XVI Jussil ja Maril sündis poeg. Esimene asi mida Mari küsis oli see, et kas lapsel on jalad normaalselt- lootis et isalt ei päriks kõveraid jalgu. Mari istus lapsega iga päev kodus- varsti väsis ta sellest mitte midagi tegemisest ja otsustas tööle hakata. Juss hakkas lehmalauta ehitama, selle kõrval pidi ta aga ka talus abiks käima. Majja sündis kolmas laps kes oli aga jällegi tüdruk- jällegi nuttis naine palju ja ka mees ei olnud sellega rahul. Mari ei osanud enam see kord midagi öelda, ta ainult nuttis sellepärast et perenaisel nii halvasti siis jälle läks- ta oleks oma lapse andnud, et neil parem olla oleks aga asi lihtsalt läks nii. Andres ütles et kui sünnib jälle tütar siis ta ei tööta enam nii agaralt maal aga nagu näha ei muutnud see mehe töökust. Jussi ja Mari tõttu oli rohkem tööjõudu nüüd saadaval. Tehti väga palju tööd ja tulemused olid väga head- mitu uut aeda, põld oli kividest tühjem
maitseks. Maja ümbrus tehti korda ja õu oli puhas lõpuks. Saunatädi ja-onu kutsuti tööle teiste asemele selleks päevaks. Peremees ja- naine ja isegi sulane ja tüdruk läksid kirikusse. Karja- Eedi jäi aga tallu sest tal ei olnud korralikke jalavarje ega ka riideid et kirikusse minna. Krõõt kutsus ta kaasa vankriga sõitma kui nad kirikusse läksid. Poole teepealt tagasi minnes oli poiss kurb et ei saanud ka kirikusse minna, ta istus aia juurde ja vaatas ainiti kiriku poole ja nuttis. Krõõt ütles talle veel et võib nii palju saialeiba süüa kui hing vaid ihkab kuid poiss ei puutunud midagi. Kui pererahvas tagasi tuli valmistati õhtusöök- Eedi kutsuti ka sööma, ta oli väga õnnelik selle üle kuni hetkeni mil peremees ütles et ta peab noore mära vana juurde viima. Toit ei maitsenud sellest hetkest enam nii hea kui enne. 2
Maja ümbrus tehti korda ja õu oli puhas lõpuks. Saunatädi ja-onu kutsuti tööle teiste asemele selleks päevaks. Peremees ja- naine ja isegi sulane ja tüdruk läksid kirikusse. Karja- Eedi jäi aga tallu sest tal ei olnud korralikke jalavarje ega ka riideid et kirikusse minna. Krõõt kutsus ta kaasa vankriga sõitma kui nad kirikusse läksid. Poole teepealt tagasi minnes oli poiss kurb et ei saanud ka kirikusse minna, ta istus aia juurde ja vaatas ainiti kiriku poole ja nuttis. Krõõt ütles talle veel et võib nii palju saialeiba süüa kui hing vaid ihkab kuid poiss ei puutunud midagi. Kui pererahvas tagasi tuli valmistati õhtusöök- Eedi kutsuti ka sööma, ta oli väga õnnelik selle üle kuni hetkeni mil peremees ütles et ta peab noore mära vana juurde viima. Toit ei maitsenud sellest hetkest enam nii hea kui enne. Nelipühade viimasel pühal käid Eesperes suurem müra, sest rahvas oli tulnud/mõned kutsutud pererahvast vaatama
August Gailit ,,Karge meri" Raamat algab sellega, kui Matt Ruhve läheb kosja tüdrukule nimega Katrina. Matt Ruhve oli kalur ja hülgekütt . Ta ootas päevi rannas, et Katrina võtaks oma kompsud ning et nad asuksid teele. Ühel päeval kui Katrina aknast välja vaatas nägi ta , et Matt Ruhve on paadi ära ehtinud kaskedega. Esimene mõte Katrina peas oli see, et ehk on ta leidnud kellegi teise. Ta asus kiirelt kompse kokku panema, et teele asuda. Õed ning ema saatsid ta randa, andsid kompsud kaasa ning Matt Ruhve ja Katrina võisid oma sõitu alustada. Olid nad natukene maad sõita saanud lakkas paadimootor töötamast, see tähendas aga seda, et tuli ise aerutada . Saarele jõudmiseks kulus selleks päevi, kuna tuult ei olnud
Ent enneaegse sünni tõttu oli tema jätkus tal silmi ainult mänguasjade jaoks, sest ta tormas Püüdes õrn närvisüsteem saanud kannatada hapnikuvaeguse ja stres- rühmatuppa ning lõhkus otsusekindlalt pisut vanemate laste tähelepanu saavutada, sitekitavate faktorite all, aeglustades tema arengut. Melanie pooltsuure hoolega kokkupandud kõrge klotsidest torni. Kas- süveneb vanemad ei osanud sellele ilmselt tähelepanu pöörata. Pika- Esimesed vataja küsiva pilgu peale vastas vanaema, et Melanie ongi Melanie peale ei käitunud nad siiski enam nii agressiivselt, kuid nad sel- probleemid line: valjuhäälne, metsik ning laamendav. Kuid väärkäitumi- kõdu.
et loomad teda kuulavad, ainult putukad ei mõistnud ussisõnu, neil oli liiga väike aju selleks - juba 9-aastaselt sisistas Leemet ussisõnu hästi ja onu oli temaga rahul, ta sai kitse lihasaamiseks kohale kutsuda - soodsalt sõnade õppimisele mõjus kohtumine Intsuga, kes oli rästik, siil ründas Intsu, mõlemad püüdsid ussisõnadega peale panna keeldu, et siil tarduks, kuid see ei mõjunud, sest siilid olid rumalad ja ei osanud ussisõnu, neile ei mõjunud ka mürk, Leemet aitas rästikut, andes siilile jalahoobi, Ints tänas, kiitis Leemeti ussisõnaoskust, kutsus ta külla oma vanematega kohtuma, Leemet vaimustus ideest ussikuningatega tutvuda, Intsu isa arvas Leemetit olevat viimast inimest, kes neid sõnu räägib, tal oli hea meel, et Vootele oma järglast niiviisi õpetanud oli, Leemet oli alatiseks ussikoopasse teretulnud
Isa ennast kasvatusprobleemidega ei vaevanud. Ema aga muretses noormehe pärast ülearu, püüdis kõike ette ja taha ära teha. Hirmus palju oli keelde ja käske. See tekitas protesti - lõpuks õppis ta normaalselt, oli piisavalt arukas, tal jagus huvialasid, aga kogu aeg ei oldud temaga rahul, teda ei usaldatud. Nii kõik läkski. Narkootikume hakkas tarvitama siis, kui Venemaalt vangist tagasi tuli. Ehkki ta õige varsti abiellus ja perre sündis tütar ei osanud ta enesega nagu midagi peale hakata. Edasi õppimiseks oli ta enesele ise tee kinni pannud. Samuti segas eluga kohanemist kõik see, mida alaealisena Venemaa vangilaagrites kogenud oli. Häbi oli ka õhtukooli minna. Naine, respondendi sõnul üsna eluvõõras, oli pidevalt rahulolematu. Siis tulidki mängu narkootikumid. Praktiliselt on ta neid tarvitanud juba 7 aastat. Katsetatud on kõiki siinmail liikunud meelemürke, pidama jäi heroiinil. Heroiinile kulus päevas ligi 800 krooni
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
puistas tuisku ja närtsinud lehti kraaviäärtele üles. Seda teed mööda ei käinud isegi täiearulised inimesed hetkel. Varemetes , kus võisid Kiviveski tondid täna kõige paremini mässata. Niisugune julgus oleks ka kõige parem ise oma surma otsimine olnud. Keegi ei olnud nii kergemeelne. Tammiste veski toas vurasid vokirattad tuuleveskiga võidu. Ketrajate suud olid soiku jäänud, mis voki ees haruldaseks looks kiidetakse. Kes ketrajate otsa vaatas, see arvas vist :,,Kuuekümneaastase eide ja kaheksateistkümne-aastase tütre mõtted ei käi tihti ühte teed." Sõstrasilmilise neiu mõtted libisesid mitme versta kaugusele kihelkonna kiriku ette. Saardaru külas elas Tammiste Miina. Miina mõtted ei olnud Õnnistegija kuju ega orelilaulu ega ka õpetaja jutluse juures, vaid ta tuletas meelde ammust ajast sündinud lugu, mis oleks võinud meelest juba ära ununeda. Aga mine võta kinni. Miina arvas salaja, et vanal
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
Kas Tibu rääkis, miks Uku alusel pildiseeria. rattaga sõitis? Milline oli kana jutt? Mida tema rääkis? Laps jutustab. Mis peab huvitavas jutus olema? (Abi:Miks nendest asjadest peab rääkima jutus?) Siin on tibu. Tema ei osanud eelmine kord ilusat juttu rääkida. Jutusta nüüd sina tibule Uku lugu. Jutusta ilus lugu. (abi: küsimused: kes olid jutu tegelased? Millal toimus tegevus? Kus tegevus toimus? Mida Uku tegi. Mis edasi juhtus? Mida Uku tundis, kui kukkus? nimeta tegelased, tegevusaeg, tegevuskoht. Mis juhtus. Miks tegelased nii käitusid. Kuidas lugu lõppes?) Põhietapp Jutt koosneb lausetest
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. A
Siis otsustai minna külastada hr. casarmanata, kui linna oli selleks ajaks juba suletud ja isegi Niccolot ei lastud linna kuna seda kaitsesti vibudega varustatud sõjamehed. Nii tuligi nimma tagasi laeva ja Kapten andis käsu lahkumiseks. Kui kodusadam seljataha jäi andis vürst Lorenzo Niccolosele kaks võimalust kas ta läheb järgmises sadamas maha ja sõidab sealt tagasi koju või jääb laeva N. lubas järele mõelda ja järgmises sadamas otsustada. Kui jõuti palma sadamasse Mallorcal N vaatas oma isa kodusaare üle ja otsustas laevale jääda kuna tagasiteed katku pärast ei olnud ta küll jättis kirja isale munkade kätte. Nüüd avaldas Lorenzo N.ile nende reisi sihtpumkti milleks oli Antlantis kuid käskis sellest mitte meeskonnale rääkida. Ta ütles ka milleks ta oli kaasa võtnud Nikeforose- et ta näeks ette mis juhtuma hakkab, selle läbi mis kunagi keegi oli kirja pannud ja Ieronimo-preester- selleks et ta näeks siljatagust et vaenlased ei saaks läheneda
pistnud. Nii läksid aastad mööda ja väikeset Peedist sai suur 17. a priske poiss, kes sügisel lugema pidi minema ja kodus töö juures hästi isa aset täitis ja kupjaameti pärast mõisas pidi käima. Väike Ain oli ka juba asjaajaja ja karjaskäija. Ta oli õrna näoga, nõrga kasvuga 10. a poisike, kes mitte maikugi Ennosaare meeste moodi ega laadi polnud ei näost ega teost. Ilus heinailm oli õues. Tuli kuum päike kõrvetas pea kohal ja mõnigi silma vaatas arglikult taeva poole. Mõisas oli suur loog maas ja kõik valla teovaimud väljas teda koristamas. Talu heinamaal aga tehti ka heina nagu mõisaski ja vihm võis siingi kahju teha. Ka Ennosaare rahvas oli heinamaal. Väike Ain oli loa saanud loomi, kes palavuse käes ei söönud koju ajada ja siis pidi ta kapsaste vahelt umbrohtu kitkuma. Sama ajal kui Ain, kes kodutalus teiselpool jõge kapsaste latvade vahel põlvitas ja umbrohtu kitkus kuulis vee
ning selle rataste all hukub üks teose olulisi tegelasi. Rongist saab ,,raudse sajandi,, sümbol. 1825a. algas reisjatevedu. Järgnevat kolme aastakümmet iseloomustab raudteebuum, mis tõi sisse tohutult raha, muutis tundmatuseni Inglismaa palge ja lühendas enneolematult vahemaid. Raudteest räägiti kõikjal, isegi hümnidest ja loosungites.See avaldas mõju ka romaani arengule. Jaamakioskites müüdi raamatuid, mida osteti reisil lugemiseks. Mahukamaid romaane trükiti mugavust silmas pidades annete kaupa ja need maksid väga vähe, vaid 1 penn. Võibolla just neis jaamakioskites sündiski ajaviitekirjandus, mida loodi meelelahutuseks, mitte harimiseks. Menukuse kriteeriumiks polnud mitte kvaliteet, vaid läbimüük. Romaanizanrid kohandusid samuti uute oludega. Gooti romaanist kasvas välja õudusromaan. Ch.Dickens- (1812-1870) Oli Inglismaa suurimaid romaanikirjanikke ja ja sotsiaalse romaani rajaja.
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
käärid seletamiseks on kõige lihtsam näidata lapsele kääre. · Paku vastandmõisteid tähistavaid sõnu, näit. pikk lühike; madal kõrge; ilus kole. ( 1998, 9) 3. Mängu toetav keskkond Laps õpib keelekeskkonnas märkamatult, eriti hea on seda teha läbi sujuva mängu. Mäng ei tohiks kujuneda kohustuslikuks, vastavaid ülesandeid tuleks teha siis, kui tingimused tunduvad loomulikud ning lastel on mänguks soov. Soosivaks teguriks on muidugi väike ja hubane keelekeskkond, näiteks väikestes eralasteaedades, kus rühmasid on vaid mõni. Eesti keele õppimise seisukohalt on väga kasulik vaadata eestikeelseid telesaateid ja kuulata eestikeelseid raadiosaateid. Kodusem õhkkond lubab individuaalsemalt lastele läheneda, mängimiseks ja suhtlemiseks koos õpetajaga on võimalusi rohkem. Väiksemate gruppide puhul on üheks heaks keeleõppe keskkonnaks loodus. Minnes lastega koos näiteks looduse õpperajale uudistama, saavad nii eesti kui
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku
,,Wikmani poisid" Jaan Kross Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõnahuligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel igavamaks), järgmisel korra
murdus Indrek, kes neiule kõik ära rääkis XXXIV - naabrid ei käinud omavahel enam üldse läbi, isegi Tiiu ja Kadri ristimisele Pearut ei kutsutud, samuti ei kutsutud Mäe pere Jüri ristimisele, kuid lapsed suhtlesid salaja - Liisi andis Joosepile ükskord saia, noored istusid ja ajasid juttu - Kroonust oli Joosep pääsenud täna Liisi soovitusele, ta tõmbas liisku vasaku käega - jõululaupäeval mindi kirikusse, Tiiu ja Kadri jäid kodu hoidma, Liine oli kirikus esimest korda, vaatas uudishimulikult koguaeg ringi, Joosep võttis Liine sülle, et ta midagi näeks ka, Liisi võttis sülle aga Joosepi väikevenna - Liine päris kõige kohta mis kirikus oli, eriti kuuse - Koju minema hakates hakkasid nende aisades kellad helisema, see oli Joosepi tehtud, nii sõideti koju kellade saatel - kodus olid valmis küpsetatud jõuluroad, uks oli veidi irvakil, et toss välja läheks, irvakil ukse läbi lipsas sisse aga naabri koer Valtu, Andres ajas koera välja, peksis teda, kuid see
Leemetil ei õnnestunud seda pealt lükata. Kord seda üritades, kukkus Leemet redelilt uuesti ja murdis vasaku käe veel teisest kohastki. Onu Vootele laip mädanes. Leemet sisistas nädal aega ussisõnu, kuni teised ussid talveunest ärkasid ja ta päästsid. Leemeti vasak käsi jäigi kõveraks ja laibahais ei kadunudki tema sõõrmetest. 15. Onu surmast oli möödas juba seitse aastat. Salme oli üle viie aasta Mõmmiga koos elanud. Leemet oli viimane mees, kes mõistis ussisõnu. Mõmmi vaatas aga külatüdrukuid, kes teda kohutavalt kartsid. Ka nüüdseks juba 17 aastasele Hiiele püüdis ta külge lüüa, kuid Hiie ei võtnud vedu. 16. Kuna Hiie oli ainuke tütarlaps metsas, siis lootis Linda, et Leemet võtab Hiie endale naiseks. Leemetile aga ei meeldinud Hiie nõnda. Pealegi poleks Tambet ja Mall seda lubanud, sest Leemet oli ikkagi ,,külas sündinud värdjas". Pirre ja Rääk olid kolinud puu otsa, sest koopas elamine tundus liiga moodsana ning nad
Kord seda üritades, kukkus Leemet redelilt uuesti ja murdis vasaku käe veel teisest kohastki. Onu Vootele laip mädanes. Leemet sisistas nädal aega ussisõnu, kuni teised ussid talveunest ärkasid ja ta päästsid. Leemeti vasak käsi jäigi kõveraks ja laibahais ei kadunudki tema sõõrmetest. 15. Onu surmast oli möödas juba seitse aastat. Salme oli üle viie aasta Mõmmiga koos elanud. Leemet oli viimane mees, kes mõistis ussisõnu. Mõmmi vaatas aga külatüdrukuid, kes teda kohutavalt kartsid. Ka nüüdseks juba 17 aastasele Hiiele püüdis ta külge lüüa, kuid Hiie ei võtnud vedu. 16. Kuna Hiie oli ainuke tütarlaps metsas, siis lootis Linda, et Leemet võtab Hiie endale naiseks. Leemetile aga ei meeldinud Hiie nõnda. Pealegi poleks Tambet ja Mall seda lubanud, sest Leemet oli ikkagi ,,külas sündinud värdjas". Pirre ja Rääk olid kolinud puu otsa, sest koopas elamine tundus liiga moodsana
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Juuliust mõista. ,,Juulius täitis oma lahke teretamiskombe, millele teised kõik natuke tõrksalt vaatasid, nagu oleks selles midagi ebasündsat." ( IV peatükk lk 42 ). Tollel ajal haridus eestis alles hakkas kujunema, üldine kirjaoskus suurenes, revolutsioonipäevil kerkis esile emakeelse kooli nõue ja ka kõrgharidust sai hakata eestis omandama. Uuendused nõuavad aga natuke aega kõikide inimesteni jõudmisel. Harimatu talurahvas ei osanud esialgu hinnata hariduse tähtsust, nende jaoks oli esmane siiski talutöö, seda nad oskasid ja see andis neile leiba lauale. Juulius Kilimit aga vastupidiselt talurahvale hindas väga haridust, tema jaoks olid talutöö võõras, ja ka alkohol oli talle vastumeelt, just alkoholi mittetarbimise tõttu suurenes ka maainimeste umbusaldus tema vastu. ,,See polnud Juuliusel esimene ega viimane kord
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
Siiski lõpuks tõusis voodist, palus emal mitte suur asja sellest teha ja teda vaid rahule jätta, oma tõusudel läks ta pikkadele vahest päevi kestvatele rännakutele. Kord jõudis ta ka metsa äärele, seal nägi, et Magdaleena ja mõned teised küla naised olid lambasid karjatamas, Johannese soovitsuel kaitsesid nad neid pannes ühe pikka vöö ümber metsa tukka, et halvad elajad ei tuleks lambaid murdma. Leemet surus end maa lähedale, et teda ei märgataks ja vaatas tundetult pealt kuidas küla naised lahkusid ja hundid lamabad vööst hoolimata mõrvasid ja metsa tirisid. Kui küla elanikud hädaldases tagsi tulid mõistmata miks vöö ei aidanud seletas Johhaness,et tegemist oli libahundiga, selle vastu ei aita tavaline vöö ja, et ta läheb tarkatelt munadelt nõu libahuntide vastu. Külaelanikud lahkusid kuid Magdaleena jäi ja kutsus Leemetit välja arvates teda olevat libahunt, Leemet oli imestunud, et Magdaleena teadis, et tema
karjamaal. Just sellistes tingimustes ja sellises ühetoalises muldpõrandaga toas sündis neljandal märtsil 1864 aastal kupja Jüri Vilde ja teenijatüdruku Leenu esimene poeglaps, kes ristsetel sai nimeks Eduard Vilde. 5 3. Kirjaniku lapsepõlv Pärast perekonna suurenemist olid kirjaniku vanemad ühisel arvamusel, et on vaja kohe uus töökoht otsida, kus on parem korter ja avaramad teenistusvõimalused. Varsti leidiski Jüri Vilde samas kihelkonnas Muuga mõisas aidamehekoha. Eduard oli vaevalt kahekuune, kui vanemad Pudivere mõisast lahkusid. Muuga mõisas suurenes Vildede perekond kahe tütre võrra. Neist esimene tütar, Ida Marie, suri kolmenädalase imikuna 1869 aasta suvel. Teisest tütrest, Auguste Mariast, kes sündis 3. jaanuaril 1871, sai väiksele Eedile peagi mänguseltsiline.
vihmasadu õues vali. Tuuled nukralt jorutavad, puud ja põõsad norutavad, ootavad kõik valget lund, seda talve pehmet und... TUISUNE ÕHTU Esimesed lumehelbed Lumehelbeke valgeke, lumehelbeke tilluke, lenda, lenda, mu lagleke, hõbeahtake killuke! Lumehelbeke valgeke, talve tulekut kuuluta! Lenda, lenda, mu lagleke, tuule-unelmais luuluta! Lumehelbeke valgeke, hõbesätendav killuke, lenda, lenda, mu lagleke, sa mu valgeke tilluke! Talvehommik Aknast õue vaatas Mati. Oi, kuis kõik on imelik! Maa on täis kui valget vatti, kask on härmast habemik. Muri kongi uksel haugub, vares väljal nokitseb. Aidanurgas aga paugub külm, mis seinas pakitseb. Matil sära silmis mängis, teise tuppa jooksis ta: vendi, kes veel olid sängis, neid ta tahtis ärata'. ,,Ats ja Peedu, on teil mahti hüüdis Mati valjusti. ,,Kelgusõit nüüd läheb lahti lund on väljas rohkesti! Talispordilaul Siuh-sauh! Siuh-sauh! libisevad suusad.
Üheksateistkümnes lugu. · Sarvik-Taadi aheldamine , · Õnne aeg , · Pidu ja Tarkuseraamat , · Sõjateated Kp ehitab maailma otsa sõiduks endale hõbelaeva, millele paneb nimeks ,, Lennuk ,,. Laevale viidi suurel hulgal moona. Kaasasõitjad olid õnnelikud. Laev lahkus kodusadamast Soome poole. Teekonnal tuli Kp. Võidelda mitmete raskustega. Soome sortsid ajasid mere mässama. Lapsu rannast võeti laevale Lapsu tark. Jõuti Sädemete saareni. Sulevip. Läks saarele. Ta tahtis pääseda tulemäe juurde, kuid pidi poolelt teelt kuumuse tõttu tagasi pöörduma. Edasi jõudis ,, Lennuk ,, hiiglste maale. Sealt edasi viis teekond penisabaliste maale. Penisabalised hakkasid vastu ja Kp. Tappis neid armutult. Ta muutis nende maa viljatuks, kuid hiljem palus Ukult maale uuesti õnnistust. Targalt kuulis Kp, et kaarnalt oli ta maailma otsa leidmiseks saanud valet õpet
Kirjanduse Secunda teine arvestus Pilet nr 1: 1) G. B. Shaw elu ja looming, ,,Pygmalion" Inglise teatri ja realistliku draama uuendajaks sai iiri päritolu näitekirjanik George Bernhard Shaw (1856 1950). Süstemaatilist kooliharidust saamata siirdus ta 1876. aastal Londonisse, kus püüdis edutult romaanikirjanikuna läbi lüüa. Kirjutas ka kunsti- ja muusikaarvustusi, kuid pühendus hiljem peamiselt teatrikriitikale. Shaw polnud teatrihuvilisena rahul tolleaegse inglise kodanliku teatriga, kes tema arvates seisis tegelikust elust väga kaugel, pakkudes publikule vaid tühist ajaviidet. Shaw´le meeldis Ibsen. Oma essees "Ibsenismi olemus" (1891) nõudis ta, et teater peab etendama ühiskonnas olulist rolli. Tema arvates pidi pearõhu asetama kaasaja probleeme käsitlevatele näidenditele. Liitunud "Sõltumatu Teatriga", otsustas Shaw hakata ise näidendeid kirjutama. · "Ebameeldivad näidendid" Esimene näidend "Leskmeeste majad" (1892) kuulus koos
Hakkab riigi raha sööma. Kuidas vabaneda sellisest tülikast vangist, sellele on üles ehitatud kogu see novell. 3. O. Wilde elu ja looming 1854-1900. Aforismidest võib kasutada kindlasti midagi oma kirjandites. Omalaadne kalliskivi Inglise kirjanduses. Tal omapärased mõtted, meeldis oma teostes väga palju paradokse pilduda ja oma elus väga palju ütleda sellist, mis sokeeris ja epateeris. Kui Ameerikasse sõitis ja tolliametnik küsis, et kas on midagi deklareerida. Wilde vaatas ülevalt alla ja ültes, et pole midagi muud delkareerida peale oma geniaalsuse. Tema on öelnud, et elu mõte on kunstis ja kõige olulisem maailmas on ilu. Elab 19. Sajandil ja jälestab seda. Ülteb, et 19. Sajand on kapitalismi tugevnemise sajand, kõige igavam ja proosalisem aastasada. Kuna tema meelest elu selliseks läinud, siis tuleb leida see pääsetee kunstis. Sündinud on Dublinid Iirimaal, isa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
