AS Salongi Sisustus Lossi 9 10.detsember 2009 Pretensioon "25" oktoober käesoleval aastal sõlmiti www.salongisi.ee inernetipoe vahendusel meie, AS Ilutegija kui ostja ja AS Salongi Sisutus kui müüja vahel müügileping nr 1122334455, mille kohaselt AS Salongi Sisustus müüs AS Ilutegijale 12 (tk) ilulõikus lauda, 30 (tk) juuksuritooli. Müügileping sisaldas ka veotingimusi ja selle järgi kauba vedamine toimus müüja transpordiga ja tema kulul. Kaupade üleandmise kohaks oli vastavalt müügi- lepingu punktile 2 ostja tegevuskoht Iru 8, Tallinn. Kaup saabus 28.oktoober lepingu- kohaselt kahe päeva jooksul. 29. oktoobril võtsime enda firma ruumides Iru 8, tooted pakendist lahti ja soovisime kasutada kahte juuksuri tooli. Kuid ühele neist toolidest istudes murdusid toolil jalad lahti ja tool läks kaheks osaks. Tegime kõik 30 pakendit lahti ja selgus, et kõikidel toodetel on defekt
_________________________________ (pretensiooni saaja nimi ja postiaadress) "____"______________ nr _____ Pretensioon (täiendava tähtaja andmine) "____"____________käesoleval aastal sõlmiti meie, AS______________ kui ostja ja OÜ____________ kui müüja vahel müügileping nr _________, mille kohaselt OÜ________________ kohustus müügilepingu objektiks olevad kaubad ostjale üle andma hiljemalt "____"_______________. Müügileping sisaldas ka veotingimusi ja selle järgi pidi kaupade vedamine toimuma müüja transpordiga ja tema kulul. Kaupade üleandmise kohaks oli vastavalt müügilepingu punktile _____ ostja tegevuskoht ____________________(tegevuskoha aadress). Vaatamata asjaolule, et meie poolt on müügileping kohaselt täidetud ja kaupade ostuhind on OÜ-le _______________ täielikult tasutud, ei ole OÜ ______________ oma lepingu järgset kaupade üleandmise kohustust täitnud.
94. Kumbki lepingupool ei oma õigust lepingust tulenevaid nõudeid loovutada kolmandale isikule ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta, juhindudes LS paragrahvist 166 lg.2 ja 3. Eelnimetatu rikkumisel maksab rikkumises süüdlane teisele poolele leppetrahvi ................ krooni. 9.5. Juhul, kui lepingulist kohustust ei täideta nõuetekohaselt, on kohustust rikkunud pool, vastavalt LS paragrahvidele 159 ja 161 kohustatud maksma leppetrahvi .......... Krooni. Leppetrahvi maksmine ei vabasta kohustuse täitmisest. 9.6. Lepingu mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele lepingupoolele tekitatud kahju hüvitamise küsimustes juhinduvad pooled LS paragrahvidest 127, 128, 132, 134, 136, 139. 9.7.Leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest üks jääb käsundajale ja teine agendile. Poolte esindajate ees- ja perekonnanimed ning allkirjad: Käsundiandja
!! LAHENDUS: Hüpotees: B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: 1. Kehtiv võlasuhe 2. Kohustuse rikkumine 3. Vastutus kohustuse rikkumise eest (VÕS 103) 4. Kahju tekkimine - usalduskahju (VÕS 128 lg 3) 5. Põhjuslik seos VÕS § 115 lg 1 eelduste kontroll: 1. Kaasuse asjaoludest nähtub, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes. Müügilepingu kohaselt kohustus A andma B-le korteri üle ning tegema võimalikuks talle omandi ülemineku. B kohustus aga korteri eest määratud rahasumma maksma. A väidab, et tema ja B vahel sõlmitud müügileping on vorminõuete mittejärgimise tõttu tühine ning ta sõlmis juba müügilepingu C-ga, kes pakkus talle rohkem raha korteri eest
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.ÄRIÜHINGUTE VÕRDLUS......................................................................................4 2 VÕLAÕIGUSLIKUD LEPINGUD............................................................................8 2.1 Töövõtuleping.......................................................................................................8 2.2 Müügileping.........................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................11 LISAD..........................................................................................................................12 Lisa 1. Töövõtuleping Lisa 2. Müügitingimused
Lepinguõigus Võõrandamislepingud Sisuks on kohustus kanda mingi õigusobjekt üle ühe isiku vara hulgast teise isiku vara hulka. Jagunevad tasuta (kinkeleping) ja tasulised (müügi- ja vahetusleping) võõrandamislepingud. Müügileping Mõiste tuleneb VÕS § 208 lg 1. (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping kui võlaõiguslik leping ja kohustustehing. Kohustustehingu ja käsutustehingu (õigusliku staatuse muutumine; omandiõiguse ülekandmine ühelt isikult teisele; AÕS) eristamine: lahutamispõhimõte (müügilepingu täitmiseks on vaja lisaks mingi täiendava tehingu tegemine,
(lahtised tingimused).” Määratud tingimus peab vastama hea usu ja mõistlikkuse PM- le. VÕS § 26 kehtib ka üüri- ja rendilepingule, kui pooled on kokku leppinud, et üks pool võib lepingu tingimusi muuta – lahtine leppingutingimus. RKTKo 2-16-10721, p-d 10-15 lahtised tingimused Asjaolud: Tulundusühistu PIIMA-VISSI (hageja) hagi Heilori (kostja) osaühingu vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks Kostja ostis hagejalt lihaveiseid. Müügileping sõlmiti lahtiste tingimusega VÕS § 26 lg 1 mõistes Kostja vähendas loomade kaaluandmeid, et loomade eest vähem maksta – pole hea usu ja mõistlikkuse PM kooskõlas Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas tegemist on lahtise tingimusega? VÕS § 26 lg 1 loomadest saadud liha kogus ei ole lahtine tingimus – tegemist on faktilise asjaoluga. Samas leidis kolleegium, et
lepingupoolte kokkuleppe, pooltevahelise praktika või nende tegevus- või kutsealal kehtivate tavade järgi. 3-2-1-141-14 p 44 (lepingu tühisuse mõju konkurentsikeelu ja leppetrahvi kehtivusele) TsÜS § 85 järgi ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa tehingu teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Eeldada võib, et lepingupooled ei soovinud, et BFT müügileping kehtiks vaid osaliselt ehk konkurentsikeeldu ja leppetrahvi sätestavas osas, sest nii konkurentsikeelu kui ka selle rikkumise eest leppetrahvi kehtestamisel on mõtet vaid juhul, kui leping jääb kehtima osa müüki puudutavas osas. Asjas ei ole tuvastatud asjaolusid, millest nähtuks, et konkurentsipiirangul ja selle rikkumisega seotud leppetrahvikohustusel oleks iseseisev, osa müügiga mitteseotud tähendus. Seega on leping
selle tegemisest 2. õigustatud isiku õigus nõuda kohustuse täitmist Järelikult võib kohustuse sisuks olla nii positiivne sooritus (asja üleandmine) või negatiivne sooritus (teatud käitumisest hoidumine). Võlasuhe ei tähenda ainult üht kohustust ja sellele vastavat nõuet. Võivad olla sellisd, kus pooltel on samaaegselt nii õigused kui ka kohustused. Võlaõiguse keskne instituut on nõue. Nõude eesmärgiks võib olla asja välja andmine, kahju hüvitamine, elatise maksmine jne. Eraõiguslikud nõuded: 1. võlaõiguslikud nõuded lepingulised lepingu täitmise nõue lepingu rikkumisest tulenev nõue nõuded lepingu sarnastest võlasuhetest (eelleping) deliktilised nõuded e nõuded õigusvastasest kahju tekitamisest alusetust rikastumisest tulenevad nõuded 2. asjaõiguslikud nõuded (omanik/mitteomanik) 3. perekonnaõiguslikud nõuded (elatis, ülalpidamine) 4. pärimisõiguslikud nõuded
Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. (2) Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kompromissileping ei mõjuta vaieldavast või ebaselgest õigussuhtest tulenevaid kolmanda isiku õigusi. 3. Võõrandamislepingute üldised põhimõtted. Võõrandamisleping üks pool annab vara teise poole omandisse. Kinkida saab ainult seda asja, mille omanik ollakse. 4. Müügileping Müügileping - ostu-müügi lepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandisse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Müügilepingu tunnused: 1. Ostjal tekib omand varale. Omandisse antakse vara alati raha eest. Rahana vaadeldakse lisaks sularahale ka sularahata arveldusi, siia kuulub ka rahaline nõue, samuti erastamisväärtpaberid. Niipea kui tasutakse varaga, pole enam tegu müügilepinguga (vahetus)
Nõukogude Liit lagunes enne. Eestis võeti Tarbijakaitseseadus vastu 1993. aastal, jõustus 1994. aastal. Tarbija mõiste kasutuselevõtt õiguslikus mõttes 20. sajandil pärast II Maailmasõda. Oli buum ja inimesed said rohkem kaupu ja teenuseid tarbida. Sooviti, et need oleksid kvaliteetsed ning selle saamiseks koonduti tarbijaühistutesse. John Kennedy tegi esimese algatuse (kõne) õigusakti vastuvõtmiseks. Tarbijakaitse hartas põhiõigused: 1. Õigus ohutusele pakutavad kaubad ei tohi ohustada tervist 2. Õigus valikule valik võimalikult paljude kaupade vahel 3. Õigus olla ära kuulatud tarbija arvamusega arvestatakse õigusaktide loomisel 4. Õigus informatsioonile peab olema piisavalt informatsiooni valiku tegemiseks Tänapäeval põhilised tegutsejad kodanikuühendused. Consumers International koosneb erinevate riikide esindajatest. Tarbija on tänapäeva ühiskonnas amatöör ta ei tunne kaupu ja teenuseid (need on tehniliselt
Kursusekaaslane läheb poodi ja ostab 300 kingad, paneb jalga ja tuleb kooli. Koolis tuleb teisel päeval konts alt ära ja tüdruk ei tea, mida teha. Kui tahame kelleltki midagi nõuda, siis kõigepealt tuleb kontrollida õigussuhte olemasolu ja kas on nõudealus. Ostutsekk on olemas ehk leping on olemas. Kõigepealt vaatan VÕS-i eriosa ja eriosast tulenevaid müügilepingu regulatsioone. Müüja vastutab kõikide puuduste eest, mis olid asjal selle andmise ajal ( 2 aastat). Poes nõuan puuduste kõrvaldamist ja kui ei saa asendada, siis nõuan uusi. Garantii ei ole samaväärne kohustusliku vastustusega. Müügigarantii on müüja vabatahtlik lubadus. Kõigepealt vaatan lepingut, kui sellest kasu pole, siis eriosa ja kui eriosast ka kasu pole, siis vaatan üldosa norme. Võlaõigus, mida reguleerib võlaõigusseadus, on võlaõigussuhteid käsitlev õigus.
KOLLEKTIIVSEL KOONDAMISEL ÜLESÜTLEMISE KORD JA HÜVITUSE MÄÄRAD https://www.juridica.ee/juridica_et.php?document=et/articles/2003/8/62144.PRN.pub.php Vt Oskari töö Kollektiivne koondamine 1. Võõrandamislepingud, nende üldiseloomustus ja erisused (müük, vahetus, kinge, faktooring) Võõrandamislepinguid sõlmivad inimesed igapäevaselt, tihti nende sõlmimisele mõtlemata. Näiteks poest toiduainete ostmisel sõlmitakse äriühingu ja tarbija vahel müügileping, mille olemasolule aga enamikel juhtudel ei mõelda. Võõrandamislepingutena on VÕSis reguleeritud ennekõike müügi-, kinke-, vahetus- ja faktooringlepingut. Samas antud loetelu on näitlik ja võõrandamislepingud võivad tuleneda lisaks VÕS ka teistest õigusaktidest ja pooltevahelisest kokkuleppest. Võõrandamislepingute sõlmimisel kuulub kohaldamisele abstraktsiooni printsiip ehk eraldatuse põhimõtte
LEPINGUÕIGUS I KONTROLLTÖÖ I SISSEJUHATUS LEPINGUÕIGUSE ÜLDOSASSE Lepinguõiguse koht õigussüsteemis Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust). Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolest, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid. Lepinguõigus võlaõiguse osana Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja ko
edaspidi käsundiandjale välja andma, peab ta raha kasutamise aja eest maksma intressi seadusega sätestatud suuruses. Nõuded ja vallasasjad, mille käsundisaaja omandab käsundi täitmisel oma nimel kuid käsundiandja arvel, samuti käsundiandja poolt käsundisaajale käsundi täitmiseks üleantud nõuded ja vallasasjad ei kuulu käsundisaaja pankrotivarasse ja neile ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluses käsundisaaja vastu. Käsundisaajale tasu maksmine Kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus või kutsetegevuses. (627) Kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Käsundisaajale tasu maksmise ning kulude ja kahju hüvitamise kord
Seega õigusi ja muid hüvesi üürilepingu alusel kasutusse anda ei saa. Kui üks isik soovib anda teisele isikule kasutusse õigusi või muid hüvesi tuleb isikute vahel sõlmida rendileping. Üürileping on oma olemuselt tasuline kestvusleping. Üürileping on kestvuleping, kuna lepingu eesmärk on suunatud püsivate kohustuste või korduvate kohustuste tekkimisele. Nt üürnik peab maksma VÕS § 271 alusel asja kasutamise eest üüri ning praktikas toimub üüritasu maksmine igakuiste maksete kaudu. VÕS jõustumisega muutus senikehtinud regulatsioon. Enne VÕSi jõustumist, reguleeris üürilepinguga seonduvat elamuseadus ja enne seda ENSV Elamukoodeks. Elamuseaduse kohaselt sai üürilepingu esemeks olla vaid eluruum. Kõiki muid asju sai kasutusse anda rendilepingu alusel. VÕS kohaselt saab üürilepingu esemeks olla kõik esemed, kaasa arvatud eluruum. Seega üürilepingu alusel saab anda kasutusse nii eluruumi kui ka äriruumi
33. Milliseid õiguskaitsevahendeid võib võlausaldaja kasutada, kui võlgnik on kohustust rikkunud? (1) Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 34. Müügilepingu mõiste: Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 35. Müüja kohustused: vt eelmine 36. Nimetage kasutuslepingud. Üüri, rendi, liisingu, litsentsi, frantsiisi, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenu ja krediidi leping, 37
- Faktiliselt töötas käsunduslepingu alusel, sest K ei allunud kellelegi, pakkus oma teenust iseseisvalt, tal ei olnud kindlat tööaega ja kohta. 6. Töölepingu alusel töötanud juristi ja AS-i vahelised suhted vormistati ümber töövõtusuheteks eesmärgiga hoida kokku kulutusi tööjõule. Tööleping lõpetati ja sõlmiti töövõtuleping. Tegelikult jätkas jurist oma tööülesannete täitmist endistviisi ja töövõtuleping vastas töölepingu tunnustele, töötasu maksmine toimus aga töövõtja poolt esitatud aruannete ja arvete alusel, kõik seadusest tulenevad maksud maksis jurist ise. Kuna AS jättis juristile tehtud töö eest tasumata, ei maksnud lepingu lõppemisel kasutamata puhkuse eest hüvitist ega lõpparvet, esitas jurist vastavad nõuded TLS-i alusel kohtusse. Ta nõudis saamata jäänud töötasu ja puhkusekompensatsiooni ning viiviste väljamõistmist.
RP089 (2009/2010) MAKSUDE ARVESTUS Õppejõud Janek Keskküla KODUS: otsida mingi maksuvaidlus MA ja juriidilise isiku vahel. Lahti rääkida probleemi asjaolud, probleemi algus, lahenduskäik (kohtus käimised), tulemus, seaduse vastavad §§-d, oma kommentaarid. NB! Kooskõlastada õpetajaga teema! 1b (b 2250 0,0286) * 0,21 0,0286 = n Maksud Eesti Vabariigis Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Maksukorralduse seadus: § 2. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik õiguslike ülesannete täitmiseks või se
Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus (nt testament). Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehinguid saab liigitada ka nende funktsiooni järgi kohustustehinguteks ja käsutustehinguteks. Kohustustehing on tehing, mille põhiliseks funktsiooniks on soorituskohustus ja sellega ka võlasuhte rajamine. See toimub üldjuhul lepingu teel. Tüüpilisim näide on siin müügileping, millega müüja võtab kohustuse asi üle anda ja omand üle kanda. Kuni selle kohustuse tegeliku täitmiseni jääb müüja asja omanikuks. Ostjal tekib aga müügilepinguga õigus nõuda asja üleandmist ja omandi ülekandmist. Käsutustehing on kohustuslepingu täitmise tehing. Vastavalt TsÜS § 6 lg 3 tuleb iga õigus ja kohustus eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Nii tuleb kinnisasja tehingus võõrandamislepingule lisaks sõlmida ka kinnisasja ülekandmise leping.
teavitamiskohustus. Nt pank peab kliendile teatama võimalikest riskidest investeerimislepingu sõlmimisel, tutvustama soodsamaid võimalusi. Müügilepingutes võib lepingupoole jaoks olla oluline teave teeninduse kohta, hoiatamine võimalikest ohtudest toote kasutamisel. Kui näiteks teatamiskohustus puudutab lepingu eseme kvaliteeti, siis kohaldatakse VÕS müügilepingu sätteid, mis reguleerivad asja vastavust lepingutingimustele (VÕS § 217) ja müüja vastutust asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul (VÕS § 218). Asjaoludest teatamise kohustust ei ole, kui teine pool ei saanud seda mõistlikult oodata (VÕS § 14 lg 2). Teatamiskohustuse tuvastamisel on oluline kindlaks teha, kas hea usu põhimõtet arvestades oleks saanud teiselt poolelt teatamist oodata või mitte. VÕS § 14 lg 2 1. lause kohaselt peab poole oluline huvi olema äratuntav teise poole jaoks. Millisel juhul on aga huvi äratuntav sõltub igast üksikust võlasuhtest
teavitamiskohustus. Nt pank peab kliendile teatama võimalikest riskidest investeerimislepingu sõlmimisel, tutvustama soodsamaid võimalusi. Müügilepingutes võib lepingupoole jaoks olla oluline teave teeninduse kohta, hoiatamine võimalikest ohtudest toote kasutamisel. Kui näiteks teatamiskohustus puudutab lepingu eseme kvaliteeti, siis kohaldatakse VÕS müügilepingu sätteid, mis reguleerivad asja vastavust lepingutingimustele (VÕS § 217) ja müüja vastutust asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul (VÕS § 218). Asjaoludest teatamise kohustust ei ole, kui teine pool ei saanud seda mõistlikult oodata (VÕS § 14 lg 2). Teatamiskohustuse tuvastamisel on oluline kindlaks teha, kas hea usu põhimõtet arvestades oleks saanud teiselt poolelt teatamist oodata või mitte. VÕS § 14 lg 2 1. lause kohaselt peab poole oluline huvi olema äratuntav teise poole jaoks. Millisel juhul on aga huvi äratuntav sõltub igast üksikust võlasuhtest
Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus, finants, kriminaal ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus.
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest ant
ole võimalik. Seevastu aga võivad asjade kogumid olla ühe tervikliku kohustusliku lepingu objektiks, näiteks ostu-müügi või üürileping. II Lahutamispõhimõte ja abstraktsiooniprintsiip NB! Asjaõiguste üleandmisel kehtib abstarktsiooniprintsiip - võlaõigusliku kausaaltehingu (causa) ja asjaõigusliku kokkuleppe eristamine. Müügilepinguga kohustub müüja asja üleandmiseks ja ostja tasumiseks, asjaõigusliku lepinguga kohustub müüja omandi üleandmiseks. 1. Lahutamispõhimõte Range vahetegemine, võlaõigusliku (obligatoorse) kohustustehingu ja asjaõigusliku täitmistehingu vahel, on väga oluline. Mõlemad on lepingud, aga erineva sisuga. Ostu tõttu kohustub müüja omandit üle kandma, asjaõiguskokkuleppe alusel kannab ta omandi selle kohustuse täitmiseks üle ostjale. Mõlemaid kokkuleppeid käsitletakse seaduses erinevates kohtades, ostu võlaõiguses, asjaõiguskokkulepet asjaõiguses
võib iseseisvalt veel teha, nt. võib teha kõiki tehinguid, va. kinnisasjadega). Kohus võib talle anda kas täiendavalt teovõimet juurde või täiendavalt teovõimet piirata. Piiratud teovõimega inimestega tehingute tegemine muutub päris riskantseks. Nt. keegi tahab müüa oma kinnistut; pole teada kas omanik on piiratud teovõimega või ei, leitakse ostja, minnakse notari juurde. Notar peab kontrollima nüüd teovõimet! Müüja saab minna arsti juurde ja taotleda ekspertotsust, kas ta saab asjadest adekvaatselt aru. Piiratud teovõimega isikul ei pea olema ilmtingimata määratud eestkostjat. Mõni kord ei tekigi vajadust selle järele. Kui keegi aga tahaks temalt kinnistut osta, kõik on nõus. Ostja tahab aga veenduda, et tehing oleks korralik. Ostja peaks otsima üles sugulased, küsima, et keegi neist saaks müüja eestkostjaks, siis oleks tehing täielik. Kaks olulist küsimust:
ta võib iseseisvalt veel teha, nt. võib teha kõiki tehinguid, va. kinnisasjadega). Kohus võib talle anda kas täiendavalt teovõimet juurde või täiendavalt teovõimet piirata. Piiratud teovõimega inimestega tehingute tegemine muutub päris riskantseks. Nt. keegi tahab müüa oma kinnistut; pole teada kas omanik on piiratud teovõimega või ei, leitakse ostja, minnakse notari juurde. Notar peab kontrollima nüüd teovõimet! Müüja saab minna arsti juurde ja taotleda ekspertotsust, kas ta saab asjadest adekvaatselt aru. Piiratud teovõimega isikul ei pea olema ilmtingimata määratud eestkostjat. Mõni kord ei tekigi vajadust selle järele. Kui keegi aga tahaks temalt kinnistut osta, kõik on nõus. Ostja tahab aga veenduda, et tehing oleks korralik. Ostja peaks otsima üles sugulased, küsima, et keegi neist saaks müüja eestkostjaks, siis oleks tehing täielik. Kaks olulist küsimust:
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee
krooni lg-st 2! 3. A taganes B-ga sõlmitud kinnistu müügilepingust ja nõuab B-le makstud 2 300 000 krooni tagastamist selliselt, et kohus mõistaks raha välja B-lt kinnistu tagastamise vastu. B esitas vastuhagi ja nõudis A-lt kinnistule tehtud muudatustega tekitatud kahju hüvitamiseks 45 000 krooni väljamõistmist. Kuidas kujuneb tsiviilasja hind ning kes ja kui palju peab maksma riigilõivu? Võs §209 müügileping millest taganeti. B riigilõiv on 115 000 krooni A riigilõiv 7500 krooni 4. Pank A oli andnud B-le 3. märtsil 2007 eluasemelaenu summas 2 450 000 krooni 15 aastaks. Tagatisena seadis B ostetavale kinnistule A kasuks hüpoteegi summas 3 000 000 krooni kohese sundtäitmise tingimusega. 2009. a sattus B majanduslikesse raskustesse ega suutnud laenumakseid enam korrektselt tasuda. Pärast korduvaid hoiatusi teatas A talle, et
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Sei
haldusaktiga. Seadus, mis sisaldab sundvõõrandamist, peab reguleerima selle hüvitamise liigi ja määra. Seda tuleb määratleda üldsuse ja asjaosaliste huve õiglaselt kaaludes. Väärtuse täielik hüvitamine. P. Varul jt “Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne”, Tallinn, 2014 (edaspidi viidatud “Kommentaar I”) § 68-90. Kohtupraktika: Riigikohtu otsus 3-2-1-136-05, pöörata eelkõige tähelepanu p 19-33 Asjaolus: Talu müügileping, järelmaksuga igakuiste maksetena. Pärast kõigi osamaksete tasumist pidid pooled vormistama notariaalselt tõestatud müügilepingu. Poolte kokkuleppel asus hageja juba 2003. a augustis tallu elama ja tegema remonttöid. 1. juunil 2004. a teatas R. Ojasoo hagejale, et talul on uus omanik. Seejärel leppisid hageja ja R. Ojasoo kokku esialgse lepingu jätkamises selliselt, et igakuiste maksetena tasumise asemel pidi hageja tasuma notariaalselt
.... 72 § 31. Tehingutelt makstav tasu.................................................................................. 72 § 32. Kokkulepe töötasu kasutamise kohta............................................................... 73 § 33. Töötasu maksmise aeg, koht ja viis................................................................. 74 § 34. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe............................................................... 75 § 35. Töötasu maksmine töö mitteandmisel.............................................................. 77 § 36. Töötasu maksmine tööst keeldumisel või muude ülesannete täitmisel.......................................................................................... 78 § 37. Töötasu vähendamine töö mitteandmise korral............................................... 78 § 38. Töötasu maksmine töötamise takistuse korral................................................
Õigete otsuste ja tegevuste abil püüti teenida kaubandustehingutelt võimalikult suurt tulu. Need otsused ja tegevused olid seotud eelkõige vedude kiiruse ja maksumusega, tagavarade hoidmise turvamise ning tehtud kulutustega enne müüki. Vajadusest kaitsta kaubavarusid enne müüki paigutasid kaupmehed tihti kaubad oma maja katusekorrusele. Enne ratta leiutamist veeti kaupu kandeloomadega. Vankrite kasutuselevõtuga sai võima- likuks suurendada veetavaid kaubakoguseid ühe veolooma kohta mitu korda. Jõgesid pidi veeti suhteliselt suuri kaubakoguseid edasitoimetamiseks pikal veoteekonnal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
