Kordamisküsimused 29.03.2016 Ptk 5 Gustav Vasast Vestfaali rahuni 1. Gustav Vasa Oli võidelnud Sten Sture Noorema sõjaväes Taani kuninga vastu (Kristian II), kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni. 1521. aastal juhtis rahvaülestõusu. 1523. aastal valiti teda Rootsi kuningaks. Rikkastas riigikassat kiriku varanduste abil. 1544. aastal kuulutas Gustav Vasa päriliku monarhia ja soodustas usupuhastust. Kõrgharidust Rootsis polnud. Harituid inimesi toodi välismaalt. 2. Christian II, Christian III, Christian IV Kristian II oli Taani kuningas, kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni, kuid see ei õnnestunud. Teda kukutati, kuid mõne aja pärast ta tuli tagasi võimule, selle pärast algas Taanis Krahvisõda (1534-1536). Sõja käigus 1535. aastal valiti uueks kuningaks luuterlast Kristian III. Kristian IV tuli troonile
Müüs Gotlandi Saksa ordule; Kuninga võim oli nõrk. Tegelik valitseja oli Bo Jonsson Grip; Gripsholmi loss. ( hoiti kinni Poola tulevast kuningat.); 1375 suri Taani kuningas Valdemar IV Atterdag, regendina hakkas vailtsema Margarete, tema tütar; EE tegevuse tulemusel 1380 suri Norra kunnigas, regendina hakkas valitsema Margarete; Rootsi aadlikud pakkusid Rootsi trooni Margaretele; Kolme riigi unioon 1389 tulid Margarete väed Rootsi. Kuningas Albrecht langes lahingus vangi. Kuninga pooldajate kätte jäi Stockholm. Vitaalivennad esialgu abistasid ümberpiiratud Stockholmi. Hiljem muutusid mereröövliteks Lääne- ja Põhjamerel. Pommeri Erik Asetati kolme riigi kuningaks; Margarete valitsemine: Valitses tolla aja suurimat riiki Euroopas; Maksustas Rootsi suurte maksudega;
· XI sajandil vallutasid türklased-seldzukid suure osa Väike-Aasiast võtsid vastu islami usu. · XIII sajandil rajas sultan Osman I tugeva riigi. · XIV sajandil tungisid Balkani poolsaarele vallutati Kreeka, Bulgaaria, Serbia. · 1453 vallutati Konstantinoopol. · XVI sajandil vallutati Ungari. · 1529 ja 1683 piirasid Viini linna Jan Sobeski Viini lahingus 11. septembril 1683 · http://www.youtube.com/watch?v=v-BhRWAjY Poola · 1385 Krevo unioon Poola ja Leedu vahel (Poola kuninganna Jadwiga ja Leedu suurvürst Jogaila) · 1569 liitus Leedu Poolaga ühtseks riigiks · Poolale allus ka Valgevene ja suur osa Ukrainast. · XVI sajandil kujunes Poolas aadlivabariik - Rzeczpospolita · XVII sajandi alguseks ulatus riik Peipsi järvest Musta mereni. Venemaa · XIV sajandil hakkas Vene vürstiriikidest esile kerkima Moskva · 1380 Kulikovo lahingus purustati mongolite vägi. · Ivan III (1462-1505)
Reformatsioon Skandinaaviamaades Rootsi: Kalmari Unioon, kuningavõim ja kirik 1397.aastal sõlmisid kolm Skandinaavia kuningriiki Taani, Rootsi ja Norra - Kalmari uniooni, et seista vastu Saksa ekspansioonile. Skandinaavia tähtsamates linnades domineeris Saksa elanikkond. Oli võimalused, et Skandinaavia riikidel seisab ees Balti riikidega sama tee. Saksavastaseks võitluseks olid rootslased varemgi taanlasi appi kutsunud. Kalmari Unioonist ei kujunenud võrdsete riikide liitu, sest kolme riigi ametliku kuninga Erik XIII kõrval kuulus Taanis veel aastaid võim Margaretele. Taani oli nende kolme riigi hulgast kõige arenenum, eeskätt tänu kaubateedele Läänemerel. Eriti ahistatuna tundis end Rootsi, kus läänistati taanlaste maid ja kuhu määrati Taanist ka foogte. Rootsi kirik sõltus ametlikult ainult paavstist, kuid Taani monarhid kasutasid oma võimu, et meelepärased isikud saaksid piiskoppideks
Gustav II Adolfi järeltulijad. Üks huvitavamaid Rootsi monarhe oli kuninganna Kristiina, Gustav II Adolfi tütar, kes valitses 1644-1654. Talle abikaasaks mõeldud Karl Gustavit tunnistati tema troonipärijana. Hiljem Kristiina loobus troonist, siirdus katoliku usku ja asus elama Rooma. 1654. aastal tuli võimule Karl X Gustav, kes valitses 1654-1660. 1655. aasta Riigipäeval surus Karl X Gustav läbi otsuse mõisate osalise reduktsiooni kohta. Samaaegselt otsustati uuesti alustada sõda Poola vastu. Sõtta asusid ka Taani ja Venemaa. Sõda Taaniga lõppes Roskilde rahuga 1658. aastal. Kuid samal aastal puhkes sõda uuesti ja seekord kavatseti Taani tervikuna enda valdusesse saada. Madalmaad aga tõttasid Taanile appi, sest läbi Taani alade oleks rootslased saanud madalmaid vallutama asuda. Rootsi olukord halvenes 1660. aastal kui nende kuningas suri. Siis sõlmiti Kopenhaagenis rahu, millega Rootsi pidi tagastama Norra alad ja Bornholmi. Karoliinid. Karl X Gustavi surma järel val
Feodalism Soome ei jõudnud. Soomest viidi välja karusnahku ja kala, sisse toodi soola. 14.saj lõpul levis katks, sõjakäikude vähenemine. Savolased tegelesid alepõllundusega. Pirkad elasid Botnia lahe ümbruses, neid nimetati Lapis käijateks. Nende seas oli nii soomlasi kui ka rootslasi. Käisid Lapimaal nahuku ja kala kogumas ja tegid siis nendega kaupa. Võisid laplastelt makse koguda. 14. Soome 15-16. saj. algul. Soome Põhjamaade unioonis. Kes? Taani, Norra, Rootsi liit= Kalmari union. Kuidas? Kolme riiki valiti juhtima üks õnnelik inimene, kelleks oli Erik XIII. Temast sai liidu ühine kuningas(Pommeri Eerik) Millal? 1397- 1523 Miks? Liit oli sakslaste vastu loodud, eesmärgigaosutada vastupanu. Seega oli liidu riikidel ühine välispoliitika. Sisepoliitika oleks pidanud olema igal riigil enda oma, Taani aga hakkas selled domineerima. Seoses sellega tekkisid Taani- Rootsi sõjad, mis omakorda nõrgendasid liitu. Sel ajal tekkis Soomele oma raha
Vana hea Rootsi aeg? Kui räägitakse Eesti ajaloost, siis tihtipeale mainitakse "Vana head Rootsi aega". See aeg oli kindlasti nii mõnestki küljest vaadatuna parem nii talle eelnenud Saksa ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas ta oli siis tõesti nii hea, et seda meenutada "Vana hea Rootsi ajana" Rootsi aeg algas 1629 ja lõppes 1699. Sellel ajavahemikul jõudis valitseda 5 kuningat Gustav II Adolf 1611-1632, Kuninganna Kristiina 1632-1654, Karl X Gustav 1654-1660, Karl XI 1660-1697, Karl XII 1697-1718. Rootsi ajal oli olulisi positiivseid külgi. Näiteks kuningas Karl XI tahtis lahti saada päris orjusest. Mis oleks olnud Eestlastele väga positiivne. Riigi mõisad võeti ära ja hakkati nende kasutamise eest renti küsima. Tema valitsemis ajal kehtestati ka vakuraamatud kuhu pandi kirja maksud mida talupoeg maksis. Rootsi ajal asustati ka TÜ ja hakkati ka ehitama linnakoole ja talurahvakoole. Eestimaa saamine Rootsi kuninga
Kalmari unioon (1397-1521) Uniooni eellugu Margretest saab Taani ja Norra regent. 1389. aastal saabuvad Margrete väed Rootsi. 1387. aastal jääb Norra troon tühjaks, Margrete seab kandidaadiks oma sugulase Pommeri Eriku. 1396. aastal saab Pommeri Erikust Norra, Rootsi, Taani kuningas. Uniooni sõlmimine 17. juunil 1397. aastal toimub Rootsis Kalmari linnas Pommeri Eriku kroonimise tseremoonia. Margrete eestvedamisel kirjutatakse alla kahele dokumendile: kroonimiskirjale ja unioonikirjale. Uniooni sõlmimise põhjused: uniooni sõlmides loodeti pikale rahuajale Euroopas ning Hansa Liidu mõju vähendamisele Läänemere ruumis, sooviti vähendada ülikute võimu ja suurendada kuninga võimu. Uniooni eesmärgid ja tagajärjed Eesmärgid: Tagajärjed: ühine välispoliitika, sisemised vastuolud,
2. Ei loodud kahele peamurdele baseeruvat ühtset kirjakeelt (nagu nt Soomes) 3. Algas kahe ,,keele" vaheline võistlus, mis nõrgendas eesti kirjakeele ja eestikeelse kirjanduse arengut kui 19.saj keskpaigani Välispoliitilised muutused Vana-Liivimaa ümbruskonnas Läänes ja lõunas: 1. 1386 Poola-Leedu personaaluniooni sõlmimine - 1569 kujunesreaaluniooniks 2. 1397 Taani (-Norra ja Island) ja Rootsi (-Soome) personaalunioon: Kalmari unioon - 1520 Rootsi (-Soome) vägivaldne irdumine Taani alluvusest ja uusaja Rootsi riigi algus Gustav Vasa juhtimisel - Kuningale allutatud luteri riigikiriku asutamine Rootsis ja Taanis 1520-30ndatel 3. Saksa Ordu Preisi haru allakäik ja kaotused Poolale 15.saj keskpaiku andsid Liivi harule sültumatust (1459: ordumeistri valimisel) - 1525 ilmaliku ja luterliku Preisi hertogriigi loomine (esialgu Poola vasallriik) likvideeris
laiendati riigi piire kuni Lääne-Siberini; - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud (nt Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis 15. saj lõpul - 1474, vene kaupmeestele 1539 Vana-Liivimaal peale pandud keeld otseselt kaubelda välismaa kaupmeestega jne). - Venemaal puudus merepiir, soovis saada väljapääsu Läänemerele. 2) Rootsi kuningriik: - aastatel 1397 – 1523 kuulus Rootsi Kalmari uniooni (Taani, Norra ja Rootsi personaalunioon, milles domineeris Taani); - pärast Stockholmi veresauna 1523 asus Taani vastase ülestõusu etteotsa aadlik Gustav Eriksson, kes valiti Gustav I Vasa nime all Rootsi kuningaks (valitses 1523 – 1560); - Gustav I Vasa viis riigis läbi usupuhastuse ning Rootsi muutus luterlikuks maaks. Reformatsiooni käigus riigistati kiriku varad ja maad; - Alates 13
Rootsi aeg Eestis (1629 – 1710) “vana hea Rootsi aeg” – ainukesed vallutajad kellesse kohalik rahvas suhtus hästi. Tegelikkus oli siiski teine, kuna põhiline võim oli sakslaste käes • Eesti ala saab just 17.saj. Euroopa kultuuri osaks. Hea Rootsi aeg kajastub kiires rahvaarvukasvus: 1629 – 100000 in, 1695 – 400000 inimest. Rahvaarv kasvab nii kõrgele iibele kui suurele sisserändele Soomest, Venemaalt; Hollandist.. • Sisepoliitikas sakslaste võim jääb Eestis kohalikul tasandil püsima Saksa rüütelkonnad (13.saj. ristisõdijate järeltulijad) asutasid Eestisse Balti hertsogiriigi (Balti maariik -autonoomia õigustega ehk piiratud iseseisvusega) Hertsogiriik jagunes: Eestimaa-, Liivimaa-, ja Saaremaa rüütelkonnaks. 1671.a. kuulutati eestlased seaduslikult pärisorjadeks. (vastandus kaks poliitikat Eestis: Rootsi keskvalitsuse -Eesti talupoegi soosiv ja Baltisaksa aadlikpoliitika -talupoegadele suuremat orjust pooldav. Kuningas Karl X (1654-1660) Kuningas, kes
Reformatsioon Skandinaaviamaades Kolm Skandinaavia kuningriiki- Taani, Rootsi ja Norra sõlmisid Kalmari uniooni, et seista vastu saksa ekspansioonile. Kõigi kolme riigi valitsejaks krooniti Erik XIII, kuid tegelikult jäi võim veel aastateks Margretele ( Taani kuninganna) Seepärast ei kujunenud Kalmari unioonist võrdsete riikide liitu vaid hoopis Suur-Taani, mida valitseti Kopenhaagenist Kolmest riigist oli kõige arenenum Taani, tänu oma soodsale asendile Läänemere kaubateedel Eriti halvasti tundis ennast Rootsi, kus läänistati taanlastele maid ja kuhu määrati Taanist foogte(kuningvõimu piirkondlikke esindajaid) Rootsi kirik sõltus Rooma paavstist kuid Taani monarhid kasutasid oma võimu ka selles vallas et peapiiskopiks saaksid neile meelepärased isikud.
vajalike inimeste liikumist moskva varustamine oleks saadud eesti kaudu lukku panna 1557 Poola-Leedu liit siiski sõlmitakse rjurikute dünastia lõpp ivan julm lööb vihahoos poja surnuks `segaduste aeg' teine poeg oli `loll', valitsemisvõimetu (lähedaste sugulaste järeltulija), ka füüsilises välimuses olid huvitavad ja veidrad jooned rootsi kuningavõimu tugevnemine Gustav Vasa, valitses 37 aastat (kuningas) kuningas 1523-1560 vasade dünastia rajaja aadlike võimu murdmine reformatsioon rootsis kirikute ja kloostrite varad võetakse ära, kasutakse sõdade pikendamiseks rahaga kinnitab oma positsiooni ja saab võimu juurde võttis endale peale vara ka maa-alad rootsist saab luterlik ehk protestantlik riik armee kaaajastamine ehk uuendamine vaenlase Taani vastu (Taani territoorium oli ka rootsi aladel
Eesti ajalugu II. Kontrolltöö I. Kordamine 1. Liivi sõda. Millal? Miks? Põhilised osapooled (5). Tulemused. 1558-1583. *Venemaa soov vallutada Läänemere äärsed alad ja saada vaba väljapääs Läänemerele, *Vana-Liivimaa oli sõjaliselt ja poliitiliselt nõrk(vaenujalal olev väikeriik), *Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas. 1)Moskva Suurvürstiriik, 2)Taani, 3)Rootsi, 4)Poola-Leedu, 5) TULEMUSED: Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu. Rootsi käes olevat ala hakati nimetama Eestimaaks. 2. Rootsi suurriigi kujunemine. Millal läks Rootsi võimu alla Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti (koos Lätiga), Saaremaa? Põhja- Eesti 1583 (peale Liivi sõda). Lõuna-Eesti Lätiga 1629. Saaremaa 1645 Millist perioodi kutsutakse Rootsi suurvõimu ajastuks? (aastad, olulisema
Pahameel rikka, Nõuti nii kiriklikke Reformatsiooni Enamarenenud Üle 30 aasta (1562- 1397 Taani Madalmaad (Holland, Belgia) toretseva ja kui ka ilmalikke iseloomustas algul Lõuna-Sotimaal 1598) verised juhtimisel Kalmari kuulusid katoliikliku Hispaania amoraalse katoliku uuendusi. majanduslike ja levib kalvinism. ususõjad katoliiklaste unioon Rootsi ja alla. Reformatsiooni pooldajaid reformatsiooni kiriku vastu, kes Nõudmised Lutheri poliitiliste vastuolude Põhja-Sotimaa on ja hugenottide Norraga, et võidelda karistati karmilt. Puhkes üldine
AJ3: Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini 1. Eesti muinasaeg – 10 000 eKr (jääpiiri taandumine)- 13. saj Kiviajal. Esimesed inimasustused, vanim- Pulli asula, siis Kunda Lammasmägi. Leitud põnevaid leide: potikillud, mammuti purihambad jne. Elati sesoonselt (nt jahimehed) ja jõgede-järvede ääres (kalad, vesi!, veeteed). Tööriistad algelised: kivist, puust, luust. Pronksaeg (5 saj. eKr – 13 saj. pKr). Pronksist esemed, tööriistad→ parem saak→ varandus (jäägid kogunesid), kujunes kauplemine→ vajadus vara kaitsta→ kindlustatud asulad. Rauaaeg. Põlluharimine + karjakasvatus → paikne eluviis, rahva arvukuse kasv→ asustuse tihenemine, kasutusele mandri sisealad→ talude kujunemine (sh ka mõisad). Kaubandussidemed. Eestlaste esivanemate kujunemine. On olemas 2 teooriat: vana teooria (saabusid ca 5000 a tagasi- seos kammkeraamika hõimuga) ja uus teooria (3 hõimu segunemisel). Esimesi inimesi, kes Eesti aladele jõudsid nim Kunda kultuuri esindajateks (ca
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduse
Parimad näited ilmalikust arhitektuurist on Turu ja Viiburi lossid (13.sajand) ja Hämenlinna kindlus (romaani lossi tüüp) 13.-18.sajand Rootsi renessanss 16.sajand Ehituskunsti parimad näited on lossiarhitektuuris : 1537.aastal valmis vararenessanslik Gripsholmi loss, mille juures domineerivad veel suurtükitornid. 16.sajandi II pool domineerib kõrgrenesanss : valmivad Kalmari ja Vadstena lossid. Barokk ja rokokoo (17-18.sajand) Arhitektuuris eeskujuks Holland Lossiehitus Kuningavõimu tugenemine tõi kaasa paraadlike losside ehitamise. Mõjuallikaks Prantsusmaa. N.Tessin (vanem) alustas Drottningholmi suvelossi ehitamist (Versailles'i eeskujul, praeguseks UNESCO maailmapärandi nimekirjas). N. Tessin (noorem) kavandas uue kuninglossi ehitamist Stockholmi (valmis 1754).
Liivimaa ordumeistriks oli Wolter von Plettenberg ( kokku 41 aastat), suri 1535. - 1554 Liivimaa saadikud Moskvas rahu pikendamas, sooviti 30 aastaks, pikendati 15 aastaks. Venamaa nõudis aga ka Tartu maksu ära maksmist 3 aasta pärast. - 1557 Liivimaa saadikud jälle Moskvas, maksu kaasas pole. Ivan IV ütleb: tuleme ja võtame ise. 3.Liivi sõja ajend: Tartu maks . 4. Liivi sõja personaalia: Ivan IV Vene tsaar (1533 1584 ) Gustav I Vasa ( 1523 1560 ) - Rootsi kuningas Erik XIV ( 1560 1568 ) - Rootsi kuningas Johan III ( 1568 1592 ) - Rootsi kuningas Pontus De la Gardie Rootsi väepealik Sigismund II August ( 1544 1572 ) - Rzeczpospolita ( Poola Leedu ) kuningas Stefan Batory ( 1576 1586 ) - Rzeczpospolita kuningas Christian III (1534 1559 ) - Taani kuningas Frederik II ( 1559 1588 ) - Taani kuningas
müstilised Motiiv maletmängiva vikatimehega inspireeris Ingmar Bergmani filmi ’’Seitsmes pitser’’ 15.saj valmis ’’Püha Jüri ja lohe’’ skulptuur Stockholmi suurkirikus , autoriks Bernt Notke Rootsi ja Taani konflikt Rootsi renessanss- 16.saj Ehituskunst parimad näited lossiarhitektuuris:1537 valmis vararenessansslik Gripsholmi loss,suurtükitornid Kalmari & Vadstena loss- 16saj II pool domineerib kõrgrenessanss Anfilaad - barokiajastu ehituskunstis rida otsejoones üksteisele järgnevaid tube, kus ruume ühendavad uksed asuvad kõik ühel teljel Maalikunst renessanssi ajal Vasa-aja kunst Portreekunst- valitsejate ja tähtsate isikute portreed.. Urban Larsson-üks vähestest tuntud rootsi päritolu kunstnikest Peatöö:Vädersoltavla 1535, säilinud koopia asub Stockholmi Suurkirikus
saksamaa aladel (va Austrias) - Usuline sallimatus kasvab nii erinevate konfessioonide vahel kui ka nende sees. - Jesuiitide edukas vastureformatsioon Lääne- ja Lõuna-Saksamaal (Baier 1563, Austria alad 1576-1600, Reinimaal 1583). - Usuvabadus Böömimaal ja Ungaris - Pfalzi kalvinistist kuurvürsti juhtimisel algab saksamaa, madalmaade ja tsehhi (böömi- ja määrimaa) protestantide omavaheline koostöö. - Tulevase sõja peamised osapooled: I Protestantlik ehk Evangeelne Unioon (1608) - Enesekaitseline organisatsioon - Kontakteerub Prantsusmaaga, kelle peavaenlane on Habsburgide dünastia (ehk Saksamaa keiser) II Katoliitlik Liiga (1609) - Asutatakse vastukaaluks (juhib Baieri Hertsog) - Toetub Habsburgide dünastia kahele harule (1556): 1.Saksamaa Keisritroonile (Austria haru) ja 2.Hispaania troonile Kolmekümneaastane sõda = Ühine nimetus mitmetele peamiselt Saksamaa pinnal toimunid sõjasündmustele (1618-1648) Lähtekoht: - Saksamaa protest
• Siseseinad, võlvid ja kantsel kaeti maalingutega. • Parimad näited ilmalikust arhitektuurist on turu ja viiburi lossid (13.saj.) ja hämenlinna kindlus (romaani loss tüüp) 13-18.saj. Ämenlinna ... ROOTSI renessanss 16.saaj. • Ehituskunsti parmad näited on lossiarhitektuuris: 1537.a valmsi vararenessansslik Gripsholmi loss, mille juures domineerivad veer suurtükitornid. • 16.saj. II pool domineerib kõrgrenessanss: valmivad kalmari ja vadstena lossid(slott) barokk ja rokokoo 17.-18.saj. Arhitektuuris eeskujuks holland • lossiehitus. Kuningavõimu tugevnemine tõi kaasa paraadlike losside ehitamise. Mõjuallikaks prantsusmaa. • n. Tessisn (vanem) alustas Drottningholmi suvelossi ehitamist (versailles'i eeskujul, praeguseks unesco maailmapärandi nimekirjas) • n. Tessin (noorem) kavandas uue kuningalossi ehitamist stockholmis (valmis 1754)
Rootsi oli kristlik riik, mida valitses kuningas, ent riikluse tekkimise alused ei olnud mitte pärit Lääne-Euroopast ja frankidele ja gootidele omasest feodaalsüsteemist, vaid Skandinaavia traditsioonidest, mille üheks aluspõhimõtteks oli, et talupoeg on alati vaba mees. Rootsi riikluse areng • Rootsi oli keskajal tihedalt seotud Taaniga. 1397 Taani, Norra ja Rootsi isegi ühinesid, kui loodi Skandinaaviamaid ühendav Kalmari unioon. Riigi keskus asus Taanis, Rootsit nähti pigem kui ääremaad. • Rootsi iseseisvus uuesti 1523, kuningas Gustav Vasa I juhtimisel. Iseseisvununa algasid Rootsis mitmed reformid. Algas majanduslik kasv ja moderniseerumine, Rootsist sai Liivi sõja ajaks üks Põhja-Euroopa võimsamaid riike. • Liivi sõjas näitas Rootsi oma sõjalist võimsust, saades Põhja-Eestiga endale tugipunkti Läänemere idarannikul. Pärast Liivi sõda jätkas Rootsi oma võimu
1562 Vassy veresaun. Katoliiklikud väed ründasid hugenotte. 24. aug. 1572 pärtliöö veresaun Pariisis. Peale pärtliööd tugevnesid kodusõjad prantsusmaal. 1598 aastal Nantes'i edikti vastu võtmisega lõppesid Prantsusmaal kodusõjad. See oli katoliiklaste ja hugenottide vaheline leppimine. Prantsusmaale lutheri põhimõtted ei levinud. Prantsusmaa jäi tugevalt katoliiklikuks riigiks. Hugenotte kiusati endiselt taga. Luteri usk levis täielikult Põhja-Euroopas. Kalmari unioon 1397-1521. sinna kuulusid Norra Rootsi ja Taani. Taani tõusis liidus esile. Üritas haarata teiste liidu riikide võimu. Reformatsioonidega oli võimalik rootsil taani võimu haaramist tagasi lüüa. Stockholmi veresaun. Rootsi tõusis taani vastu üles. Gustav Vasa oli rootsis taani vastase liikumise juht. Reformatsioon viidi rootsis läbi selleks, et saada raha taani vastu võitlemiseks. 1527 Vasterasi riigipäev. Luteriusk sai rootsis kiiresti valdavaks
ja Rootsi 9. Kes sõdisid Liivi sõjas Liivimaa territooriumil? 10. Loetle Liivi sõja tulemusi. 1) 1560. a Hoomuli e Härgmäe lahing Liivi ordu hävitati + keskaja lõpp Eestis 2) 1561. a läks Põhja-Eesti Rootsile ja Lõuna-Eesti Poolale ja Saaremaa Taanile 3) 1569. a Lublini unioon Poola ja Leedu leping, millega loodi aadlivabariik e Rzeczpospolita 4) 1565-1577 eksisteeris nn Liivimaa kuningriik, eesotsas Magnusega, pealinnaks Põltsamaa 5) 1575-1576 vallutati Eesti ala Vene-Tatari vägede poolt, poolakad tõrjuti välja, Rootsile jäid vaid Tallinn ja Hiiumaa 11. Võrdle Eesti adrakohust Eestimaa Ülemmaakohtuga?
Viimsi Keskkool Trevor Himma; Andri Väljaots Gustav Vasa Lühiuurimus Viimsi 2008 SISUKORD: SISUKORD:.................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................... 4 GUSTAV VASA SUGUVÕSA JA PROLOOG.......................................................................... 5 UPPLANDI ALAMAADLIST PÕHJAMAADE KÕRGAADLIKS............................................................... 5 GUSTAVI VANEMAD JA NOORUSAEG................................................................................ 5 GUSTAVI NAASEMINE ROOTSI......................................................................................................... 6 GUSTAV VALITAKSE KUNINGAKS...............
Jogentagana Tegelased: piiskop Hiltinus, piiskop Fulco, munk Nicolaus Keskaeg 13.saj - 1558 Tegelased: piiskop Meinhard, Üksküla piiskop Berthold, hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, piiskop Albert, liivlaste vanem Kaupo, Sakala vanem Lembitu, Taani kuningas Valdemar II, Modena piiskop Guillelmus(Wilhelm), Tartu piiskop Dietrich damerow Muu: Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (mõõgavendade ordu), Danzigi kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, frantsisklased), naiskloostrid; Reformatsioon 1517 Wittenbergis, Liivimaal 1523(Martin Luther); 1524 pildirüüste; Wanradti ja Koelli luterlik katekismus 1535, Hansa Liidu kõrgaeg Aastaarvud: 1208 jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale Sõjad: Ümera lahing 1210, Madisepäeva lahing 21.sept. 1217, Jüriöö ülestõus 1343 23
kubermang : (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) Saaremaa, Pärnu, Tartu; Saaremaal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning erinev maksusüsteem; Eestimaa keskus oli Tallinn ja Liivimaa keskus oli Riia; kubermange juhtis kuninga poolt määratud kindralkuberner Valitsemine Kõige tunnuslikum joon: keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu; talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus rootsi esinduskogus, riigipäeval; 1611.aastal asus rootsi troonile Gustav II Adolf (ta ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud temaga mingeid lepinguid); pärast Gustav Adolfi surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina, keda asendas täisealiseks saamiseni Axel Oxensterna; Kristiina ajal tunnustati Liivimaa rüütelkond, mille tagajärjel kujunes välja maariik (Eesti ja Liivimaa aadlike omavalitsus); toimus ulatuslik riigimaade müük ning
Eesti ja sõjad 16-18.sajandi algus Eestit jagati riikide vahel mis teda ümbritsesid. Eestis suurema maatükki sai see endale kes parasjagu võimsam oli. Liivisõja ajal Eesti kuulus kolme riigi alla Poola, Taani ja Rootsi. Põhja- Eesti mis kuulus Rootsile nimetati Estlandiks. Lõuna-Eesti koos Läti aladega mis kuulus Poolale nimetati Livlandiks ja Saaremaa kuulus eraldi Taanile. Liivisõja alg perioodil venelased tegid luure- ja rüüsteretke Eestisse. Kaitset Eestil peaaegu ei olnudki ainult talupojad üritasid oma peresid kaitsta. Kevadel venelased piirasid sisse Narva ja Tartu. Narvas samal ajal kui venelased sinna sisse tungisid süütas üks ettevaatamatu kodanik õllekeetmisel linna põlema. Narvalased ei suutnud korraga tuld kustutada ega venelastega võidelda. Narva langes. Tartu rahvas aga hoopis ei suutnud vastase meelitustele ja lubadustele ära öelda ning nad loovutasid oma linna niisama. Mõni aasta hiljem Tartu kergeusklikud inimesed ja ne
1600-Poola-Rootsi sõda ja Altmargi vaherahu Kuna ei Poola ega Rootsi polnud olukorraga Eesti- ja Liivimaal lõplikult rahul, siis algas 1600. aastal võitlus uuesti. Rindejoon käis Riiast Paideni ja kumbki pool otsustavat edu ei saavutanud. Sõjaga kaasnes näljahäda, mis räsis enim talupoegi. Mõneks ajaks jäi sõjategevus Eestis soiku, sest nii Poola kui Rootsi keskendusid vallutussõjale Venemaa vastu. Rootsi uus kuningas Gustav II Adolf sõlmis 1611. aastal Poolaga vaherahu seniks, kuni sai sõlmitud rahu Venemaaga, misjärel alustas ta uuesti võitlust Eestis ja Lätis. Rootslasi saatis edu ja 1629. aastal Lääne-Preisimaal Altmargi külas sõlmitud vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja poole jäävad alad Liivimaal Rootsile. 1629-Rahvastik Sõdade aeg alates Liivi sõja algusest oli Altmargi vaherahu sõlmimise ajaks 1629. aastal kestnud üle 70 aasta
ja valisid karli nime all karl IX oma kuningaks 1604 aastal. Demograafiline katastroof 1601-1603 tabas eestit ikaldus, nälg ja katk. Eesti kaotas ligikaudu 9/10 oma rahvaarvust. 1604 . aastal astusid rootslased vastu Mäo mõisa juures vastu poola ratsaveäle. Nad said siiski lüüa. Poola reas toimusid ebaõnnestumised ja Tallinnat siiski ei rünnatud. Poolal kerkis huvi Venemaa vatsu. Enne seda peeti Riia all suim välilahing 1605. Aastal. Selleks oli Kirchholmi lahing. Karl IX suri 1611 aastal. Tema järel sai troonile Gustav II Adolf. Ta alistas pealetungi ja 1621 aastal alistas Riia. 1625 õnnestus tagasi saada Poolalt Tartu linn. 1629 sõlmiti Rootsi ja Poola vahel Altmargi vaherahu. Rootsi ülemvõim sai Eestis täielikuks 1645 aastal, mil Brömsembro rahulepinguga läks Saaremaa samuti Taanilt Rootsile. Poola tunnistas eesti jäädavat kuulumist Rootsile 1660 aastal Oliwa rahuga ja Venemaa 1661 aastal Kärde rahuga. Balthasar Russowi kroonika kirjutab liivimaasõjast.
aastal Burgundia hertsogi Charles Südi tütre Mariaga Maximilian I poeg Philipp Ilus, kes oli abielus Hispaania kuninga Fernando II Katoliiklase tütre Juana Nõdrameelsega teised Euroopa tähtsamad dünastiad Burbon- Prantsusmaa Habsburg- Austria, Saksamaa, Hispaania, Madalmaad Tudor- Inglismaa Hannover- Inglismaa Hohenzollern- Preisimaa olulisemad dünastilised abielusidemed. Personaalunioonid. 1386- Krevo unioon- Poola ja Leedu poliitilise ühinemise algus 1397- Kalmari unioon- Taani, Rootsi ja Norra vaheline. 1592- Rootsi ja Poola vahel 1611- Poola-Leedu ja Venemaa vahel (Sigmund III tahtis ise asuda Venemaa trooniline) 1714- Inglismaa ja Hannover Seisuste esinduskogud varauusaegses Euroopas. Varauusajal kaotasid seisuste esinduskogud oma tähtsuse. Prantsusmaal- üleriiklikud generaalstaadid, etats generaux Bretagnes, Burgundias, Provance’s ja Languedocis- seisuslikud esindused, etats provinciaux Inglismaal- parliament Hispaanias ja Portugalis- cortes
kerulisemaks muutumine (jõukuse kasv). Uusaja inimene on tunduvalt individualistlikum ja julgem kui kesskaja inimene. Elu on muutunud dünaamilisemaks ja muutused on kiiremad. Uusaja vaimu sümbolid: tugev kuningas, kodanlus ja kaupmehed, maadeavastajad, loodusteadlased. 16. saj muutub nii abstraktne vaimulaad kui ka konkreetne riigistruktuur. Oluline on vaimne vabanemne, uus riigkord, varakapitalistlik majandus. Üks ilmekamaid on Rootsi näide: riik oli vabanenud Kalmari unioonist (keskaegne riik), Gustav Vasa sai 1521 Rootsi valitsejaks, millega algab uusaeg. Riiki ei isel ühtne rahvus, vaid ühtne religioon. Uus rahvusmonarh tsentraliseerib riiki. Algne rahvusaspekt ilmneb Taani-vastases liikumises. Gustav Vasa kehtestab päriliku monarhia. Rahalisi vahendeid hangib Gustav I eelkõige reformatsiooni toel (1527 pol põhjused), millega sekulariseeriti kiriku varad. Kuningast sai kirikupea. Piibel tõlgitakse rootsi keelde.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
