suuremal määral peensoolest kiiresti verre ning jõuab kõikidesse organitesse ● Mõjutab kogu organismi ja suurendab paljude haiguste tekkeriski ● Toimeaine etanool on toksiline aine - otseselt või kaudselt seotud enam kui 60 erineva pika- või lühiajalise haiguse või tervisehäirega, mis põhjustavad kas surma või olulist elukvaliteedi langust Mõju ajule ● Ajukoore eesmine osa ehk prefrontaalne korteks - enesekontroll, emotsioonid valikud Mõju ajule ● Ajukoore eesmine osa ehk prefrontaalne korteks - enesekontroll, emotsioonid valikud ● Muutub kõne, liikumine (motoorika) ja isegi hingamine – aju “jääb magama” Mõju ajule ● Ajukoore eesmine osa ehk prefrontaalne korteks - enesekontroll, emotsioonid valikud ● Muutub kõne, liikumine (motoorika) ja isegi hingamine – aju “jääb magama”
5. Pilt: telefoni avamismuster vms. Tõnu on vanem härra, kes hiljaaegu võttis kasutusele nutitelefoni. Esimestel nädalatel tekkis Tõnul tõrkeid telefoni ekraaniluku avamisel, milleks tuleb ekraanile sõrmega joonistada pildil kujutatud „võti“ ülemisest vasakust punktist alustades. Vahel unustas Tõnu ekraaniluku sootuks ja lootis telefoni haarates seda kohe kasutama asuda. Sel juhul vedas teda kõige tõenäolisemalt alt frontaalkoore prefrontaalne piirkond. Teinekord joonistas ta kõigepealt vertikaalse joone ja alles siis selle järel alaneva diagonaali. Neil puhkudel oli süüdlaseks ilmselt frontaalkoore premotoorne piirkond. Vahel aktiveeris Tõnu sõrm õiget kujundit joonistades siiski mõne sellesse mittekuuluva punkti. Siis näitas vähest vilumust üles tema frontaalkoore primaarne motoorne piirkond. Sellele küsimusele vastamiseks kasutasid sa ilmselt hüpoteetilist mõtlemist ehk simuleerimist Tõnu
Õpiküsimus Vastus Allikad 1. Kuidas representeeritakse Prefrontaalne: Planeerib liigutusi. (Seda aju ÕO11 liigutusi ajukoore motoorsete osa on seostatud planeerimisega, isiksuse piirkondade hierarhias - väljendamisega, otsuste tegemistega ja prefrontaalses (prefrontal sotsiaalse käitumisega. Selle ajukoore osa cortex), premotoorses(premoto põhilisim tegevus on mõtete koordineerimine r cortex) ja motoorses (primary ja tegevuste organiseerimine vastavalt motor cortex) piirkonnas? sisemistele eesmärkidele)
Õpiküsimus Vastus 1. Kuidas representeeritakse Prefrontaalne piirkond: Planeerib meie liigutusi ajukoore motoorsete liigutusi. Seda aju osa on seostatud piirkondade hierarhias? planeerimisega, isiksuse väljendamisega, otsuste tegemistega ja sotsiaalse käitumisega. Selle ajukoore osa tegevuseks ontegevuste organiseerimine vastavalt sisemistele eesmärkidele,peamine tegevus
Õpiküsimus Vastus Allikad 1. Kuidas representeeritakse Prefrontaalne piirkond: Planeerib meie ÕO12 liigutusi ajukoore motoorsete liigutusi. Seda aju osa on seostatud piirkondade hierarhias - planeerimisega, isiksuse väljendamisega, prefrontaalses (prefrontal otsuste tegemistega ja sotsiaalse käitumisega. cortex), premotoorses(premotor cortex) ja motoorses (primary Selle ajukoore osa tegevuseks ontegevuste motor cortex) piirkonnas? organiseerimine vastavalt sisemistele
sünduste järgnevust tajuda ja ajas rännata - Hipokampuse ja frontaalkoore kahjustuse korral kaob sageli eneseteadlikus, tekivad raskused igapäevaste käitumuslikku eneseregulatsiooni nõudvate ülesannetega ning varasemast kogemusest õppimisega - Tulving pakub välja, et ’ajas rändamine’ on mälu võime mis eristab inimesi teistest loomadest ning sõltub küpsusastmest ehk väikelastel ja beebidel puudub. Episoodilise mäluga seotud ajupiirkonnad - Ventraalne prefrontaalne koor - Mediaalne temporaalsagar - Uncinate fasciculus – juhtetee mis ühendab temporaalsagarat ja ventraalset prefrontaalset koort Juhtum KC - Tõsine traumaatiline ajukahjustus (liiklusõnnetus) – haaras mitmeid nii kortikaalseid kui subkortikaalseid alasid sh mediaalset temporaalkaart - Enamik kognitiivseid võimeid oli heal tasemel – oskas lugeda, kirjutada, orelit mängida. Head tulemused visuaal-ruumilistes ja lühimälu ülesannetes
virgatsaine, keemiline aine, mis vabaneb aksonist rakkudevahelisse ruumi. Hormoone toodetakse sisenõrenäärmetes ja transporditakse verega toimimiskohtadesse. Hormoonid mõjuvad ajule mõnede eriti tundlike perioodide ajal organismi arenemisel ja täiskasvanueas sõltuvalt endokriinsetest lühema ja pikema perioodiga rütmidest, ka sõltuvalt kogemusest. 12. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? frontaal- ehk otsmikusagaras paiknevad esmane motoorne ajukoor ja prefrontaalne ajukoor.Eesmine osa frontaalsagarast koondab info kõikidelt sensoorsetelt susteemidelt ning on oluline töömälu funktsiooni kandja. parietaal- ehk kiirusagar asub kuklasagara ja tsentraalvao (keskvao) vahel.Vahetult tsentraalvao taga asuvat ajukoore osa nimetatakse posttsentraalkääruks. See on esmane somatosensoorne ajukoor, kuhu jõuavad kõik signaalid erinevate kehapiirkondade puudutamise kohta ning info lihastest ja liigestelt. Kiirusagar jälgib kogu
tunnistuste andmine pärast autoavariid jms). Mida tähendab eksplitsiitne mälu ja kuidas see jaguneb. Millised on eksplitsiitse mäluga seotud ajupiirkonnad? Too mõni näide, kuidas eksplitsiitset mälu hinnatakse. *Teadlik mäli, mis jagudenb episoodiliseks (personaalne, autobiograafiline) ja semantiliseks (faktid, teadmised) Sellega seotud ajupiirkonnad: • Parem ventraalne prefrontaalne koor • Uncinate fasciculus = juhtetee, mis ühendab temporaalset ja ventraalset prefrontaalset koort • Mediaalne oimukoor Mis on autonoeetiline teadlikkus? enese-teadvus, autobiograafilise mälu osa, mis võimaldab meil sündmuste järgnevust tajuda ning n-ö ajas rännata (nii minevikku kui ka tulevikku). Mis on hipokampus ja rinaalkoor, mis roll on neil mälu funktsioneerimises?
primaarset kuulmissignaalide töötlemise piirkonda. Vasakpoole oimusagar on esmase inimeste jaoks suulise kõne mõistmise kesksus. Oimusagara kasvaja põhjustab keerukaid helis-visuaalseid hallutsinatsioone, psühhiaatriliste patsientide hallutsinatsioonide käigus on ajupiltidelt näha oimusagara ulatuslik aktivatsioon. · Otsmiku- ehk frontaalsagar: selles paiknevad esmane motoorne ajukoor ja prefrontaalne ajukoor. Frontaalsagara tagumist tsentraalvao ette jäävat osa nim pretsentraalkääruks ja see on spetsialiseerunud motoorika kontrollimisele. Eesmine osa frontaalsagarast koondab info kõikidelt sensoorsetelt süsteemidelt ning on oluline töömälu funktsiooni kandja. Prefrontaalsagara üldiseks funktsiooniks peetakse eksekutiivsete ehk täidesaatvate käitumisprogrammide koordineerimist 14. Mis on klassikaline tingimine? Joonistage skeem
....................................................................................... 10 Sissejuhatus Hüpnoosi ja hüpnoosilaadseid seisundeid on tuntud ja kasutatud ilmselt juba inimühiskonna algusaegadest peale. Tegemist on nagu staatilise elektriga, mida tunti ja kasutati juba muinasajal, kuid selgitati alles 19. sajandi teisel poolel. Siiski jääb suur osa hüpnoosi füsioloogilistest mehhanismidest väljaspoole meie arusaamist ja teadusuuringute hetkevõimalusi. Võttes aluseks, et prefrontaalne korteks mingit moodi mõjutab ja koordineerib posterioorsemate (tagapool asetsevate) ajuosade tööd, võib see olla aluseks hüpnoosi põhjustatud neurofüsioloogiliste muutuste lokaliseerimiseks frontaalsagarasse (Muzur, 2006). Kasutan oma uurimustöös soomekeelset teaduskirjandust, sest Soomes on hüpnoosist ilmunud hiljuti ka raamat ning asjaga tegelevad mitmed spetsialistid. Lisaks tegutseb Soomes Hüpnoosiliit juba 1970-ndast peale
võimaldavad adapteerumist ajukahjustuse korral. Plastilisus e teatud alade võime muuta funktsiooni. Dominantne – vasak poolkera, k.a 2/3 vasakukäelistel. Ajukoore funktsioonid – tunnetus, koordineeritud mõttekas tegevus, mälu, kõne. Ajusagarad, nende funktsioonid ja kahjustussündroomid. Frontaal- e otsmikusagar. Kahjustussündroomid. Motoorne koor – vastaskehapoole liikumine. Broca piirkond – ekspressiivse kõne keskus. Väli 8 pea ja silmade iikumine vastaspoolele. Prefrontaalne koor – initsiatiiv, otsustusvõime, isiksus, mõtlemine, planeerimine, käitumine. Urineerimise ja defektsiooni kortikaalne kontroll. Kahjustus – põie ja pärasoole pidamatus. Prefrontaalne kahjustus- käitumise vabanemine kontrolli alt (emotsionaalne labiilsus, puudulik otsustusvõime, hüperaktiivsus, rahutus, impulsiivsus, eufooria, vulgaarsus. Frontobasaalne kahjustus – apaatia. Letargia, initsiatiivitus, ükskõiksus, pseudodepressioon
Peamisteks tõenditeks on: funktsionaalne lahknevus (sh funktsioonide valikuline väljalangemine), ja erinev neuronaalne alus (vt nt skemaatiline joonis →) Seega on õigustatud erinevatel alustel liigitused: materjali säilimise aja alusel (lühimälu e töömälu ja pikaajaline mälu) eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel (protseduuriline, semantiline, episoodiline mälu) teadvustatuse taseme alusel (eksplitsiitne ja implitsiitne mälu) Prefrontaalne ajukoor (lühiajaline eksplitsiitne mälu e töömälu) Hippokampus (vahendab meeldejäetava pikaajalisse mällu) Väikeaju (implitsiitne mälu, mis tähtis oskuste ja tingitud reaktsioonide kujunemiseks) esmasuse (primacy) ja värskuse (recency) efektid vabal meenutamisel, nn U-kõver. Vaba meenutamise seriaalne kõver sõltub õppimise ja reprodutseerimise vahele jäävast ajast ja tegevusest. b) amneesiahaigete uurimine (iseloomulikud on kahjustused vaheajus, hippokampuses,
(alumine parem) a. Struktuur: frontaalsagar. b. „Modaalsuseks“ motoorika. c. Tsütoarhitektoonilised väljad: i. Primaarsed – domineerib väljundfunktsiooniga V rakukiht. Saadab välja jupp haaval programmi, väljundab liigutusi. ii. Sekundaarsed – II ja III rakukiht, mille funktsiooniks motoorsete programmide loomine. iii. Tertsiaarsed – nn prefrontaalne ajukoor, domineerivad kõrgemad rakukihid. Ajupiirkond, millel on kõige rohkem lühikesi ja pikki seoseid. Osaleb otsustamises, miks ja millal käitumist vaja, kontrollimehhanism, kõige seoste rikkam ajukoht. Psüühika – individuaalsel kogemusel suhestumine keskkonnaga. Psüühika on võimalik vaid 3 bloki koostöös. I – Aju aktivatsioon ; II – Kogemuse seesmine
Võpatusrefleks – tingimatu reaktsiooni ootamatu stiimuli peale. Ajusilla tasandil, mandelkeha reguleerib intensiivsust võimendunud võpatus – nii üldistunud kui hetkelise ärevusseisundi indikaator, koletsüstokiniin süstimisel esineb. Taalamusest lähevad erinevate sensoorsete modaalsuste närviteed otse mandelkehasse ilma ajukoort läbimata. St teatud stiimulid (ere valgus, tugev heli, valu) põhjustavad tingimatut hirmu. Prefrontaalne koor – frontaalkoore kahjustusega ahvid sots. ebaadekvaatsed, domineerimist ei esine, vähenenud suhtlemine, emotsiooniväljenduste ja zestide vähenemine, häälitsuste harvenemine. Prefronaalkoore kahjustuse korral pseudopsühhopaatia : emotsionaalne ebastabiilsus, pidurdamatus, tähelepanu hajuvus, alanenud otsustus võime, kohatus afektid, reeglite eiramine, käitumine otseselt väliste stiimulite poolt vallandatav, kalduvad kergesti oma eemärkidest kõrvale.
Lisa 1 Eesti psühholooge salvestamine ja mälust ammutamine toimub ajus samas kohas? Analüüsides üha enam ja suurema kiirusega kogunevaid katseandmeid, mis on saadud maailma erinevates uurimiskeskustes, pani Endel Tulving tähele, et "mällu kirjutav" ja "mälust lugev" seade ei asu ajus samas kohas. Kui kogunenud uurimused kokku võtta, siis selgub üllatav korrapära: vasak prefrontaalne ajukoor on valikuliselt seotud episoodilisse mällu salvestamisega, samal ajal kui parem prefrontaalne ajukoor on rohkem seotud episoodilisest mälust andmete väljalugemisega (ammutamisega). See tulemuste muster sai nimeks HERA: ajupoolte salvestamise/ammutamise asümmeetria (Hemispheric Encoding/Retrieval Asymmetry) (Tulving, Kapur, Craik, Moscovitch & Houle, 1994). Üha uued andmed kinnitasid seda ootamatut
Et Obsessiivnekompulsiivne häire on tihti toruette sündroomiga kaasas (sellel viimasel on me tunneme, kas meil on hästi läinud, kas saame siis pos tagasiside. Et ka teatud tahtamtud tikid). agressioonihood ka. Sageli (kui amügdala läheb liiga aktiivseks, peaks see piduradtud saama, Amügdala hüperaktiivsus põhjustab.... ja 1 viis on kogu erutust pidrudav prefrontaalne pool). Kogu premsüsteem (platseebo – kui usun, et see aitab, siis ta aitab ka) ongi ka nagu platseebo umbes. Aju areneb ja kasvab. Frontaalepilepsia haigus – see on imelike käitumiste hoog aga pärast iseei mäleta. Kahjus subkortikaalsed prk saavad enne vlamis kuis prefrontaalnse koor (pidurdada impulsse „fruit with life exerience“ ja teha õigeid asju
motoorse vastuse loomiseks; eirab ja kontrollib käitumist, aitab teha valikuid, oluline roll töömälus - Ventrolateraalne prefrontaalkoor – semantilise info töötlus. Kontroll mälu üle täidesaatvate funktsioonide osas, ohusignaalide töötlus, emotsionaalse info töötlus - Orbitofrontaalne koor – käitumiste valik sarrustusest lähtuvalt ja ebasobivate käitumiste inhibeerimine. Suurim emotsionaalse töötluse assotsiatsioonikeskus. - Dorsomediaalne prefrontaalne koor – seotud introspektiivse töötlusega (mõtlemine tegevuste kavatsuste ja tagajärgede üle), hindab sotsiaalseid situatsioone - Eesmine vöökäär – aktiveerub konfliktsete olukordade seiramisel, oluline vigade avastamisel. Motivatsiooni ja tähelepanu suunamisega seotud otsused, seotud sarrustuse ja kinnituse ootusega. - Ventromediaalne prefrontaalne koor – assotsiatiivne õppimine sotsiaalsete vihjete alusel, seotud asjade väärtuse hindamisega
modifitseeritud kujul. EI PIDANUD PAIKA, SEST SEE EI SELETA ERINEVUSI AGRESSIIVSUSES INIMESTE JA KULTUURI VAHEL. Evolutsiooniline lähenemine – agressiivsus kui adaptiivne käitumine. Buss ja Shackelford (1997) - agressiivsus kui strateegia ressursside hankimiseks, kaitsmiseks ja meessoost rivaalide hirmutamiseks (naiste pärast). See seletab ka mõnevõrra suuremat agressiivsust meest seas kui naiste. Bioloogilised põhjused – uuringud on näidanud et mõrvarite prefrontaalne korteks on 14% vähem aktiivne kui keskmistel inimestel. Mis teeb inimesi agressiivseks? ● Geneetilised põhjused. Agressiivsete hiirte aretamine tekitas veelgi agressiivsemaid järglasi. ● Biokeemilised mõjud. Alkohol (vähendab eneseteadlikkust ja enesejuhtimist). Serotoniini madal tase. Kõrge testosterooni tase (mehed agressiivsemad kui naised; kõrgem testosteroon = suurem agressiivsus).
need on tajumine, liikumine ja motivatsioonid. Parieto-temporo-oktsipitaalne assotsiatsiooni koor - nagu nimetuski ütleb asub ta kolme ajukoore sagara vahel. Antud piirkond on seotud kõrgemate tajumisfunktsioonidega - somatosensoorne tundlikkus, kuulmine, nägemine, nendest esmastest aladest pärinevat informatsiooni kombineeritakse assotsiatsiooni koores, et saada keerukaid tajusid. Wernicke keskus asub siin. Prefrontaalne assotsiatsiooni koor, Frontaalsagara kõige rostraalsemast osast haarab enese alla enamuse ning on seotud tahtlike liigutuste planeerimisega. Limbiline assotsiatsiooni koor. Asub ajukoore mediaalsel ja alumisel pinnal, haarab enesesse parietaalse, frontaalse ja temporaalse koore, ning on seotud motivatsioonide, emotsioonide ja mäluga. Esmased sensoorsed alad on seotud informatsiooni vastuvõtu ja sensoorse informatsiooni töötlusega. Esmased alad projitseeruvad kõrgema astme
* Ussi abil täpsustatakse kogu aeg mittetahtelisi (automaatseid) liigutisi, väikeaju poolkerade abil aga tahtelisi liigutusi 32. Otsmikusagara ehitus ja funktsioonid. Otsmikusagar asetseb eespool tsentraalvagu (algab poolkerade ülemiselt servalt, kulgeb alla- ja ettepoole). Tema tagumises osas kulgeb tsentraalvaoga rööbiti pretsentraalvagu, mis eraldab temas pretsentraalkääru. Pretsentraalkäärust eespool asetsev otsmikusagaraosa ehk prefrontaalne piirkond jaotub kahe horisontaalse vao toel ülemiseks, vahelmiseks ja alumiseks otsmikukääruks. Otsmikusagara alumisel küljel asub haistevagu, milles paiknevad haistesibul ja haistekulgla. Haistekulgla tagaosa laieneb haistekolmnurgaks. Eelnimetatud otsaju osad moodustavad nn. haisteaju perifeersed osad. Otsmikusagar vastutab tegevuse planeerimise ja kõige eest, kuidas inimene end liigutab, kuidas tegutseb, kuidas räägib. Otsmikusagaras asub tertsiaalne väli kõige ees. Selles
Afektiivset komponenti vähendavad opiaadid. · PAG keskajus, selle piirkonna ärritamisel analgeesia- muud sensoorsed modaalsused ei ärgastu. Sisendid hüpotalamusest, talamusest & ajukoorest. Lõpeb seljaaju dorsaalsarvede interneuronitel. Sünapsites 5-HT. Alanev kontrollmehhanism. Valutajuga seotud ajukoore & koorealused alad. Primaarne & sekundaarne somatosensoorne koor (S1, S2,) vöökääru eesmine osa (ACC), insula, taalamus & prefrontaalne koor (PF). Teised regioonid: primaarne- & lisa motoorne koor (M1, SMA), tagumine kiirukoor (PPC), vöökääru tagumine osa (PCC), basaalganglionid (BG), hüpotaalamus (HT), mandelkeha (AMYG), parabrahhiaaltuumad (PB) & PAG. Alanevad supraspinaalsed teed, mis moduleerivad valuülekannet seljaajus40 . Valuvaigistid: · opiaadid · mittesteroidsed põletikuvastased ühendid · paiksed tuimastid · muud: mõned antidepressandid, ergotamiin, kannabinoidid
Inimese teadmised ümbritseva maailma kohta. Sümbolite abil esitatud faktiteadmised. Avaldub pigem teadmises kui käitumises. Semantilisel informatsioonil on tõeväärtus: mis inimene teab võib olla õige või vale. Automaatne või arutlev 3. Episoodiline mälu - Mälu liik, mis teeb võimalikuks inimese isikliku elu sündmuste mäletamise K.C. – episoodiline ja semantiline mälu on esindatud erinevates ajusüsteemides. Episoodilisse mällu salvestamine: vasak prefrontaalne ajukoor. Episoodilisest mälust andmete ammutamine: parem prefrontaalne ajukoor (Tulving et al., 1994) • Ilma semantilise mäluta ei oleks episoodiline mälu võimalik, kuid semantiline mälu ei eelda tingimata episoodilise mälu olemasolu. Ka teistel liikidel peale inimese on semantiline mälu, kuid episoodiline mälu paistab olevat ainult inimestel • Episoodiline mälu areneb inimese arengu käigus hiljem kui semantiline mälu.
ning vastutab käitumise planeerimise ja liigutusteks valmistumise eest. 11 Kahjustussündroomid: vastaskehapoole parees, motoorne e. broca afaasia dominantne poolkera, pea ja silmade liikumine vastaspoolele häiritud, käitumise vabanemine kortikaalse kontrolli alt, apraksia, põie- ja pärasoole pidamatus. Prefrontaalne kahjustus käitumise vabanemine kortikaalse kontrolli alt, emotsionaalne labiilsus, puudulik otsustusvõime, hüperaktiivsus, rahutus, impulsiivsus, eufooria, vulgaarsus. Frontobasaalne kahjustus apaatia, initsiatiivsus, ükskõiksus, puudulik abstraktne mõtlemine, pseudodepressioon Medaalne frontaalne kahjustus akineetilisus, uriini pidurdamatus, sõnalise väljendumise häire. Põhjusteks: kasvaja, trauma, hemorraagia, frontaalne dementsus.
- GABAergiline defitsiit – meeleolu ebastabiilsus - Suurenenud noradrenergiline ja dopamiinergiline aktiivsus – maania - Teatud kognitiivne ja neuropsühholoogiline defitsiit Emotsiooni ja hüvituse närvivõrgutikud - Subkortikaalsed süsteemid on haaratud emotsiooni ja hüvitus süsteemis emotsioonide tekitamises ja automaatses või kaudses emotsiooni regulatsioonis – stiimulile emotsionaalse tähenduse andmises - Lateraalne prefrontaalne ajukoor on hõivatud emotsioonide kognitiivses kontrollis ja tahtelises emotsiooni regulatsioonis – eesmärgile keskendumine ja adekvaatsete tegevuste kavandamine - Ned süsteeme võib kirjeldada kui prefrontaallimbilist võrgustikku Psühhosotsiaalsed faktorid - Elusündmused ja keskkonna stress - Perekond - Haiguseelsed isiksuse omadused - Õpitud abituse teooria - Kognitiivsed teooriad Depressiooni kulg ja komorbiidsus - Enamasti krooniline kulg
põgenema. Ent tegelikkuses seda ei juhtu. Põhjus on selles, et ajukoor pidurdab või blokeerib mandeltuumast tulevad võitle-või-põgene signaalid. Varem on mandeltuuma nimetatud kiireks ja ebatäpseks kaitsesüsteemiks kõigi ohtude vastu (LeDoux, 1996). See süsteem on küll kiire, ent tal puudub võime teha peeni eristusi. Seetõttu tekitab mandeltuum palju valehäireid. Valehäirete vähendamiseks oli vajalik välja kujundada sisendsignaalide peenema analüüsi süsteem, milleks sai prefrontaalne ajukoor. Viimases võrreldakse kogu saabuvat stimulatsiooni mälestustega ja ajju talletatud infoga ning otsustatakse seejärel, kas oht on tõeline ja kui on, siis kuidas sellega toime tulla mingit toimetulekureaktsiooni kasutades. Kui reaalseks hinnatud ohu korral kohast toimetulekureaktsiooni pole, lubab ajukoor käivituda võitle-või-põgene reaktsioonil. Kui toimetulekureaktsioon on olemas või tõelist ohtu pole, lülitab ajukoor võitle-või-põgene reaktsiooni välja
1 . plokk : Ärkvelolekut, üldist toonust, sellest tuleneb lapse orienteerumisrefleks. See on lapse keskkonna tajumise alus. Siit tuleneb TP ja taju ning seotud ka emotsioonid. Retikulaarformatsioon aktiivsust reguleeriv võrgustikukompleks. 1. plokki aktiveerib: oma keha tunnetamine, meid mõjutab meie keha seisund. Kui midagi kuskil valutab, siis oleme pidevalt sellega haaratud, mõtted liiguvad sinna suunad. Aktiveerivad stiimulid keskkonnas. Lõpuks kujuneb välja prefrontaalne mõju, siis need omakvatsued ja soovid. AJUPLOKID 2 Teine blokk on teabe vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine/ammutamine. Siin see kooreehitus on mitmekihilne. Oluline mõista kolme kihti. 1)Projektsioonitasand, kus reageeritakse aistingutele (tajutava teabe tunnustele), laps hakkab märkama, kas on mdiagi sile/krobe, toone jne. See on vundament tajukujultuse kontrueerimiseks. 2) gnostiline tasand: tajukujutluste kontrueerimine, esialgu meelet kaupa: visuaalse, taktiilsed, akustilised
Järgnevalt hakkamegi uurima seda, et kuidas erinevad ajupiirkonnad ja füüsikalised/keemilised protsessid on seotud teadvusega ( s.t. kuidas need mõjutavad ajus eksisteerivat teadvust ). Kuid peame seejuures arvestama seda, et mitte ükski nendest seostest ei anna meile teada teadvuse olemusest, selle tekkimisest ajus ja ka seda, et kus teadvus ajus tegelikult täpselt asub. Näiteks üldiselt on arvatud seda, et teadvustamiseks on vajalik just prefrontaalne korteks. Sellepärast, et sellise ajupiirkonna kahjustamise korral võtab inimesel rohkem ajakulu eesmärkobjekti ja maskeeriva stiimuli vahel, et teadvustada eesmärkobjekti samasuguselt nagu ilma nimetatud ajupiirkonna kahjustumise korral. See tähendab ka seda, et kui kahjustub inimese prefrontaalne korteks, siis toimuvad muutused teadvustamises. Kuid sellest hoolimata ei saa prefrontaalne korteks olla teadvuse jaoks tarvilik, sest aju prefrontaalse korteksi töö on unenägude
seda arvatud. Järgnevalt hakkamegi uurima seda, et kuidas erinevad ajupiirkonnad ja füüsikalised/keemilised protsessid on seotud teadvusega ( s.t. kuidas need mõjutavad ajus eksisteerivat teadvust ). Kuid peame seejuures arvestama seda, et mitte ükski nendest seostest ei anna meile teada teadvuse olemusest, selle tekkimisest ajus ja ka seda, et kus teadvus ajus tegelikult täpselt asub. Näiteks üldiselt on arvatud seda, et teadvustamiseks on vajalik just prefrontaalne korteks. Sellepärast, et sellise ajupiirkonna kahjustamise korral võtab inimesel rohkem ajakulu eesmärkobjekti ja maskeeriva stiimuli vahel, et teadvustada eesmärkobjekti samasuguselt nagu ilma nimetatud ajupiirkonna kahjustumise korral. See tähendab ka seda, et kui kahjustub inimese prefrontaalne korteks, siis toimuvad muutused teadvustamises. Kuid sellest hoolimata ei saa prefrontaalne korteks olla teadvuse jaoks tarvilik, sest aju prefrontaalse korteksi töö on unenägude
nad omavad kolme kätt või et nad on koletised või kääbused. Ka oma kehast väljas illusiooni on võimalik neil tekitada. Need aju trikid on nii veenvad, et katseinimesed ei usu, et need trikid loob tegelikult aju ise. Teadvuse olemust virtuaalreaalsusena lahkame pikemalt aga juba järgmises peatükis, kuid ennem vaatame seda, et kus teadvus ajus üldse asetseda võib. 1.3 Teadvuse areaal ajus Üldiselt on arvatud seda, et teadvustamiseks on vajalik just prefrontaalne korteks. Sellepärast, et sellise ajupiirkonna kahjustamise korral võtab inimesel rohkem ajakulu eesmärkobjekti ja maskeeriva stiimuli vahel, et teadvustada eesmärkobjekti samasuguselt nagu ilma nimetatud ajupiirkonna kahjustumise korral. See tähendab ka seda, et kui kahjustub inimese prefrontaalne korteks, siis toimuvad muutused teadvustamises. Kuid sellest hoolimata ei saa prefrontaalne korteks
annaabi.ee 
