Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Populatsiooniökoloogia 2017". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
populatsioon, populatsioonid, suremus, sündivusplituud, kandevõime, migratsioon, sündimus, järglased, konkurents, niss, uurimisel, realiseerunud, elustrateegia, reproduktiivne, populatsioonilained, jaotumus, adaptatsioon, ökoamplituud, väljaränne, ajavahemik, emigratsioon, hüpotees, kiskja, saakloom, kasvumudelid, kohastunud, letaalne, stresskeskkonnakaitse korraldamisele. · Käitumisökoloogia (behavioral ecology) · Globaalökoloogia e. Biosfääriökoloogia (ecosystem ecology) ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi (megaökosüsteemi) elukeskkonnana. · Üldökoloogia ökoloogia keskne haru, uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi, kõigil looduse süsteemtasandeil kehtivaid seaduspärasusi. Termin: Möbius 1875, Tansley 1935, Sukatsov 1944, Odum 1959). · Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. · Ökosüsteem süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). · (A. Tansley 1935 järgi) Ö. on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste
ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III
keskkonnakaitse korraldamisele. · Käitumisökoloogia (behavioral ecology) · Globaalökoloogia e. Biosfääriökoloogia (ecosystem ecology) ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi (megaökosüsteemi) elukeskkonnana. · Üldökoloogia ökoloogia keskne haru, uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi, kõigil looduse süsteemtasandeil kehtivaid seaduspärasusi. Termin: Möbius 1875, Tansley 1935, Sukatsov 1944, Odum 1959). · Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. · Ökosüsteem süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). · (A. Tansley 1935 järgi) Ö. on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga
suudab elada · Autökoloogiline amplituud hõlmab parameetri piirkonna, milles organismi elu on mõeldav · Sünökoloogiline amplituud parameetri piirkond, milles organism tegelikult elab · Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis · Fundamentaalne e. põhiniss eluks vajalike tegurite olemasolu · Realiseerunud e. tegelik niss reaalses keskkonnas kujunenud niss · Spetsialistid kindlatele keskkonnatingimustele (kindlale toidule) kohastunud organismid · Generalistid laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutavad) organismid Keskkonna energeetiline iseloomustus: Solaarkonstant - päikesekiirguse hulk kalorites, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1 cm2 suurust pinda 1 minuti vältel eeldusel, et Maa asub Päikesest keskmisel kaugusel (149 000 000 km).
Karnivoorid-lihatoidulised loomad Ökoniss-populatsiooni püsimiseks tarvilike Omnivoorid-kõigetoidulised loomad tegurite olemasolu Autoökoloogiline amplituud-hõlmab Fundamentaalne e põhiniss-eluks vajalike parameetri piirkonna, milles organismi tegurite olemasolu elu on mõeldav Realiseerunud e tegelik niss-reaalses kesk- Sünökoloogiline amplituud-parameetri konnas kujunenud niss Piirkond, milles organism tegelikult elab Populatsioon- rühm üht liiki isendeid, kes Spetsialistid-kindlatele keskonnatingi- elavad koos samal ajal samas paigas. mustele kohastunud organismid (liigi eksisteerimise elementaarvorm, Generalistid-laia ökoamplituudiga vabalt ristuvate isendite kogum,teistest organismid rühmadest ruumiliselt eraldatud)
1. Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Ökoloogia mõiste – Ökoloogia uurib elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia teadusharud Autökoloogia (organismiökoloogia) – uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid Demökoloogia (populatsiooniökoloogia) – uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Sünökoloogia (koosluste ökoloogia) – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid
Salumetsa toiduvõrgustik: Arukask A kasevaksik H metsvint kährik hunt Harilik vaarikas A võrgendikoi H - ööbik mäger rebane kassikakk Salusammal A põder H Harilik tamm A pähklikärsakas H sinitihane kährik metssiga 3. loeng Populatsiooni iseloomustavad: Arvukus/tihedus indeks isendite arv teatud alal (loendatakse isendeid, püütakse, proovialad) Levik piirid, milles populatsioonid elavad Sündivus/suremus, sisse-/väljaränne Allelopaatia keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud Amensialism üks liik surub teise maha aga kasu ise ei saa Protokooperatsiooni mõlemale kasulik aga mitte vajalik Mutualism mõlemale kasulik ja vajalik Organisme looduses mõjutavad: Abiootiline ehk eluta keskkond Biootiline ehk elus keskkond Teised organismid ja esmajärjekorras nende enda liigikaaslased
Gaia hüpotees poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism Kõikide elusorganismide ühised tunnused 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed Aatom - molekul(vesi) - makromolekul(valk) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele. Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, st keskkond * Päikesevalgus * Temperatuur * Sademed * Tuul * Happesus (pH) * Toitainete sisaldus * Veereziim * Rõhk * Tuli Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted * Sümbioos * Kommensalism
vahele. Ülemine taluvuslävi- teguri maksimaalne intensiivsustase, mille tõustes organism hukkub. Alumine taluvuslävi- teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub. Ökoloogilise teguri optimum- teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam.] 8. Darwini postulaadid: · Populatsiooni sees esineb individuaalset muutlikkust · See muutlikkus on osaliselt päritav · Iga populatsioon oleks võimeline hõivama kogu Maa, kui kõik indiviidid jääksid elama ja annaks maksimaalse arvu järglasi · Erinevatest indiviididest jääb järgi erinev arv järglasi. See kandub edasi läbi põlvkondade · Järglaste arv sõltub olulisel määral indiviidi omaduste ja keskkonnatingimuste interaktsioonidest 9. Mis on fitness (ökoloogias)? Fitness ehk kohanemus. Suurema kohanemusega isendid annavad rohkem järglasi kui populatsiooni keskmine isend. 10
Seen saab taimelt orgaanilisi aineid. Seen varustab taime vee ja mineraalsooladega. Kommensalism. Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjulik. Parasitism. Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Kisklus. Röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Konkurents. Sama või erinevat liiku organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Populatsioon... - Mingil maa alal elavad ühe ja sama liigilised isendid moodustavad populatsiooni. ·Ühes ökosüsteemis on palju populatsioone. ·Ühe liigi erinevad populatsioonid on eraldatud geograafilise takistusega ja ei saa vabalt ristuda. Populatsioonide arv näitab kui mitu erinevat populatsiooni antud ökosüsteemis leidub. Populatsiooni arvukus- ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Arvukust reguleerib... ·sisefaktorid-konkurents, migratsioon ·välisfaktorid- haigustekitajad, kisklus
keskkonna varieerumine Ökoloogilised tegurid: Abiootilised ( elutu keskkonna) tingimused: - Füüsikalised( valgus, temperatuur, gravitatsioon, rõhk, tuli, hoovused) Ja - keemilised( niiskus, ph-tase, atmosfääri gaasid, soolsus, toitainete sisaldus) keskkonnatingimused Biootilised ( elukeskkonna) tingimused: - Teised liigid( kirkjad, parasiidid, konkurendid, mutualistid, saakloomad) - Liigikaaslased(Paaritumispartnerid ja järglased,sotsiaalne rühm) TALUVUSALA: Ökoamplituud teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada. Autökoloogiline amplituud hõlmab parameetri piirkonna, milles organismi elu on mõeldav. Sünökoloogiline amplituud parameetri piirkond, milles organism tegelikult elab. Ökoniss Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu( ökoamplituudise vahemik). Liigi koht ökosüsteemis Fundamentaalne e
metoodika alusel. · Analüüs teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. · Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. 3. Bioindikatsioon Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena.
6. Koostage kolmelüliline kiskahel kodumaistest liikidest. (Fütoplankton)-koger-ahven-haug 7. Võrrelge kisklust ja herbivooriat. Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe, herbivooria aga taimtoidulise looma- ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. St kiskjad söövad teisi loomi, aga herbivoorid taimi. 8. Tooge näiteid looduses esinevatest konkurentsivormidest, mis inimese puhul on minetanud oma tähtsuse. Inimese puhul on minetanud oma tähtsuse näiteks konkurents toidu pärast, sest enamik toiduaineid on suurtes kogustes poest saada ning enam ei ole sellel suurt konkurentsi. 1.3 Ökosüsteemid 1. Millist isendite rühma nimetatakse populatsiooniks? Populatsiooniks nimetatakse ühisel territooriumil samal ajal elavaid ühe liigi isendeid. 2. Selgitage populatsiooni arvukuse ja tiheduse mõistet. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv ja populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. 3
suurenemine defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri maksimumi ja antud väärtuse vahega. 24) Eurütoop-elupaika vähevaliv(organism). Eurübiont või ka kosmopoliit. Stenotoop-elupaigatruu, kindlattüübilist elupaika valiv, kindlas bitoobis elutsev (organism) e. stenobiont. 25) bioindikatsioon-keskkonnaseisundi ja olude muutumise isel. Organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste põhja. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon. A)otsene bioindikatsioon ehk otseindikatsioon B)kaudne bioindikatsioon ehk kaudindikatsioon. Bioindikatisoon- nim keskkonnamuutuste avastamist ja jälgimist organismide abil. Bioindikaatorid-väljendavad keskkonas toimuvaid muutusi ning aiotavad selgitada füüsikaliste ja keemiliste keskkonnamuutuste tähendust ökosüsteemides. Bioindikaatorid võivad olla keskkonnatingimustele tundlikud liigid, nt: samblad, samblikud, põhjaloomastik,
kontinendil) koos eksisteerivad liigid omavahel suguluses. Kui liigid on lähisugulased, on tegemist väikese fülogeneetilise mitmekesisusega ehk fülogeneetilise klasterdumisega. Kui liigid on omavahel kaugelt suguluses, on fülogeneetiline mitmekesisus suur ehk fülogeneetiline struktuur on hajutunud. Funktsionaalne mitmekesisus - süsteemid koosnevad väga erinevatest algosadest, milleks ökosüsteemi puhul on mingi populatsioon või isend, kõik nad täidavad mingit rolli. Liigifond - Kooslusesse saavad sisse levida vaid need liigid, mis suudavad selles koosluses elada, neile on sobivad keskkonnatingimused ning nad on ümberkaudu olemas ja nende teel pole ruumilisi takistusi. Sellised liigid moodustavad liigifondi. Elupaiga ja liigi soodne seisund (1) Loodusliku elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida
teguriteks. Nende hulgas võib eraldi välja tuua inimtegevuse mõju, mida nimetatakse antropogeenseks teguriks. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. (Sümbiondid on nt liblikõieline taim ja mügarbakter.) Eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu, nimetatakse kommensalismiks. (Kommensiaalid on nt inimese soolestikus elavad bakterid.) Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Kasu saav liik on parasiit ja kahjustatav liik peremees. (Parasiidid on nt sääsed, kirbud, täid, kellele on peremeheks inimene.) Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad e. karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas võib karnivoor ka ise olla mõne teist liiki
Ökoloogia Ecology teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend liik populatsioon kooslus ökosüsteem populatsioon sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus kõik liigid!! ökosüsteem kõik liigid+eluta kk sfäär kiht, ring ümber millegi bio elus v eluga seotus atmosfäär õhk ümber maa litosfäär vesi ümber maa pedosfäär kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi.
saba tuulutavad ning jahutavad keha; koerad lõõtsutavad; higistamine. · Kuidas on loomad kohastunud põhjapoolsete alade talveperioodiga? Talveuni, talveuinak, paksem karv, söögivarude kogumine... 6. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed). 1. biootilised eluslooduse tegurid nt liigikaaslased, kisklus, parasitism, konkurents, sümbioos 2. abiootilised eluta looduse tegurid nt päikesekiirgus, tuul, sadamed, temperatuur 3. antropogeensed inimtegevusest tulenevad tegurid nt keskkonna saastamine, metsade hävitamine, soode kuivendamine, salaküttimine 7. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid (parasitism, sümbioos, mutualism, kisklus, herbivooria, kommensalism); too näiteid. 1. parasitism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele
elusorganismide vaheliste seostega. Keskkonnakaitse Meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. 2.Biootilised ja abiootilised keskkonnategurid, näited. Abiootilised tegurid Oleluskeskkond (õhk, vesi muld), kliima (soojus- ja valguskiirgus, sademed). Biootiliste tegurid Avalduva teiste organismide mõjus. Biootilised suhted, suhted organismide vahel 3.Organiseerituse tasemed: biosfäär, bioom, kooslus, populatsioon. Biosfäär Kõige suurel ökoloogiline süsteem. Hõlmab kõike elusat vees, õhus ja maismaal. Biosfääri siseneb päikeseenergia, tänus millele on elu Maal võimalik. Seosed toimivad toiduahelate ja aineringete näol. Bioom Biosfäär jaguneb vööndite kaupa bioomideks: tundra, stepp, kõrb jne. Kooslus Teatud ühetüübilist maa-ala asustav omavahelistes seostes olevate liikide kogum. Näiteks kõik elusorganismid mõnes metsas, järves või rabas
eskaleerumist? Konfliktianalüüsi esimene etapp on igal juhul konflikti kirjeldus. Selle juures on esmased järgmised asjaolud: 1. Mis sündmuse/protsessi/vaidlusega on tegu, 2. Kuidas on konflikt arenenud? Kronoloogia. 3. Kontekst, taustainfo. 4. Huvirühmad, nende seisukohad, (eel)arvamused ja läbisaamine teiste huvirühmadega. 5. Mis määrab konflikti edasise arengu, milline on tõenäoline areng? 6. Kui avalik on konflikt, millise ulatusega ta on, kui politiseeritud ta on? 5. Väikesed populatsioonid, molekulaarsed meetodid, populatsiooni elujõulisuse analüüs Mõisted: Keskkonna kandevõime elupaiga omadus, mille puhul hoiavad paljudes kooslustes elavad kiskjad oma saakloomade arvukuse madalamal, kui ressursid võimaldaksid. Populatsiooni juurdekasvukiirus isendite arvukuse tõus populatsioonis teatud ajavahemiku jooksul. Allee efekt populatsiooni kasvukiiruse suurenemine populatsioonitiheduse kasvades. Enamasti
Bioindikaatorid reageerivad keskkonnamuutustele kiiresti ja alati ühtemoodi. Neil on keskkonnatingimustest selgesti äratuntav positiivne või negatiivne sõltuvus. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Bioloogiline aineringe b. aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad seda mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineiks, millest hiljem tekib uus elusaine. Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku-, fosfori- ja väävliringe. Bioloogiline (biokeemiline) hapnikutarve (BHT) veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate
hankimine kergem, aga erinevalt kiskjatest peavad nemad oma seljataguse pärast muretsema, kiskjad selle pärast enamasti kartma ei pea, et nad saagiks võivad langeda. 8. Tooge näiteid looduses esinevatest konkurentsivormidest, mis inimese puhul on minetanud tähtsuse. Toidu pärast konkureerimist pole (nt. toidu pärast konkureerivad aga erinevad taimed tänapäevalgi). Õpik lk. 21 1. Millist isendite rühma nimetatakse populatsiooniks? Populatsioon on ühist territooriumi(levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum. 2. Selgitage populatsiooni arvukuse ja tideduse mõistet. Populatsiooni arvukus on ühe populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus on ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. 3. Iseloomustage ökosüsteemi struktuuri. Produtsendid Konsumendid Destruendid
välistegurid. Olulised tunnused • sagedus • tugevus • regulaarsus • juhuslikud häiringud - maavärinad, komeedid, põlengud jpt • regulaarsed häiringud- inimtekkelised (niitmine, kündmine), põlengud (teatud tüüpi), sügistormid, kevadised üleujutused jpt ohustatus - väljasuremisrisk, tõenäosus välja surra. suktsessioon - Erinevate koosluste vahetumine ajas (samas kohas). haruldus - a) Looduslikult väike levila (näiteks endeemid) b) Väike populatsioon c) Spetsialistliigid (haruldased liigid)- väikese levilaga, väikese populatsiooni suurusega, kitsa elupaiganõudlusega (spetsialistliigid) kliimakskooslus - Kliimaks ehk lõppkooslus (ka püsikooslus) on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Punane nimestik - a) Aitab välja selgitada enam tähelepanu vajavaid liike, b) informeerib ajas toimuvatest muutustest liikide seisundis.
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-,
Kõikide sidemed kõikidega. Jaguneb: a) Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia b) Autökoloogia (isendi/organismi tasandil) c) Demökoloogia (populatsiooni tasandil) d) Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil) e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism Genet on ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond, mille moodustavad organismid või kännised. Genetit moodustavatel organismidel on üks sama genotüüp. Genet koosneb paljudest enam- vahem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid). Ramet on haruorganism, geneti või kännise iseseisev või suhteliselt iseseisev osa.
19. Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. Mudelil sooritatakse katseid. 20. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse,ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul kakäitumise jm.) põhjal. 21. Bioindikaator Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. 22. Liik bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus. Teise rühma kuuluva liigiga ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Erineb igast muust liigist mitme tunnuse poolest, vahepealsied vorme pole, või on väga vähe. 23. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. 24. Biotsönoos (kooslus) elukooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega ala elavate organismide kogum
· Analüüs seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. 1)kvalitatiivne koosluse liigilise kooseisu tuvastamine; 2)kvantitatiivne liikide ohtruse, asustustiheduse v. biomassi tuvastamine · Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide (bioindikaator) ja nende tunnuste põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Jaguneb: 1)otsene bioindikatsioon; 2)kaudne bioindikatsioon 14. Mõisted Liik bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus(takson), on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid, kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodust org osad, mis on natuke, pooleldi või täiesti iseseisvad. Nt liivtarna elu. Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid ökoloogiliselt käituvad kui eraldi organismid. Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum. Panmiktiline populatsioon vabalt(ilma ristumisbarjäärideta) ristuvate isendite kogum. Mingit liiki isendite kogum mingis kohas mingil ajal. Kooslus community. Koosluse moodustavad koos eksisteerivad populatsioonid. Enamasti on mõistlik ja vajalik neid kooslusi piiritleda taksonoomiliselt või funktsiooni järgi. Linnukooslus, seenekooslus taksonoomilised. Primaarsete produtsentide kooslus, kiskja kooslus funktsiooni järgi kooslused. Ökosüsteem Esimesena kasutas seda sõna Tansley 1935
Sünökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nendedünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega. 2. Ökoloogiliste tasemete hierarhia Rakk=>kude=>organ=>organsüsteem=>organism=>populatsioon=>kommuun/ühiskond=>ök osüsteem=>maastik=>bioom=>ökosfäär. 3. Selgitage populatsiooni mõiste erinevaid aspekte. Populatsioon: rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Funktsionaalne aspekt, geneetiline aspekt, territoriaalne aspekt. Eristub geograafiline ja ökoloogiline populatsioon. Liigi mõiste on inimese jaoks- looduses eksisteerivad populatsioonid. 4. Ökoloogiliste tegurite liigitus Biootilised(liigisisesed ja liikide vahelised) ja abiootilised(klimaatilised, edaafilised jne,); Looduslikud ja antropogeensed, Maa rütmidega seonduvad: esmasperioodilised,
Selgita milles see suhe seisneb ja too näiteid. · Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooselu (puu ja seen) o eksosümbioos organismide vaba kooseluvorm (sipelgad ja lehetäid) o endosümbioos üks organism elab teise kehas (sisemuses) (bakterid) · Kommensalims eri liiki organismide kooselu, mis ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. (inimese soolestikus bakterid, samblikud puu küljes) · Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. (puud, rebane ja hunt) · Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik (sääsk, kirp, lutikas) · Kisklus röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe (ristämblik ja toakärbes) · Herbivooria taimetoidulise looma ja taimeliigi vaheline toitumissuhe (lehetäi, metskits) Herbivoor osa taimtoidulisi loomi toitub üksikutest taimeliikidest, teised aga pole toidu
Biotsönoos ja biotoop on b-s aine- ja energiavahetuse kaudu vastastikuses funktsionaalses sõltuvuses. B. on ökosüsteemi erijuht, mille territoriaalse ulatuse määravad taimekoosluse e. fütotsönoosi piirid. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Biokeemiline (bioloogiline) hapnikutarve (BHT) veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud (kohanenud) mikroobidel kulub ühes liitris oleva org. aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega
Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas elukooslust ja selle abiootilist keskkonda Bioom: saransed ökosüsteemid üle maailma 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver,
need ka tegelikult isendeid ja liike sisaldavad. Ökoloogia piirteadused on: Ökomorfoloogia: uurib organismide väliskuju sobivust tema keskkonnaga. Ökofüsioloogia: uurib organismide talitluse (ainevahetuse, meeleelundite jms) sobivust keskkonnaga. Käitumisökoloogia: uurib loomade käitumist, selle evolutsioonilist kujunemist ja sobivust keskkonnatingimustega. Evolutsiooniline ökoloogia: uurib organismide liigisiseste ja liikidevaheliste suhete evolutsioonilist kujunemist (parasiitlus, konkurents, kiskja-saaklooma suhted jms.). Paleoökoloogia: uurib ökoloogilisi seoseid möödunud aegadel Maastikuökoloogia: uurib koosluste vahelisi interaktsioone mosaiiksel maastikul. Ökosemiootika: uurib inimese ja looduse suhteid kultuuri tasandil. Ökotoksikoloogia: uurib keskkonnamürkide mõju organismidele ja ökosüsteemidele. Keskkonnaökoloogia: uurib inimtegevuse mõju looduskeskkonnale. 2. Mis moodustab organismi keskkonna?
annaabi.ee 
