worldmapcenter.com/tag/blank-outline-map-of-the-world/ Homer Simpsoni päevane toidukogus Maailma rahvaarv kasvab. Kas tulevikus suudetakse toota rohkem toiduaineid kui praegu? http://www.infographicslibrary.com/wp-content/uploads/funny/2011/11/diet-of-homer- simpson-funny-infographic-575x431.png Mis harudeks jaguneb põllumajandus? TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS · Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, · Veised piimakari, lihakari, rukis jt tööloomad · Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt · Sead · Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill · Lambad villa- ja · raps, õlipalm, maapähkel jt lihalambad · Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet · Linnud kanad, kalkunid,
1.2. PÕLLUMAJANDUSEST JA TOIDUTOOTMISEST SÜSTEEMSELT TOIDUTOOTMINE TOIDUKAUPADE VOOD MAAILMAS Kuidas jaotatakse põllumajandus tootmise eesmärgist lähtuvalt? Omatarbeline Kaubaline põllumajandus põllumajandus põllumajandussaaduste ja põllumajandussaaduste ja loomade kasvatamine oma loomade kasvatamine tarbeks. müügiks. · Omatarbelist ja kaubalist põllumajandust esineb kõikides riikides. · Arengumaades on siiski ülekaalus omatarbeline, arenenud riikides kaubaline põllumajandus. http://www.ecodids.com/l%E2%80%99agriculture-extensive/ https://carmenwiki.osu.edu/display/hdfs361sp20119489/Agricult Mis on ekstensiivn
Põllumajandus 05.09 · Põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast, kuid põllumajanduses annab vähem kui 5% maailma SKP-st; · 31% maaakera maismaast on kasutatav põllumajanduses, põllumaad on siiski vaid 10%; · Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, kuid nad tarbivad poole maailmas toodetud toidust; · Maailmas on ligi miljonit nälgivat või alatoidetud inimest, ületoitunud inimesi on pool miljonit. Taimekasvatus · Teraviljad · Mugulviljad (kartul, bataat) · Õlikultuurid · Suhkrukultuurid · Mõnukultuurid (kohv, tee) · Söödakultuurid (juurviljad, põldhein) · Kiukultuurid · Köögiviljad · Puuviljad Loomakasvatus · Veised piimakai, lihakari, tööloomad · Sead · Lambad villa- ja lihalambad · Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt · Karusloomad, polaarrebasedm naaritsad jt. · Muud loomad, hobuses, kaamelid jt. · Siidiussikasvatus · Mesindus Mis näitajatega iseloomust
Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. Mulla degradatsioon ehk mulla degradeerumine on mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise, mõningate ainete eemaldumise ning tallamisetagajärjel[1].Sooldumise vältimiseks tuleb mulda korrapäraselt niisutada ja see suure koguse veega läbi pesta. TOIDUAINETÖÖSTUS tööstusharu, mis tegeleb põllumajandus-, jahindus ja kalandussaaduste töötlemisega inimtoiduks Põllumajandus jaguneb: Taimekasvatus Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, rukis jt Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvillraps, õlipalm, maapähkel jtSuhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeetMõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt Söödakultuurid: juurviljad, põldhein Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt ja loomakasvatus Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja
II KURSUS I teema KORDAMINE PÕLLUMAJANDUS. 1. Põllumajanduse tähtsus. Toiduprobleemid maailmas. põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast, kuid põllumajandus annab vähem kui 5% maailma SKP-st; 31% maakera maismaast on kasutatav põllumajanduses, põllumaad on siiski vaid 10%; Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, kuid nad tarbivad poole maailmas toodetud toidust; Maailmas on ligi miljonit nälgivat või alatoidetud inimest, ületoitunud inimesi on pool miljonit. 2. Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid. Selgita ka Eesti näitel. Looduslikud tegurid Kliima: temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus. Reljeef: nõlva kalle ja avatus. Mullad 3. Vegetatsiooniperiood. Parimad mullad. Parimad mustmullad rohtlates ja pruunmullad leht- ja segametsavööndis Inimtegevuse tagajärg- erosioon, sooldumine (Liigne kastmin
• SUUR TOOTMISPIND – KEERULINE KONTROLLIDA TOOTMISPROTSESSI MAARESSURSID MAAKERA PINDALA ON 510 MILJ. KM ², SELLEST ON MAISMAAD 149 MILJ. KM² MAAKERA IGA ELANIKU KOHTA ON 2 HA MAISMAAD 1/3 MAISMAAST ON KÕRBED, POOLKÕRBED, 1/4 MAISMAAD KATAVAD SISEVEED, IGILUMI JA IGIJÄÄ, 3% MAISMAAST ON TEEDE JA EHITISTE ALL 1/4 MAISMAAST ON METSADE ALL 1/3 MAISMAAST ON PÕLLUMAJANDUSLIKULT KASUTATAV PÕLLUMAJANDUSLIK MAA 31% ON PÕLLUMAJANDUSLIKKU MAAD MAISMAAST 10% HARITAV MAA 21% ROHUMAAD PÕLLUD LOOD.-D NIIDUD, LUHAD ISTANDUSED LOOD.-D KARJAMAAD KULTUURROHUMAAD ROHTLATES KUIVROHTLATES NIISKETES SAVANNIDES KUIVSAVANNIDES LÄHISTROOPIKAS MÄGINIIDUD VIHMAMETSADES TUNDRAS PÕLLUMAA OSAKAAL ON SUURIM EUROOPAS – 30% VÄIKSEIM ON PÕLLUMAA OSAKAAL AUSTRAALIAS- OKEAANIAS – 5% KOOS ROHUMAADEGA ON PÕLLU-MAJANDUSLIKKU
loomakasvatusmajand. Aastaringselt söödetakse looduslikul karjamaal. Iseloomulikud Austraaliale, USA, Lõuna-Aafrika 5) Istandus taimekasvatusmajand, mis tegeleb troopiliste kultuuride (tee, kohvi, kakao) kasvatamise ja esmase töötlemisega. Peamiselt ekspordiks. Kasvatatakse ühte kultuuri (monokultuur) ja kasutatakse odavat tööjõudu. Iseloomulikud lähis- ja ekvatoriaalvöötme riikidele (arengumaad) 3. Millised on niisuguste oluliste kultuurtaimede nagu - nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamised kasvatuspiirkonnad ja nende eksportijad. Nisu wheat paras- ja lähistroopilise kliimavöötme steppies ja preeriates. Suurimad tootjad Hiina, India, USA joon: Nisukasvatuspiirkonnad Riis (rice istutatakse vette) Lõuna-Aasia (eriti hästi Kagu-Aasia mussoonklima. 2-3 saaki aastas. Aasia annab 90 % maailma riisitoodangust. Suurimad tootjad Hiina, India. Suurimad eksportijad Tai (Hiina polegi, sööb ilmselt ise ära), India, USA
Arenenud riikides, kus põllumajanduses kasutatakse kõrgtehnoloogia saavutusi, on selles sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist (Suurbritannia 1%, Rootsi 2%). Arengumaades leiab põllumajanduses rakendust valdav osa tööealistest elanikest, tööd tehakse endiselt käsitsi või loomade abil algeliste põllutööriistadega (Angola 85%, Etioopia 80%) 2. Põllumajandus ja selle jagumine taime- ja loomakasvatuseks Taimekasvatus: teraviljad (nisu, riis, maid, oder, hirss, rukis jt) mugulviljad (krtul, bataat, maniokk, jamss jt) õlikultuurid (sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel jt) suhkrukultuurid (suhkruroog, suhkrupeet) mõnukultuurid (kohv, tee, koka, kakao jt) söödakultuurid (juurviljad, põldhein) kiukultuurid (puuvill, lina, kanep jt) köögiviljad (tomat, kurk, kapsas, salat jt)
Geograafia Energia majandus Milleks ma kasutasin elektrit? *söök *jook *kooli sõitmine Erinevate energiaressursside osakaal tänapäeva energiamajanduses muu 2% vee energia 5% gaas 20% tuumaenergia 5% tahked kütused 20% nafta 40% Nafta ammutamine,transport ja töötlemine Miks valitsevad rahvusvahelised firmad ja naftatööstuses? OPEC-organisatsioon,mis kontrollib maailma nafta hindasid ja tootmist. Tahked kütused · Kivisüsi · Pruunsüsi · Põlevkivi · Turvas Kivisüsi: · Venemaa · Hiina · Ameerika Ühendriigid · India · Lõuna-Aafrika Söe tootmine karjääris Eelised:Suured pinnad,väikesed kulutused Miinused:Looduskeskkond saab kannatada,põhjavee reostamine,ülejäägi kogunemine Allmaa kaevandused Eelised:Ei riku loodusmaastikku,saab kätte sügavamaid kihte Miinused:Varisemisoht,tervist kahjustav,põhjavee reostus V
Põllumajanduse mõju keskkonnale Koostaja: Ülle Liiber Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Avaldatud Creative Commons litsensi „Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Terry Sohl , U.S. Geological Survey Põllumajandusliku maa suurenemine – loodusliku mitmekesisuse vähenemine • Linnastumise, teedeehituse ja metsade lageraie kõrval on põllumajandus üks peamisi maastike muutjaid. • Põllumaade laienemisega kaasneb loodusliku mitmekesisuse vähenemine. • Selle tagajärjel halvenevad ökoloogilised tingimused. • Looduslik taimkate säilib vaid majan
värvatud lepingutöölised. Arengumaades on praegugi palju istandusi. Spetsialiseeritud suurtalu – moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne). Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, nende arv kasvab ka Jaapanis, arengumaades leidub neid veel vähe. 54. teab oluliste kultuurtaimede: nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamisi kasvatuspiirkondi ja eksportijaid; Nisu – Jõudis kõigepealt Kreekasse, Küprosesse ja Egiptusesse. Nisu kasvatatakse 67°põhjalaiusest (Norra, Soome, Venemaa) kuni 45° lõunalaiuseni (Argentiina, Tšiili). Suurimad tootjad on Hiina, India, Venemaa. Mais - Kesk-Ameerikast hakkas levima Põhja-Ameerikasse ja Lõuna-Ameerikasse, hiljem Euroopasse. Harilik mais on valgusnõudlik ja soojalembeline taim ning seda
inimeste osatähtsusega SKT-s. Arenenud riikides (kõrgtehnoloogilistes) on põllumajanduse sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist. Arengumaades on sektoris hõivatud enamus töötajaist, tööd tehakse endiselt käsitsi või loomade abil algsete põllutööriistadega. MAAILMA MAAKASUTUS: 1. kõlbmatu, vähekõlblik, rikutud maa- 19% 2. Teed ja ehitised- 3% 3. Siseveekogud, liustikud- 20% 4. Metsamaa- 27% 5. Põllumajanduslik maa- 31%, Haritav maa- 10%, rohumaa 21% Kõige üldisemalt jaotub põllumajandus kaheks: 1. elatus e. Naturaalmajanduslik (omatarbeline)- põllusaadused ja loomad vaid oma pere toitmiseks 2. Turumajanduslik (kaubaline)- eesmärk toodangu müük Nüüdisajal on enamiku riikide põllumajandus spetsialiseerunud ja seega kaasatud maailmamajandusse. Spetsialiseeritud kaubaline põllumajandus annab peamise osa maailma põllumajandustoodangust. Agrokliimavöötmed
4 Arktilise kliima vööde põllumajandus võimatu. Lähisarktilinekllima tundrakarjamaad, põdrakavsatus. Öökülma taluvad kultuurtaimed. Parasvöötme kliimavööde põllumajanduslikku maad kõige rohkem. Põhjapoolkeral ülekaalus maismaa. Lõunapoolkeral ookean. Vähe põllumaad okasmetsavööndis (jahe, lühike suvi). Lehtmetsa- ja rohtlavööndis kasvatatakse nisu, rukist, otra, kaera, kartulit, köögivilja, söödajuurvilja. Lähistroopiline kliimavööde põllumaad palju, selle kvaliteet sõltub sademete hulgast. Seal tegeldakse sega põllundusega (oliivipuud, tsitrulised, viinamarjad). Kuiv lähistroopilistel aladel puuvillapõõsaid. Mussoonkllima aladel riis, teepõõsad, tsitrulised, õlitaimi, nisu, mais, tubakas. Troopika vööde temperatuur kõrge, ööpäeva temperatuuri kõikumine suur, sademeid vähe. Kasvatatakse datlipuid, kohvipuud, suhkruroogu. Kõrbealad
Ingrid Lembavere Konspekt Põllumajandus ja toiduainetööstus Maailma toiduprobleemid. Näiteks Aafrikas ja Aasias on põuaperioodid, mis pidurdavad tootmist. Nälga võib põhjustada ka külmast suvest tulenev ikaldus. Rikastes riikides ületootmine, arengumaad ei suuda osta arenenud riikides toodetud toitu - suletud nõiaringis. inimtegevusest tekkinud mulla vaesumine, maade järkjärguline kõrbestumine, mulla erosioon, eestis soostumine. Peamised toiduainete tootjad maailmas: Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna- ja Vahemeremaad (suur toiduainete ülejääk) Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid. 1.Looduslikud teguridKliima:temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus. Reljeef: nõlva kalle ja avatus. Mullad. 2. Majanduslikud tegurid Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 3. Sotsiaal-kultuurilised tegurid Maaomand, pärim
ESMASEKTOR PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED. Põllumajandusliku tööga elatab end umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (pea kolmandik maismaast): · haritav maa (enamjaolt põldude, istanduste all) · looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad). Põllumajanduse struktuur sõltub: · looduslikest tingimustest · sotsiaal-majanduslikest suhetest · ajaloolise arengu iseärasustest · rahvuslikest traditsioonidest Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st.
Loodusvarad ja nende kasutamine 1. Põllumajandus ja toiduainetööstus Põllumajandust mõjutavad suurel määral looduslikud tegurid (kliima, mullastik, reljeef). Raske prognoosida lõpptulemust. Pikk tootmisperiood investeeringute ja kasumi vahel on suur ajavahe. Tootmispind keeruline kontrollida tootmisprotsessi. Peamine ressurss ja tootmisvahend on maa. Põllumajanduslik maa: 1) Haritav maa · Põld · Istandus, aiand 2) Rohumaa Haritava maa hulk piirkonniti õp lk. 86 PÕLLUMAJANDUSLIKUD TEGURID: 1) Looduslikud tegurid · Kliima määrab vegetatsiooniperioodi ehk kasvuperioodi. Eestis on vegetatsiooniperiood kuni neli kuud. Vegetatsiooniperioodi saab kiirendada kasvuhoone abil. Soojushulk hinnatakse aktiivsete temperatuuride summaga. Ööpäevane temp. peab olema üle 10 kraadi. Niiskusolud loevad palju
Avaldatud Creative Commons litsensi ,,Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Maailma metsatööstus Koostaja: Ülle Liiber Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Ü. Liiberi foto 2011 - rahvusvaheline metsa-aasta Mida on kujutatud rahvusvahelise metsa-aasta logol? Miks üldse on kuulutatud üks aasta "metsa- aastaks"? http://ecojesuit.com/accelerated-loss-rates-and-a-few-success-stories-2011-is-the-international-year-of-forests/719/ Kui poleks metsa, poleks ka metsatööstust ... · Metsad katavad maismaast 31%, so 4033 mln ha. · 93% metsadest on looduslikud ja 7% istutatud. · Igal aastal väheneb mets
ESMASEKTOR PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED. Põllumajandusliku tööga elatab end umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (pea kolmandik maismaast): · haritav maa (enamja olt põldude, istanduste all) · looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad). 1 · Põllumajanduse struktuur sõltub : · · looduslikest tingimustest · ajaloolise arengu iseärasustest · sotsiaal-majanduslikest suhetest · rahvuslikest traditsioonidest · · Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste
kadudega. Soojushulga järgi eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvööde. · Jahedas parasvöötmes, kus vegetatsiooniperiood kestab vaid 3-5 kuud, levib looduslikult okasmets. Suvi on lühike ja jahe, talv külm ja pikk. Põllumajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllumajandusega tegelemist. Sellistes olukordades saab kasvatada mitmeid teravilju, nagu rukist, kaera ja otra, kartulit ja köögivilja, lina ja rapsi. · Mõõdukas parasvöötmes, kus vegetatsiooniperiood pikkus on viis kuud või enamgi, eristatakse omakorda kolme valdkonda. Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad peale teraviljade hästi ka istanduste põhikultuurid (sõstrad ja õunapuud). Mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vajavad kuivendamist. Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele
Loodusgeograafia ja nende kasutamine I Maa kui ressurss. Põllumajandus 1.Maailma maakasutus Põllumajandu slik maa(1/3 maast) Haritava maa hulgast sõltubki Haritav maa looduslik millise tootmisvormi valime ja rohumaa Kui odav või kallis tuleb see tootmine. õp lk 86 diagramm. Kui maad on vähe tuleb valida intensiivne põllumaj. aga kui on palju siis võib mõelda ekstensiivsele põllumaj. Istandus Põllumaa ehk põld(iga aasta tootmisele. (mitmeaastane)
Agrokliimavöötmed Eristatakse aktiivsete temperatuuride summa alusel. 1) Arktiline kliima igasugune põllumajandus võimatu. 2) Lähisarktiline kliima kasvatatakse põhjapõtru ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuurtaimi (redis, oder). 5 3) Parasvööde põllumajanduslikku maad on kõige rohkem, see paikneb enamjaolt põhjapoolkeral. Kasvatatakse teravilja (nisu, rukis, oder, kaer), kartulit, köögivilja, söödajuurvilja. Loomakasvatajad peavad talveks lautu ehitama ja sööta varuma. 4) Lähistroopiline kliimavööde temperatuur ja sademete hulk aasta jooksul muutub suures ulatuses. Põllumaad on palju, kuid selle kvaliteet on sõltuv sademete hulgast. Nendel aladel tegeletakse segapõllundusega. Seal kasvatatakse oliivipuid, tsitrusi, viinamarju, puuvillapõõsad, riis, teepõõsas ja ka parasvöötme kultuure(nisu, mais, tubakas).
I Põllumajandus o Siseturule või ekspordiks Maakasutus (õp lk 85) o Värkeslt turule või tööstusele tooraineks Põllumajanduslik maa jaguneb: Valitsuse poliitika o Haritav maa o Tollipoliitika Põllumaa (viljapõld) Impordil tav. maksud, maavarade Istandus (õunaaed) puhul ka ekspordil o Looduslik rohumaa (hooldatakse nt. o EL teraviljal liikuv tollimaks (sõltub karjamaa) maailmaturu hinnast) Haritavat maad vähe inimese kohta Ida- o Toetused e
Turism maailmas Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt Koostaja: Ülle http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Liiber Avaldatud Creative Commons litsensi „Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Terry Sohl , U.S. Geological Survey Turistide arv kasvab väga • kiiresti Turism on viimase 50 aasta jooksul tohutult laienenud ning muutunud ülemaailmseks tööstuseks. • Rahvusvaheliste turistide arv kasvab 2020. aastaks 1,6 miljardini, millest 1,2 miljardit on regioonisisesed ja 0,4 miljardit on kaugreisijad. mlr Lä
PÕLLUMAJANDUS 1. Mis ajast ja mis piirkonnast pärinevad arvatavasti maailma esimesed põllud? 8000 eKr, Karacadagis (tänapäeva Türgi aladelt) 2. Mida kasvatati esimestel põldudel? nisu, oder, hernesordid, lääts, lina 3. Kuidas tänapäeval inimesed põllumaad juurde saavad? Põllumaad saadakse metsade maharaiumisel, liigniiskete alade kuivendamisel, veekogude arvelt - poldrid 4. Mis on poldrid ja kuidas neid tehakse? Polder on mere või mõne muu veekogu eest kaitstud ja kuivendatud ala, mis enamasti asub naaberveekogust madalamal. KUIDAS TEHAKSE? 5. Nimeta kiukultuure ja õlikultuure. Too näiteid riikidest, kus neid kasvatatakse ja mis tooteid neist tehakse kiudkultuurid riik näide puuvili India riided lina Venemaa riided kanep Prantsusmaa nöör džuut Indas Ba
kohalik loodus-, inim- ja tehnoloogiline ressurss, et tootmiskulud oleksid võimalikult väiksed ja toodang soodsa hinnaga. 4. Mida kasvatatakse erinevates kliimavöötmetes. Arktilises kliimas on põllumajandus võimatu. Lähisarktilises kliimas on tundrakarjamaadel põhjapõdrad, lühiajaliselt öökülma taluvad kultuurtaimed (redis, oder). Parasvöötmes teraviljad, köögiviljad jne. Lähistroopilises kitsed, veised, oliivid, tsitrus, viinamarjad, kuivematel aladel puuvillapõõsas, teepuu, riis, õlitaimed jne. Troopilises datlipalmid, kohv, suhkruroog. Lähisekvatoriaalses hirss, maapähkel, puuvill, riis, veised jne. Ekvatoriaalses kakao, kohv, õlipalmid, banaanid jne. 5. GMO – geneetiliselt muundatud organismid. Tähendab seda, et taimesordid ja loomatõud on aretatud geenide laboratoorse muundamise teel. Selle eesmärk on suurendada taimede viljakust, vastupidavust kahjuritele, vähendada nõudlikkust kasvutingimuste suhtes ning parandada viljade omadusi
(nisu, mais, tubakas, tsitruselised, õlitaimi) 8)Troopiline vööde- seal maailma suurimad kõrbed, põllumajandusega saab tegeleda vaid oaasides (puuvill suhkruroog, datlipalmid,kohvipuud), kõrbekarjamaa- del tegeletakse kaameli-ja lambakasvatusega. 9)Lähisekvatoriaalses vöötmes on aastaringi soe. Savannides põua tõttu ikaldusi, savannikarjamaadel veisekasvatus, mullad pole kuigi viljakad, kultuurtaimede mitmekesisus on suur: mais, banaan, puuvill, kohvipuud, teepõõsas, Aasias ka riis 10)Ekvatoriaalses vöötmes on väga niiske kliima ning peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks vähesobivad. Haritavat maad vähe, taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm, kautsuki-, lohvi, ja kakaopuu. Maad haritakse ja loomi peetakse ka mägedes. 4.2 Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik 1)Segatalud- esialgu säilis neis täielikult naturaalmajandus, aja jooksul muutusid segatalusd aina tootlikumaks
Energiamajandus. Taastumatud energiavarad. Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Energiamajanduse mõiste Energiamajanduses tegeletakse: energiavarade hankimisega (primaarenergia) nafta ja gaasi ammutamine, söe, põlevkivi, turba, uraani jm kaevandamine) nende töötlemisega elektriks (elektrijaamad) mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad). Inimeste igapäevane energiatarve kasvab päevane tarbimine tuh kcal Mis valdkondades on energia tarbimine kõige enam kasvanud? Maailma rahvaarv kasvab kiiresti energia vajadus suureneb miljardit BTU OECD riigid
ajaloolistest iseärasustest, sotsiaalmajanduslikest suhetest ja rahvuslikest traditsioonidest. Põllumajanduse allharud: Taimekasvatus: teraviljad, mugulviljad, õlikultuurid, suhkrukultuurid, söödakultuurid, köögiviljad, puuviljad, marjad Loomakasvatus: veised, sead, lambad, linnud, karusloomad, mesindus. Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: Kliima: temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood Mullad: viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis Reljeef: tasane või mägine, nõlva kalle Põllumajandust mõjutavad majanduslikud tegurid: Kapital: hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad Tööjõud: kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: toetused, tollipoliitika Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: Elatus- ehk naturaalmajandus ehk omatarbeline oma pere toitmiseks
Seetõttu on kapitali käive aeglane, tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Eristatakse: 1. Jahe parasvööde. Vegetatsiooniperiood kestab 35 kuud, levib looduslik okasmets. Põllumajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Kasvatada saab mitmeid teravilju, kartulit, köögivilja, lina ja rapsi. 2. Mõõdukas parasvööde. Vegetatsiooniperioodi pikkus viis kuud või enam. Eristatakse: 1) Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad ka istanduse põhikultuurid. Mullad keskmise viljakusega, hästi haritavad, kohati kuivendamist vajavad. Rohumaad on eelduseks piimakarja kasvatamisele. 2) Mandrilises piirab kultuuride valikut külm talv, vahel ka põud.
määral Austraalia. Põllumajanduslikuks kasutamiseks hea maa asub mandrite idarannikutel ja oaasides, sest sealne kliima on niiske. Tsitruseliste, oliivipuude kasvatamise, viinamarja istanduste ala. Loomakasvatusega selles vööndis tegeletakse vähe, mägedes kasvatatakse veidi kitsi ja lambaid. 1 Troopiline kõrbe/mussoonide ala. Haritav maa-ala asub niisketes savannides või oaasides, kus on väga viljakas põllumajanduslik maa, kus võib aastas 3 saaki saada. Kasvatatakse nisu, puuvilla, datleid, kohvipuud, suhkruroogu. Kõrbed on põllumajanduseks kõlbmatud. Lähisekvatoriaalne õhutemperatuur on läbi aasta kõrge ja suhteliselt ühtlane, vahelduvad kuiv ja vihmane aastaaeg. Põllumajanduslikult on seal head tingimused. Suurema osa
1. Iseloomustada põllumajanduslike tootmise vorme: S egatalu tegeles tera, juurja köögivilja kasvatamisega ning peeti veiseid, sigu, lambaid, kanu ja tööloomadena hobuseid. Iga talu juurde kuulus viljapuuaed. Industriaalse tootmisviisi arenedes kasvas linnarahvastik, siis orienteeruti põllumajanduses üha enam kauba tootmisele. Hiigelfarm Ekstensiivne teraviljatalu hõreda asustusega ja avarate põllumajanduslike maadega rohtlates on kujunenud teravilja, peaasjalikult nisutalud seal püütakse küll kasutada parima saagikusega
Paljudes arengumaades puit siiani ainuke energiaallikas. ESMASEKTOR. Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus (mõnede klassifikatsioonide järgi ka maavarade kaevandamine). Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. 4.1 Põllumajandus, Maailma agrokliimavöötmed. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (1/3 maismaast), mis jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. Haritav maa põllud, istandused. Looduslik rohumaa karjamaa. Põllumajanduse tähtsust riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-s. Arenenud riikides, kus põllumajanduses kasutatakse kõrgtehnoloogia saavutusi, on selles sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist. Põllumajandus jaguneb kaheks. Elatus e. Naturaalmajanduslik (omatarbeline) kasvatatakse põllusaadusi / peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks
tuhandeid hetktareid karjamaad. 7. Millistele maailma piirkondadele on iseloomulikud loomavabrikud? Loomavabrikud on iseloomulikud USA-s, Jaapanis ja ka arengumaades. 8. Millistele maailma piirkondadele on iseloomulikud rantsod? Rantsod on iseloomulikud kuivas USA lääneosas, Austraalias, Argentinas, Lõuna- Aafrikas. 9. Märgi õpetaja antud kontuurkaardile peamised kasvatuspiirkonnad ning nimeta peamised kasvatamise (ekspordi) riigid: a. Riis kasvatatakse: Lõuna ja Ida-Aasia jõetasandikel ja mäeterrassidel. Eksportijad: Hiina, India, Bangladesh b. Mais kasvatatakse: Põhiliselt USA-s. Veel ka Euroopa lõunaosas, Ida-Aasias (peamiselt Hiinas), Lõuna-Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Eksportijad: USA, Hiina, Brasiilia c. Kohv kasvatatakse: peamiselt Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika kaguosas, aga ka Kesk-Aafrikas ja Indoneeisas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
