooloogia-, botaanika- ja 5 geoloogiaalaseid vaatlusi
· N: "südametunnistuse piin on sündsusetu tunne" · Kurjale mitte kurjaga vastamine on N arvates argus, kuigi seda vooruseks nimetatakse BERTRAND RUSSELL · Bertrand Russell (1872-1970) oli briti filosoof ja patsifist, analüütilise filosoofia rajaja · Tal oli nooruses kaks lemmikfilosoofi Leibniz ja Hume; toetudes Frege ja Peano ideedele kirjutas Russell koos matemaatiku ja filosoofi Whiteheadiga monumentaalse teose Principia Mathematica · Juba oma filosoofia-alaste uuringute alguses esitab R teooria, mida ta nimetab loogiliseks atomismiks: kõik väited on taandatavad oma baaskomponentidele "atomaarsetele" väidetele ja baasväited on analüüsitavad loogikaseaduste abil · "Prantsuse kuningas ei ole kiilaspäine" lause on väär, kui Prantsuse kuningat peetakse silmas "primaarselt" eksisteeriva objektina, "sekundaarselt" on see
Uuris elastsust ja avastas kuulsa seaduse, lühima füüsikateaduses - ut tensìo sic. vis - deformatsioon on võrdeline jõuga. Leiutas balanssiiri, mis tegi võimalikuks täpse kella ja kronomeetri konstrueerimise, ning mikromeetri. Koos Papiniga valmistas ette pinda aurumasina ilmumisele. Kuulsaim nende kuulsuste seas oli Isaac Newton (1643-1727), diferentsiaal-ja integraalarvutuse leiutaja, seda mõistagi koos Leibniziga. Oma suurima kuulsuse saavutas Newton teosega "Philosophiae naturalis principia mathematica" ("Loodusteaduse matemaatilised printsiibid", 1687) gravitatsiooni kohta. Mõtleva masina idee On säilinud hispaania filosoofi, teoloogi ja alkeemiku Raymun-dus Lulluse (1235-1315) valmistatud masina täpne kirjeldus. Tema põhilisteks harrastusteks olid loogika ja keemia. Loogikas nägi Lullus kunsti ja teadust, mille abil mõistus teeb vahet tõe ja vale vahel, õpetust tõe äratundmisest ja vale kõrvalejätmisest
t. diskurssiivselt. Kuid tegelikult on siin tema arusaamise kohaselt tegemist niisiis mitte diskursuse, vaid intuitsiooniga. Algses mõistusintuitsioonis tabatakse vahetult ja tervikuna paratamatu seos kahe tunnetuse "Mina mõtlen (midagi)" ja "Mina olen" vahel. Mõtlemine, millest siin juttu on, on Descartes`il käsitletud küllalt laialt. Descartes defineerib: "mõtlemise nimega nimetan ma kõike seda, mis meie kaasteadvalt ( conscientia) meis toimub." (Principia I, 9). Mõtlemine on üheltpoolt alati mõtlemine millestki, mõtlemisel on mingisugune objekt, sisu. Kuid mõteldes oleme me Descartesi järgi teiseltpoolt alati teadlikud ka sellest, et me mõtleme. Selles mõttes on mõtteakt lisaks enda objektile suunatud alati ka iseendale. Sellist tagasisuhet nimetatakse filosoofia keeles refleksiooniks. Kahtlust võiks nimetada siis refleksiivseks mõtlemiseks. Nii defineeritud mõtlemine kui suhestatus ühtaegu nii mõtlemise objekti
Kr klassikajärgne keel 11 inglise keeleruumis, buntus pro 1543 Copernicus De revolutionibus discolor saksa orbium caelestium keelealal, guerra pro bellum 1543 Vesalius De humani corporis hispaania keelealal fabrica jne). 1628 Harvey De motu cordis 1644 Descartes Principia 3. Rahvakeelte küpsemine. philosophiae 1670-ndad Spinoza filosoofilised Humanistide "keelearendustegevus" teosed Uusladina kantseleikeel : Coluccio 1687 Newton Philosophiae naturalis Salutati Firenzes principia mathematica (14. saj II pool)= KANTSELIIT 1748 Euler 1748 Introductio in Ladinakeelsed grammatikad: analysin infinitorum
Winner (2000) oma artiklis ,,The Origins and Ends of Giftedness" arutleb tuginedes erinevate uurijate leidudele selle üle, kas anne eeldab kaasasündinud kõrgeid võimeid või avaldub see aeganõudva ja põhjaliku töö tulemusena. Järgnevas refereerin valikuliselt Winneri kirjutatut. Gruber tõi 1986. aastal välja, et Newtonil kulus 20 aastat selleks, et jõuda oma algsetest ideedest suurteoseni ,,Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (,,Philosophiae Naturalis Principia Mathematica"), mis ilmestab seda, et tähelepanuväärsete tulemusteni jõudmiseks on vaja teha palju tööd ja selleks kulub palju aega. Ka Roe leidis 1950. aastate alguses, et silmapaistvaid saavutusi teaduses toovad pigem inimeste vastupidavus- ja keskendumisvõime ning pühendumus kui nende intellektuaalsete võimete kõrge tase. Samas, kõik teadlased, keda Roe uuris, olid juba algupäraselt kõrge intelligentsiga, millest võib välja lugeda, et heade
lisi psühholoogilisi küsimusi sisse tuues jättis traditsiooniline loo- gika mulje, et tegeleb mingil eriliselt lähedasel viisil mõtte toi- mimisega. Tegelikult aga tegeles ta hoopis klasside formaalse suhtega, mida näitab fakt, et kõik selle tuletusprintsiibid on vii- dud Boole'i klassi-arvutuse alla, mis omakorda kuulub Russelli ja Whiteheadi lausearvutuse alla. (Vt Menger s.a.: 9496; ning Lewis, Langford 1932: ptk v.) Nende süsteem, mis on üksik- asjalikult esitatud Principia Mathematica's (Russell, Whitehead 191013), teeb selgeks, et formaalloogika ei tegele inimeste vai- mu omadustega ja veel vähem materiaalsete objektide omadus- tega, vaid lihtsalt võimalusega kombineerida propositsioone loo- giliste partiklite abil analüütilisteks propositsioonideks ja nende analüütiliste propositsioonide vahelise formaalse suhte uurimi- sega, mille põhjal ühte saab teisest tuletada. Nende protseduur seisneb formaalloogika propositsioonide esitamises deduktiivse
=> Vanaisa(x,z). Tõesta, et eksisteerivad z, u nii et Vanaisa(z,u). 3 HERMAN HOLLERITH 1890 perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks Hollerith'i firmast tekkis IBM VAAKUMTORUD 1906, Lee Deforest GEORG CANTOR 1845-1918 Hulgateooria rajaja, Paradokside avastamine matemaatikas, Matemaatika alused korraga ebakindlad RUSSELL & WHITEHEAD 1910-1913 massiivne loogikatraktaat Principia Mathematica Paradoksid -> tüüpide teeoria Filosoofilised vaated: logitsism HILBERT 1862-1943 ( LOOGIK JA MATEMAATIK) Filosoofilistelt vaadetelt formalist "Hilberti programm" matemaatikale kindlate aluste rajamiseks: Matemaatika alused tuleb esitada loogika keeles, range aksiomaatikana. Tuleb tõestada, et nimetatud aksiomaatika ei ole vastuoluline, st temast ei ole võimalik tuletada korraga mingit väidet A ja sellesama väite eitust -A KURT GÖDEL 1906-1978
arusaamad neistsamustest mõistetest hingest ja mateeriast ipponiga vastu äsjailmunud asfaltteid virutasid. 13 Kas valgust kannavad lained või osakesed? Selle fundamentaalse küsimuse üle oldi vaieldud alates 17. sajandist, kui Chr. Huygensi ja I. Newtoni duellist väljus võitjana viimane. Valgus kuulutati osakeste vooks ning Newtoni ,,Philosophiae Naturalis Principia Mathematica" (1687) uusaja interdistsiplinaarseks teaduspiibliks. Kulus enam kui sajand, enne kui Th. Young tekitas parajalt segadust, demonstreerides 1805. aastal valgust läbi kahe pilu juhtides valguslainete olemasolu. Lõpliku poolehoiu leidis laineteooria läbi J. C. Maxwelli tööde, kes peale erinevate kiirguste suurusjärkude määramist ühildas valguse kõikide teiste elektromagneetiliste lainetega.6 Kogu 19
olevikku; olevikul on kestvus) ette arvutada, kuid kvantteooria sundis tunnistama juhuslikkuse reaalsust (pöördumatuse reaalsus jäi kvantmehaanikas tunnistamata. Pöördumatuse reaalsust hakkas esimesena täppisteadlastest tunnistama alles Ilya Prigogine oma mittelineaarses mittetasakaalulises termodünaamikas, nn. dissipatiivsete struktuuride teoorias). BERTRAND RUSSELL (18721970) Inglise filosoof. Kirjutas koos Alfred North Whiteheadiga tänini olulise loogikateose Principia Mathematica (Matemaatika printsiibid). Russell on üks analüütilise filosoofia, mis oli 20. sajandi keskne filosoofia, rajajatest. Russell, Whitehead ja enne neid Gottlob Frege esindasid nn. loogilist positivismi; nad uskusid, et kogu matemaatika on taandatav loogikale. Analüütiline filosoofia -- filosoofilistes arutlustes on peamisteks vahenditeks matemaatiline ja matemaatilis-loogiline analüüs. Russell arvas, et filosoofia peab rajanema matemaatilistel tõestustel. On saanud Nobeli
Eetikaväited polegi ranges mõttes väited, ei kirjelda fakte ega väljenda uskumusi, vaid teeb midagi muud nt väljendab tundeid. Eetikaterminid ei osuta omadustele. Kui kognitivism on tõene ja eetikaväited võivad olla tõesed, siis peab leiduma midagi, mille tõttu need väited on tõesed. Kui „vanemate inimeste aitamine on hea“ on tõene, siis peaks sellistel tegudel olema teatud moraaliomadus hea. Milline omadus see on? Metaeetikat rajav teos: Moore „Principia Ethica“ 1903. Sarnaseid vaateid oli siiski ka enne. Moore: enne, kui esitada eetikaväiteid, tuleb teha selgeks, mida tähendab „hea“. „Hea“ loomust ei saa seletada sellele, kes juba ei tea, mis see on. Moore’i järgi ei saa eetilisi termineid taandada mitte-eetilistele ja eetikaväiteid ei saa tuletada mitte-eetikaväidetest. Eetilised omadused nt hea, pole määratletavad mitte-eetiliselt. Väärtustermineid ei saa määratleda faktiväidete kaudu.
Leidub ka eetikateooriaid, mis ei põhine printsiipidel - nende järgi tehakse otsustusi vastavalt olukorrale ning ei järgita alati neidsamu põhimõtteid. Hare’i ei arva, et moraaliprintsiibid peaksid olema jäigad või muutumatud. Kuid ilma nendeta ei ole võimalik ka õppimine, sest hindama õpitakse tegude klasse teatud tüüpi olukordades, mitte individuaalseid tegusid. Mittenaturalism George Edward Moore: Principia Ethica, 1903. Seda peetakse metaeetikat rajavaks teoseks, ehkki sarnaseid vaateid olid teised autorid esitanud varemgi. Moore: Enne kui esitada eetikaväiteid, tuleb teha selgeks, mida üldse tähendab “hea”. Hea on lihtne idee, mida ei saa enam osadeks analüüsida ega tema loomust seletada sellele, kes juba ei tea, mis on hea. Naturalistlik eksitus Moore’i järgi ei saa eetilisi termineid taandada mitte-eetilistele terminitele ning eetikaväiteid ei saa tuletada mitte-eetikaväidetest
naasedes sattus ebasoosingusse, nii et lühikest aega oli ka vangis. Imetles Cesare Borgia't (1476- 1507), kes oli julm ja reetlik valitseja, kuid soosis kunstnikke, teiste seas Leonardo da Vincit. Machiavelliga algab uus ajastu poliitilises mõtlemises: vabaneda spekulatiivsest mõtteviisist, eetikast ja religioonist ning metodoloogilise printsiibina määratleda uurimisese, mis oleks autonoomne muudest valdkondadest (iuxta propria principia). [Reale-Antiseri kokkuvõtvalt]: [27]"Poliitika poliitika pärast." Poliitiline realism metodoloogilise põhimõttena: kirjeldada asju nii, nagu need tegelikult on, ja mitte nii, kuidas need [soovitavalt] võiksid olla. Seega sishiks väärtushinnangutest (ja sedakaudu silmakirjalikkusest) vaba poliitikakäsitlus. Inimese egoistlik loomus. Riik kui poliitiline mehhanism on inimeste ja rahva ülim väärtus.
2.5.1 Logitsism: Russell ja Whitehead Inglise filosoof ja loogik Bertrand Russell (1872-1970) oli ebaharilikult laia huvisfääriga mõtleja. Aastal 1950 pälvis Russell oma esseistika eest Nobeli preemia, lisaks oli Russell tuntud kui patsifismi propageeriv poliitiline aktivist. Loogika ajaloos seostub Russelli nimi filosoofi ja matemaatiku Alfred North Whiteheadiga (1861-1947): Russell ja Whitehead avaldasid aastatel 1910-1913 kolmeosalise suurteose Principia Mathematica, mis võttis kokku Frege, Cantori ja Peano hiljutised tulemused ning arendas neid kaugeleulatuvalt edasi. Sellest sai sajandi esimese poole mõjukaim loogikaraamat, mis on oluline loogika- ja filosoofiaalane tekst praegugi. Principia't läbiv filosoofiline liin - nn. logitsism - on Leibnizist ja Fregest lähtuv ning hiljem Gödeli poolt ümber lükatud püüdlus tuletada kogu matemaatika otse loogikast - niisugusel ühemõttelisel kujul sõnastas logitsismi teesi esimesena Russell.
19. sajandi kirjamees Charles Lamb on kirjutanud: ,,Miski ei näi mulle mõistatuslikum kui aeg ja ruum. Kummatigi ei tee miski mulle vähem muret kui aeg ja ruum, sest ma ei mõtle eales neile". Ka enamik meist ei muretse harilikult aja ja ruumi pärast, mis see aeg ikkagi on ja kuhu ta meid välja viib. Esimese aja ja ruumi mudeli ehitas Isaac Newton oma 1687. aastal avaldatud raamatus ,,Philosopiæ naturalis principia mathematica". Newtoni mudeli järgi olid aeg ja ruum sündmuste taustaks, kuid sündmustel polnud neile mingit tagasimõju. Aega käsitati ruumist lahus olevana ja teda võinuks võrrelda raudteeliiniga, mis ulatub mõlemas suunas lõpmatusse (joon. 2.2, lk. 10). Aega peeti igaveseks ses mõttes, et ta on ikka ja alati olemas olnud ja eksisteerib lõputult ka tulevikus. 8
19. sajandi kirjamees Charles Lamb on kirjutanud: ,,Miski ei näi mulle mõistatuslikum kui aeg ja ruum. Kummatigi ei tee miski mulle vähem muret kui aeg ja ruum, sest ma ei mõtle eales neile". Ka enamik meist ei muretse harilikult aja ja ruumi pärast, mis see aeg ikkagi on ja kuhu ta meid välja viib. Esimese aja ja ruumi mudeli ehitas Isaac Newton oma 1687. aastal avaldatud raamatus ,,Philosopiæ naturalis principia mathematica". Newtoni mudeli järgi olid aeg ja ruum sündmuste taustaks, kuid sündmustel polnud neile mingit tagasimõju. Aega käsitati ruumist lahus olevana ja teda võinuks võrrelda raudteeliiniga, mis ulatub mõlemas suunas lõpmatusse (joon. 2.2, lk. 10). Aega peeti igaveseks ses mõttes, et ta on ikka ja alati olemas olnud ja eksisteerib lõputult ka tulevikus. 9
· Kui esitame väärtusotsustuse, anname millelegi hinnangu. Naturalismi versioonid Eetilise naturalismi üheks versiooniks on eetiline hedonism, mis väidab, et Hüve ehk Hea, mis on igasuguse eetikaotsustuse aluseks, viitab naudingukogemusele. Mõned naturalistid räägivad moraali sisust ,,inimõitsengu edendamise või ,,inimese kitsikuse leevendamise terminites. George Edward Moore (1873 1958) · Inglise filosoof · Mittenaturalismi rajaja · Teoses Principia Ethica (1903) väidab ta, et segadused filosoofias saavad alguse sellest, kui ei küsita täpseid küsimusi, millele tahetakse vastuseid saada. · See raamat pani aluse eetikaterminite tähenduse ja faktide-väärtuste suhte uurimisele (tänapäevasele metaeetikale). Naturalistlik loogikaviga Ainult faktidest väärtusi tuletada ei saa. · David Hume (Hume'i kahvel 18.saj), G.E.Moore (20. saj algus).
dynamis - jõud) nimetatakse mehaanika osa, mis kirjeldab kehade vahelise vastasmõju seost liikumisega. Põhilise osa temast annavad erinevate vastasmõju liikide (eri tüüpi jõudude) matemaatilise formuleerimise ning vastavate (teist järku!) diferentsiaalvõrrandite lahendamise probleemid. Newtoni seadused. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid (Philosophiae naturalis principia mathematica) püüdis füüsikat üles ehitada klassikalise geomeetria kombel, tuletades kõigi talle teada olevate nähtuste kirjeldused kolmest põhipostulaadist. Koolifüüsika formuleeringus oleksid need (nn. Newtoni seadused): Dünaamika ülesandeks on: · leida kehade vastasmõjule matemaatiline esitus; · lahendada saadud diferentsiaalvõrrand 1. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised
Tõesta, et eksisteerivad z, u nii et Vanaisa(z,u). Frege filosoofina: logitsist Hollerith’i perfokaardid 1890: Herman Hollerith: perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks Hollerith’i firmast tekkis IBM. Vaakumtorud- 1900: vaakumdiood, Lee de Forest: 1906: vaakumtriood. Hulgateooria: Georg Cantor Elas 1845-1918. Hulgateooria rajaja. Paradokside avastamine matemaatikas. Matemaatika alused korraga ebakindlad. Russell & Whitehead 1910-1913: massiivne loogikatraktaat. Principia Mathematica: Paradoksid -> tüüpide teeoria. Filosoofilised vaated: logitsism. Formalism; Hilbert Loogik ja matemaatik: 1862-1943. Filosoofilistelt vaadetelt formalist. “Hilberti programm” matemaatikale kindlate aluste rajamiseks: Matemaatika alused tuleb esitada loogika keeles, range aksiomaatikana. Tuleb tõestada, et nimetatud aksiomaatika ei ole vastuoluline, st temast ei ole võimalik tuletada korraga mingit väidet A ja sellesama väite eitust -A. Intuitsionism: Brouwer & Heyting
annaabi.ee 
