mõnda noorteerakond mis tegelevad kohalike omavalitsuste teemadega. Tihti on kuulda ja tehakse reklaami selle kohta et kutsutakse noori liituma oma kodukandi omavalitsuste erakondadega jne. Aga enamusi jätab kogu see teema ikka sügavalt kohe täiesti külmaks.Tegelt peaks küll noori huvitama kas või natukenegi poliitikat. Ja põhjuseks see,et enamus poliitilised teemad ju puudutavad noorte õigusi jne... Kohe tuua näiteks see ,et tahetakse gümnaasiumi osi ära kaotada paljudes koolides või siis soodustada kõrghariduse omandamist. Kõike selle tulemusena üritavad tegelt minu arvades poliitikud lihtsalt noori enda küüsi meelitada et noored lihtsalt liituks mingi teatud erakonnaga ja selle tulemusena lubatakse ja antakse liikmele tasuta asju. Nagu näiteks tooksin selle et umbes kuu aega tagasi oli Kuressaares mingit sorti reformierakonna korraldatud üritus kuhu kutsuti lihtsalt noori vanuses 18 ,et rääkida neile miks peaks just nendega liituma ja
Veel on see suurem osa noori, keda ei huvita poliitika, kuid samas on nad tegijad, ühiskonnas mitte meeldivaid juhtumeid, kritiseerima. Noored peavad poliitikaks vaid riigikogus hääletamist, ministeeriumides istumist ja kohalikul tasemel teederemondi üle kisklemist. Kuid tegelikult on selle taga midagi suuremat. Võib- olla vale arusaam kogu poliitika süsteemist on jätnud noortele sellest halva mulje ja sellepärast ei oldagi huvitatud sellest nii palju, et ise kord poliitik olla. Ja on ka osa noori, kes osalevad poliitikas enda teadmata. Näiteks osavõtt vabatahtlikest jalgrattateede eest võitlevate organisatsioonidest ei ole nende arvates poliitikas osalemine. Või kui mitusada noort ühendavad vabatahtlikult jõud ja võitlevad ühise asja eest, ja saavutataksegi eesmärk, on see edukas poliitikas osalemine. Sellistes asjades kaasa löömine on väga tähtis. See näitab, mida noored tegelikult tahavad ja suudavad. Samas.
igaühel ole oma arvamus, omad huvid ja eelistused, mida ei saa kellelegi pahaks panna. Poliitikutel on järelkasvu - kui ka kõik noored poliitikaga tegelda ei taha, siis teevad seda need, kes on selle tee endale valinud. Kuna paljusid noori ei huvita poliitika peaks midagi muutma, et see muutuks ka noorte jaoks huvitavaks ja tähtsaks. Näiteks meedia mõju võiks motiveerida noori osalema poliitikas. See võib olla reklaam teleris ja muu selline. Samuti võiks noori motiveerida kooli mõju. Koolides võiks rohkem rääkida poliitikast ning ühiskonnast. Näiteks ühiskonna õpetuse tundides võiks rohkem arutleda poliitiliste teemade üle ning küsida iga õpilase käest tema arvamust. Teine võimalus noori kaasata on valimisea langetamine kohalikel valimistel.Samas andes valimisõiguse keskkooliõpilastele, läheks kindlasti omavalitsuse eelarvest suurem summa jalgrattateedele, skate-parkidele ja spordiväljakutele. Ehk nendele asjadele, mis noori huvituvad
16-aastaselt valima Enamus päevapoliitiliste teemadega kursis olevaid inimesi teab, mis on valimised ning mille jaoks vajalikud. Poliitilised teemad on levinud valdavalt just täiskasvanute seas, kuid üha enam soovitakse tõsta ka noorte teadlikkust poliitikast. Üks võimalus muuta poliitika noorte seas populaarseks on valimisea langetamine. See loob noorte jaoks juurde palju uusi võimalusi, kuid samas võivad tekkida pinge ja teatud kohustused. Madalam valimisiga tõstab noorte teadlikkust poliitikast
..................................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................................................9 Kasutatud kirjanus............................................................................................................. 11 Sissejuhatus Tänapäeva noored ei söö enam nii, nagu sõid need noored, kes vanasti taludes elasid. Noored tänapäeval on hakanud toitu valima, nad ei söö kõike mis neile ette antakse, sageli ei mõelda nende peale kes üldse väga harva süüa saavad. Süüakse palju rämpstoitu, eriti välismaa noored, kuid ka Eestisse tehakse enam ja enam juurde rämpstoidu kohti mis enda ahvatlevate piltidega kutsuvad noori enda tervis rikkuma. Sageli on vanemad hädas sellega, et nende lapsed enam kodutoitu ei söö ja kui söövad, siis väga harva. Niisiis minu uurimistöö räägib noorte toitumisharjumustest. 1. Noorte toitumine koolis
Tartu Ülikool Eesti rahvaluule FLKU.04.082 Kadri Sado Rahvaluule kaasaegses maailmas noore inimese identiteedi kujundajana Juhendaja: Tiiu Jaago Tartu 2009 Sissejuhatus Rahvaluule on püsiv kunstiväärtus, mis traditsioonilises tähenduses hõlmab kõike, mis seondub meie esivanemate poolt pärandatud vaimse loominguga. Rahvaluuleteadlasi on läbi aegade paelunud küsimus traditsiooni sarnasusest ja erinevusest eri rahvastel, eri kohtades ja eri aegadel. Hilisemal ajal on üles kerkinud küsimus, kas ka tänapäeva noored oskavad ja suudavad hinnata rahvaluulet. Huvi pakkuv on kas see, kas noortel on aimu, et rahvusliku elujõu taga peituvad endisaegsed kombetalitlused, uskumused, tavad ja traditsioonid, mis on sotsiaalse kapitalina ravusliku identiteedi teenistuses. Käesoleva töö käigus üritati välja selgitada, missugune roll on rahvalu
palju suuri otsuseid korraga, võtamegi kasvõi siis selle, et lahkuda Eestist. Aga mis jaoks? Kui ennast proovile panna, korralikult õppida ning rahulikult mõelda ja otsida, on ka Eestis väga hea olla. Siin võib leida endale kogu eluks sobiva töö, pere ning head sõbrad. Lisaks tuleb mõelda ka sellele, et mis valgust näitab suurtes kogustes noorte lahkumine Eestile? Kindlasti mitte head. See tekitab ainult negatiivseid arvamusi sellest, et Eesti ei oska oma noori enda juures hoida ning neid piisavalt rahuldada. Kuigi tegelikult see ju pole nii. Noored omapea, uisapäisa teevad selliseid otsuseid. Teistpidi arusaades küsimusest: Kuhu lähed noor? on see, et ei pea alati mõtlema väga suurelt, selle all siis mõtlen, et lahkuda riigist. Seda võib võtta ka nii, et mis noortest ning nende tegemistest saab, mida võtavad nad ette pärast kooli? Noori ja nende mõtteid ei tea mitte
Vanematel ei ole tegelikult õrna aimugi, kus nende laps on või millega tegeleb, kuna arvatakse, et laps piisavalt suur ja tark, küll ise teab, mis oma eluga teeb. Enamjaolt puudub laste ja vanemate vahel usaldus, kuid see on just kõige tähtsam! Siit võin tuua ka omal kogemusel ühe näite, kus sõbranna jäi vahele politseile ühel peol, kus ta alaealisena oli alkoholi tarbinud. Kui võeti ühendust vanematega, ei olnud neil aimugi, et nende armas ja tubli lapseke võiks tarbida alkoholi, kuid just nimelt nad ei teadnud, kuna ei huvitunud oma lapse käikudest ja tegemistest. Vanematel on nii kiire, et ei leia aega lastele, seega jäävad lastele vabad käed, teha mida nad ise tahavad. Öeldakse ikka, et see, kuidas kujuneb lapse tulevik ja elukulg, algab kodusest kasvatusest. Kui vanemate jõud ei käi enam lastest üle, lähevadki lapsed oma teed ja paraku enamjaolt halvale teele
samasooliste peres üles. Ehk siis sellele variandile, kui vaadata vastajate arvu, oldi vastatud küll sallivalt, kuid ikkagi on igaühe oma asi, mis ja kuidas elab. Oma elu elamine ei tohiks aga olla kuulutatud kuskil avalikult ja seda ei peaks eksponeerima laialt. Sellisel juhul olid meie vastajad sallivad ja soovivad vaid kõigile õnne ellu. Järgnevad küsimused olime kõik seadnud üles vastusevariantidena. Vastaja pidi valima, kas ta on salliv inimene või mitte. Kaks vastajat (12- ja 14-aastane tüdruk) olid märkinud ja/ei. Eitavalt vastasid sellele küsimusele aga vaid 8 inimest (vanuses 14-19, meessoost 3 ja naissoost 5). seega võib öelda, et meie küsitlus kinnitab meie sallivust. Üldteada arvamuse kohaselt on eestlased sallivad niikaua, kuni mingi probleem neid endid ei puududta. Samas aga olles sallivad kõige suhtes, võib see tähendada ka ükskõiksust teiste inimeste ja probleemide suhtes.
Noor olla pole sugugi kerge. Noori on meie maailamas, ka riigis suhteliselt palju.Noor, on lai mõiste. Meie, noorteelu võibolla on vanemate inimeste arust palju kergem, kui see tegelikult on. Nagu ka minu vanavanaema armastab öelda : ,, Mis teil viga, minu ajal oli palju raskem ... ,, Noort inimest vaevab tihti üleliia palju muresid. Tüdrukud piinlevad tihti totrate küsimuste üle, et kas nad on ikka piisavalt ilusad, saledad, targad, kütkestavad jnejne, et poistele meeldiksid. Osad on nõus kõike tegema, et ainult meeldida teistele, kuid peamine on jääda ikkagi iseendaks. Mõni unustab armastuse ja meeldimise pärast sootuks õppimise ja enda tuleviku, mis on tegelikult ju palju tähtsam. Esimene armastus on ju ilus, kuid okkaline ja enamus meist teavad, - see ei püsi enamjaolt kuigi kaua ja jääb alatiseks ilusalt, kuid valusalt meelde. Poisid pingutavad ka tihti üle, et tütarlastele meeldida. Käivad üleliia jõusaalis, tarbivad mõttetul
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Noorsootöö RKH Merlyn Jürgenson HAAVATAVATE SIHTRÜHMADE TOETAMINE NOORSOOTÖÖS Portfoolio Tallinn 2018 Sisukord 2 1 SISSEJUHATAV ENESEANALÜÜS Ma olen töötanud nüüdseks peaaegu juba kolm kuud Pärnu Noorte Vabaajakeskuses ning mind on mõjutanud võib olla suuresti see, et inimesed ei tea ega saa aru, et mis on noorsootöö ning räägivad sellest nii öelda halvas valguses. Nad arvavad, et kõik noored, kes noortekeskuses käivad ongi nende sõnul “pätid ja huligaanid”. Asendasin koolis, kus varem ise õppisin ja ka praktikal käisin õpetajat. Mul tuli seal teiste õpetajatega samuti juttu enda põhitööst noortekeskuses, kus õpetajad ütlesid, et noortekeskuses käivad ainult need noored, kellel pole normaalset pere ja/ või vanemad on alkohoolikud. Üks teine õpetaja aga ütles, et ta ei kujutaks ette, et tema laps l
argumenteeritud. Loomulikult ei lähe selliste aruteludega kõik kaasa inimestel on ju erinevad huvid. Kindlasti ei saa aga öelda, et noored ei räägi, sest tegelikult kui ainult silmad-kõrvad lahti hoida, leiab nende mõtteid otseses mõttes igalt poolt kasvõi majaseintele ja plankudele kirjutatult. Lisaks on Eestis palju noorteühendusi, kus oma mõtteid teistega jagada ning neid siis üheskoos ellu viia erakondade noortekogud, koolides õpilasesindused, üliõpilasorganisatsioonid jne. Paljudel keskkonnakaitsega tegelevatel ühingutel pole vanusepiirangut ning enamasti ongi seal peamised tegijad alla 20 aasta vanad. Hiljuti tuli Eesti Noorteühenduste Liit välja ideega anda valimisõigus ka 16-17-aastastele. See juba iseenesest näitab, et noored suudavad teha piisavalt kõva häält vaevalt muidu mõni täiskasvan säärase idee peale oleks tulnud.
Veel on see suurem osa noori, keda ei huvita poliitika, kuid samas on nad tegijad, ühiskonnas mitte meeldivaid juhtumeid, kritiseerima. Noored peavad poliitikaks vaid riigikogus hääletamist, ministeeriumides istumist ja kohalikul tasemel teederemondi üle kisklemist.Kuid tegelikult on selle taga midagi suuremat. Võib- olla vale arusaam kogu poliitika süsteemist on jätnud noortele sellest halva mulje ja sellepärast ei oldagi huvitatud sellest nii palju, et ise kord poliitik olla. Ja on ka osa noori, kes osalevad poliitikas enda teadmata. Näiteks osavõtt vabatahtlikest jalgrattateede eest võitlevate organisatsioonidest ei ole nende arvates poliitikas osalemine. Või kui mitusada noort ühendavad vabatahtlikult jõud ja võitlevad ühise asja eest, ja saavutataksegi eesmärk, on see edukas poliitikas osalemine. Sellistes asjades kaasa löömine on väga tähtis. See näitab, mida noored tegelikult tahavad ja suudavad. Samas.
pealt, kes lihtsalt lahmivad suvalisi ja õelaid kommentaare internetis. Seda tuleks kindlasti piirata. On näha juba vahet, millised on postimehe kommnetaarid ning millised on delfi omad. Delfi annab neile võimaluse olla anonüümne ning siis julgevad inimesed öelda igasuguseid koledaid asju. Mina olen alati arvanud, inimene peaks julgema arvamust avaldada oma nime alt. Võibolla ka see vähendaks küberkiusamist. Seminaris sooviks esiteks kuulda teiste arvamusi, kas seda olukorda saab kuidagi paremaks teha ning kuidas. Kes on tavaliselt need kiusajad ning kes ohvrid? Kas teie julgete arvamus avaldada internetis, näiteks kommenteerides midagi. Kas te ka teeksite seda või pigem hoiaksite tahaplaanile? A sociology of Covid-19 Ma olen sellega mingil määral nõus, kuna pandeemia tõttu saab mingis piires kodanikuvabadust piirata. On saanud normaalsuseks, et paljudes kohtades käia
Olen üritanud oma raamatuid kirjutada nii, et pärast nende lugemist värin sisse jääks. Seega kas siis Mängult või päriselt? Nii huvitavat, läbimõeldud ja hea sõnakasutusega teksti kohtab harva nagu tema kirjutatud teostes. Kuidas Diana aga selleni jõudis, kust see alguse sai ja mida ta ise arvab, sellele vastas ta ise all järgnevalt. (All järgnev on Diana Leesalu enda kirjutatud, puuduvad parandused grammatikas ja stiilis) Kui kogu lugu tegelikult alguse sai, ei osanud ma selle kohta mitte kuidagi ,,mängult on päriselt" ütelda. Ma olin täiesti kindel, et on üksnes päriselt. Ja ainult kohati natuke nagu mängult kah. Mäng tuli siis, kui igavaks läks ja mitte halligi polnud nendel pimedatel õhtutel ühikas teha. Ja
Riskikäitumine Sotsiaalpedagoogika (P2NC.00.458) Julia Nikolina Riskikäitumine • Miks käitutakse riskeerivalt? • Milleks narkoennetus? • Kuidas käituda, kui klassis on HIV-ga laps? Riskikäitumine • Riskikäitumiseks nimetatakse käitumist, mis omab või võib teatud tingimustel omada käituja enda või tema kaaskodanike tervisele ebasoodsat mõju. Riskikäitumise tagajärjed on inimlikud tragöödiad, enamasti lisaks tervishoiukuludele seotud ka kuludega majandusele, ühiskonnale jne. Riskikäitumise liigid • suitsetamine • alkoholi (liig)tarvitamine • uimastite proovimine/tarvitamine • kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga • liikluseeskirjade eitamine • ohutusvahendite kasutamise etiamine • ohutusreeglite eitamine jt Statistika andmed – Suitsetamine 2011. aasta andmetel ei suitsetanud 60% noortest, 10,5% on suitsetamisest loobunud, 7,8% suitsetab mõnikord ning 21,9
Alkoholitarbimise mõju Eesti ühiskonnale - kas vajame uut lähenemist? „Kuidas vähendada alkoholitarbimist? Mida saab teha riik, mida inimesed ise?“ Kahju, mida Eesti riik alkoholi kuritarvitamise tõttu kannab on asjatundjate hinnangul 2-5% sisemajanduse koguproduktist, ehk siis umbes 10 miljardit krooni. Näiteks sama suur on ravikindlustuseelarve. Mis paneb ometi Eesti inimesi nii tohutult alkoholi kuritarvitama? Kogu aeg korrutatakse, et eestlased on vaiksed, tagasihoidlikud ja otse loomulikult endassetõmbunud. Eestlaste üks armastatumaid romaane „Tõde ja õigus“ on ka seda stereotüüpi vaid süvendanud. Ma mäletan, kuidas Pearu ja Andres käisid kõrtsis kesvamärjukest joomas. Kõik see toimus tavaliselt raske töönädala lõpus ja siis tarbiti ikka päris palju. Pearu ja Andres suutsidki üksteise vastu avameelsed olla ainult purjus olles. Kogu ühiskond edastab sarnast suhtumist väga üksmeelselt, nagu Pearu ja Andres, nii ei suu
anonüümseteks ning teevad endale varukontosid arvates, et kommenteerimine, välja ütlemine vale konto alt ei paljasta neid. Internett on ohtik, eriti veel uue generatsiooni lastele, kellele andakse väikesest peale tehnoloogia sülle ning nad kasvavad sellega koos üles, teadmata ohte, et keegi teine võib teiselpool ekraani kirjutada nagu teismeline. Samuti kahjustab see neid nii nende õpingute kui ka kirjakeele suhtes. Üks kõige suurem, kuid ka kõige levinuim suhtlusportaal on Facebook, kus inimesed saavad üksteisega jagada erinevate piltide, linkide, videote avastusi ning suhelda. Mida aeg edasi, seda rohkem on näha vabadust suhtlusportaalides. Inimesed ei karda jagada midagi vägivaldsemat või ebasobilikku, sest ega midagi hullemat juhtuda ei saa kui, et moderaator selle pildi lihtsalt ära keelab või kustutab. Samas on tal võimalik endale koheselt uus konto teha. Facebook on ise samuti täis reklaame ning mänge, milles võib näha vägivalda või valet kirjakeelt.
noorte võimalustest ning leidsin, et on üsna palju variante, läbi mille leida tööd või olla lihtsalt rohkem kursis oma võimalustega. 3.1 Võimalused läbi sotsiaalmeedia Sotsiaalmeedia olulisus on noorte seas kasvanud viimase viie aastaga väga palju. Üle 70% noortest peab seda väga oluliseks. Kõige rohkem kasutatakse Facebooki. Järgnevad Linkedin ning blogid. Kõige vähem oluliseks peetakse Twitterit.8 Isiklikult sotsiaalmeediaportaalis Facebook ringi vaadates on jäänud silma noorte enda postitused, milles keegi kirjutab, et otsib tööd, pakub tööd, keegi tema tuttav otsib töötajaid jne. Tänu nendele postitustele leiavad paljud noored tööd just tutvuste kaudu. Jagatakse ka erinevate töövahendusportaalide kuulutusi. Lisaks olen märganud erinevaid gruppe, kuhu inimesed saavad postitada oma tööpakkumine või soovi leida tööd.
Eestis hetkel eksisteerivad sotsiaalprobleemid Mõeldes tänasele olukorrale on üheks sotsiaalprobleemiks tööpuudus, mis on tingitud majanduskriisist. Tänu tehnika kiirele ja tugevale arengule on paljudes kohtades asendatud inimesed masinatega. Nii on jäänud paljud ilma tööta. Tööpuudusega väheneb ka tarbija ostujõud ning see annab ka ettevõtetele vähem tööd, mistõttu võib see viia nende sulgemiseni ja viibki. Ilma tööta on isegi kõrgharidusega noored, töövõimelised inimesed, kuna ei ole piisaval töökohti nende poolt õpitud erialadele. Paljud kõrgharidusega inimesed töötavad kas koristajana, nõudepesija või muu selletaolisena, et elatist teenida perele, kuigi see sissetulek ei ole nii suur, et normaalselt ära elada. Tean ka inimesi, kes on töötanud kõrgetel ametikohtadel ja nüüd, olles töötu, ei ole nõus töötama miinimumpalga eest. Ise aga arvan, et eestlased on lihtsalt ära hellitatud ja virisevad väga paljude ja pisikeste asj
psüühilisi häireid, 20% kannatab kergema depressiooni all ning 10% juhtudest võib tegemist olla mitu kuud kestva depressiooniga ning hõlmata ka süü- ja kahetsustunnet. Kindlasti on aga abort igale naisele traagika, mis võib suuresti mõjutada paarisuhet ning ka hilisemat elu. Erika Kruup isiklikult ei poolda aborti, vaid rõhutab ennetusele. Meedia võiks teismelistele rohkem infot anda, kas või noorte nõustamiskabinettide olemasolust. Koolides peaks noori rohkem valgustama rasedusvastastest vahendidest. Abort on tõsine protseduur, mitte kaitsevahend rasedusele! 3.2. Jõhvi Gümnaasiumi noorte arvamused abordi kohta Tegime küsitluse Jõhvi Gümnaasiumi 11-12 klassi õpilastega. Valisime selle vanusegrupi vastama, sest arvame, et nende jaoks võib nimetatud teema kõige aktuaalsem olla. Küsitlusele vastas 88 noort, võrdselt 44 neidu ja samapalju noormehi.
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond Postimees (04.12.2013) Iseseisev töö TARTU 2013 1.PÄEVAUUDISED Masendav uudis Viljandis hukkus rängas avariis teed ületanud abielupaar (http://www.postimees.ee/2619778/viljandis-hukkus-rangas-avariis-teed-uletanud- abielupaar) Artikli valisin sellepärast, et see on ehe näide sellest, et autojuhtide tähelepanu ei ole kindlasti vaid suunatud tee jälgimisele. Kuna asi on veel menetlusel ja ei osata öelda, kas jalakäijad kandsid helkurit või ei, siis tahaksin öelda, et kõik jalakäijad peaksid praegusel ajal juba helkurit kandma. Lootusrikas uudis Ettevõtete kogukasum ületas esimest korda buumiaegse taseme (http://www.e24.ee/2619380/ettevotete-kogukasum-uletas-esimest-korda-buumiaegse- taseme) Artikli valisin sellepärast, et see on üsna lootusandev, et ka järgnevatel aastatel võib Eesti ettevõtete kasum tõusta ning samuti võib see anda lootust
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Andres Põder 093539IASB Mille poole püüdlevad tänapäeva noored Essee aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö ,,Mille poole püüdlevad tänapäeva noored" on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Kuupäev: 29.10.2009 Üliõpilane: Andres Põder (Allkiri) 2 Annotatsioon Töö eesmärk on välja tuua tänapäeva noorte püüdluste sihid ja neid analüüsida. Seisukohad: Noored püüdlevad rikkuse, kuulsuse, edukuse poole, seejuures on
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Andres Põder 093539IASB Mille poole püüdlevad tänapäeva noored Essee aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö ,,Mille poole püüdlevad tänapäeva noored" on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Kuupäev: 29.10.2009 Üliõpilane: Andres Põder (Allkiri) 2 Annotatsioon Töö eesmärk on välja tuua tänapäeva noorte püüdluste sihid ja neid analüüsida. Seisukohad: Noored püüdlevad rikkuse, kuulsuse, edukuse poole, seejuures on
, Allaste, A.-A., Sooniste, T., Derman, N., Vainu, V., Reiska, E., Kaha, K., Araste, L., Saat, H., Vorobjov, S., Saar, U. (2012). Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15- 16- aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis. Uuringuraport. Tallinn: Tallinna Ülikool Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, Tervise Arengu Instituut. O t t e r, M. (1997). Narkootikumid. Tallinn: Huma. P ä r n, M., Liiger, M., Lausvee, E. (2009). Narkoprobleem Eesti koolides. Akadeemia nr.1. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. V õ õ b u s, V. (2008). Kanepitarvitamisega seotud riskid. Noorte perspektiiv. Tallinna Ülikool. Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut. Magistritöö. http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/1971/1/V%C3%B5%C3%B5bus2008.pdf 12.06.2013 K a n e p (2013). Tervise Arengu Instituudi lehekülg. http://www.narko.ee/kanep/ 16.06.2013 20 Lisa 1
sain läbi ühe päevaga. 2) Sass, sa oled super! 3) Super hea raamat, film ka, meil oli kohustuslik :) igatahes jäin väga rahule, aga kirjandit natuke raske teha selle kohta.. :P 4) Tere Sooviks teada,millal teist osa lugeda saab ? 5) Raamatut oli minuarust huvitavam lugeda siis , kui film oli nähtud. Kujutasin omale asju täpsemalt ette ja kui filmist jäi mõni koht arusaamatuks, siis raamat täpsustas kõik ära. Väga huvitav teos on. Koolides võiks see kohustusliku kirjanduse listis olla! :) Ja selliseid kommentaare on internetis lausa tuhandeid. Minu arvamus, lugemissoovitus Ma arvan, et see raamat on üks huvitavamaid ja põnevamaid, mida ma kunagi lugenud olen ja mulle väga meeldis see. Kuna ma olen ka näinud kunagi sellest teosest filmi, siis lugedes kujutasin ma seda kõike just kui pildina ette, kõik tegevused ja tegevuspaigad jooksid nagu film silme eest läbi.
Tänapäeva Romeod ja Juliad Juba mitmeid sajandeid on olnud Shakespeare'i loodud tegelaskujud Romeo ja Julia justkui eeskujuks või iidoliteks paljudele noortele armastajatele. Mõeldakse tihti, et kas saab olla veel ilusamat ning romantilisemat lugu kui ,,Romeo ja Julia". Ka tänapäeval on omad Romeod ja Juliad, kuigi need armastajad käituvad veidi teistmoodi. Erinevus Shakespeare'i ja tänapäeva Romeote ja Juliate käitumise vahel väljendub mitmeti. Põhiline erinevus on minu arvates see, et tänapäeva noored ei tee nii rutakaid ja läbimõtlematuid otsuseid, nagu tegid Shakespeare'i loodud saatusliku armastuse sümbolid Romeo ja Julia. ,,Armastus esimesest silmapilgust" on väide, mis sai tõestust ka Shakespeare'i näidendist. Romeo ja Julia armusid üksteisesse palavalt esimesel kohtumisel. Minu arvates aga tänapäeval seda ei juhtu, või kui juhtub, siis ülimalt harva. Nii noortel inimestel, nagu olid Romeo ja Julia, on tänapäeval ena
Noored on hukas!? Kes ei oleks oma elus kuulnud lauset: ,,Noorus on hukas" ? Selliseid noori vist polegi, kõik on vähemalt korra elus kuulnud seda tänitavat lauset. Aga miks nii arvatakse ? Kas tõesti selle tõttu, et noored on hakanud tarbima alkoholi väga varakult, et ükskõik kust koolidest mööda sõites seisab nurga taga mõni poisikese ohtu noormees, suits hambus? Kas selletõttu, et aina rohkem noori tüdrukuid rasestub? Millest on see aga tingitud? Tänapäeval on noored väga iseseisvad, just seetõttu, et vanematel ei ole aega nende jaoks. Iga vanem töötab nii kuidas jõuab, et perekonda ülal pidada. Enamasti tähendab see aga seda, et lapsed kasvavad omapäi. Mida vanemaks laps saab, seda vähem pöörab vanem talle tähelepanu, teades, et laps saab ise hakkama. Noored saavadki ise hakkama, enda arust vähemalt. Perekonna asemele tekivad sõprusringkonnad, kellega tehakse kõike koos. Just sõpradele saab kurta oma muresid ja rääkida rõõme ja seda just sell
Sissejuhatus sotsioloogiasse 2011 sügis Seminar 1: Subkultuurid Eestis 2. Kas sinu valitud subkultuuril on mingi konkreetne nimi? Milline see on? Kas see nimi on selline mida selle kultuuri liikmed ise enda kohta kasutavad või selline mida teised inimesed nende kohta kasutavad? KIRJUTA SIIA:Jah, minu valitud subkultuuril on konkreetne nimi. Ma valisin EMO-EMOD.See on selline nimi ,mida kasutavad nii emod ise kui ka teised inimesed selle subkultuuri väljendamiseks. 3. Millised on seda subkultuuri defineerivad omadused, põhilised iseloomulikud tunnused? Mille alusel seda kultuuri, selle liikmeid, ära tunda saab? KIRJUTA SIIA:Emodele on iseloomulik teatud maailmavalu ja heaoluühiskonna eiramine. Selle subkultuuri liikmeid saab ära tunda mitmete omaduste põhjal.Emod on ülitundlikud ja eemaletõmbunud noorukid, kes riietuvad sageli musta samuti värvivad nad ka juuksed mustaks.Emod kannavad kitsaid pükse,särke võ
mõeldakse, et ei saada majanduslikult hakkama Eestis ning ei suudeta peret üleval pidada. Sarnaselt juhtub ka erinevate alade spetsialistidega. Nad võivad olla õppinud ja koolitanud ennast Eestis kuid aja möödudes näevad samuti, et välisriigis on paremad karjäärivõimalused ning suuremad palgad. Kui tuleb juttu, et keegi lahkus välismaale tööle, kiidavad paljud seda inimest, et ta on tubli, areneb ja liigub oma eluga edasi aga olen kohanud hoopis teistsugust suhtumist näiteks arstide lahkumisse. Arvatakse, et arstid on rahaahned ja ei taha oma kodumaa inimesi aidata. Miks? Sest leitakse, et näiteks ehitajate puudus ei tekita nii olulisi puudusi kui arstiabi puudumine. Riik on kulutanud väga palju raha arstide koolitamisele ja arvatakse, et ei olda tänulik selle eest. Tegelikkuses on arstid samuti inimesed ning neil on sarnased probleemid kui
(Dibou, 2012) Niisiis on noortepoliitika põhiline idee noorte kaasamine otsustusprotsessidesse. Osalemine just nendes valdkondades, mis mõjutavad ja puudutavad noorte eluküsimusi. Noorte kaasamist otsustusprotsessidesse põhjendab kolm aspekti: sotsiaalse õigluse ja noorte esindatuse kindlustamine, kodanikuühiskonna ülesehitamine ning noorte kasvatamine ja noorte kasvatamise edendamine (Zeldin & MacNeil, 2006). Nagu igas muus valdkonnas, on ka noortepoliitika kohta erinevaid arvamusi. Erinevad inimesed lähenevad antud valdkonnale erineval viisil. Ühiskonna poolt kujunenud üldise suhtumise saab laias laastus jagada kahte leeri. Ühtede inimeste jaoks on noored justkui parema tuleviku rajajad ja lootus. Teised inimesed võivad noori käsitleda kui ohtu ja probleemi ühiskonna jaoks. Isiklikult käsitlen antud töös mõlemat lähenemisviisi. Arvan, et kunagi ei saa ükski asi olla ainult must ja valge. Nii arvan, et ka noortepoliitikas võivad
Eriti oluliseks muutub see nüüd, kui oleme osaks Euroopa kultuuriruumist ning kuulume Euroopa Liitu, kus on 23 ametlikku keelt. Kui Eesti riik ja inimesed sooviksid, et meie arvamust võetakse kuulda ja et sellega arvestatakse, siis on paratamatult teise maa keele ja kultuuri tundmisel tohutuid eeliseid. Vaieldes prantslasega mõne eluliselt vajaliku küsimuse üle, ei võta ta sind enam välismaalasena, vaid kaasmaalasena, kellel on temaga ühine eesmärk ja nii on võimalik arvamusi vahetada kui võrdne võrdsega, mitte kui suurriigi esindaja ja väikeriigi esindaja. Samas ma mainisin ka enne, et keeleõpe nõuab tohutut keskendumist. Mina pean tunnistama, et minu jaoks on keelte õppimine tohutult tüütu tegevus. Need saksa keele pöörded ja inglise ajavormid on mulle nii mõnegi halli karva tekitanud juustesse. Ma võin ka mõelda, et mind ei huvita, kas Eesti arvamust võetakse maailmaareenil kuulda või mitte, aga just keeleõppimise protsess on kasulik
Interneti võlud ja valud Internet on koht, kus saab kiiresti ja odavalt otsida seda, mida parasjagu vaja on. Selle kasutamine annab hea võimaluse inimesele end ja oma mõtteid avameelselt väljendada. Kuid kas selline avameelsus on hea või hakkavad inimesed ennast liiga hästi tundma ja sellist võimalust kurjalt ära kasutama? Minu arust see oleneb inimesest. Kõik ei ole sellised. Need inimesed on rahulikud ja neil ei ole mingeid isiklikke probleeme, mida tahaks kuskil välja elada. Nad on enesekindlad ja endaga rahul. Ebakindlad noored tunnevad just interneti teel end enesekindlamalt, kuna nad ei näe siis inimeste reaktsioone. Mis on selles positiivne? Väga lihtne piisavalt on aega suhtlusportaali kaudu inimest tundma õppida ja pärast näost näkku kokku saada, ilma pabistamiseta. Nii saavad ebakindlad noored suhelda ka vastassoost inimesega ja võibolla leida ka armastuse. Unustada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
