EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja- hooldus Kati Zoobel Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutavad tegurid Referaat aines Loodusvarade majandamise ökonoomika Juhendajad: Risto Sirgmets, Paavo Kaimre Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Põllumajanduse areng............................................................................................ 4 Tegurid ja arutelu.................................................................................................... 5 Kokkuvõte...........................................................................
Rünkla, J. Ettevõtte finantsseisund, konkurents ja strateegia. Tallinn: Külim, 1996. 9. Rünkla, J. Ettevõtte kulud, varud ja juhtimisotsused. Tallinn: Külim, 1997. 10. Türk, V. Turumajanduse alused. Tartu, 1997. 11. Vihalem, A. Marketing, hind, müük ja reklaam. Tallinn: Külim, 1996. 12. Abiks põllumehele. Jäneda: JÕNK, 1996. 13. Mikroökonoomika alusteooriad. Tallinn: Külim, 1996. 14. Piimakarjapidaja ja konsulendi käsiraamat. Koostanud Older, H. Saku: EPM, EMVI 1997. 15. Kaimre, P. Loodusvarade majandamise ökonoomika. http://www.eau.ee/ 16. Laidre, A. Dünaamiline eelarvestamine. http://www.netekspert.com/ 17. Loko, V.;Koik, E.; Tamm, K. Masinkasutuse ökonoomika. http://www.eria.ee/ 18. Raamatupidamise seadus, http://www.riigiteataja.ee/ 19. Raamatupidamise Toimkonna juhendid RTJ 4 ja RTJ 7, http://www.riigiteataja.ee/. 78 Mooduli koostaja tänab oma õpetajaid lõpetatud koolides ja koolitustel, kõiki
61 mürkseeni, millede mürgisus ka peale kupatamist ei kao. Eestis (Põlva ja Tartu maakonnas läbiviidud uuring näitas, et aastas korjati ühe uuringus osalenud leibkonna poolt keskmiselt 87 l metsamarju, millest enda tarbeks kasutati 23 liitrit. Linnaelanikud kasutasid enda tarbeks keskmiselt 4 l seeni ja maaelanikud 19 l seeni leibkonna kohta (Kaimre, 2000). Mõningates maapiirkondades on tänapäeval (äärealad) suvisel ajal marja- ja seenekorjamine oluliseks sissetulekuallikaks. Metsamarjadest on olulised: Jõhvikad, nende saagikus võib ulatuda 500-600 t ha -1 (rekordsaagid kultuuris isegi 2000 t ha-1). Pohl - on nii metsamari, kui ka ravimtaim. Saagikus tavaliselt 250-250 kg ha-1. Saagikamad on vanemad pohlamännikud, kus puistu liitus on 0,4-0,5. Suurema liituse korral saagikus langeb
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2
annaabi.ee 
