Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Põhjavesi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaev, poorsus, kaevus, veemahutavus, poorid, veeläbilaskvus, pindmine, äravool, põhjavesi, moreen, liivakivi, kuival, mahust, laseb, kivimis, eripind, lubjakivid, turvas, jämedateraline, graniidi, moreeni, graniit, geoloogiline, läbilõige, pinnakate, rium, ordoKuivadel aga võib vesi kulutada murenevat või kuiva pinnast äkki. b. tasastel aladel või mägistes piirkondades? Kindlasti mägedes, kus jõevool on tugevam ning jõesäng ja kaldad on järsud. Seal suudab vee kulutus suuremat kahju teha. 10. Millest jõed toituvad? Lisa toitumisviisist tulenev mõju jõe vooluhulgale. a. sademed - vooluhulk suureneb b. liustikud - vooluhulk suureneb c. põhjavesi - …………………….. d. sulavesi- vooluhulk suureneb Volga: Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi. Rein: Äravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi. Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline. Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane.
Liigitatakse: kruusliiv, jämeliiv, keskliiv, peenliiv, tolmliiv. Savipinnas: iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsed omadused. Saviliiv, liivsavi, savi. Eripinnas: eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis nt turvas, allikalubi, järvelubi. Tehispinnas: tekkinud inimtegevuse tulemusel, omadustelt võib pinnas vastata kaljupinnasetele aga samas ka org. eripinnastele, võib olla väga reostunud. 5. Mis on põhjavesi? Põhjavesi on kogu vesi, mis asub maapinna all küllastusvööndis ja on otseses kokkupuutes pinnase või aluspinnasega. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Suhteliselt püsiv, läbipaistvus sõltub lisanditest, põhjavesi on üldreeglina värvitu, kuid sooveed pruunid, üldreeglina lõhnatu ja maitsetu. 6. Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse?
Hüdrogeoloogia II KT Kordamisküsimused teemale 5: 1. Millist vett loetakse maapinnalähedaseks? Maapinnalähedane põhjavesi – vesi, mis asub kõige ülemises maakoore kihis ega ole pealt kaetud vettpidava kivimikihiga. Sellised on pinnasevesi, mullavesi ja soovesi. 2. Mis iseloomustab kõige enam mullavett? Mullaveele on iseloomulik: 1. sesoonne esinemine, 2. temperatuuri järsud muutused, suvel võib temperatuur tõusta üle 40° C, talvel külmub jääks, 3. mikroorganismide ja orgaanilise aine (huumuse) esinemine.
HÜDROSFÄÄR 23. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; Et üksikasjalikult teada saada, kus vesi maakeral paikneb, vaata juuresolevat tulpdiagrammi. Pane tähele, et Maa koguveevarust (1,386 miljardit kuupkilomeetrit) on üle 96 protsendi soolane. Ning et üle 68 protsendi mageveest on kinni jääs ja liustikes ning 30 % on maa sees. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/700 koguhulgast
d10 - efektiivdiameeter; d60 Lôimistegur U = d60/d10, kui U > 6 ebaühtlased pinnased; kui väiksem siis ühtlane pinnas Sõelanalüüsi andmete kasutamine: 1. Pinnase kirjeldus 2. Veejuhtivuse hindamine, sufosiooniohu hindamine 3. Filtri valik 4. Toru ummistumise hindamine Näiteks, kui: Siis pinnaseosakesed ei lähe dreenitoru avast (S pilu laius; D augu läbimõõt) läbi. 2)Pinnase mehaanilised ja hüdrofüüsikalised omadused (mahumass, poorsus, niiskus, veejuhtivus) Eritihedus e. tahke faasi tihedus on pinnaseskeleti moodustavate osakeste massi suhe nende osakeste mahtu (pooride mahuta). Eestis tavaliselt 2,6...2,8 gr/cm3, rakendusuuringutes määratakse harva, vajadusel kasutatakse tabelväärtusi. Tihedus e. üldtihedus on loodusliku struktuuri ja veesisaldusega pinnase tahke ja vedela faasi massi suhe pinnase üldmahtu (sagedaim väärtus Eestis 1.8...2.1 g/cm3). Kuivtihedus e
Geoloogia 1.Aktualismi printsiip- meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus need toimusid, seda rohkem need protsessid erinevad. Tõestuseks on näiteks vired. 2.Maa siseehitus: Maa pindmine kest on maakoor, mille paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all kuni 80 km-ni mandrite kõrgmäestike all. Ookeaniline maakoor, mis on tekkinud pinnale tõusnud vahevöö ülaosa ülessulanud kiviainese tardumisel. Mandriline ehk kontinentaalne maakoor on mandrite alune maakoor, mille ülemine kiht koosneb settekivimitest ja alumine on basaltne kiht ning nende vahel graniitne kiht. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga (kivimite
9. Kuidas liigub kapillaarvesi ja kui suur võib olla kapillaartõus? Kapillaarvesi liigub mulla poorides ja allub pindpinevusjõule. Kui vaba vett on vähe, paikneb ta mullaosakeste kokkupuutekohtades ja on piiratud liikumisvõimega. Sellist kapillaarvett nimetatakse rippuvaks kapillaarveeks e. rippveeks (joon. 1.1). Kui vett on mullas rohkem, siis rippvee tilgakesed ühinevad ja muutuvad liikumisvõimelisemaks. Kui põhjavesi on lähedal, satub kapillaarvesi viimasega ühendusse. Veehulga suurenemisel mulla poorid täituvad veega ning kapillaarvee liikuvus suureneb. Põhjaveega ühenduses olevat kapillaarvett nimetatakse toetuvaks kapillaarveeks. Tavaliselt tekib rippvesi sademeteveest ja toetuv kapillaarvesi põhjaveest. Kapillaarvesi liigub niiskemast keskkonnast kuivema poole. Mida suurem on niiskuste vahe, seda kiiremini vesi liigub, kusjuures voolu suunas kiirus väheneb.
Liigitataxe: kruusliiv, jämeliiv, keskliiv, peenliiv, tolmliiv. Savipinnas: isel. Osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus. Alla 50%, plastsed omadused: saviliiv, liivsavi, savi. Eripinnas: eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased: Eestis nt. turvas, allikalubi, järvelubi. Tehispinnas: tekkinud inimtegevuse tulemusel, omadustelt võib pinnas vastata kaljupinnasetele aga samas ka org. Eripinnastele, võib olla väga reostunud. 5. Mis on põhjavesi? Kogu vesi, mis asub maapinna all küllastusvööndis ja on otseses kokkupuutes pinnase või aluspinnasega. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Suhteliselt püsiv, läbipaistvus sõltub lisanditest, põhjavesi on üldreeglina värvitu, kuid sooveed pruunid, üldreeglina lõhnatu ja maitsetu. 6. Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? Lõimis iseloomustab kobedate setete koosseisu erineva suurusega osakeste kaudu e
O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke, mg, Al, K ja Na astenosfäärini vulkanism, mineraalained veega Pedosfäär H2O, N, C Maakoore Noorim, areneb ainult (mullastik) Mikroobid, pindmine kiht koos elusloodusega. seened, taimed, Mõni cm kuni Dünaamilisem kui muundavad org. 10 m litosfäär ainet Hüdrosfäär Maailmamere, Kiired muutused, järvede, jõgede, osaleb veeringes, loob
1. (15) Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? 2. (12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? 3. (11) Mis on karst. 4. (10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? 5. (9) Mis on põhjavesi? 6. (9) Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? 7. (9) Aktualismi printsiip 8. (8) Mis on piesoisohüps? 9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15. (8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 16. (7) Tuule geoloogiline tegevus 17. (7) Mis on oos? 18
Füüsikalise ja keemilise murenemise protsessid toimuvad täies ulatuses vaid maal, kuna vaid siin leidub vett. Murenemine kivimite, õhu, vee ja organismide koos- ning vastasmõjust tingitud protsessid maa pinnal. Murenemise kulg ja intensiivsus sõltub lähtekivimi litoloogiast(koostisest) ja kliimast(temp ja sademed) ning ka maapinna relieefist. Klimaatilised tingimused ja relieef mõjutavad murenemise valdavat, kas füüsikalist või keemilist iseloomu. Kivimi litoloogiast (kõvadus, poorsus, lõhelisus ja mineraalne koostis, lahustuvus) sõltub kivimi murenemistundlikkus. Rabenemine e füüs murenemine. Selle tulemusena toimub lähtekivimi purunemine, millega ei kaasne kivimi mineraalse koostise muutumist. Protsessid : termaalne fraktsioneerumine, koordumine, hüdratiseerumine, jäätumisrabenemine. Kõige suurem ja valdav osakaal on jäätumisrabenemisel. -Termaalne fraktsioneerumine.
mulla veemahutavus: näitab kui palju vett suudavad mulla veepoorid kinni hoida ja mahutada maksimaalne e. täielik veemahutavus: näitab maksimaalset veemahutavust mullas, mida poorid suudavad kinni hoida kapillaarne veemahutavus, väliveemahutavus: näitab suuurimat seotud ja rippuva kapillaarvee hulka, mida mulda suudab kinni hoida kapillaarvee katkemise veemahutavus: on mulla veesisaldus, mille juures rippuva kapillaarveega täidetud kapillaari mingisse ossa tungib õhk, mistõttu kapillaarvee liikumine mullas katkeb omastava vee diapasoon e. aktiivveemahutavus: iseloomustab taimede poolt omastavate vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida vee imendumine: filtratsioon on vee aeglane liikumine pinnases filtratsioonikoefitsient: on kivimite ja pinnaste veeläbilaskvust iseloomustav suurus.
Liivad on oma tekkelt enamasti settepinnased. Suhteliselt suuremõõdulised liivaterad langevad settides veekogu põhja ja võtavad gravitatsioonijõu toimel tasakaaluasendi. a b Joonis 2.3 Kompaktsete ühesuuruste osade kohevaim (a) ja tihedaim (b) pakkimine Kokkupuutepunktides mõjub ainult hõõrdejõud. Sellisel viisil tekkinud struktuuri nimetatakse teraliseks. Olenevalt terade omavahelisest asendist võib tema poorsus olla Joonis 2.4 Erineva suurusega osakestest koosnev pinnas erinev. Joonisel 2.3a on toodud Saueosakeste settimisel ühesuguse läbimõõduga sfäärilistest teradest moodustatud kõige kohevam struktuur, joonisel 2.3b aga kõige tihedam, tetraeedriline struktuur. Nende poorsus on vastavalt 47,64 ja 25,95 protsenti. Need on muidugi ideaalmudelid võimalike poorsuspiiride selgitamiseks. Looduslikud pinnased koosnevad erimõõdulistest teradest, mis ei ole ideaalsed sfäärid. Erineva
Lähtekivim mõjutab mulla omadustest: mulla keemilist kosotist, õhu- ja veesisaldust, soojenemiskiirust, mulla tüüpi, värvust, toitainete sisaldust, mulla lõimist- millise mullaga on tegu Põhja-Eesti mullad Lõuna-Eesti mullad Lääne-Eesti mullad Aluskivim lubjakivi liivakivi lubjakivi (pärnu ümb liivakivi) Lähtekivim Lubjakivi (lubjarikas moreen) Moreen (liivarikas Veesetted (viirsavi), moreen, moreen) lubjakivi Mulla om: värvus Hallikas-pruunid punakaspruumid Tumedad Lõimis Rähkne Liivmuld Rasked savikad mullad Toitainetesisaldus Huumusrikkad, Leetumine vähendab Liigniiskus väh viljakust
Kalju tugevuse hinnang Tõmbetugevus (To,St)- Harva mõõdetud. Enamasti UCS/20 kuni UCS/8 kaljude puhul. Painde tugevus on seotud tõmbetugevusega kivimi välispinnal ja seda pole lihtne mõõta ja defineerida. Elastsed vilgukivi plaadid kannatavad päris suuri paindetugevusi. Survetugevus (Qu, UCS)- Kuivade kaljude UCS on standart kivimite tugevuse defineerimisel. Üldjoontes on survetugesvus seotud poorsusega ja seetõttu ka kivi kuiva tihedusega. Enamus süvakivimitel on poorsus alla 1 protsendi ja UCS suurem kui 200 Mpa ja settekivimitel tihedus alla 2-3 t/m3 ja survetugevus väiksem kui 70Mpa. Survetugevus kasvab ajapikku enamikes settekivimites tänu kivistumisele ja vähendunud poorsusele. Elastsusmoodul (E)- Rõhu kasv pinge kasvu kohta, tänu millele seotud tugevusega. Tuntud kui Youngi moodulina . Plastiline moondumine algab kui väline jõud on suurem kui survetugevus. Mooduli suhtarv on E/UCS
- Mis on denutatsioon? Settematerjali füüsikaline eemaldamine voolusängi põhjast või külgedelt. - Mida tähistab erosioonibaas? Veekogu veetaseme kõrgust - Mis on jõe tasakaaluprofiil? Selline pikiprofiil, kus igas punktis on kuhjav tegevus tasakaalus kulutavaga - Miks jõed meandreeruvad? Sest voolu tõttu toimub jõe väliskülgedel erosioon ja sisekülgedel settematerjalide akumuleerumine Põhjavesi Infiltratsiooniveed põhjavesi, mis moodustub pinnavee ja sademete infiltreerumisel Sedimentatsioonivesi Vesi, mis on suletud setenditesse nende moodustumisel nt merelistes basseinides või mis migreerus omaaegsetes setetes ning mattus koos nendega Juveniilsed Põhjaveed, mis ei ole varem olnud hüdrosfääri osaks. Moodustuvad magmade ja moondekivimite dehüdratiseerumisel (vee eraldumisel) Lõuna-Eesti devon, Kesk-Eesti silur, Põhja-Eesti ordoviitsium, kambrium, ediacara
reljeefi osadel erinevalt. Päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad seevastu jahedate ja niisketena. · Aeg (mulla vanus). Aja jooksul muld areneb - tekib mulla omadustele vastav taimkate, mullahorisontide järgnevus ja toitainete varu. Ökosüsteemide puhul nim. sellist tasakaalulist seisundit kliimaksiks. Keemilised toitainevarud ammenduvad, sest murenemisepiir kandub taimejuurtest sügavamale, ka põhjavesi ei suuda taimi mineraalelementidega varustada toiteelementide vähenemine- taimkatte hõrenemine, mullaviljakuse langus. Avaldub seda kiiremini, mida avatumaks muutub taimede ja mullavaheline aineringe- mullast viiakse toiteelemente rohkem ära, kui neid asemele tuleb. Noored mullad asuvad mere taganemisest vabanevatel rannikutel, mäestikes jne. Mulla teke on esialgu katkendlik, sest tormine meri, laviinid jne. võivad seda oluliselt häirida
oleks minmaalne ja mahuks KK taluvuse piiridesse. Biootilised komponendid : taimkate, metsaloomad ja mikroorganismid. Abiootilised komponendid: geoloogiline aluskoord, geomorfoloogilised vormid ja hüdrosfääri elemendid. KESKKOND jagatakse LITOSFÄÄRIKS(maa väline tahke kivimkest), ATMOSFÄÄRIKS (õhkkond, maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest), HÜDROSFÄÄRIKS(vesikeskkond) JA BIOSFÄÄRIKS (elusloodust sisaldav kiht). Pedosfäär- maakoore pindmine kobe kiht, muld. Atmosfäär hüdrosfäär-maakoor-vahevöö ülaosa-vahevöö alaosa-välistuum-üleminekuvöö- sisetuu, Biosfäär hõlmab kõiki 4 sfääri! Noosfäär ehk mõistusesfäär on Vladimir Vernadski järgi inimmõistuse poolt kujundatud ja keemiliselt ümberkorraldatud sfäär planeedi Maa ümber. Degradatsioon kahanemine, vähenemine LITOSFÄÄR Maailma sügavamaks puurauguks OLI puurauks Venemaal Koola poolsaarel 12,261 km
mitmesaja meetri paksune liustikujää, mis hõõrus maapinda ja rebis sellest lahti mitmesuguse kujuga ja suurusega kivimitükke (moreen) ning kandis neid edasi lõuna poole teel seda peenestades ja ümardades. Iga järgmine jääaeg hävitas niimoodi varasemal ajal tekkinud väiksemad pinnavormid ja suuremate pinnavormide ülaosad. Sel moel madaldus maapind 35- 40 m. Teisal täitusid osaliselt või täielikult vanad orud, mis olid isegi sügavamad kui 200 m, sinna settis mujalt lahtikistud moreen. Umbes 13 000 aastat tagasi hakkas kliima soojenema ja lõppes viimane jääaeg mida nimetatakse Valdai e. Würmi jääajaks. Eesti ala vabanes umbes 2000 aasta jooksul. Millised pinnavormid liustiku poolt siia toodud moreenist maha jäid sõltus setete hulgast, sulamisvee hulgast, kuhjumise viisist ja kohast liustikuserva suhtes. A) Kui aktiivse liustiku serv taandus pidevalt ja jääalune pind oli lavamaaliselt tasane, jäi
pindmisesse kihti (tekib huumushorisont ) Eriti intensiivne kamardumine toimub rohtlates, kus on mõõdukas kliima ja keemiliste elementide rikas lähtekivim. gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eestis tasandikualadel. sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad
toiteelemendid (mineraalained), mida saavad -on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kasutada taimed ja mikroorganismid. kõikumise ulatus ja sagedus on suur. -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas Kõrb, kõrgmäestik, tundra, parasvööde vihmametsad MULD - maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud organismide ja kivimite vastastikusel toimel. Mullale on iseloomulik tema viljakus võime varustada taimi mineraalainete ja veega MURENEMISKOORIK maakoore pindmine osa, kus murenemine toimub LÄHTEKIVIM - kivim, millele tekib muld MULLA LÕIMIS - mulla mineraalne koostis mineraalosakeste suuruse järgi. (liiv-, liivsavi-, saviliiv-, savimuld) MULLAHORISONT mulla läbilõikes eristatavad erinevad kihid. Erinev värvus ja paksus. Horisondid
modelleerimine, kaartide kasutamine statistiline analüüs, 2. Eesti pinnaveevarud ja nende jaotumine. Eesti veevarud moodustuvad pinna- ja põhjaveest. Eestis on üle 7000 jõe ja 935 järve. Aastane pinnaveevaru on ligikaudu 7040 m3 inimese kohta. Enamik Eesti veekogusid (jõed, järved ja rannikumeri) on madalad ja tundlikud reostuse suhtes. Eesti põhjavesi lasub peamiselt viies veekihis, millest ülemine veekiht on suuremas osas Eestis ebapiisavalt kaitstud. Kogu põhjaveemaht maapõues on hinnanguliselt 2000 km 3. Eesti äravoolu maht ca 12 km2 aastas koos Narva jõe veeressurssidega, mis moodustab umbes 80% kogu äravoolust. 3. Veeringe ja veebilanss. Veebilansi elemendid. Veeringe on vee pidevalt korduv ringlemine Maal ( atmo-, hüdro-, lito- ja biosfääris) Veeringe toimub Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul.
.. 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid? Õpik koosneb põhitekstist koos jooniste ja fotodega ning õpiku lõpus olevatest lisamaterjalidest. Joonised ja fotod on õpetusliku tähendusega. Vaata neid põhjalikult ning loe läbi allkirjad ja seletused. Seletused koos joonise või fotoga on samavõrra õpetlikud kui
Veehaardeid saab liigitada veeallika järgi: pinnaveehaarded (võtame veekogust vett, on esmane) ja põhjaveehaarded. Pinnaveehaarded liigitatakse omakorda kaheks: · Kaldaveehaarded - kasutatakse veekogude puhul, millel on suhteliselt järsud kaldad. Kalda sisse tehakse kaldakaev st et sissevool veehaardesse on külje pealt ja · Sängiveehaarded kasutatakse veekogude puhul, millel on lauged kaldad. Torustik paigaldatakse veekogu põhja ning kalda sisse tehakse kaev, kuid see viiakse nii kaugele, et see ei jääks jõkke/järve. Sissevool toimub veekogu põhjast. Põhjaveehaardeid kasutatakse arteesiavee, pinnasevee, allikavee ja infiltratsioonivee haaramiseks. Põhjaveehaaretena kasutatake: · Vertikaalveehaardeid (millena on kasutatavad salv- ja puurkaevud. Salvkaevud võtavad vett pinnalähedastest kihtidest, puukaevud aga maakoorest sügavamalt) · Allikahaardeid (kaptaazveehaardeid) pigem erandid ning kasutatakse
setted, mere suunas muutuvad nad järk-järgult peenemaks. Need setted on maismaa purunemise produktid ja neid nim. terrigeenseteks seteteks. Mere geoloogiline tegevus jaguneb: 1.Murrutus e. abrasioon 2. Kuhjavtegevus e. akumulatsioon. 10.Voolu- ja põhjavete geoloogiline tegevus, karst. Voolav vesi teeb olulist tööd seal, kus sademete hulk ületab auramise, olles seal põhiliseks pinnavorme kujundavaks eksogeenseks jõuks. Voolava vee tegevuses eristatakse:1) pindmine uuristus e. pinnaerosioon 2) jooneline uuristus e. lineaarne erosioon, mis oleneb:pinnase mehaanilisest koostisest,nõlvakaldest,taimkattest,voolava vee hulgast 3) vooluvete kuhjav tegevus e. akumulatsioon. Jõgede erosioon oleneb kliimast, pinnamoest ja ala geoloogilisest ehitusest. Viimase puhul mängivad suurt osa kivimite kõvadus, tektoonilised struktuurid ja maakoore liikumised. Kliima puhul etendab olulist osa taimkate ja sademete hulk
Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, kasutavad ja muudavad taimed ja muud elusorganismid. Mulla komponendid- mineraalaine 45%, orgaaniline aine 5% , õhk 20-30% ja vesi 20-30% 2. Muldi kujundavad faktorid. Rohelised taimed, mikroorganismid, vähem teisi organisme, lähtekivim, kliima, reljeef, aeg 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil- vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini, 2- mõõtmeline
Mulla lasuvustihedus (Dm mahukaal) on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Huumushorisondis 0,8-1,6. Mulla lasuvustihedus on muutuv suurus, mis sõltub maaharimisest. Sügiseks võib lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis. Mulla lähtekivimi lasuvustihedus 1,8-1,9. Ka looduslikel aladel ja metsades on see muutuv sõltudes enim talvisest läbikülmumisest. +4° juures hakkab muld paisuma. Mulla üldine poorsus Mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa %des rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Mullapoorsus leitakse arvutuslikult. Mulla üldine poorsus jaguneb: 1. kapillaarsed ehk peenemad poorid, milles vesi jääb pidama 2. mittekapillaarsed poorid Mulla füüsikalismehhaanilised omadused Mulla plastilisus mullaomadus vastu panna mehhaanilistele mõjutustele ilma purunemata. Sõltub: 1. mulla lõimisest 2. neeldunud katioonide koostisest 3
5)aeg(mulla vanus) 6)Tänapäeval mõjutab mulla arengut paljuski veel inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mulla vertikaalset kahemõõtmelist läbilõiget pinnalt kuni muundumata lähtekivimini nimetatakse mullaprofiiliks. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Kõrvutiste pedonite kompleksi nimetatakse polüpedoniks. Pedosfäär (kr pedon-maapind, pinnas) ehk maakera muldkate on maad kattev pindmine kiht, mis on haaratud mullatekke protsessi ja milles saab piiritleda mulda. Pedosfäär tekib, areneb ja talitleb aktiivses koosmõjus lito-, hüdro-, atmo- ja biosfääriga. 4. Mulla tähtsus ja funktsioonid. Mulla funktsioonid võib jaotada järgmiselt: 1)ökoloogilised funktsioonid:bioproduktsioon, ökosüsteemi tasakaalu reguleerimine, elurikkuse varamu ja kujundaja.
Et gradient on ühikuta suurus, siis on ka k ühikuks kiirus. Teda saab defineerida kui filtratsioonikiirust ühikulise g radiendi puhul. Ta on sõltuv pinnase omadustest, eeskätt pooride mõõtmetest ning hulgast aga ka vedeliku viskoossusest. Kuna pooride mõõtmed on sõltuvad pinnaseosakeste mõõtmetest, siis on viimastel otsustav osa filtratsioonimooduli suurusele. Osakeste suuruse kõrval mõjutab k suurust muidugi osakest pakkimise tihedus, see tähendab pinnase poorsus. v ei ole võrdne tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Eelmärgitud pinnaühik, mille läbi vesi voolab, hõlmab nii terade kui ka pooride pinna. Tegelik voolamine toimub läbi pooride, mille pind moodustab kogupinnast e/1+e (e on poorsustegur). Järelikult on tegelik voolukiirus vt = v(1 + e)/e. Pinnase veejuhtivust on vaja teada rea praktiliste ülesannete lahendamisel. Siia kuuluvad pinnasest süvendisse voolava veehulga arvutus, veealandamiseks vajaliku drenaazi kavandamine, pinnase
Antropogeensed e inimtekkelised. Põhjus: inimene; isel avaldumisvorm: tootmistegevus, melioratsioon, rekultivatsioon, ehitustegevus, looduse ümberkujundus, sõda; tüüp-levila: tööstus-piirkonnad, linnad, melioreeritud reljeef; kesk- või väikevormide rühm: kaevandusalad, teedevõrk; keskvorm: karjäär, kanal, transee, kraav, kaevand, süvend, šaht; väikevorm: linnamägi, kääbas, terrikoonik, teede murded, puistangud, tasand, platoo; pisivorm: kaev, šurf, kaevik, plahvatuslehter, vagu, peenar. 9) Tektoonilised kõikuv- ja kurrutusliikumised, neotektoonilised ja nüüdisliikumised. Kõikuvliikumisteks nim ulatuslikke maakoore piirkondi hõlmavaid aeglasi vertikaalliikumisi – vajumisi või kerkimisi. Praktiliselt ei olegi maakoore kohti, mis püsiksid täielikus liikumatuses.Kurrutumine on kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma nende pidevuse katkestamiseta. Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub
· Keindi eelne (sinakas, rohekashall karbonaadi vaene - tugevasti kruusakas materjal, koosneb kristalsete kivimite murendmaterjalist (graniit), kohaliku aluspõhja materjalist: kambrium liivakivi, -savi, -kruusa materjalist. · Põhja-Eesti valkjashall tugevasti karbonaatne (üle 60%) rähkmoreen. Selle koostis: lubja- kivid, kristalsete kivimite mureng - materjalid. Kruusast savini. · Kesk-Eestis kollakashall, hallikaspruun karbonaatne (5-30%) moreen. Karbonaatne, dolo- miitne, lubjakivi materjal. Lisaks sisaldab graniitset materjali ja devoni materjali - kvartsi. · Lõuna-Eesti punakaspruun, nõrgalt karbonaatne või karbonaadi vaene materjal. Koostis: graniitne materjal, lubjakivi- dolomiitne materjal, devoni materjal · Kagu-Eesti pruun karbonaatne moreen. Koostis: kristalsete kivimite murendmaterjal, devoni materjal, lubjakivi e. räha tükid. V.V.Dokutsaev geneetilise mullateaduse rajaja. P.A
(saaremaa, vasalemma, väo marmor) 2. kildad - kvartsiit Savimineraalid mullas Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis-mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus. Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud - rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks. Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine. 1. füüsikaline murenemine ehk rabenemine - põhjustajad: a. temperatuur b. jää c. vesi d. tuul 1. keemiline murenemine ehk porsumine a. vesi b. jää c. õhu CO2
peenemaks. Need setted on maismaa purunemise produktid ja neid nim. terrigeenseteks seteteks. Mere geoloogiline tegevus jaguneb: 1. Murrutus e. abrasioon 2. Kuhjavtegevus e. akumulatsioon. 9. Voolu- ja põhjavete geoloogiline tegevus, karst. Voolav vesi teeb olulist tööd seal, kus sademete hulk ületab auramise, olles seal põhiliseks pinnavorme kujundavaks eksogeenseks jõuks. Voolava vee tegevuses eristatakse:1) pindmine uuristus e. pinnaerosioon 2) jooneline uuristus e. lineaarne erosioon, mis oleneb:pinnase mehaanilisest koostisest,nõlvakaldest,taimkattest,voolava vee hulgast 3) vooluvete kuhjav tegevus e. akumulatsioon. Jõgede erosioon oleneb kliimast, pinnamoest ja ala geoloogilisest ehitusest. Viimase puhul mängivad suurt osa kivimite kõvadus, tektoonilised struktuurid ja maakoore liikumised. Kliima puhul etendab olulist osa taimkate ja sademete hulk. Jõgedes
annaabi.ee 
