LIITLAUSE Liitlause väljendab kaht või enamat tegevust (lauses on kaks või enam öeldist). Lausetevahelist piiri märgitakse sidesõnade ja kirjavahemärkidega. Rindlause ... on liitlause, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest. Andrus laulab hästi, Erikule meeldib tantsida ja Anne mängib alati klaverit. Rindlause kirjavahemärgid: *Osalaused ühendatakse/eraldatakse tavaliselt koma või sidesõnaga. __________ , _______________ . _______________ ja _______________ . Poisid mängivad palli, tüdrukud kastavad lilli. Poisid mängivad palli ja tüdrukud vaatavad pilte ning vanemad vestlevad toas. Ma pole Tiitu näinud ega temast kuulnud. Kas läheme kinno või vaatame kodus telerit? *Sidesõnade ja, ning, ega, või ette tavaliselt koma ei panda. *Sidesõnade aga, kuid, vaid, ent, kas ... või ette pannakse koma. Algul ta rõõmustas, kuid siis hakkas nutma
1) nimetavas käändes Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. 2) omastavas käändes Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. 3) osastavas käändes Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis. 4) olevas käändes: Hillar nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale. 5) võrdlus (kui-lisand) Mina kui 11. klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma. Eellisand EI eraldata komadega. Insener Jaan kaup vahetas töökohta. Tartu linn valis uue volikogu. Kirjanikust naaber klõbistas oma kirjutusmasinal. KOONDLAUSE Koondlause on korduvate lauseliikmetega lause. Korduda võivad alused, sihitised, määrused, täiendid, öeldistäited. Sidesõnata koondlause Korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. Olime juba ammu õppinud valssi, rumbat, foksi.
LIITLAUSE 1) RINDLAUSE koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest: Aksel laulab hästi, Eduardile meeldib ka laulda, Anne mängib mitut pilli. RINDLAUSE osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas...või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma) KOOLON pannakse rindlausesse siis, kui järgneb seletus või järeldus (Direktor ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud) MÕTTEKRIIPS pannakse siis, kui on tarvis osalause mõtet eriti rõhutada (Mitte ükski ülikond ei sobinud nii ta seadis sammud rätsepa poole)
Kõik rindlause osalaused peavad sisaldama öeldist, vastasel juhul on tegemist koondlausega. 4 Õues paistis päike ja linnud laulsid. Tavaliselt eraldatakse rindlause osalaused üksteisest komadega. Pääsukesed vidistavad, lõokesed lõõritavad. Rindlause osalaused võivad olla seotud rinnastavate sidesõnadega (ja, ning, kuid, ega, ent, või jne). Sidesõnade ja, ning, ega, ehk või ette rindlauses koma ei panda. Karin vaatas huviga autoaknast välja ja Kalle magas. Vastandavad sidesõnad nõuavad koma (aga, vaid, kuid). Tüdrukud tahtsid minna marjule, kuid vihma hakkas sadama. Koolonit kasutatakse rindlauses siis, kui teine osalause seletab, täpsustab või täiendab eelmise osalause mõtet. Põngerjad kilkasid rõõmust: isa võttis kotist suure paki jäätist. NB! Tüüpeksimusi on sellistel juhtudel kooloni asemel mõttekriipsu kasutamine
suvilas. ERILIIGILISED TÄIENDID kirjutatakse komadeta, nt Meil on kodus suur must pikakarvaline koer Sultan. Kapis on uus moodsalõikeline villane kleit. SAMAVÄÄRSED täiendid eraldatakse komadega, nt tasane, arglik koputus; õnnelik, muretu lapsepõlv. RINDLAUSE koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest: Aksel laulab hästi, Eduardile meeldib ka laulda, Anne mängib mitut pilli. RINDLAUSE osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas... või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma) KOOLON pannakse rindlausesse siis, kui järgneb seletus või järeldus (Direktor ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud) MÕTTEKRIIPS pannakse siis, kui on tarvis osalause mõtet eriti rõhutada (Mitte ükski ülikond ei sobinud nii ta seadis sammud rätsepa poole)
Kirjavahemärkide kordamine LIHTLAUSE (sisaldab ühte öeldist): Ja, ning, ega, ehk, või, kui ka ette koma ei panda! Kui sidesõnadele kui, nagu, otsekui, kuni järgnevas lauseosas puudub öeldis, siis sidesõna ette koma ei panda! Koondlauses (sisaldab loetelu) eraldatakse loetelu ja kokkuvõttev sõna mõttekriipsu või kooloniga. N: Ema, isa lapsed- kõik rõõmustasid. Kõik rõõmustasid: ema, isa ja lapsed. Ilma märgita: Ema, isa ja lapsed rõõmustasid. 1. Korduvad täiendid, mis iseloomustavad ühte ja sama objekti, on ilma komadeta. 2. Korduvad täiendid, mis väljendavad eri objektide tunnuseid, on komadega. 3
Kirjavahemärgireeglid 1.Lihtlause Lihtlause kirjavahemärgid seostuvad põhiliselt koondlausega (korduvate lauseliikmetega lihtlause). 1.1 Koondlause korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. 1.2 Sidesõnade ja, ning, ega, või, ehk, nii...kui ka ette koondlauses koma ei panda. Täna küsiti nii Antsu, Mallet kui ka Ennu. 1.3 Vastandavate sidesõnade aga, kuid, vaid ette paneme koondlauses koma. Ta vastas valesti, aga valjusti. 1.4 Sidekriipsu kasutatakse liitsõnade korduva osa ärajätmise puhul. Täna õpime nimi-, omadus- ja arvsõna. 1.5 Koolonit kasutatakse koondlauses, kui loetelu ees on mingi kokkuvõttev sõna või fraas: Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja lell. NB! Loetelu ette, mis on lause loomulik osa ja mille ees ei ole kokkuvõtvat sõna, koolonit ei panda.
- Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune) - Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand) - Eeslisandit komaga ei eraldata - Lisand eraldatakse põhisõnast koma(de)ga ainult siis, kui ta asub põhisõna järel - Kui järellisand on omastavas käändes, siis pannakse koma ainult lisandi ette - Komaga ei eraldata järellisandit järgmistel juhtudel: - lisand on olevas käändes(Ants korrapidajana) - kui-lisandit(tema kui professionaal) - Kaks tavalist lause alguse tüüpi: - alus-öeldis - sihitis või määrus- öeldis- alus - Lihtlauset, milles on kõrvuti mitu samale küsimusele vastavat sõna(ühendit)- mitu alust, sihitist või määrust-, nim. koondlauseks. Koondlause korduvad lauseliikmed eraldame
Lisandi kirjavahemärgid Eeslisandi eraldamiseks kirjavahemärke ei kasutata, nt Vend Jaan tuli hiljuti sõjaväest. Järellisand eraldatakse muust lausest tavaliselt komadega, nt Kas sina, koolis käinud inimene, oskad inglise keelt? Kui ta on seejuures omastavas käändes, pannakse koma tavaliselt üksnes lisandi ette, nt Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja kalm asub Tallinnas. Meie, sõprade vahel polnud saladusi. Vaid juhul, kui omastavas käändes järellisand kuulub sihitise juurde, eraldatakse ta komaga mõlemalt poolt, nt Leidsin üles Reinu(sihitis), oma kunagise klassivenna, ja kutsusin ta enesele külla. Komaga ei eraldata: a) olevas käändes ja kui-lisandit, nt Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui vanem inimene ei
Karu ostis poest mett. Mett ostis karu poest. Poest ostis karu mett. Kindlasti peab öeldis teisel kohal olema siis, kui 1) lause algul on määrus ja alus koosneb mitmest sõnast: Möödunud aastal asutasid eestlased ja leedulased koos uue firma. 2) lause algul on viisimäärus (kuidas?): Kiirustades lõi ta väravast mööda. Sõnajärg oleneb lauserõhust: · Rõhutatav sõna võib nihkuda lause algusesse: Oma vigu ta ei tunnista. · Tugevalt rõhutatav pealause alus või öeldis paigutub lause lõppu: Lõpuks ometi saabus koolivaheaeg. Mõne päeva pärast teade küll saabus, aga oluline teave oli jäänud kirja panemata. Täiendlause peab asuma otse oma põhisõna järel. Helsingi, mida meie turistid tihti külastavad, on tõesti kaunis. NB! Helsingi on tõesti kaunis, mida meie turistid tihti külastavad. (ei sobi: kaunis mida) Liitlause kirjavahemärgid Liitlauses pannakse sidesõnade aga, et, vaid, kas, kus, kuna(s), kuid, mis, mille, mida,
Eno Raud "Väike põhi, lõuna, edel, lõunatuul, motoroller" põhja pool Ajalehed, ajakirjad: kõik Õppeained sõnad (v.a. ja) eesti keel, matemaatika, Rahva Hääl, Eesti Ekspress, ajalugu, füüsika Meie Meel, Otepää Teataja, Eesti Naine, Pilt ja Sõna Suur ja väike algustäht Kirjavahemärkide kasutamine (koond-, rind-, põimlause, lauselühend, otsekõne) Lauselühend on öeldiseta sõnarühm, mille tuumaks on verbi käändeline vorm. Alati eraldatakse koma(de)ga 1) verbita lauselühend: Koolimajas ei käida, müts peas ja saapad jalas, ega lasta vilet. 2) määruslikud nud- ja tud- lühendid: Töötanud kogu suve, jätkas ta sügisel õpinguid. Töö lõpetatud, mindi peole. 3) kesksõna- ja mata- lühend järeltäiendina: Kirjand, pool ümber kirjutatud, vedeles laual.
See sobib hästi täiendlauses nt: Kõik, kes (on) töö lõpetanud võivad minna. Kontekstellipsi korral on oluline välja jäetava sarnasusega olemasolev nt:Mari joonistas lille ja Jüri (joonistas) vaasi. 4. Mis on fraas? Fraas on sõnaühend , mis täidab lauses mingit kindlat rolli( on alus, sihitis, määrus või öeldistäide). Fraas on tervik ja pole oluline kas ta koosneb ühest sõnast või kümnest nt: Kass püüdis hiire. 5. Lauselühend. 1. des- ja mata-lühend Koma oleneb tuuma asukohast Jõudes koju, helista. / Koju jõudes helista. 2. Määruseline nud-, tud-lühendi puhul kasutatakse koma, olenemata peasõna asukohast. (millal?) Jõudnud koju, istus isa kohe tugitooli. / Viimaks ajalugu õpitud, hakkasin koristama. 3. Lauselühend aluse ja öeldise vahel eraldatakse kahelt poolt komaga. Maarit, hoolsasti harjutades, võib võistluse võita. 4. Iseseisev nimetav ehk verbita lauselühend on peasõnata ning eraldatakse kahelt poolt komaga
KIRJAVAHEMÄRKIDE KORDAMINE LAUSELIIK REEGEL NÄIDE 1. LIHT- Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka Vennas on väike, kuid tubli. LAUSE liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. 2. KOON Koondlauses (mitu samale küsimusele Süüdlasi oli kolm: Alo, Ilo ja D- vastavat lauseliiget) on kokkuvõtva Ülo. LAUSE osa järel koolon, kui järgneb loetelu.
aprillil; reedel, 21. aprillil. Eriliigilised määrused kirjutatakse komadeta, nt Vanaisa haigestus raskelt öösel suvilas. Eriliigilised täiendid kirjutatakse komadeta, nt Meil on kodus suur must pikakarvaline koer Sultan. Kapis on uus moodsalõikeline villane kleit. Samaväärsed täiendid eraldatakse komadega, nt tasane, arglik koputus; õnnelik, muretu lapsepõlv. Rindlause osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas...või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma). Põimlause on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest.
Sidesõnadest. Ja ja ning on ühendavad sidesõnad, samuti nii ... kui ka, kuid see võimaldab mingit sõna enam rõhutada: Nii Fille kui ka Rulle tahtsid pirukaid. Ega kasutatakse üksnes eitavas lauses: Ei Fille ega Rulle osanud tonti karta. Ehk samastab loetelu liikmed: Kõige keskmisem päev on kolmapäev ehk kesknädal. Või välistab ühe loetelu liikme: Tuli süüa pirukaid või kotlette. Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii ... kui ka ette lihtlauses koma ei panda. Kuid, ent, aga, vaid vastandavad lauseliikmeid või nende rühmi: Rõõmsa, kuid väga näljasena vuhises Karlsson Väikevenna aknast sisse. Kuulsime uudiseid Puhhist ja Notsust, ent mitte Iiahist. Norbert puhises valjusti, aga tulutult. Komme ei söönud Tipp, vaid Täpp. Sidesõnade kuid, ent, aga, vaid ette pannakse koma. KOOLONIT kasutatakse koondlauses siis, kui korduvate lauseliikmete ees on kokkuvõttev sõna (fraas):
1) nimetavas käändes Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. 2) omastavas käändes Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. 3) osastavas käändes Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis. 4) olevas käändes: Hillar Nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale. 5) võrdlus (kui-lisand) Mina kui 11. klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma. Eellisand EI eraldata komadega. Insener Jaan Kaup vahetas töökohta. Tartu linn valis uue volikogu. Kirjanikust naaber klõbistas oma kirjutusmasinal. KOONDLAUSE Koondlause on korduvate lauseliikmetega lause. Korduda võivad alused, sihitised, määrused, täiendid, öeldistäited. Sidesõnata koondlause Korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. Olime juba ammu õppinud valssi, rumbat, foksi.
KIRJAVAHEMÄRGID KÕRVALLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Kõrvallause eraldatakse alati koma(de)ga. Ma ei tea, kuhu ta läks. Kui ta koju minema hakkas, oli väga pime. Poolfinaal, mis peeti vastaste koduväljakul, kujunes raskeks katsumuseks. Jüri ütles, et tal pole aega, ja läks koju. SISENDIGA SEOTUD ERIJUHTUMID Koma asend on kõikuv (sellepärast et, nii et, siis kui, enne kui, juhul kui, selleks et jt). Ma lahkusin sellepärast, et seltskond ei meeldinud mulle. Ma lahkusin, sellepärast et seltskond ei meeldinud mulle. Tehke need tööd ära nii, et keegi ei näe. Jooksime võidu, nii et lõpuks olid kõik higised. isegi kui, olgugi et, ainult et, vaevalt et, peaasi et, ilma et, mitte et kuuluvad kokku, et ja kui ette koma ei panda.
(ö) neid ise turustada, kuid nüüd on (ö) need kaardid (a) tänu maa-ametiga saavutatud kokkuleppele saadaval. Eesti võib uhkust tunda ka rahvusvahelisel tasemel ( , - : ) peaaegu igal eestlasel on raskus elektrooniline ID- kaart. * Rinnastavad sidesõnad JA, NING, EGA, EHK, VÕI, KUI KA (komata) ja AGA, ENT, KUID, VAID (komaga) esinevad nii koond- kui rindlauses. * Ühendsidesõnade NING KUI, JA ET jne puhul määrab esimene (rindlause) sidesõna koma kasutamise - komata. 2. Põimlause (kõrvallause sõltub pealausest) Täpne maakaart (a) on (ö) oluline sellistes paikades nagu Saaremaa, kus palju maad müüakse (ö) * Alistavad sidesõnad ET, SEST, KUI, OTSEKUI, JUSTKUI, NAGU, KUNA, KUNI, EHKKI, KUIGI esinevad põimlause kõrvallause alguses ja vajavad koma. * Ühendsidesõnade SEST ET, SELLEKS ET, OLGUGI ET, ILMA ET, NIIPEA KUI, NII NAGU jne kombinatsioonide puhul pannakse koma tavaliselt sidesõnade ette, kui eriti ei rõhutata.
Asutuste allüksuste nimetused kirjutatakse väikese algustähega: Kaitseliidu Tartu maleva esimene malevkond, Naiskodukaitse Tartu ringkonna akadeemilise jaoskonna juhatus, siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond. Täiesti väär on om-s käändes nimi pärast liigisõna: 1kompvekid Teekonna, ^spordiklubi Ringi. ÕIGE: Teekonna kompvekid, Rini spordiklubi 1 Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii...kui ka ette koma ei panda. ordenid ja autasud: Vabadusrist, Kuldne Palmioks, Maarjamaa Risti orden ajaloosündmused on kõik väikese tähega, kui nad ei sisalda kohanime: Ümera lahing, teine (II) maailmasõda, külm sõda, Tartu rahu 3.1 Nimetused tänav, vabariik, järv, meri, ookean, jõgi, allee, gümnaasium, jogurt, planeet, linn kuud ja nädalapäevad: aprill, maikuu, pühapäev · pühad ja tähtpäevad: jüripäev, mihklipäev, jõulud, võidupüha
Tasemetöö kordamine (eesti keel) 1. Rindlause, põimlause - tea mõistet, tunne ära.(õp lk 179) Liitlause koosneb rindlausest või põimlausest. Rindlaused on sellised liitlaused, mille osalaused on suht sõltumatud ( Päike paistis, linnud laulsid), Põimlause on jagatud pealauseks ja kõrvallauseks. Põimlause kõrvallause algab tavaliselt alistava sõnaga: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas jne...(Mees teadis, mida teised ei teadnud). (Sõna nagu komad lauses) Öeldis, nagu öeldis öeldis nagu --- 2.Lisand erinevad asukohad ja komastus.(õp lk 178 ja 194) Lisand iseloomustab mingit nimisõna teiste sõnade abil.(Hillar, minu hea semu, on alati rõõmus.) Eeslisand- Eesti keele õpetaja(eeslisand) Epp Priimägi(põhi) Eeslisandi puhul koma ei käi.
4. Rada viis välja tanumale mida piiras kõrge hekk sellest ei mahtunud ta pardiga koos kuidagi läbi ja seepärast traavis ta edasi kuid koerad olid tal juba järel. 5. Siis tormas ta õnnetuseks esimesele õuele seal elas aga veel üks peni ja rebase laul oli lauldud. 6. Tema perekond teadis ainult seda et isa ei tulnud enam koju. 7. Muidugi leinasid nad teda aga nende lein polnud enam nii valus kui siis kui nad tema traagilise lõpu tunnistajateks oleks olnud. 5. Mõtle juurde kõrvallause ja sobiv sidend. 1. Lugege kõik hoolikalt üle, .................................................................. 2. Ma ei arva sugugi, ......................................................................... 3. Kas keegi oskab öelda, .................................................................... 4. Me ei tohi viivitada, ........................................................................ 5. Ma ei teadnud veel isegi, ...............................................................
Sisaldab ainult ühte öeldist ja kõiki mõistmiseks Liitlause koosneb mitmest öeldisest. tarvilikke komponente. Lihtlausete ühendamine liitlauseks: Minul on õde. 1.Komaga Sa jalutad koeraga. Mina käin koolis, ema käib tööl, vanema on kodus. Minu isa töötab pangas. 2. a)sidesõna ei nõua koma ja, ning, ehk, või, kui. b)komaga et, sest, siis, aga, kuid, vaid. 3.Siduv määrsõna kuhu, kus, kuidas,miks, kas,millal 4.Siduv asesõna mis, kes, millega, kellega, mitmes... Koondlause Rndlause
)Korduvad lauseliikmed eraldame komade või sidesõnade abil. Koondlausele on kõige iseloomulikum loetlemine (Juss on valetaja, hambassepuhuja, valevorst). Loetelu eraldame komadega, väljaarvatud juhul, kui sidesõnana on kasutatud ja, ning, ega, ehk, nii, kui ka (kuid, vaid, ent, aga, nõuavad koma). Kui kokkuvõttev sõna jääb loetelu ette , kasutame koolonit, kui kokkuvõttev sõna tuleb peale loetelu kasutame mõttekriipsu. Liitlause on lause, mis koosneb kahest või enamast koma või sidesõnaga ühendatud lausest(Mulle meeldivad õunad, aga Malle armastab kirsse.) Kui koondlauses esineb ainult ühte lauseliiget mitu, siis liitlauses on ka teisi lauseliikmeid rohkem kui üks. Rindlause on lause, mis koosneb võrde tähtsusega osalausetest, mida ühendatakse koma või sidesõnade ja, ning, ega, või, kuid, aga, ent, sellepärastm järelikult jt. Rindlause võib jagada osalauseteks, ilma et need laused kaotaksid tähenduse(Vihma sajab, välku lööb ja tuul puhub.)
eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega. · kui lisand on põhisõna ees, siis seda komaga ei eraldata: Eesti Vabariigi pealinn Tallinn on Euroopas hästi tuntud. · kui lisand asub põhisõna järel, eraldatakse ta mõlemalt poolt komaga: Tallinn, Eesti Vabariigi pealinn, on Euroopas hästi tuntud. · kui põhisõna järel olev lisand on omastavas käändes, pannakse koma põhisõna ja lisandi vahele: Tallinna, Eesti Vabariigi pealinna (mille?) vanalinn on tuntud. · kui-, nagu-lisandit komaga ei eraldata: Tallinn kui Eesti Vabariigi pealinn on Eestis hästi tuntud. · Olevas käändes olev lisand koma ei vaja: Tallinn Eesti Vabariigi pealinnana on Euroopas hästi tuntud. III. KOONDLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Koondlause on lihtlause, milles esinevad korduvad lauseliikmed: Nt: Lõunaks tellisime suppi, praadi, magustoitu.
) LIITLAUSE- seal on kaks või enam öeldist (Ema tuli koju ja tõi tordi.) KOONDLAUSE- seal on loetelu Jaatavas lauses on kahe viimase sõna vahel ''ja'' või ''ning'' Eitavas lauses on kahe viimase sõna vahel ''ega'' nt Kevadel õitsevad sibullilled: krookused, lumikellukesed ja hüatsindid nt Krookused, lumikellukesed ja hüatsindid- need sibullilled õitsevad kevadel. RINDLAUSE JA PÕIMLAUSE Rindlause: Ema laulab ja isa joonistab. Põimlause: pealause +'','' + kõrvallause nt Ema laulab laulu, mis mulle meeldib. Näited: Põimlause: Ema laulab laulu, mis mulle meeldib ja isa joonistab. Rindlause: Ants kukkus eksamil läbi: ta ei õppinud üldse. Ants ei õpi üldse- nii võib ta eksamil läbi kukkuda. 5.VÕÕRSÕNAD rõhk esimesest silbist kaugemal (nt fi lo soo fia) häälik ''o'' esimesest silbist kaugemal (nt au to) pikk täishäälik esimesest silbist kaugemal (nt man da riin) võõrtähed z, z, s, f sõnas (nt zooloogia)
1. Nimetavas käändes. Näide. Kadri Kask, Kuku raadio diktor (kelle?), on väga hea diktsiooniga. 2. Omastavas käändes. Näide: Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. 3. Osastavas käändes. Näide: Päts, Eesti omatiikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangrilaagris. 4. Olevas käändes. Näide: Hillar Nahkur ASi Signaali müügiagendina ei tulnud kohale. ! Nimetavast kuni kaasütlevani v.a. omastavas on lisandi juures kaks koma (punkt 1, 3). 5. Võrdlus (kui-lisand). Näide: Mina kui 12.klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma. Eeslisand võib-olla: 1. Nimetavas käändes. Näide: Insener Jaan Kaup vahetas töökohta. 2. Omastavas käändes. Näide: Tartu linn valis uue volikogu. 3. Seestütlevas käändes. Näide: Kirjanikust naaber Jaan klõbistas oma kirjamasinat. 24
. Pöördsõna väljendab tegevust, on lauses öeldiseks. Öeldis võib ühes lauses koosneda mitmest sõnast, mis ei pruugi alati kõrvuti olla. Siiski on üks sõna alati põhisõnaks see on tegusõna pöördeline vorm. Nt Ma astun vaikselt. Ma koputan vaikselt. Ma olen vaikselt oodanud. Ma teen ukse vaikselt lahti. Liitlauses on kaks või enam tegevust ehk öeldist. Osalaused ühendatakse omavahel liitlauseks sidesõna, koma või koma ja sidesõna/siduva sõna abil. Nt Lapse naersid ja mängisid palli. Mees röögatas ning haaras jalast kinni. Ta kukkus, vajus pikali. Ma ehmusin, sest ei teadnud, mida pean tegema. KÄÄNDED KÄÄNE KÜSIMUS AINSUS MITMUS 1. Nimetav kes? mis? raamat raamatu / d 2. Omastav kelle? mille
...kui ka Võrdlus:kui,nagu Komastamis reeglid: *Korduvaid täiendeid ei eralda komaga,kui need osutavad ühe ja sama asja või olendi eri tunnustele: Valge paks kass jooksis üle tee *Kui täiendid väljendavad eri asjade samaliigilisi tunuseid või teine täpsustag esimest,eraldatakse nad komaga: Kollane,roheline ja punane auto sõitsid üle tee. *Järellisand eraldatakse komaga(omastavas pannakse koma ainult ette): Ants,meie kooli parim matemaatik,sai olümpiaadil teise koha. *Omadussõnalised järeltäiendid eraldatakse komadega: Rebane,ilus,kaval ja osav, lipsas märkamatult võssa. *Üte eraldatakse komadega : Ott, mine peitu!! RINDLAUSE PÕIMLAUSE Kõrvuti on 2 või enam sõltumatut Iseseivale pealausele on alistatud sidesõna või siduva osalauset,mida eraldab koma või seob sõnaga algav kõrvallause rinnastav sidesõna
2: kaks, kahe, kaht(e), kahesse e kahte 3: kolm, kolme, kolme, kolmesse e kolme. 4: neli, nelja, nelja, neljasse e nelja 5: viis, viie, viit, viiesse e viide 6: kuus, kuue, kuut, kuuesse e kuude 7: seitse, seitsme, seitset, seitsmesse · Järgarvud kirjutatakse kas araabia numbritega, mille järel on punkt või rooma numbritega: 50. aastapäev 1920. aastal 1920.-1930. aastateni XX sajandil III osa. KIRJAVAHEMÄRGID Kuhu panna koma? · TA SAMMUS UHKELT NAGU KUKK. · TA SAMMUS UHKELT NAGU OLEKS TA KUKK KANAKARJA KESKEL. PÕIMLAUSE 3 PÕHITÜÜPI Tunnid olid alanud, kui Arno isaga koolimajja jõudis. ------------------------ , -kui ----------------------------------- . Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. -Kui -------------------------------------- , -------------------------- . 3. Arno, kes hiljem kooli jõudis, tuli isaga ------- , kes ---------------------------- , ---------
korduvad. Korduvad A, S, Öt eraldatakse komaga. nt Mati, Uno, Peeter ja Tambet osalesid töömessil. Korduvad täiendid 2. Samalaadsed täiendid eraldatakse komaga. nt Punased, sinised, kollased ja roosad lilled õitsesid meie aias. 3. Erilaadseid täiendeid komaga ei eraldata. nt Mõttetu pikaleveniv keeruline koosolek kestis 5 tundi. 4. Kui järgnev täiend täpsustab eelmis, pannakse nende vahele koma. nt Sel, 2017. aastal külastame Soomet. // Eelmine, 2016 aasta. 5. Kui täiendid on pärast põhisõna, eraldatakse kõik komadega. nt Vabariigi aastapäev, (-)pidulik, sisutihe, emotsionaalne, (-) meeldis gümnasistidele. Korduvad määrused 6. Kui määrused mõistemahult kattuvad, siis eraldatakse need omavahel komaga. nt Täna, 24. veebruaril, EV aastapäevaltoimub pidulik kontsert. // Siin, Kuressaares olen kasvanud ja sündinud. 7
Referaat Rind ja põimlause Teaduslik tekst: Eestis hakatakse jõuliselt elektriautondust toetama Eesti müüb Mitsubishi Corporationile kasutamata saastekvoote, saab vastu elektriautosid ning arendab välja laadimisvõrgustiku. Elektriautode ostjatele kompenseeritakse aga umbes pool auto hinnast. Vabariigi Valitsus kiitis täna heaks kasutamata saastekvootide (Assigned Amount Units AAU) müügi Jaapani konglomeraadile Mitsubishi Corporation. Tehingu tulemusena rajatakse 2012
Lause lõpus on verb siis, kui : 1. On eituslause: Tavaliselt ma putru ei söö. 2. On küsilause: Mida te täna rääkisite? 3. Hüüdlause: Ma sulle alles näitan! Lause algul on verb siis, kui: 1. Üldküsilauses: Oled sa täna minuga? 2. Hüüdlauses: Küll sa oled tubli! 3. Käsklauses: Katsu sa täna laisk olla! SIDENDID Sidendid liigituvad: 1. Rinnastavad (rindlausetes): ja, ning, ega, ehk, või, kuid, ent, vaid nende sidesõnade ette tavaliselt koma ei panda. 2. Alistavad (põimlausetes): et, kui, kuna, sest, kuni, ehkki, nagu, justkui, sellepärast et, sellest hoolimata et nende sidesõnade ette pannakse tavaliselt koma. 3. Siduvad ase- ja määrsõnad Kes, mis, kumb, kus, kuhu, millal, milleks, mistarvis, mistõttu, kuidas Nende sidesõnade ette pannakse tavaliselt koma. LIITLAUSE Liitlauseks nimetatakse lauseks mis koosneb kahest või mitmest osa lausest. Mitme öeldisega
Interpunktsioon Kirjavahe märgistamine (koos näidetega) Eellugu: Koma panek sõltub lauseliikmete heast tundmisest. Eriti oluline on tunda - *Täiend -> Kuulub lauses nimisõna juurde *Määrus -> Kuulub tegusõna juurde (Millal, Kus, Kuidas? Aeg, koht, mis, kellega? *Öeldistäide -> Kuulub öeldise juurde (NB! Öeldises OLEMA vorm [Kes, mis, missugune]) I. Koondlause Lause kus üks öeldis ja korduvas lauseliikmed. 1. Korduvad sihitised, alused, öeldistäited eraldatakse ALATI komadega. N: Risto, Risto ja Risto õpivad x. Klassis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
