ee süüdimõistvat kohtuotsust (PS § 22). Selleks, et vältida õigusemõistmises kohtu vigu, on Iga asjalik kommentaar ja ettepanek on teretulnud. kohtuotsuse peale edasikaebamise õigus. Selleks on Eestis kehtestatud kolmeastmeline Täname! kohtusüsteem (apellatsioonikaebus esimese astme kohtuotsuse peale ringkonnakohtusse, kassatsioonikaebus teise astme kohtuotsuse peale Riigikohtusse, mille otsus on lõplik (PS § 149) jne. 3. Miks koolikiusamine on diskrimineerimine? Hindamisest Märksõnad: diskrimineerimise olemus, kiusamise põhjused, füüsiline ja vaimne vägivald, x Tuleb jälgida, et eksamitöö tiitellehele on märgitud kõik küsitud andmed. kiusamise tagajärjed, sallivuse tähtsus x Hindamisjuhendis pole võimalik ära tuua kõiki õigeid vastuseid, sest sageli nõutakse
RIIGIPEA TÄIDESAATEV VÕIM SEADUSANDLIK VÕIM 1. Töötasu, mis jääb alles, kui kõik seadusega ette nähtud maksud ja maksed on maha arvestatud 3p 7 2
(võrdeline) 1.3. Kohaliku omavalitsuse üksused Eesti Vabariigis on: linnad ja vallad 1.4. Kellel on hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletustel: teovõimelistel vähemalt 18- aastastel Eesti Vabariigi kodanikel 1.5. Kui vanalt võib kandideerida omavalitsuste volikogudesse? Alates: 18-aastaselt 1.6. Kellel on Eesti Vabariigis õigus riigi ja seaduse kaitsele? kõigil inimestel 1.7. Põhikooli haridus on kohustuslik: kõigile kooliealistele 1.8. Põhiseadus sätestab, et: igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus 1.9. Kohustus säästa looduskeskkonda on: igaühel 1.10. Millisesse organisatsiooni Eesti Vabariik ei kuulu? OPEC Ül 2. Parlamentarism ja presidentalism Märkige ristikesega vastavasse lahtrisse, kas järgnev tunnus on iseloomulik parlamentaarsele või presidentaalsele riigikorrale. (1 p) Presidentaalne Iseloomulikud jooned Parlamentaarne
tõestasid, et Trooja linn on tõesti olemas olnud ning hävitatud. V. Korovkin. Vanaaeg. Õpik V klassile. Tln., 1975. Lk. 109 ja 112. a) Kuidas nimetati Troojat teisiti? (1 p) Ilion b) Missuguses eeposes jutustatakse Trooja sõjast? (1 p) Ilias c) Keda peetakse selle eepose autoriks? (1 p) Homeros d) Kui kaua kestis Trooja sõda? (1 p) Kümme aastat e) Kas tegelikult Trooja sõda toimus? Põhjenda oma arvamust. (2 p) Arvamus (jah või ei) 1 p, põhjendus 1 p. 9. Moodusta paarid. Kirjuta teise tulba ees olev täht esimese tulba ees olevale joonele. (3 p) Järjestuses õigel kohal olev täht annab punkti. D Aleksander Suur A. kreeklaste kangelane A Herakles B. vanimaid asulakohti Eestis B Kunda C. saar Vahemeres D. Makedoonia valitseja 10. Mille poolest erinesid hellenistlikud riigid Kreeka polistest? Nimeta kolm erinevust ja seleta nende erinevuste sisu. (6 p)
2. Millist sündmust seostatakse: (3p) 2.1. Eesti keskaja lõpuga:……… 2.2. Rootsi aja lõpuga Eestis: ……………. 2.3. Eesti NSV aja lõpuga: ………………. 2.4. Missugune neist sündmustest on mõjutanud Eesti ajalugu kõige enam? Põhjendage. (1p) Sündmus…………………. Põhjendus ………………… 3. Valige loendist üks daatum ja selgitage, mis sellel aastal toimus ning miks see sündmus oli Eesti ajaloos oluline. 1p 1920, 1940, 1991 Sündmus Olulisuse põhjendus 5 4. Eesti haldusjaotuse muutumine. Ühendage paarid. Kirjutage number õigesse ruutu. (3p) kõik õiged 3 p, 3-4 õiget 2 p, 2 õiget 1 p 1. Sakala maakond Eesti ala 1200 2. Tallinna oblast Eesti ala 1400 3
Maks. Ül. punk- Hindamine nr tide arv 1 Iga õigesti tehtud valik annab ühe punkti. Väära lause parandamine 4 ühe punkti. 2 Iga õige põhjendus tabeli vastavas lahtris annab ühe punkti. 4 3 Õige vastus annab ühe punkti. 1 4 Iga õigesti märgitud number annab ühe punkti. 6 5 Iga sisuliselt õige näide annab ühe punkti 3 6 Õige otsus annab ühe punkti ja õige põhjendus annab ühe punkti. 2 7 Õige metsatüüp (A variant - nõmme-/palumets; B variant - 2
Maks. Ül. punk- Hindamine nr tide arv 1 Iga õigesti tehtud valik annab ühe punkti. Väära lause parandamine 4 ühe punkti. 2 Iga õige põhjendus tabeli vastavas lahtris annab ühe punkti. 4 3 Õige vastus annab ühe punkti. 1 4 Iga õigesti märgitud number annab ühe punkti. 6 5 Iga sisuliselt õige näide annab ühe punkti 3 6 Õige otsus annab ühe punkti ja õige põhjendus annab ühe punkti. 2 7 Õige metsatüüp (A variant - nõmme-/palumets; B variant - 2
reformid, kogukong üksikisikust olulisem, majandus Riigi sekkumise vastu,Vabaturumajandus, Segamajanadus, valitsus eraomanduse ja maksudekonkurents, avatud turud,reguleerib, suurem tulu = poolt, kaitsevad rahvuslikkuminimaalne riigi sekkumine kõrgemad maksud, kapitali ja ettevõtjaid sotsiaalpoliitika Sotsiaalsele erisusteMadalad maksud, kõik onIgale inimesele väärikas säilitamine, traditsioonidesünnilt võrdsed, motiveeribelatustase, kõigil abirahad ja kooslus, abirahade maksminetöötama, eitoetused perekonnata isikutele sotsiaalprogrammidele välispoliitika Eesti erakonnad 3.5 Eesti Keskerakond
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik.........................................................................................................................4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................
kodanike suured hulgad. Leian, et abortide keelustamine ei lahenda rahvastiku vananemise probleeme, sest täisväärtuslikku elu elavad siiski lapsed, kellel on armastav pere. Kui väikest ilmakodanikku ennast pole armastatud, siis tekib temalgi tunne, et miks peab ta armastama ühiskonda. Rahvastiku vananemine on kindlasti ühiskonna probleem. Noori, kes vanureid ülal peavad, napib, mistõttu tekibki probleem, et maksud kujunevad liiga kõrgeks ning täisväärtusliku elu tagamine muutub keeruliseks lahendeid sellel probleemile on pakutud, kuid milline on õigeim, parim, kindlaim eks seda näitab aeg. Kõige lihtsam on sünnitada lapsi, mitte teha aborte, kuid iga kodanik toimib siiski enesest lähtuvalt ega mõtle alati tulevikule. Arvan, et lähiajal sellele probleemile lahendust ei leita, sest ega kogumispensiongi muuda olematuks vananemist
2.2.1. Teise peatüki teise jaotise esimese alljaotise pealkiri 16 KOKKUVÕTE 20 KASUTATUD KIRJANDUS 22 LISAD Lisa 1 pealkiri 23 Lisa 2 pealkiri 24 III Sissejuhatus sisaldab: teema valiku põhjendus töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest ülevaade peamistest allikatest ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. IV Põhiosa peatükkidena sisaldab: probleemi seletava kirjelduse; probleemi analüüsi; tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................
toob kaasa suure poliitikas muudatuse mandaatide arvus ja poliitikas. Valitsuse programm Võitja programm Koalitsioonileping Eestis on valimised PS järgi vabad, üldised, ühetaolised, otsesed, salajane hääletamine; proportsionaalne valimissüsteem. KOV volikogu valimise süsteemi Põhiseadus ei määra. 8. Vabariigi Valitsus 8.1. Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja nende sisu Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat võimu (PS § 86). Täidesaatva riigivõimu teostamine tähendab kahe funktsiooni täitmist: valitsemisfunktsioon ja haldusfunktsioon. Valitsemisfunktsioon poliitiline juhtimine PS § 87 p 1, 4, 5 1) Poliitika elluviimine, kujundamine 4) seadusalgatus riiklik poliitika 5) riigieelarve eelnõu koostamine
1.tasand - riik ja poliitika 2.tasand avalik elu ehk kodanikuühiskond 3.tasand eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi ellu seega - kodanikuühiskond Sotsialiseerumine kohanemine ühiskonnaelu reeglitega ja ühiskonda sisseelamine.
AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD Allikas: läte, alguskoht info saamiseks Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14 lg3 2) EL toimimise lepingu art 20 lg2 punkt b, art 222 lg2, art 223 lg1 3) EL põhiõiguste harta art 39 4) Euroopa inimõiguste ja põhivabanduste kaitse konventsiooni 1.lisaprotokoll art 3 * Riigikohtu lahendid, Euroopa inimõiguste lahendid – hoiab aega kokku, oluline teada kuidas kohus käitub kui antud probleem jõuab välja kohtusse
Peaminis ter Kui Riigikogu otsustab peaministrile volitused anda, moodustab peaminister ministritest valitsuse 1) Seadusandlik võim: Riigikogu (parlamendi). 101 inimest. Ülesanded: (põhiseaduses) Esindada poliitikas mitmesuguseid inimgruppe ja vaateid; arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 1) seaduste vastuvõtmine ja muutmine. 2) Kinnitab riigieelarve 3) Kirjutab alla välislepingutele 4)Kinnitab presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid 5) Kontrollib valitsuse tegevust Riigikogu töö jaguneb kaheks istungjärguks: (jaan- jaanipäev ja sept-jõulud). Ülejäänud ajal on puhkus. Kui puhkuse ajal tullakse kokku, siis nim. seda erakorraliseks istungiks. Riigikogu juhib juhatus: Riigikogu esimees (Varek) ja kaks aseesimeest. Riigikogus on inimesed jaotatud komisjonidesse (nt maa-elu, riigikaitse,
Peaministe r Kui Riigikogu otsustab peaministrile volitused anda, moodustab peaminister ministritest valitsuse 1) Seadusandlik võim: Riigikogu (parlamendi). 101 inimest. Ülesanded: (põhiseaduses) Esindada poliitikas mitmesuguseid inimgruppe ja vaateid; arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 1) seaduste vastuvõtmine ja muutmine. 2) Kinnitab riigieelarve 3) Kirjutab alla välislepingutele 4)Kinnitab presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid 5) Kontrollib valitsuse tegevust Riigikogu töö jaguneb kaheks istungjärguks: (jaan- jaanipäev ja sept-jõulud). Ülejäänud ajal on puhkus. Kui puhkuse ajal tullakse kokku, siis nim. seda erakorraliseks istungiks. Riigikogu juhib juhatus: Riigikogu esimees (Varek) ja kaks aseesimeest. Riigikogus on inimesed jaotatud komisjonidesse (nt maa-elu, riigikaitse, väliskomisjon jne), et
teaduskirjandusega, andmete kogumise erinevate meetoditega, teaduskeele kasutamiseks ning teadusliku töö vormistamiseks. Uurimistöö tulemus on uurimus ja see on 7.-8. klassi ja 10.- 11. klassi üleminekueksami või kooliastme lõpueksami üks võimalikke vorme, mis on välja pakutud kooliõppekavas. Uurimistöö on uurimusliku suunitlusega. Uurimistöös tuleb selgelt välja tuua käsitletava teema teaduslik põhjendus, üldteoreetiline taust koos viidetega senitehtule meil ja mujal, uurimuse probleem, põhieesmärgid ja tööhüpoteesid, uurimismetoodika ja tulemused, tule- muste üldteoreetiline analüüs ja järeldused. Uurimistöö põhieesmärkideks on · erialase teaduskirjanduse ning andmete kogumise ja nendega töötamise kogemuste omandamine; · korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) omandamine;
Presidendi ül-d EV-s (ja õigused) 1. esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises 2. kuulutab välja seadusi 3. algatab põhiseaduse muutmist 4. on Eesti riigikaitse kõrgeim juht 14.Tööturg Palk- ehk töötasu on enamuste inimeste sissetulekuallikas Brutopalk- väljateenitud palk enne tulumaksu maksmist Netopalk- palk pärast tulumaksu mahaarvamist Miinimumpalk- 430 eur Võrdeline maksusüsteem on praegu Tulumaks on 20 % Riiklikud maksud: 1. Tulumaks 2. Sotsiaalmaks 3. Maamaks 4. Hasartmängumaks 5. Käibemaks 6. Tollimaks 7. Aktsiisid Tööturg on süsteem, kus ühed pakuvad oma tööjõudu, teised töökohti Tööturu osapoolteks on ostjad ja müüjad Tööpuudus tekib siis, kui tööjõu ja töökohtade arv pole tasakaalus Tööandja ja töövõtja sõlmivad töölepingu, kus on fikseeritud töö sisu, töö- ja puhkeaeg, palga suurus
4. Konsensus läbirääkimised kestavad, kuni kõik osapooled on lahendusega 100% rahul Sotsiaalsed normid Õigusaktide hierarhia Hierarhias madalamal olevad aktid peavad olema kooskõlas kõrgemate aktidega. Nt. Siin on pandus nad tähtsuse järjekorda 1. Eesti Vabariigi põhiseadus 2. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus 3. Haridusministri määrus õpilaste hindamisest põhikoolis 4. Keila kooli hindamise juhend 5. Keila kooli direktori käskkiri õpilase kooli vastuvõtmise kohta.
vahendeid, et ta saab seda osta. Siseõiguslikult konstrueeritud põhiõigus. Üldine sotsiaalne põhiõigus on §28 lg2 „puuduse korral“. Annab õiguse elatusmiinimumile, mis on ulatus, milles tuleb õigus tagada. §27 lg5 välistab selle nõude? Erilised sotsiaalsed põhiõigused: §28 lg1 õiguse tervise kaitsele, §28 lg2 ülejäänud juhud, §29 lg3 kutsevalik ja abi töö leidmisel, §37 lg1, 2 kuigi see on ka õigus korraldusele, siis oma sisult on ta sotsiaalne põhiõigus. III osa RIIGIKORRALDUSÕIGUS (1 ptk. Üldosa) §24 Sissejuhatus põhimõistetesse I Välisõigus/siseõigus Välisõigus on isikute vaheline õigus, siseõigus on isiku sisene õigus. Siseõigus jaguneb omakorda organite vahelised õigussuhted ja organi sisesed õigussuhted. Riigi ja KOV-e vahelised välisõigussuhted. Siseõigussuhted on näiteks riigikogu ja VV-e vahelised õigussuhted.
mitteresident (TuMS § 53) 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? TuMS § 1 lg-s 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui TuMS-s ei ole sätestatud teisiti. (TuMS § 3 lg 1) TuMS § 1 lg-tes 2-4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. (TuMS § 3 lg 2) 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? Tulumaksumäär nii füüsilisel isikul kui ka ettevõttel on 20%. Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks (juriidilise isiku tulumaksu maksavad ka mitteresidendi püsivad tegevuskohad ning erisoodustusi tehes kõik tööandjad). Lisaks ettevõtte tulumaksu tasumisele on teil tööandjana kohustus ka töötajatele tehtud väljamaksetelt pidada kinni ja tasuda maksu- ja tolliametile tulumaks. TuMS § 48 sätestatud tulumaksuga maksustatakse füüsilisele isikule tehtud erisoodustused. (TuMS § 1 lg 2)
Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine.............................
ÜHISKONNA KONSPEKT 1. Riigikogu valimised. Valitakse Eesti Vabariigi hääleõiguslike kodanike poolt neljaks aastaks. Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. Riigikogul ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelevalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Riigikogu ülesanded on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 65. Fraktsioonid on Riigikogu liikmete poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liidud. Lisaks komisjonidele sünnivad just fraktsioonides olulised kollektiivsed seisukohad
ÖKOLOOGIA JA KESKKONNAKAITSE ALUSED TEST · Nimi: · Teaduskond: · Kursus: · Kuupäev: Testi täitmine: · Testis on 76 küsimust. · Reeglina on küsimused vasakpoolsel väljal ja vastused tuleb kirjutada parempoolsele väljale, kui ei ole osutatud teisiti. · Test on arvestatud, kui saadud punktide arv on vähemalt 51%. Hindamine · Iga õige vastus annab ühe [1] punkti. Kui väljal on rohkem kui üks küsimus, siis on õigete vastuste eest saadavate punktide arv märgitud küsimuse järjekorranumbri järele nurksulgudes. · Hinded - õigeid vastuseid: · 91-100% - suurepärane (5; A); · 81- 90% - väga hea (4; B) · 71- 80% - hea (3; C) · 61-70% - rahuldav (2; D) · 51 - 60 % - kasin (1; E) · 0 - 50% - puudulik (0; F) (mittearvestatud). 1. [8 p.] Märgi õiget vastust tähistav täht teisele väljale vastava selgituse järele · (a) ökoloogia; · (b) inimese ökoloogia; ·
1. SISSEJUHATUS TEEMASSE Ühiskond - puudutab alati inimestega seonduvat. 2. ÜHISKONNA STRUKTUUR I Sektor - Avalik sektor - kõik see, mis on seotud valitsusega(riik, poliitika, valitsemine). II Sektor - Erasektor, ärisektor - ettevõtlus- ,tulundussektor(Eesmärk tuluteenimine). Selged piirid puuduvad, nt Eesti Energias ja Estonian Airis osaleb ka riik, seetõttu, on meil ka majandusminister. III Sektor - Kodanikuühiskond - mittetulundussektor - Ühiskonda paremaks muuta. ("Teeme ära" - ülemaailmseks kasvanud, noorteorganisatsioonid). -Leia ühiskonnasektorite vahelised seosed. Miks on ühte sektorit teise jaoks vaja? 1.Avalik sektor -> Erasektor - Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori ehk riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu jms. Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid ja edendada majandusarengut, loob seadusi, et oleks parem äri ajada
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks
pädevust muutev seadus peab Riigikogus olema vastu võetud absoluutse häälteenamusega.39 Riigiasutuste vaheliste vaidluste lahendamisel riikliku järelevalve teostamise üle võib erikorraks olla ka väljaspool kohut toimuv menetlus.40 Kohustusliku kohtueelse menetluse sätestamine ei välista halduskohtu pädevust, vaid on iseseisev kaebuse lubatavuse alus. 1. Põhiseaduslikkuse järelevalve. Avalik-õiguslikud on oma iseloomult ka kõik konstitutsioonilised vaidlused, kuid põhiseadus (§ 149 lg 3 teine lause) ise näeb ette, et põhiseaduslikkuse järelevalve toimub Riigikohtus, mitte halduskohtus. Riigikohtu pädevust põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuna on täpsustatud PSJKS § 2. a) Esmajoones tuleb põhiseaduslike vaidlustena nimetada normikontrolli, s.o üldaktide ehk õigustloovate41 aktide põhiseaduslikkuse kontrolli. Kuna üldakti põhiseadusevastaseks ja kehtetuks tunnistamise pädevus on vaid Riigikohtul, ei saa halduskohtusse esitada kaebust
KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI (Viimati uuendatud 1. mai 2005) I PEATÜKK: ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM 1) Ühiskonna struktuur: Ühiskonna sektoreid: avalik sektor, erasektor, kolmas sektor, eraelu Ühiskonnaelu valdkondi: poliitika, majandus, kultuur jne 2) Mõisted: a. Poliitika - riigivalitsemiskunst b. Majandus valdkond, kuhu kuulub tootmine ja kauplemine c. Kultuur mitme inimpõleve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused d. Õigus valdkond, kuhu kuuluvad seadused e. Moraal kogum põhimõtteid ja tõekspidamisi, mis korraldavad ühiskonnas inimeste suhteid f
Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ JUHEND Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................... 3 1. ÕPILASUURIMUS JA PRAKTILINE TÖÖ TARTU KRISTJAN JAAK PETERSONI GÜMNAASIUMIS ................................................................................................................................. 4 1.1. Õpilasuurimuse või praktilise töö eesmärgid ............................................................................... 4 1.2. Töö teema valik ............................................................................................................................ 4 1.3. UPT juhendamine......................................................................................................................... 5 2. ÕPILASUURIMUSE TEOSTAMINE ...............................
Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas, suveräänne riigivõim PS-eelsed dokumendid 15nov 1917. a otsus kõrgemast võimust 24.veebruar 1918.a manifest kõigile Eestimaa rahvastele nn iseseisvumismanifest 4juuni 1919. a. Asutava kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsuse ajutine kord 1920. a põhiseadus Väga põhjalik põhiõiguste kataloog Riigikogu valiti kolmeks aastaks proportsionaalsete valimiste teel Riigikogusse kuulus 100 liiget Erakorralised valimised said PS kohaselt toimuda juhul, kui mõni eelnõu lükati rahvahääletusel tagasi või rahvahääletusel võeti vastu Riigikogus tagasilükatud seadus. Presidenti ei olnud. Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus 1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
