KAPITALI- JA FINANTSKONTO 7 512 5 507 Kapitalikonto 279 90 Finantskonto 7 234 5 417 Otseinvesteeringud 5 601 6 901 Välismaal -1 043 -3 528 Eestis 6 645 9 430 Portfelliinvesteeringud 1 855 1 629 Nõuded 573 229 Kohustused 1 282 1 401 Muud investeeringud -223 -2 114 Nõuded -2 819 -5 202 Kohustused 2 597 3 088 Vead ja täpsustused -148 -326
Kõrge haridustase Madal haridustase „Põhja“ riikides on suur osa rikkusest (umbes 85%), arenenud tööstus ja kõrge elukvaliteet, kuid väiksem rahvaarv. Lõunas vastupidi. 6) Globaliseerumine Transpordikulude alanemine(siirdekulud)-(lennundus,konteinervedu,internet,mobiilid) Kaubavahetuse liberaliseerimine(vab.tegema)-(GATT-WTO) Finantsinvesteeringud(pangandus)-otseinvesteeringud(ostad 10% ettevõtte aktsiaid,osaled juhtimises). Portfelliinvesteeringud(investeerid, aga ei osale).Kapitali ost/müük(-riigilaenu paberitega). Globaalne tootmine e.rahvusvahelised firmad. Positiivne(arenenud maad)-laiendada turgu,võimalikult odavalt toota,kasumid suured,ressursid kasvavad.(Arengu maad)-tööpuudus väheneb,makse laekub rohkem, investeeringud, haridustase tõuseb. Negatiivne(arenenud maad)-surve sotsiaalsfäärile,rahvus-ja rassikonfliktid,tööpuudus tekib omadel, haiguste liikumine, töökohtade kolimine arengumaadele.(Arengumaad)-palka on
keskpangas . Kui on vastupidi, kapitali- ja finantskonto puudujääk on suurem kui jooksevkonto ülejääk, siis reservid suurenevad.) (-väliskaubandusbilanss hõlmab eksporti ja importi.) (-teenuste bilanss) Investeering- annad oma raha, kapitali, mingisse ettevõttesse, et see koguks kasumit. -Otseinverteeringud on investeeringud, millega kaasneboluline juhtimisosalus ettevõttes. -Portfelliinvesteeringud on ebastabiilsemad, sest nendega ei kaasne otsene huvi antud ettevõtte majandustulemuste vastu. Portfelliinvesteeringud on raha, mis otsib parimat tasuvust. Defitsiit-import ületab ekspordi Siire-ülekanne Vabakaubandusühing (FTA) on riikidevaheline leping omavaheliste kaubanduspiirangute kõrvaldamise kohta. Euroopa Vabakaubandusliit (EFTA) Austria, Soome, Island, Norra, veits, Rootsi. Tolliliit soodustab liikmete vahelist Vabakaubandust, kuid rakendab tavalisi tolle
Vene föderatsioonis oli 1993.a. inflatsioon 1200%, mitu % igas kuus? Pika perioodi Philipsi kõver nihkub paremale, kui: c) valitsus suurendab miinimumpalka Mis on valuuta vahetuskurss: ühe valuuta hinda teises valuutas Milline on Eesti krooni kaudne kurss euro suhtes: 1EEK=0,0639 Mida kujutab endast kapitali- ja finantskonto: sisaldab rahavoogusid, mis on seotud finantsvarade ostu ja müügiga (otseinvesteeringud, portfelliinvesteeringud, muud inv.) Milline kõver väljendab riigi maksutulude ja maksumäära vahelist seost? Kuidas riigieelarvedefitsiit avaldab mõju puhasekspordile? Vt. konspekt lk 40 joonis
Nende liikumiste taga on erinevate aktsiate ja võlakirjade ost ehk siis rahapaigutused välismaale (sealhulgas keskpanga valuutareservide paigutamine) või välismaalt. 3. Reservvara- riigi kulla- ja välisvaluutareservid. Eestis vähenesid need 2010. a 831 miljoni euro võrra, mille põhjus oli krediidiasutuste kohustusliku reservi nõude alandamine kahele protsendile seoses eurosüsteemide ühinemise ettevalmistamisega. Rahapaigutused võivad olla otse- või portfelliinvesteeringud. Esimesel juhul suunab ja juhib investor oma raha kasutamist aktiivselt, teisel juhul lihtsalt jälgib olukorda ja viib raha minema, kui talle midagi ei meeldi. Eesti maksebilanss Eesti Vabariigis koostab maksebilansi Eesti Panga maksebilansi osakond. Osakonna ülesanne on koguda koostamiseks vajalikku infot, seda analüüsida ning süstematiseerida. Kesksed normatiivaktid, millest lähtutakse on välisvaluutaseadus, Eesti Panga seadus ja erinevad valitsuse
sektori kulutustes. 2010. aasta jooksul kärped jätkusid, kuid sellest hoolimata osutus möödapääsmatuks riigi eelarvepuudujäägi katmine laenude abil. 2009.a lõpuks kasvas Leedu riigivõlg - 29,3%-ni SKPst, kogusummas 27 104,9 mln Leedu litti ja 2010 aasta tõi Leedu laenukoormusele veelgi lisa, riigivõlg ulatus aasta lõpuks 38,2% SKPst. 2011. aastal langes see 36,8% SKPst. Välisinvesteeringud Eurostati andmetel jäid 2009. a lõpuks portfelliinvesteeringud Leedus küll plusspoolele ulatudes 2,9% SKP mahust, kuid muud investeeringud näitasid -10,8% langust. Investeeringute maht 2010. a. oli 1,6 miljardit LTL, mis on 10 958 LTL elaniku kohta. 2011. a. tõi kaasa investeeringute mahu 10% tõusu. Leedu Panga andmetel tuli 2010. aastal enam investeeringuid Leetu Venemaalt(LTL 548,2 milj.), Poolast (LTL 533,9 milj.), Saksamaalt (LTL 355 milj.), Hollandist (LTL 301,4milj.), Eestist (LTL 267,5 milj., mis moodustab Eesti
Küsimuse tekst Väliskaubanduse diferentseerimisega seotud piiranguteks võivad olla: Vali üks: a. monetaarsed b. tehnilised c. fiskaalsed d. füüsilised e. Kõik nimetatud piirangud Küsimus 13 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Maksebilansi põhiosad on: Vali üks: a. Jooksevkonto ning kapitali- ja finantskonto b. Kaupade eksport ja import c. Ülekannete bilanss ja teenuste bilanss d. Kaubandusbilanss ja välisinvesteeringud e. Portfelliinvesteeringud ja otseinvesteeringud Küsimus 14 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kaks kauplevat maad saavad vastastikusest kaubandusest kasu, kui:: Vali üks: a. Ühel maal on mõlema kauba osas absoluutne eelis b. Maadel on kaupade tootmisel erinevad alternatiivkulud c. Maadel on kaupade tootmisel erinevad alternatiivkulud d. Kehtestatakse vastastikune enamsoodustusreziim Küsimus 15 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
D, Eesti IT Kolledz Jooksevkonto puudujääk See toob päevakorda jooksevkonto defitsiidi finantseerimise küsimuse. Alates 1994. aastast võib selles vallas eristada kuut erinevat perioodi: 1. Aastatel 1994 -1996, mil aastane puudujääk püsis 5 -7 protsendi piirides, kaeti enamus puudujäägist otseste välisinvesteeringutega 2. Tõusufaasis 1996-1998 a. tulid otseste investeeringute asemel esiplaanile pangalaenud ja portfelliinvesteeringud. Hansapanga ja Ühispanga aktsiad!! 3. 1998 2000 aastatel domineerivad sissetulevates kapitalivoogudes otseinvesteeringud. Portfelliinvesteeringud on minimaalsed, ning pangalaenude kapitalivood on muutunud laenude tagasimaksmise tõttu negatiivseks. 4. Alates 2001. aastast on valitsus hoidnud osa oma vahenditest välispankades, seetõttu on negatiivsed kapitalivood ka real "Muud investeeringud". Stabilisatsioonifondi vahendid hoitakse välispankades. 5
maksid dollarites vastavalt Vali üks: a. 17 000 ja 8400 dollarit b. 17 000 ja 1077 dollarit c. 17 000 ja 10 769 dollarit d. 1700 ja 1056 dollarit Tagasiside Õige vastus on: 17 000 ja 10 769 dollarit. Küsimus 9 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Maksebilansi põhiosad on: Vali üks: a. ülekannete bilanss ja teenuste bilanss b. jooksevkonto ning kapitali -j a finantskonto c. portfelliinvesteeringud ja otseinvesteeringud d. kaubandusbilansjsa välisinvesteeringud e. kaupade eksport ja import, Tagasiside Õige vastus on: jooksevkonto ning kapitali -j a finantskonto. Küsimus 10 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Ekspordisubsiidiumidena võib käsitleda Vali üks: a. madala intressimääraga laene eksportiiatele b. kõiki nimetatud meetmeid c. maksusoodustui eksportijatele d. abi arenguprogrammide läbiviimiseks e
Tolliliit - koostöövorm, kus lisaks omavaheliste kaubandustõkete kõrvaldamisele töötavad liikmesriigid välja ühised tollieeskirjad kolmandatest riikidest imporditavate kaupade osas Maksebilanss - statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga Otseinvesteeringud - sellised investeeringud, kus investeeringu tegemisega kaasneb ka teatud kontroll välismaise ettevõtte üle Portfelliinvesteeringud - investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvit Rahvusvaheline investeerimispositsioon - riigi kõigi majandussektorite finantsvarade ja kohustuste konsolideeritud koondbilanss; iseloomustab varade ja ressursside seisu teatud kuupäeva seisuga ja kehtivates turuhindades Netoinvesteerimispositsioon - riigi kõigi majandussektorite välisfinantsnõuete ning kohustuste vahe
Läti .. .. 43 39 187 - - 43 82 269 100 Leedu .. .. 10 31 33 e - - 10 41 74 20 Balti riigid - - 111 230 471 - - 111 341 811 102 Kokku 605 2,406 4,220 5,041 4,308 1,095 3,524 8,424 14,241 19,041 58 Tabel 4. Eestisse tehtud otse- ja portfelliinvesteeringud 1993-1995 (mln. kr.) 1993 1994 1995 I II III IV Kokku I II III IV Kokku I II Otseinvesteeringud 445.8 352.2 576.4 674.9 2049.3 791.3 1129.9 545.8 322.4 2789.4 542.0 377.3 Portfelliinvesteeringu 0.8 -0.3 -0.4 -3.1 -3.0 -59.9 -28.3 -59.6 -35.6 -183
2018 Üldine globaliseerumine 81,7 (20. koht) 86,89 (9.koht) 84,20 (12.koht) Majanduslik globaliseerimine 84,3 (8. koht) 82,21 83,02 (12.koht) (10.koht) Väliskaubanduse maht SKT-s Otsesed välisinvesteeringud Portfelliinvesteeringud Imporditariifide määr Tollimaksude määr Kaubanduspiirangute määr Sotsiaalne globaliseerumine 82,65 (22.koht) 85,39 77,58 (15.koht) (36.koht) Rahvusvahelised telefonikõned Turistide arv Rahaülekanded välisriigi kodanike arv riigis internetikasutajate aru Poliitiline globaliseerumine 78,94 (61.koht) 98,23 (3.koht) 91,99
Sõnaline: Coca-Cola Tähismärge: IBM, CNN Kujutismärk: logo (nike) Kombineeritud kaubamärk: Ruumiline kaubamärk: lõhnaõli pudel Margitoode e. bränd kaubamärk, millele on tarbijad andnud lisaväärtuse 5. Välisinvesteeringud Päritolumaa kust tuleb rahapaigutus Sihtriik kuhu tehakse rahapaigutus Tulemusena sageli firmad laienevad ja muutuvad rahvusvaheliseks 1. Otsesed välisinvesteeringud investor omab vähemalt 10% osalust firmas 2. Portfelliinvesteeringud rahapaigutus välismaistesse väärtpaberitesse 3. Muud investeeringud nt hoiused Otsesed välisinvesteeringud (OVI) Eeldused OVI-dele Siseturu suurus ja ostujõulisus Tööjõu odavus ja kvaliteet Loodusressursside olemasolu Hea geograafiline ja transpordiline asukoht Hea maksusüsteem Suhted teiste riikidega, kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse Poliitiline stabiilsus Majanduslik stabiilsus või kasv Valitsuse suhtumine investeeringutesse (piirangud, kulud)
investeeringutega muudesse kapitalikaupadesse); Praktika on näidanud, et arvutite nõudlus on suhteliselt hinnatundlik võrreldes ülejäänud kapitalikaupadega: Madalamad siirde- ja kommunikatsioonikulud + üha määravamaks muutub mitte niivõrd mastaabi säästu efekt kuivõrd paindlik spetsialiseerumine ->Majandusliku aktiivsuse dispersioon Mõisted: otseinvesteeringud - selliseid investeeringuid, kus investeeringu tegemisega kaasneb ka teatud kontroll välismaise ettevõtte üle portfelliinvesteeringud - investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvita outsourcing töökohtade liikumist kallilt tootvatest arenenud riikidest odavamatesse offshoring tähistab ettevõtte filiaalide avamist nn ülemeremaades globaliseerumisindeks mõõdab riikide integratsiooni majanduslikul, individuaalsel, tehnoloogilisel ja poliitilisel tasemel
Seetõttu tuleb see maha lahutada. 64. Püsihinnad püsivad hinnad, Hind, mis ei sõltu toodetest. 65. Kuidas möödetakse elukallidust? 66. SKT deflaator - näitab riigis toodetud kaupade ja teenuste hindade muutumist mingil ajavahemikul. 67.Deflatsioon on Riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus 68. Otsene välisinvesteering- Regionaalne integratsioon paigutab kohaliku tööstuse ümber liikmesriikide vaheliselt.. 69. Portfelliinvesteeringud- investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvita 70. Valuuta odavnemine- Devalveerimise korral muudab keskpank fikseeritud vahetuskurssi nii, et omavaluuta väärtus välisvaluutades väheneb. Samuti võib keskpank omavaluutat välisturgudelt tagasi osta, vähendades nii omavaluuta pakkumist välisturgudel. Selleks saab ta kasutada oma valuutareservi. Selline
suurendab või kahandab (negatiivse kasulikkuse puhul) tarbija rahulolu piirkasum vt jääktulu (tulud muutuvkulud) pikaajalised finantsinvesteeringud tütar- ja sidusettevõtete aktsiad ja muud pikemaks perioodiks kui 1 aasta soetatud väärtpaberid, , Pikaajalised finantsinvesteeringud on bilansis kajastatud nende soetusmaksumuses, väljaarvatud juhtudel, kui nende realiseerimismaksumus on olnud püsivalt soetusmaksumusest madalam. portfelliinvesteeringud investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvita Potentsiaalne lihtaktsia finantsinstrument või leping, mis annab õiguse omandada lihtaktsiat. Näited potentsiaalsetest lihtaktsiatest on: eelisaktsia, millega kaasneb õigus vahetada eelisaktsia lihtaktsiate vastu; vahetusvõlakiri, millega kaasneb õigus vahetada võlakiri lihtaktsiate vastu;
Eraisikute paigutused aktsiatesse ei kuulu siia, majanduslik potensiaal ei suurene. Majapidamised (sääst) finantsturg (laen) ettevõtted Välisturg ringkäigumudelis · Eksport (X) oma maa kaupade müük välismaale · Import (Z) välismaal toodetud kaupade ostmise kodumaiseks kasutamiseks · Puhaseksport (NX) = X - Z · Välisinvesteeringud (If) otsesed välisinvesteeringud (välisinvestori soov teise riigi turul pikemaajaliselt tegutseda ja sealt tulu saada) ja portfelliinvesteeringud (otsib kiiret lühiajalist tulu, ebastabiilne ja riskantne) Ettevõtted (Z) välisturg (X) ettevõtted Majapidamiste tulu ja säästud · Kasutatava tulu (Yd) kujunemine see osa sissetulekust, mida inimesed saavad reaalselt kasutada tarbimiseks või säästmiseks Yd = Y + Tr - To · Kasutatava tulu kasutamine Yd = C + S · Säästud S = (Y + Tr To) - C ...ehk Y = C + S Tr + To Tasakaaluseosed · Sisemajanduse tasakaal S=I
Maksud, toetused, annetused, kahjutasud jm Kapitalikonto mitmesugused maksed rahvusvahelistest fondidest infrastruktuuriobjektide ehituse finantseerimiseks; mittetootmislike mittefinantsiliste immateriaalsete varade (intellektuaalomandi) soetamine ja müük (frantsiisid, müügiõigused, kaubamärgid, tööstusprotsessid jms); võlgade tagastamine Finantskonto - rahvusvahelised investeeringud, otsesed välisinvesteeringud üle 10% osa-või aktsiakapitalist, portfelliinvesteeringud väärtpaberiinvesteeringud, tuletisinstrumendid, muud investeeringud - laenud Reservid kuld ja välisvaluuta 59. Kirjeldage erinevaid maksebilansi koostamise meetode. Küsitluse süsteem - Info kogutakse erinevate statistiliste küsitlusvormide ja uuringute abil. Puuduseks selle kõrge hind, madal vastamismäär ning väike operatiivsus. Kasutatakse kõige enam anglo-ameerika riikides.
12. Selgitage automaatsete stabilisaatorite toimimist. Kumb on efektiivsem automaatne stabilisaator, kas proportsionaalne või progressiivne üksikisiku tulumaks? 12. Rahvusvaheline majandus Absoluutne eelis, suhteline eelis, alternatiivkulu, mastaabisääst, ülekandekulud, tööstusharusisene kaubandus, maksebilanss, maksebilansi ülejääk, maksebilansi defitsiit, jooksevkonto, deebetkirje, kreeditkirje, välisnõuded, väliskohustused, põhikaubanduse süsteem, otseinvesteeringud, portfelliinvesteeringud, impordilitsents, impordikvoot, vabatahtlik ekspordipiirang, dumping, vabakaubanduspiirkond, tolliliit, ühisturg, kaubavahetuse loomine, kaubavahetuse ümbersuunamine. 1. Millist kasu saavad riigid rahvusvahelises kaubanduses osalemisest? 2. Milles seisneb absoluutse ja suhtelise eelise erinevus? Kumma korral on spetsialiseerumine ja kaubavahetus tulusam? 3. Miks on spetsialiseerumine enamasti mittetäielik? Kuidas mõjutab mittetäielik spetsialiseerumine rahvusvahelist kaubandust? 4
71.Takistused isikute vabale liikumisele * Kvalifikatsiooninõuded * Kultuur ja keel * Õiguslikud ja administratiivsed küsimused * Ühine poliitika kolmandate riikide suhtes puudub 18 72.Kapitali vaba liikumine: eripärad võrreldes teiste "vabadustega" · Kapitali liikumine: otseinvesteeringud, portfelliinvesteeringud · Kõik kapitali liikumise piirangud ja maksepiirangud liikmesriikide vahel on keelatud · Kapitali liikumise kitsendused kolmandate riikidega puuduvad · Erandiks enne 1993 kehtinud piirangud: otseinvesteeringutele, asutamisele jms. 73.EL transpordipoliitika: põhiaspektid · Maanteetransport: EL juhiluba, ühtlustatud liikluskindlustus, tehnilised jm nõuded sõidukitele ja juhtidele
12. Selgitage automaatsete stabilisaatorite toimimist. Kumb on efektiivsem automaatne stabilisaator, kas proportsionaalne või progressiivne üksikisiku tulumaks? 12. Rahvusvaheline majandus Absoluutne eelis, suhteline eelis, alternatiivkulu, mastaabisääst, ülekandekulud, tööstusharusisene kaubandus, maksebilanss, maksebilansi ülejääk, maksebilansi defitsiit, jooksevkonto, deebetkirje, kreeditkirje, välisnõuded, väliskohustused, põhikaubanduse süsteem, otseinvesteeringud, portfelliinvesteeringud, impordilitsents, impordikvoot, vabatahtlik ekspordipiirang, dumping, vabakaubanduspiirkond, tolliliit, ühisturg, kaubavahetuse loomine, kaubavahetuse ümbersuunamine. 1. Millist kasu saavad riigid rahvusvahelises kaubanduses osalemisest? 2. Milles seisneb absoluutse ja suhtelise eelise erinevus? Kumma korral on spetsialiseerumine ja kaubavahetus tulusam? 3. Miks on spetsialiseerumine enamasti mittetäielik? Kuidas mõjutab mittetäielik spetsialiseerumine rahvusvahelist kaubandust? 4
71.Takistused isikute vabale liikumisele 18 * Kvalifikatsiooninõuded * Kultuur ja keel * Õiguslikud ja administratiivsed küsimused * Ühine poliitika kolmandate riikide suhtes puudub 72.Kapitali vaba liikumine: eripärad võrreldes teiste “vabadustega” Kapitali liikumine: otseinvesteeringud, portfelliinvesteeringud Kõik kapitali liikumise piirangud ja maksepiirangud liikmesriikide vahel on keelatud Kapitali liikumise kitsendused kolmandate riikidega puuduvad Erandiks enne 1993 kehtinud piirangud: otseinvesteeringutele, asutamisele jms. 73.EL transpordipoliitika: põhiaspektid Maanteetransport: EL juhiluba, ühtlustatud liikluskindlustus, tehnilised jm nõuded sõidukitele ja juhtidele
71.Takistused isikute vabale liikumisele * Kvalifikatsiooninõuded * Kultuur ja keel * Õiguslikud ja administratiivsed küsimused * Ühine poliitika kolmandate riikide suhtes puudub 18 72.Kapitali vaba liikumine: eripärad võrreldes teiste "vabadustega" · Kapitali liikumine: otseinvesteeringud, portfelliinvesteeringud · Kõik kapitali liikumise piirangud ja maksepiirangud liikmesriikide vahel on keelatud · Kapitali liikumise kitsendused kolmandate riikidega puuduvad · Erandiks enne 1993 kehtinud piirangud: otseinvesteeringutele, asutamisele jms. 73.EL transpordipoliitika: põhiaspektid · Maanteetransport: EL juhiluba, ühtlustatud liikluskindlustus, tehnilised jm nõuded sõidukitele ja juhtidele
71.Takistused isikute vabale liikumisele * Kvalifikatsiooninõuded * Kultuur ja keel * Õiguslikud ja administratiivsed küsimused * Ühine poliitika kolmandate riikide suhtes puudub 18 72.Kapitali vaba liikumine: eripärad võrreldes teiste "vabadustega" · Kapitali liikumine: otseinvesteeringud, portfelliinvesteeringud · Kõik kapitali liikumise piirangud ja maksepiirangud liikmesriikide vahel on keelatud · Kapitali liikumise kitsendused kolmandate riikidega puuduvad · Erandiks enne 1993 kehtinud piirangud: otseinvesteeringutele, asutamisele jms. 73.EL transpordipoliitika: põhiaspektid · Maanteetransport: EL juhiluba, ühtlustatud liikluskindlustus, tehnilised jm nõuded sõidukitele ja juhtidele
· piirprintsiip majandusteooria põhiprintsiip, millest lähtudes huvitutakse mitte niivõrd tarbitud ja toodetud hüviste ühikutest kokku kuivõrd viimasest tarbitavast ühikust saadud kasulikkusest (piirkasulikkus) ning viimasest toodetud ühikust (piirprodukt) · plaan ettevõtja tahteavaldus, konkreetne kirjeldus, mida ta soovib saavutada ja kuidas ta teostab oma eesmärgid. · plaanimajandus vt. käsimajandus · portfelliinvesteeringud investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvita · potentsiaalne tootmismaht tähistab hüviste hulka, mida on võimalik toota, kui kõik tootmistegurid on täishõives koormatud · prognoos objektiivsust taotlev hinnang. · progressiivne maks maksumäär sõltub maksustatavast summast
piirkasum – vt jääktulu piirprintsiip – majandusteooria põhiprintsiip, millest lähtudes huvitutakse mitte niivõrd tarbitud ja toodetud hüviste ühikutest kokku kuivõrd viimasest tarbitavast ühikust saadud kasulikkusest (piirkasulikkus) ning viimasest toodetud ühikust (piirprodukt) plaan - ettevõtja tahteavaldus, konkreetne kirjeldus, mida ta soovib saavutada ja kuidas ta teostab oma eesmärgid. plaanimajandus – vt. käsimajandus portfelliinvesteeringud – investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvita potentsiaalne tootmismaht – tähistab hüviste hulka, mida on võimalik toota, kui kõik tootmistegurid on täishõives koormatud prognoos - objektiivsust taotlev hinnang. progressiivne maks – maksumäär sõltub maksustatavast summast projekt – ühekordne konkreetse eesmärgi ja sellega seotud ülesannete elluviimise
seda olema ka teistes liikmesriikides. * Ühine poliitika kolmandate riikide suhtes puudub 66. Mittetariifsed piirangud: füüsilised, tehnilised 72. Kapitali vaba liikumine: eripärad võrreldes ja fiskaalsed tõkked teiste "vabadustega" * Füüsilised tõkked: tollikontroll, teetranspordi · Kapitali liikumine: otseinvesteeringud, litsentsid portfelliinvesteeringud * Tehnilised tõkked: riiklikud regulatsioonid ja · Kõik kapitali liikumise piirangud ja maksepiirangud standardid, diskrimineerivad avaliku sektori tellimused liikmesriikide vahel on keelatud * Fiskaalsed tõkked: erinevad maksumäärad · Kapitali liikumise kitsendused kolmandate riikidega puuduvad · Erandiks enne 1993 kehtinud piirangud:
seotud kogutulu kujunemisega (annetused, pärandused, liikmemaksud, EL-iabirahasid jne). Kapitali- ja finantskonto Kapitalikontol kajastatakse peamiselt immateriaalse varaga seotuid tehinguid (intellektuaalomandi ostmine-loovutamine),võlgade andeksandmisi ja muid kogutulu kujunemisega mitteseotud rahvusvahelisi kapitaliülekandeid. Finantskontol kajastatakse välisinvesteeringuid (otseinvesteeringud, portfelliinvesteeringud). Reservid Reservide all näidatakse keskpanga kulla ja välisvaluutareservi muutumist Eesti rahasüsteemis moodustavad keskpanga valuutareservid Eesti krooni kattevara Maksebilansi ülejääk Maksebilansi ülejääk tähendab, et riigi maksevõime suureneb (pos) Teisalt tähendab ülejääk, et tarbimise ja investeeringute tase jääb tootmise tasemest maha, mis võib viia inflatsioonini (neg) Tööhõivele mõjub ülejääk lühiajaliselt positiivselt (pos)
104) Tulenevalt · Investeerimisobjektist (reaalsed, mitteainelised, finantsinvesteeringus) o Reaalinvesteeringud ehk materiaalsed investeeringud (kinnisvara objektid nagu maa ja hooned, materiaalne põhivara, põhi- ja käibekapital) o Mitteainelised (immateriaalne põhivara st investeeringud tarkvarasse, patentidesse, koolitusse, uurimis- ja arendustööks jms) o Finants ehk portfelliinvesteeringud (aktsiad, väärtpaberid) · Investeerimistegevuse kestusest (lühiajalised, st kuni 1 a ja pikaajalised) · Ettevõtte elutsüklist (ettevõtlusega alustamiseks, kasvu kindlustamiseks jne) · Lõpptulemusest (tootmismahu kasv, toodangu kvaliteeditaseme tõus, säästlikum ressursikasutus jne) · Omandist (erainvesteeringud, riiklikud) · Finantseerimisallikast (omavahendid, laenud, aktsiad)
Otsesed välisinvesteeringud Otseinvesteeringutena käsitletakse Eestis investeeringuid, millega kaasneb investori oluline osalus, mis moodustab 10% või enam ettevõtte aktsia- või osakapitalist. Vastavalt rahvusvahelisele standardile kajastatakse otseinvesteeringutena ka laenusuhteid ja muid rahapaigutusi ettevõtte ja temas olulist osalust omavate investorite vahel, k.a kaubanduskrediit. Portfelliinvesteeringud on üldjuhul väärtpaberiinvesteeringud, mis jaotatakse omandi- ja võlaväärtpaberiinvesteeringuteks. Omandi-väärtpaberiinvesteeringuga ei kaasne olulist osalust. Võlaväärtpaberi-investeeringutena käsitletakse investeeringuid tagatud ja tagamata võlakirjadesse. Kuna Eestis on tuletisväärtpaberite (ostu- ja müügiõigust või -kohustust tõendavate väärtpaberite) osatähtsus väike, käsitletakse neid seni võlaväärtpaberi-investeeringutena.
läheb liisitav vara liisija bilanssi arvele ja ta arvestab sellelt ka kulumit. Selle juures on positiivseks aspektiks vähenev maksustatav kasum, mis tekitab maksukilbi. 81. Mis mõttes erinevad reaalinvesteeringud finantsinvesteeringutest? Reaalinvesteeringute puhul on objektiks mingisugune materiaalne või immateriaalne vara (maa, tehaste sisseseade jne.). Finantsinvesteeringute objektiks on seevastu mitmesugused rahalisi õigusi ja kohustusi sisaldavad lepingud. 82. Mis on portfelliinvesteeringud (tooge ka näide)? Portfelliinvesteeringute eesmärgiks on vaid investeeringult tulu teenimine. Näiteks vähemosaluse ostmine ettevõttes ja ettevõtte (juhtimis)tegevuse mittesekkumine. 83. Võrrelge omavahel erinevaid investeerimisobjekte likviidsuse, tulususe, riski, kulukuse ja keerukuse alusel. Selgub, et kõrgemat likviidsust pakuvad ikkagi vaid väärtpaberid, tulususe varieeruvus on kõikidel investeerimisobjektidel üsna suur, riskantseimateks investeeringuteks on tavaliselt
kogutulu kujunemisega (annetused, pärandused, liikmemaksud, EL-i abirahasid jne) ja mis ei samastu kapitalikontol kajastatavate tehingutega. Kapitali- ja finantskonto Kapitalikonto kajastatakse peamiselt immateriaalse varaga seotuid tehinguid (intellektuaalomandi ostmine-loovutamine), võlgade andeksandmisi ja muid kogutulu kujunemisega mitteseotud rahvusvahelisi kapitaliülekandeid. Finantskonto kajastatakse välisinvesteeringuid (otseinvesteeringud, portfelliinvesteeringud). Reservid - Reservide all näidatakse keskpanga kulla ja välisvaluutareservi muutumist. Maksebilansi defitsiit ja ülejääk Statistiliselt tasakaalustatakse maksebilanss keskpanga reservidega Maksebilansi defitsiit või ülejääk tähendab selle osade (jooksevkonto vm) seisundit Maksebilansi ülejääk Maksebilansi ülejääk tähendab, et riigi maksevõime suureneb Teisalt tähendab ülejääk, et tarbimise ja investeeringute tase jääb tootmise tasemest maha, mis
teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga, on maksebilanss. Maksebilanss jaguneb kaheks: · Ühelt poolt jooksvad tehingud, mida iseloomustab jooksevkonto, · Teiselt poolt finantseerimise allikad, mida iseloomustab kapitali, finantside ja reservide konto. Maksebilansi finantskonto iseloomustab välisinvesteeringute liikumist välisinvesteeringud jagunevad otseinvesteeringud ja portfelliinvesteeringud Eestis on pidevalt olnud suur jooksevkonto defitsiit. See on tulenenud valdavalt negatiivsest kaubandusbilansist ja ka negatiivsest tulude bilansist (eesti residendid on saanud välismaale tehtud investeeringutelt vähem tulu kui välismaised residendid Eestis). Samas on jooksevkonto puudujääki katnud kapitali- ja finantskonto ülejääk ja maksebilanss on tervikuna positiivne. Väliskaubanduse piirangud: · tollimaks - võivad olla tulutollid või kaitsetollid
Väliskohustused mitteresidentide nõuded residentidele; näiteks majandussektorite välisvõlgnevus, mitteresidentide valduses olevad residentide väärtpaberid jne. Põhikaubanduse süsteem kaubad võetakse arvele, kui nad ületavad sisekäibe ehk vaba ringluse piiri. Otseinvesteeringud Eesti maksebilansis investeeringud, millega kaasneb investori oluline osalus (ka laenusuhted ja muud rahapaigutused ettevõtte ning temas olulist osalust omavate investorite vahel) Portfelliinvesteeringud väärtpaberiinvesteeringud, mis jaotatakse omandi ja võla- väärtpaberiinvesteeringuteks ning kajastatakse maksebilansis majandussektorite lõikes Impordilitsents- kvootidest piiravamad ja majanduslikus mõttes õiglasemad. Litsentse müüb või annab valitsus, ning impordi päritolu tavaliselt ei piirata. Jaotamine toimub avalikul või salajasel oksjonil; fikseeritud eelisseisundi alusel; ressursside kasutamise efektiivsuse alusel.
majandustehingud ülejäänud maailmaga, on maksebilanss. Maksebilanss jaguneb kaheks: - ühelt poolt jooksvad tehingud, mida iseloomustab jooksevkonto, - teiselt poolt finantseerimise allikad, mida iseloomustab kapitali, finantside ja reservide konto. Maksebilansi finantskonto iseloomustab välisinvesteeringute liikumist välisinvesteeringud jagunevad otseinvesteeringud ja portfelliinvesteeringud Eestis on pidevalt olnud suur jooksevkonto defitsiit. See on tulenenud valdavalt negatiivsest kaubandusbilansist ja ka negatiivsest tulude bilansist (eesti residendid on saanud välismaale tehtud investeeringutelt vähem tulu kui välismaised residendid Eestis). Samas on jooksevkonto puudujääki katnud kapitali- ja finantskonto ülejääk ja maksebilanss on tervikuna positiivne. Väliskaubanduse piirangud: - tollimaks - võivad olla tulutollid või kaitsetollid
annaabi.ee 
