aastal. Kool avati 6. juunil 1631 2. Kooli asutamise eesmärk: Kuningas oli veendunud, et ka Liivimaale on tarvis haritud inimesi, ametnikke, kirikuõpetajaid, arste jt., kes tunneksid kohalikke olusid ja rahva keelt. 3. Nimed Tallinna Gümnaasium 1631 1653 Kuninglik Gümnaasium 1653 1710 Linna Keiserlik Gümnaasium 1710 1805 Tallinna Kubermangu Gümnaasium 1805 1890 Keiserlik Nikolai I Gümnaasium 1890 1917 Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium 1917 1918 Töörahva Valitsuse Tallinna Poeglaste Gümnaasium.1918 1918 Tallinna Poeglaste Gümnaasium 1918 1918 Gustav Adolfi Gümnaasium 1918 1918(Saksa I okupatsioon, kestis veebr kuni nov) Tallinna Poeglaste Gümnaasium 1918 - 1923 Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasium kevad 1923 1932 Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasium 1932 1940 Tallinna I Keskkool 1940 1941
Renoveeritud hoone vaatlus Hoone asukoht Asub Tallinna mnt 40a Pärnu. Hoone vaatlus Ajalugu Kool kandis asutamisel nime Pärnu Eesti Vallakool ja asus praegusel J.W Jannseni tänaval majas nr 37, kus praegu on Lydia Koidula Memoriaalmuuseum. Esimene koolijuhata oli Johann Voldemar Jannsen, kes elas selles majas kuni lahkus ametist aastal 1863. Õppekeelesk oli alguses eesti keel, kuid saksastumise ajajärgul muudetud kool 1864. Aastal saksakeelseks ning sai ta nimeks Pärnu Linna Poeglaste III Algkool. 1876. aastal valmis uus kivist koolihoone, nn Laadaplatsi kooli. 1880. Aastal alanud venestamislainega muudeti kool venekeelseks (1887-1889); hakkas kandma nime Pärnu Linna Poeglaste II Algkool. 1917, aastal ühendati poeglaste II ja samas Jannseni tänavail asunud tütarlaste kool (1872. aastal, asukohaga W.Jannseni änav nr 39). Aastal 1918 muudeti kool taas eestikeelseks. 1923 aastal toimunud kooliruumide laiendamise järel omandas kooli
Stackelberg lõpetas Tallinna kubermangugümnaasiumi, ülikoolis käis Saksamaal Göttingenis, kus õppis arsti- ja õigusteadust, täiendas ennast veel Šveitsis Johann Heinrich Pestalozzi käe all Yverdoni õpetajate instituudis. Tema suurimateks panusteks Eesti hariduse- ja kultuurilukku on Kuuda seminari idee väljatöötamine ja selle rajamiseks sihtasutuse asutamine 1818. aastal, ning 1821.a Tallinnas eestikeelse tütarlaste vaestekooli ja saksakeelse vaeste poeglaste töökooli algatamine. Lisaks nendele olulistele panustele oli Stackelberg 1819-34 Tallinnas kubermangugümnaasiumi direktor ja 1818-34 ühtlasi Eestimaa kubermangu koolide direktor (Kubermangugümnaasium sai endale järelvalveõiguse teiste Eesti kubermangukoolide üle). Stackelbergi suurimaks mõjutajaks võiks lugeda ilmselt Šveitsi pedagoogi Pestalozzit. Seda saab järeldada kasvõi saksakeelse poeglaste töökooli algatamisest, sest siin on ilmseid
Evald Okas (1915-2011) Haridus Nõmme Linna 1. Algkool Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasium Riigi Kunsttööstuskool (1931-1937) Riigi Kõrgem Kunstikool (1938-1940) 1930-date lõpul hakkas osalema näitustel. 1941-1943 oli Punaarmees 1944 hakkas tööle praeguses EKAs 1954 sai Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professoriks 1993 sai Tallinna Kunstiülikooli emeriitprofessoriks. Looming Portreed Aktimaalid Ajaloolised maalid Graafika Eksliibrised Estonia teatri laemaal
3 1. ELULUGU Jüri Vilms sündis 13. Märtsil 1889. aastal. Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas Kabala vallas praegu on see Järva maakond Türi vald. Jüri sündis Piduri talu peremehe Rein Vilmsi ja tema abikaasa Mari kolmanda lapsena. Jüri Vilms alustas oma kooliteed 1898. aastal, Pilistvere Kihelkonnakoolis. Koolis õppis ta väga headele tulemustele ja tänu sellele jätkas ta 1901. Aasta sügisel oma haridusteed Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis teises klassis. Pärnu Poeglaste gümnaasium oli ajalooliselt baltisaksa noorukite õppeasutus. 19. Sajandi lõpuks oli kooli õppekeeleks vene keel, kuid õpilaste seas oli mitmeid eestlasi, lätlasi, leedulasi ja poolakaid. Vilmsi headeks ning vanemateks koolivendateks olid Jaan Teemant ja Konstantin Päts. Jüri Vilms astus koos klassivendadega 1904. aastal paarikümnest aktiivsest noorest koosnenud salaseltsi Taim
aastal avatud võimlas koolipoistele uut mängu tutvustama võimlemisõpetaja August Soodla. Lühikest aega nõukogude perioodil peeti 1916. aastat ka Eesti korvpalli sünniaastaks, kuid hilisemas ajaloo käsitluses on sellest loobutud ja sünniaastaks loeme ikkagi 1920. aastat. Seda põhjusel, et 1919/1920. hooajal alustati vähemalt kahes Tallinna koolis regulaarsete treeningtundide läbiviimist uudsete ameerika mängude basket-ball ja voley-ball juurutamiseks. Lisaks August Soodlale Poeglaste(endises Nikolai ) Gümnaasiumis, hakkas Tallinna Reaalkoolis poistele mängu õpetama nende võimlemisõpetaja Voldemar Resev-Resel, kes oli mänguga tutvunud samuti Sankt Peterburis õppides. Selle hooaja lõpetuseks peeti 6. ja 7. juunil 1920.a. Tallinnas ESS Kalev spordiväljakul esimesed ülemaalised õppiva noorsoo spordivõistlused , mille kavas ka uudne mäng basket-ball. On põhjust siinkohal nimetada korvpallimängu pioneere Eestis
5. Eesti korvpalli ajalugu Esimene ametlik korvpallimäng Eestis toimus 7. juunil 1920 Tallinnas, Poeglaste Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) ja Reaalkooli vahel. Esimesed Eesti meeste meistrivõistlused korvpallis toimusid aastal 1925 ja esimesed naiste meistrivõistlused 1927 aastal. 23. novembril 1934 võeti Eesti Rahvusvahelise Korvpalliföderatsiooni FIBA liikmeks. Korvpall jõudis olümpiamängudele 1936. aastal Berliini mängudel. Turniiri avamängus 8. augustil olid vastamisi Eesti ja Prantsusmaa meeskonnad, kusjuures avaviske-hüppepalli
JÜRI VILMS Elulugu • Jüri Vilms sündis 13. märtsil 1889. aastal Viljandimaal • Jüri Vilms alustas oma kooliteed Pilistvere kihelkonnakoolis • Tänu headele õpitulemustele jätkas oma haridusteed Pärnu poeglaste gümnaasiumi teises klassis • Vilmsi vanemateks koolivendadeks olid Konstantin Päts ja Jaan Teemant Jüri Vilms koos abikaasa Mariega, kellega ta tutvus õpingupäevil Tartu Ülikoolis • 1904. aastal asutas Vilms koos klassivendadega salaseltsi Taim • Oma poliitilistelt vaadetelt oldi sotsiaaldemokraadid • Tallinnast alguse saanud streigilaine taustal kasvas Jüri Vilmsi poliitiline aktiivsus • 1906. aasta märtsis visati Jüri Vilms
Ta polnud kunagi eriline vastuhakkaja, vaid pigem kannatas vaikselt kõik ära. Selajal, kui koolivennad tegid lollusi ja proovisid suitsu, meeldis Karlile raamatuid lugeda. Kui õpetajad seda märkasid, anti talle lugeda Tuglast ja teisi klassikuid. 14-aastasena lõpetas Karl Ristikivi 1927.aasta kevadel Varbla 6-klassilise algkooli parima lõputunnistusega, mis saada võis. Samal aastal kolisid nad emaga Kullamaa kihelkonda ning poiss asus õppima Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis. Elasid nad mõisahärra Tonkmanni korteris, kelle alluvuses tema ema töötas. Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis keskenduti palju keelteõpetusele, mis tuli kasuks, sest Ristikivi sai oma lugemisala laiendada, tutvudes ka väliskirjandusega. Kodumaisest kirjandusest jäid tähtsale kohale Tuglas, mingil määral ka Luts, Tammsaare ning Gailiti ja Vallaku novellid. Ristikivi hakkas ka ise kirjutama. Teise Tallinna kooliaasta algul,
ning nimetati Jurjeviks, samuti nimetati ka ümber Tartu ülikool - Jurjevi ülikooliks, kus õppetegevus hakkas toimuma vene keeles. Venestamise käigus hakati soodustama ka õigeusu levikut mille tarvis ehitati Aleksander Nevski katedraal ning Kuremäe nunnaklooster. Venestamise tugeva surve tagajärjel suleti Eesti Kirjameeste Selts 1893. aastal ning Eestis kehtestati tsensuur. Selle ajastul olid ka mõned head asjad, nagu näiteks Hugo Treffneri poeglaste gümnaasiumi asutamine, päevaleht "Postimees" algus, tänapäevase Eesti lipu loomine ja pühitsemine, rahvusluule kogumine tänu Jakob Hurdale, seltsiliikumiste elavnemine ning laulupidude traditsiooni algus. Lõpetuseks arvan mina, et venestamine oli Eesti jaoks väga valurikas, kuid tänu kirjameeste ning rahvuslikele liikumistele sai Eesti vaimselt ning ka riigi mõttes edasi areneda.
Õppis Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, Rakvere kreiskoolis, Tartu reaalkoolis ja lõpetas 1887 Tartu I Õpetajate Seminari. Seminari lõpetamise järel töötas Tartus ja Peterburis õpetajana. Kunstilise hariduse sai Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias (18931897), Düsseldorfis ja Münchenis (18991903). Kodumaale naastes töötas ta järgmised 10 aastat Tartus reaalkoolis õpetajana. Kristjan Raud töötas õpetajana ka Tallinna reaalkoolis, Tallinna poeglaste kommertskoolis, Westholmi gümnaasiumis, Riiklikus Kunsttööstuskoolis, Kaarli koguduse gümnaasiumis jm. Looming Enamus Kristjan Raua loodud taiestest on pliiatsi- ja söejoonistused, vähem õli- ja temperamaale. Tema joonistuste muinasmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. 19. sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte
Arno Vihalemm LEANNE SIIMUMÄE 9.B KLASS Arno Vihalemm v Sünninimi Arnold Koch v 24. mai 1911 kuni 21. juuni 1990 v Rahvuselt eestlane v Luuletaja, graafik ja raamatuillustraator v Elulugu v Sündis tolliametniku pojana Pärnus v Aastal 1931 lõpetas Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi v 1935–1940 ja 1943 õppis kunstikoolis Pallas v Aastal 1944 asus elama Rootsi Elulugu v Nime vahetas Vihalemm 1936. aastal v 1961. aastal ilmunud luulekogus "Consolationes" pühendas Vihalemm talle luuletuse "Ants Kulgur". v 1968. aastal külastas Arno Vihalemm esimest korda pärast lahkumist uuesti Eestit Looming v August Sanga koolivend v Samuti olid Vihalemma luules 1930. aastail ja hiljemgi tuntavad teiste arbujate, Heiti
kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi ja tegutses Eesti Aleksandrikooli liikumises. Friedrich Kuhlbars sündis 1841. aastal koolmeistri pojana Sangaste kihelkonnas Unikülas. Kuhlbars õppis algul Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis, seejärel aga omandas saksakeelse hariduse Tartu Õpetajate Seminaris (18591861) Pärast seminari lõpetamist töötas Kuhlbars koduõpetajana Gulbene mõisas Lätimaal, seejärel, 1862, asus tööle saksakeelse poeglaste elementaarkooli õpetajana Viljandis, ning valiti hiljem selle juhatajaks. Koolijuhataja kohalt tagandati Kuhlbars 1895 venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. Peale seda sai Kuhlbarsist vaba literaat, kes tegeles peamiselt mitmesuguste pseudomütoloogiliste uurimuste (harrastas muinasaja ning kohanimede uurimist) ning luuletuste kirjutamisega. Järelärkamisajal populaarse luuletajana toetus Kuhlbars peamiselt saksa romantilisele traditsioonile
Hugo Treffner Hugo Treffner sündis 17. juulil 1845. aastal Kanepis kohaliku köstri Ludvig Treffneri peres, kus oli kokku 5 last - 4 poega ja üks tütar. Ta oli silmapaistev Eesti kultuuritegelane, kooliõpetaja, direktor ja rahvusliku liikumise edendaja. Esialgu õppis ta kodus, hiljem Kanepi kihelkonnakoolis. 1860 astus ta Tartu kubermangugümnaasiumisse ja aastatel 1863−1865 õppis Võrus Poeglaste Era Õppe- ja Kasvatusasutuses. Aastal 1865 tegi H. Treffner Tartu Ülikoolis ladina keele koduõpetaja eksami. Edasi töötas ta koduõpetajana nii Poolas kui ka Tartus. 1868. aastal sooritas Treffner gümnaasiumi lõpueksamid Tartu kubermangugümnaasiumis ja astus samal aastal Tartu Ülikooli ajaloo- ja filoloogiateaduskonda, kus ta õppis filoloogiat. Hiljem siirdus ta usuteaduskonda, mille ta lõpetas gradueeritud üliõpilasena.
Johannes Aavik Johannes Aavik Sündis 8.detsember 1880 Suri 18.märts 1973 Oli Eesti keeleteadlane Suure osa oma elust elas Saaremaal ja teise suure osa oma elust elas ta Rootsis. Aavikule kuulub tähelepanuväärne koht eesti tänapäeva kirjakeele kujundamises. Õpingud Kuressaare Poeglaste gümnaasium 1894–1902 Tartu ülikooli vanade keelte osakond 1902–1903 Nežini Ajaloo- ja Filoloogiainstituut 1903–1905 Helsingi ülikool 1906–1910, lõpetas filoloogiakandidaadina Filosoofiamagister 1920 Töökohad Aavik tegutses keeleõpetajana Jaltas, Tartus ja Kuressaares. Ta töötas ka "Postimehe" toimetuses. Aastail 1926–1934 oli ta gümnaasiumiõpetaja ja Tartu ülikooli eesti keele lektor. 1934. aastast haridusnõunik.
1895-1896 Venemaa 1897-1905 Eesti 1905-1908 Soome 1909-1917 elas Rootsis, Saksamaal, Soomes, Ameerikas, Itaalias jne) 1917-1933 Eesti (kaks korda selle aja jooksul veetis ta Saksamaal Boden Bodeni raviasutuses) Perekonnaseis: 2korda abielus, lõpuks lahutatud Hariduskäik: 1871-1874 mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ring 1875-1877 Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool 1878.1882 Tallinna saksa elementaar- ja kreiskool Töökogemus: 1920-1923 Berliini vabakutseline ajakirjanik 1919-1920 Diplomaatiline teenistus 1917-1918 Estonia teatri dramaturg 1906 ajakirja ``Kaak`` toimetaja (Soome) 1904-1905 Tartu ajaleht ``Uudised`` 1901-1904 Tallinna ajaleht ``Teataja``
Sündis 24. mail Pärnus Rääma alevikus tolliametniku poeg 1931 lõpetas Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi, töötas seejärel joonestajana 19351940 ja 1943 õppis Pallases Töötas Pärnus ja Tartus maamõõtjana. 1944 asus elama Rootsi, kus elas Ystadis Töötas: kunstnikuna keraamikavabrikus, maalimiskursuste juhatajana, muuseumiametniku ja vabakunstnikuna Esinenud näitustel Euroopas, Austraalias ja Ameerikas. Suri Rootsis 21. juunil 1990. aastal Tal on kaks poega: teadusfilosoof Rein Vihalemm meediaprofessor Peeter Vihalemm
Algkoolis, kus paistis silma näitlemisoskuse ja fantaasiarikkusega. 1923- 29 õppis Hint Saaremaa Ühisgümnaasiumis. Kirjanduses Hint kooli ajal silma ei paistnud, oma küpsuskirjandi hindeks sai 3-. Õpetajaamet 1929- 1936 töötas Kihelkonna Rootsiküla algkoolis, kus ta oli õpetajaks ka oma nooremale õele ja vennale. Hint pani suurt rõhku kirjandusele: (sisu, stiil, keel). 1936- 1940 töötas Tartus 3.poeglaste algkoolis. Edasine elukäik 1940.aastal liitus Eesti Kommunistliku Parteiga. Samal aastal sai Hindist ajalehe ,,Kommunist" kaastööline, veidi hiljem ajakirja ,,Viisnurk" toimetaja. 1941- 1942 aastal töötas kalurina laeval ,,Vernõi". Tema isa oli sama laeva kapten. Teise maailmasõja ajal võitles Hint Punaarmees, hiljem oli tagalas. Perekonnaseis 1937-1941 oli Aadu Hint abielus kirjaniku Debora Vaarandiga. 1941- 1958 oli abielus Minni
Haapsalu Gümnaasium Haridus Haapsalu Gümnaasium, mis 1919. aasta sügisel ühendati Haapsalu Poeglaste Gümnaasium ja Haapsalu Tütarlaste Gümnaasium Haapsalu Gümnaasiumiks. 1920. aasta 1. septembrist nimetati kool ümber Läänemaa I Eesti Segagümnaasiumiks. 19. jaanuaril 1921. aastal registreeriti kool Haridusministeeriumi poolt avaliku koolina. 1922. aastal väljus koolist esimene lend. 1923. aastast hakkas õppeasutuses tööle kaks õppeharu: humanitaar- ja reaalharu; kool nimetati Läänemaa Ühisgümnaasiumiks. 1926/27. õppeaastal töötasid
Karl Ristikivi Referaat 2008 Karl Ristikivi Eluaastad Karl Ristkivi sündis 16. oktoobril 1912. aastal Läänemaal Varbla Kihelkonnas. Ta oli vallaslaps. Pärast kuueklassilise algkooli lõpetamist avanes tal võimalus minna õppima Tallinna Poeglaste Kaubanduskooli. Seejärel astus Karl Tallinna Kollezi õhtugümnaatiumisse, mille ta lõpetas vaid ühe aastaga. Aega, mil Ristikivi pealinnas elas, peetakse tema vaimse kujunemise perioodiks, sest seal kogeb ta palju elutarkust ning seob need ka oma teostega. 24- aastaselt pääseb Karl Tartu Ülikooli. Erialaks võttis ta geagraafia, ehk seepärast, et ta tundis suurt huvi välismaa vastu. Ta asus elama Rootsi, kus peamise aja veetis ta reisides mööda Vahemeremaid. 1943
Huvidest kujunesid välja klaveri- ja orelimäng Kirjanduses silma ei paistnud, ka oma küpsuskirjandi hindeks sai 3- Õpetajatöö 1929. valiti Hint Rootsiküla algkooli õpetajaks. Seal oli ta õpetajaks ka oma õele ja nooremale vennale. Pani suurt rõhku kirjandusele (hinne kujunes kolmes osas: sisu,stiil,keel) 1936. aastal õnnestus Hindil saada õpetajatöö Tartu linna 3. poeglaste algkooli ( samal aastal abiellus D. Vaarandiga ) Hindi käremeelsed sõnavõtud pedagoogilistel nõupidamistel äratasid ka võimude tähelepanu. ( 1938 kutsuti ta poliitilisse politseisse) Edasine elukäik 1940. aastal sai Hindist ajalehe ,,Kommunist" kaastööline, veidi hiljem ajakirja ,,Viisnurk" toimetaja 1940 liitus Eestimaa Kommunistliku Parteiga Nõukogude tagalasse evakueerus Hint jäälõhkujal ,, Suur Tõll"
Helilooming 1940-1955 • Nõukoguliku elu kajastamine (rahvuslikkus ja optimism) • Juhtpositsioonil vokaalsümfooniline žanr ja massilaul • Kunst sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik • Heliloojad olid sunnitud 20.sajandi muusikavooludest hoiduma • Loodi muusikat Stalini, partei, kommunismi ja kolhoosielu kiituseks Gustav Ernesaks (1908-1993) • Sündis 12. detsember Perila külas • Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool Tallinna Reaalkool Tallinna Linna Tehnika Gümnaasium Riigi Ühistehnika Gümnaasium • Võrkpall, korvpall, jalgpall, uisutamine jääpall • Tallinna konservatoorium muusikapedagoogika ja kompositsioon • Osales II maailmasõjas • Suri 24 jaan. 1993 Tallinn Koorid • Välgumihklid • ÜENÜTO segakoor • Tallinna II Tütarlaste • Kaama kraavihallide
Lähemal uurimisel saab aru ka raamatu tekstist ja sügavamast tähendusest (tekst ja motiivid on halvasti nähtavad). On püütud jäädvustada kõik see, mis iseloomustas Hugo Treffnerit ja Tartu linna - haned (teed laia maailma, avatud silmaring), talumaja (eestlus ning traditsioonid), Jaani kirik ning Tartu Ülikooli peahoone. Hugo Hermann Fürchtegott Treffner oli eesti kooli- ja rahvusliku liikumise tegelane. Lõpetas 1880 Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Asutas Tartus 1883.a. poeglaste erakooli (Treffneri Gümnaasiumi), mida juhatas elu lõpuni. Oli Eesti Üliõpilaste Seltsi ja Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaid. Kuulus nende juhtkonda, Eesti Aleksandrikooli peakomiteesse ja 1879.a. üldlaulupeo komiteesse. Toimetas ajalehte "Eesti Postimees" ja ajakirja "Linda". Oli M. Veske asutatud ajakirja "Oma Maa" vastutav väljaandja (1886 - 1891). H. Treffner on maetud Tartusse Uue-Jaani kalmistule. Skulptuurigrupp 100 000-nda Tartlase sünni tähistamiseks
Korstnaotsad pragunenud. Katusekatteks on laineline eterniit, mis on paigaldatud algupärase teras tsinkpleki peale. Hoone on kaetud 1980-ndatel pritskrohviga, krohv kohati lahti, pudeneb. Siseruumi vajavad remont-restaureerimist. Aknad on 2004.a. remonditud ja restaaureeritud ja osaliselt välja vahetatud. Mälestise ümbrus hooldatud. (seisuga 06.05.2005)15 14 O. Kirss, Jalutaja teejuht, lk 114 15 Kultuurimälestiste riiklik register 06.05.2005 Rakvere gümnaasium Poeglaste koolid 1912. a asutati Rakveres esimene gümnaasium - Rakvere Poeglaste Gümnaasium (direktorid V. Hvalenski, G. Barhov, A. Bulõtsev; asukoht Pikk tn 29). Õppetöö algas 1. septembril 94 õpilasega. Töö korraldamise aluseks oli Tsaari-Venemaa koolisüsteemi kuuluvate poeglaste 8-aastaste gümnaasiumide õppeplaan. 1918. a asutati saksa õppekeelega Rakvere Reaalgümnaasium (direktor C. von Boetticher,õpilasi 214), mis lakkas olemast juba 1918. a novembris pärast sakslaste lahkumist. 1919
Õunapuu moodustatud Õppiva Noorsoo (ÕN) Roodu. · 1918 Realistid liitusid Kaitseliiduga, läksid õppursõduritena Vabadussõtta. Tallinna Peetri Reaalkooli asemele moodustati revaler Ober-Realchule ja Tallinna Linna Eesti Reaalkool. · 1919 Moodustati eesti õppekeelga Tallinna Linna I Reaalkool (4.-11. klassi) · 1921 Võeti kasutusele must-kuldne koolimüts ja valmis kooli esimene lõpumärk · 1923 Kool siirdus uuele õppekavale ja sai nimeks Tallinna Linna poeglaste Reaalgümnaasium. Aulas avati marmortahvel. · 1925 Määrati kindlaks kooli ametlik aastapäev 29 september · 1927 Avati mälestussammas Vabadussõjas Langenud Tallinna õpetajatele ja õpilastele · 1930 Kool hakkas kandma nime Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium · 1931 Kool tähistas pidulikult oma 50. sünnipäeva. Kirjutatud ,,Reaalkooli marss" · 1935 Ilmus õpilasalmanahh ,,Realist" esimene number · 1940 Kool sai nimeks Tallinna II Keskkool
Artur sirki vanemad olid järvamaale tulnud Virumaalt Ahtust 19. Sajandi lõpul. Artur Sirk õppis Pruuna külakoolis (1908-11), Ambla Haridusseltsi koolis (1911-14), Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis (1914-16) ja Tallinna Peetri Reaalkoolis. Reaalkooli 34. Lennu lõpuklassi õpilasena astus Artur Sirk Vabadussõja alguspäevil vabatahtlikuna Tallinna
Samuti lõpetas ta Kõrgema Kunstikooli Pallas. o Ta töötas joonistusõpetajana, maaliõppejõuna, monumentaalmaali kateedri juhatajana ning alates 1949.a. tegutses ta vabakutselise kunstnikuna. Rõdul (1966) Kompositsioon musta punasega Abstraktne (1968) 1971-1980.a. kunstiteosed. Evald Okas (1915-2011) o Evald Okas oli eesti maalikunstnik ja graafik. o Hariduse omandas Nõmme Linna 1. Algkoolis, Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasiumis, Riigi Kunsttööstuskoolis, astus 1939.a. Riigi Kõrgemasse Kunstikooli. o Ta töötas maali- ja siis aastakümneid graafikakateedris, oli Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professor ja Tallinna Kunstiülikooli emeriitprofessor. Oli ENSV Ülemnõukogu ja NSV Liidu Ülemnõukogu liige. 1981-1990.a. kunstiteosed. Valdemar Väli (1909-2007) o Valdemar Väli oli eesti maalikunstnik, kes sai tuntuks eelkõige portree- ja maastikumaalidega.
Elmar Kits oli eesti maalikunstnik. Ta sündis 27.04.1913 Tartus müürsepa perekonnas ning suri 24.03.1972 Tartus. HARIDUS JA ELUKÄIK Õppis aastast 1928 Tartus H. Treffneri gümnaasiumis, seejärel Tartu poeglaste gümnaasiumis, 1932. aastal lõpetas õhtugümnaasiumi. Jätkas õpinguid 1935 "Pallases", lõpetas selle 1939 (A. Vabbe õpilasena). 1940 - 1941 K. Mäe nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli joonistusõpetaja. 1944 - 1949 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud (aastast 1947 dotsent; 1947 - 1949 monumentaalmaalikateedri juhataja). 1941 - 1944 ja aastast 1950 vabakunstnik. 1946 käis Kits loomereisil Armeenias, 1947 Kesk-Aasias ja 1955 Karjalas. Aastast 1944 Kunstnike Liidu liige.
KRONOLOOGIA (2) 1939 Esimene avalik esinemine (Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse "Kunst sügisnäitus" Tallinnas) 1939 1940 Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu liige 1939 1940 Riigi Kunsttööstuskooli aktiklassi õppejõud 7 KRONOLOOGIA (3) 1939 1941 joonistamise ja joonestamise õpetaja Riigi Tööstuskoolis, Riigi Tööstusõpilaste Koolis ja Poeglaste Ametikoolis 1942 1944 kuulus Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi, rindekunstnik 1943 Eesti NSV Kunstnike Liidu asutajaliige 8 KRONOLOOGIA (4) 1944 dekoratiiv- ja monumentaalmaali eriala dekaan ja monumentaalmaali ning joonistuse õppejõud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (1951 aastast Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut) 1954 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professor
Hugo Treffner Hugo Treffner sündis 17. juulil 1845. aastal Kanepis kohaliku köstri Ludvig Treffneri peres, kus oli kokku 5 last - 4 poega ja üks tütar. Ta oli silmapaistev Eesti kultuuritegelane, kooliõpetaja, direktor ja rahvusliku liikumise edendaja. Esialgu õppis ta kodus, hiljem Kanepi kihelkonnakoolis. 1860 astus ta Tartu kubermangugümnaasiumisse ja aastatel 1863-1865 õppis Võrus Poeglaste Era Õppe- ja Kasvatusasutuses. Aastal 1865 tegi H. Treffner Tartu Ülikoolis ladina keele koduõpetaja eksami. Edasi töötas ta koduõpetajana nii Poolas kui ka Tartus. 1868. aastal sooritas Treffner gümnaasiumi lõpueksamid Tartu kubermangugümnaasiumis ja astus samal aastal Tartu Ülikooli ajaloo- ja filoloogiateaduskonda, kus ta õppis filoloogiat. Hiljem siirdus ta usuteaduskonda, mille ta lõpetas gradueeritud üliõpilasena.
Kunstilise hariduse sai Peterburis Peterburi Kunstide Akateemias, Anton Azbe kunstikoolis ja Müncheni kunstiakadeemias. Kodumaale naastes töötas ta järgmised 10 aastat Tartu reaalkoolis õpetajana. Rajas 1904. aastal Tartus omanimelise ateljeekooli. Ta oli Noor-Eesti seltsi haritlaskonna liige ja oli kaasatud ka Eesti Kirjanduse Seltsi tegevusse. I maailmasõja puhkedes asus ta oma kaksikvenna Paul Raua juurde Tallinnasse, kus töötas õpetajana ka Tallinna reaalkoolis, Tallinna poeglaste kommertskoolis, Westholmi gümnaasiumis, Riigi Kunsttööstuskoolis jm. Eesti vabariigi algusaastail loobus Kristjan Raud vabakunstniku elust ning asus tööle Haridusministeeriumi kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana. Kristjan Raud oli Eesti Rahva Muuseumi esimestel tegutsemisaastatel mitmete kogumisaktsioonide üks initsiaatoreid. Tegutsedes 1919 Tallinnas Haridusministeeriumi Muinsusosakonna juhatajana, oli Kristjan Raud tegev Tallinna Muuseumi tulevase Eesti
Kodumaale naastes töötas ta järgmised 10 aastat Tartu Reaalkoolis õpetajana. Rajas 1904. aastal Tartus omanimelise ateljeekooli (Kristjan Raud õppestuudio) mis oli võrreldav Ants Laikmaa kunstiateljeega Tallinnas. Raud lülitus innukalt Noor-Eesti haritlasringkonda ja Eesti Kirjanduse seltsi tegevusse. I maailmasõja puhkedes asus ta oma kaksikvenna Paul Raua juurde Tallinnasse, kus töötas õpetajana ka Tallinna Reaalkoolis, Tallinna poeglaste kommertskoolis, Westholmi gõümnaasiums, Riigi Kunsttööstuskoolis ja Kaarli koguduse gümnaasiumis. Eesti Vabariigi algusaastail loobus Kristjan Raud vabakunstniku elust ning asus tööle Haridusministeeriumi kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana. Neil aastail töötas ta välja esimese Eesti muinsuskaitsusseaduse. Aastatel 1923-1924 oli ta muinsusasjade korraldaja Tartus. Tema südameasi oli ainelise vanavara kogumine, tänu millele suurenesid õpetatud eesti
1872. aastal, tsaar Peeter Esimese 200. sünniaastal, anti Venemaal välja kooliseadus. Selle alusel rajati olemasolevate kõrvale uus koolitüüp - reaalkool. Eesti kuulus Venemaa koosseisu ja Eestis andis otsese tõuke reaalkooli rajamiseks Balti Raudtee ehitus - vajati tehnikat tundvaid spetsialiste. 1881. a asutatigi saksa õppekeelega Tallinna Peetri Reaalkool. ,,Peetri" tuli Vene tsaari Peeter I nimest. Kool alustas tööd poeglaste õppeasutusena. Võeti vastu 29 poissi, kellest suurem osa olid sakslased. Õppetöö algas üüritud ruumides Lai tänav 49. Selle hoone seinal avati kooli 125. juubeli puhul ka mälestustahvel. Oma maja, praeguse Reaalkooli hoone sai kool 1883. a ja see oli esimene hoone Tallinnas, mis on ehitatud koolitöö tarvis. Õppetöö selles majas on järjepidevalt kestnud tänaseni, kuigi kool on kandnud erinevaid nimesid ja õppekorralduski on aegade jooksul muutunud
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ELULUGU Sündis 18.09.1910 põlisesse Võrumaa taluperre Eesti luuletaja, kirjanik ja ajakirjanik Kuulus rühmitusse Arbujad HARIDUS 1919 1922 Kiltre algkool 1922 1924 Antsla kõrgem algkool 1929 lõpetas Valga poeglaste gümnaasiumi Hiljem Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond Sõja ajal töötas ülikoolis ja Vanemuise teatris Põgenes 1944 Soome kaudu Rootsi Rootsis töötas ta mitmes muuseumis, jätkates kirjutamist, ning juba 1945. aasta suvel ilmus luulekogu "Põlenud puu", esimene Eesti ilukirjanduslik teos eksiilis Eesti Kirjanike Kooperatiiv kirjastuse direktor Kultuuriajakiri "Tulimuld" hakkas ilmuma 1950. aasta mais Tema eluajal nägid trükivalgust 17 luulekogu ja 17
LEO KALMET Leo Kalmet sündis 1900ndal aastal Tallinnas, rätsepa pojana. Ta käis Nikolai ehk Gustav Adolfi ehk Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasiumis. Neil oli koolis 1x nädalas teatritund, kus need, kes ise tahtsid, said esitada vabalt valitud palu. Leo oli üks aktiivsematest esinejatest. Ta ise on öelnud, et tema asumine tulevasele elukutseteele sai tõuke selle teatritunni õpetajalt Vesselovskilt. Kuni 17-aastaseni oli Leo Kalmet vaimustuses kujutavast kunstist, eriti õlimaalist, kuna need tal õnnestusid. Vanemate pealekäimisel astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda
(praeguse GAG) uues 1911.aastal avatud võimlas koolipoistele uut mängu tutvustama võimlemisõpetaja August Soodla. Kolm aastat hiljem 1919.a, sügisel, juba Eesti omariikluse ajal, tuli järele Tallinna I Reaalkool, kus õpetust jagas sealne võimlemisõpetaja Voldemar ResevResel, kes mänguga oli samuti St. Peterburgis tutvunud. Sel õppeaastal 1919-20.a. levis mäng ka linna teistes koolides. Esimene sõpruskohtumine peetigi 1919.a. sügisel Poeglaste Gümnaasiumi (endine Nikolai Gümnaasium ja hilisem GAG) ja I Reaalkooli vahel. Esimene ametlik 1kohtumine samade koolide vahel toimus 7. juunil 1920. aastal I Eesti Ülemaalistel Koolinoorsoo Spordivõistlustel. Siit on siis ka pärit läbi kõigi pikkade aastakümnete põlvest põlve kandunud vastasseis Tallinna kahe kõige kuulsusrikkama kooli vahel tänapäevani välja. kokkuvõtlikult sünniaastaist: ¾ 1913.a. esimene kord korvpall Eestimaa pinnal Narvas ¾ 1916.a
lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. 1875. aastal läks Eduard Kentmanni kooli, mille ametlik nimetus oli Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool. Kahe aasta pärast lõpetas ta selle mitte eriti hästi ning Tallinna kreiskooli pääsemiseks pidi ta kursust kordama. Ta astus Wietingi esimesse elementaarkooli. Seal õpis EV ühe semestri ning pääses kreiskooli. Kolme aasta pärast lõpetas ta selle. Peale kooli hakkas Eduard Vilde aega veetma lugemise ja teatris käimiseks. Luges enamasti välismaa autorite teoseid. Eesti kirjandusest luges ta vaid ajalehti. Nii õpis ta eesti kirjakeele ära. Ning ta hakkas
sajandi lõpus ning rajasid oma esimese kloostri siia 13. sajandi alguses. Eesti aladele rajas nende ordu kokku viis kloostrit. Varaseim linnadesse rajatud klooster oli Tallinna Püha Miikaeli naistsistertslaste klooster, mis asutati 1249. aastal. See ehitati linnatuumikust välja, hilisema linnamüüri äärde. Kloostri alla kuulus umbes 6,5 hektari suurune maa-ala. Luterliku usureformatsiooni tõttu muudeti klooster aadlisoost neidude kasvatuskooliks. 1631. aastal anti hooned üle poeglaste gümnaasiumile. Tänapäeval asub kunagise kloostri ruumides Gustav Adolfi Gümnaasium ning Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium. Käesolevas referaadis on juttu kloostri aja- ning ehitusloost ja arheoloogilistest uuringutest kunagistel kloostri aladel. Antakse ülevaade kloostri ehitusloost kuni selle kooliks muutmiseni, kirjeldatakse kloostrikompleksi hooneid tiibade kaupa, et saada ettekujutust selle kunagisest väljanägemisest. Lähemalt on tutvustatud tähtsamaid
Kui pall lebas maapinnal, rüselesid mõlema meeskonna mängijad palli ümber ja püüdsid seda liigutada. Üks tollane mängija on tunnistanud, et "sageli mängiti toorelt". Võite ise ette kujutada, missugused kired sellises mängus möllasid. Ühe teise kirjelduse kohaselt olid aga mängijad "kamp ohutuid hulle, kes lõbustasid end üksteisele vastu sääri tagumisega, kuid publikule suuremat kahju ei tekitatud". Mängureegleid hakati üldiseks järgimiseks kirja panema tollases poeglaste internaatkoolides. Muidugi oli igal koolil oma ettekujutus mänguväljaku mõõtmetest, palli suurusest ja kujust, samuti sellest, kui palju tohiks palli käega puutuda ja kas sääreluude materdamist lubada või mitte. Iga jalgpalliklubi võttis omaks talle kõige sobivamad reeglid. Kõige esimene klubi (mitte kool ega ülikool) oli Sheffieldi klubi, mis moodustati 1857. aastal. Klubi liikmed võtsid vastu 11 reeglist koosneva määrustiku
.............................................................................................4 2. KIRJANDUS...............................................................................................................................5 3. VIIDATUD ALLIKAD................................................................................................................6 1. PAUL KERES 1.1. Elukäik Ta sündis Narvas, kuid veetis oma lapsepõlve- ja noorusaastad Pärnus. Ta lõpetas 1934.a. Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi ja õppis 1937–1943 Tartu ülikoolis matemaatikat. Oli alates 1936. aastast Üliõpilasselts Liivika liige. Juba noorukina võitis ta tähtsaid turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning pälvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri võidu eest maailmameistri matši õiguse Aleksandr Alehhiniga (matši ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakümneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente. 1939. aastal võitis Eesti võistkond, kuhu
garderoob. 26. 1909.a lõpetas eksternina meie kooli ühe teise kuulsa gümnaasiumi tulevane direktor. Kes? - Jakob Westholm. 27. Millal valmis kooli võimla? - 1912 28. Mitu protsenti oli eestlasi gümnaasiumis enne I maailmasõdai? - 65,4% 29. Mis aastal muutus kool emakeelseks? - 1917. 30. Nikolai Gümnaasium evakueerus I maailmasõja ajal Venemaale. Hooned tagastati linnale, hoones avati eestikeelne kool. Milline oli selle kooli nimi? - Linna Poeglaste Gümnaasium. 31. Mis juhtus meie kooli võimlaga saksa okupatsiooni ajal? - see oli hobusetall. 32. Millist nime kandis meie kool I saksa okupatsiooni ajal? - Gustav Adolfi gümnaasium. 33. Kes kasutasid kooliruume vabadussõja ajal? - Soome vabatahtlikud. 34. Kes oli pikaajaline kooli direktor 1919-1940? Aleksis Kuusik, matemaatika, füüsika õpetaja. 35. Kes oli Eesti Vabariigi ajal legendaarne ajalooõpetaja 1918-1949? - Villem Orav 36. Millise nime sai kool 1940.a
Bornhöe ,,Ajaloolised jutustused", A.Hindi romaani ,,Tuuline rand", Ralf Parve poeemi ,,Suvepäevil Siverskojes", A. Jakobsoni muinasjutu ,,Ööbik ja vaskuss", A.Puskini muinasjutu ,,Muinasjutt kalamehest ja kalakesest" ja ,,Muinasjutt tsaar saltaanist", M. Metsanurga ajaloolist romaani ,,Ümera jõel". 4 Elulugu Evald Okas on sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas tisleri perekonnas. Pärast algkooli lõpetamist jätkas ta õpinguid Tallinna I Poeglaste Reaalkoolis. Seal paistis E. Okas silma andeka joonistajana. Õppides mõnda aega Tallinna I Poeglaste Reaalkoolis, tärkas temas üha jõulisem soov hakata õppima kujutavat kunsti. Juba algkoolipäevil harrastas E. Okas karikatuure ja siluette-käärlõikeid. Neis töödes kaldus ta rõhutama ning liialdama koomilist. Erilist huvi tundis ta satiiriliste joonistuste vastu. 1931. a alustas E. Okas õpinguid Riigi Kunsttööstuskoolis. Kooliajal oli ta Draamateatris
Koostaja: XXX 12. klass Juhendaja: õpetaja XXX XXX 2008 1. Karl Ristikivi elulugu Karl Ristikivi (16.10.1912 19.07.1977) sündis Läänemaal Varbla kihelkonnas 16. Oktoobril 1912 aastal vallaslapsena. Ta lapsepõlv ja noorusaeg möödus kodukohas. Peale Varbla 6- klassilise kooli lõpetamist avanes Ristikivil võimalus õppima minna Tallinna Poeglaste Kaubanduskooli. Peale kaubanduskooli lõpetamist ei pääse Ristikivi tööle kuna on majanduskriis, ning töökohti napib. Ta alustab lisaraha teenimist kirjatöödega. Avalikkus kuuleb Ristikivist esmakordselt 1928. aastal. Soovides edasi õppida astub Ristikivi Tallinna Kolledzi, mille ta lõpetab rekordiliselt 1 aastaga (1931-1932). Tallinna-aega on nimetatud Ristikivi vaimse kujunemise perioodiks. Esimese tunnustuse saab Ristikivi lastekirjanikuna 1935
04.1905) tütar kes ristiti salmeks (Abielludes sai kongo nime, suri 1988) .Vana kalendri järgi (5.09.1910) sündis perre teine laps,kes ristiti bernhardiks, kuid hiljem soovis asjaosaline nimest h -tähe ära kaotada .Bernard Kangro isa suri koledasse surma ,nimelt kui ta 1944. Aaastal sügisel Vana-Antsla vallamajja normivilja läks viima, ei tulnud ta enam tagasi omal jalal, vaid vanker tõi koju tema surnukeha.Koolis käis kirjanik kõigepealt Kiltres ja Antslas, 1929 lõpetas Valga poeglaste gümnaasiumi. Pärast suurt kaalumist, kas rahakott ikka võimaldab, suundus Kangro siiski Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. Kangro pere oli vaesusesse tõuganud traagiline tulekahju, kus kirjaniku vanaisa hukkus põlevas rehes. Perekonnamüüt räägib, et tuhast olla leitud tema süda. Seda lugu on kirjanik korduvalt meenutanud, viimati "Kipitais"(vt. lisa 3), motiivile on rajatud ka poeem "Süda ei põle ära"(vt. Lisa 4).
lugeda 242, neist 19 kihelkonnakoolid. Nii leidus kogu Eesti alal 460 000 talupoja kohta ligi 600 kooli, mis olid määratud talurahva lastele Keskhariduskoolid 1860.-1880.aastail Esimesena asutati selle määruse alusel 1880.aasta novembris Tartu Reaalkool Tallinna Peetri Reaalkool alustas tegevust 1881.aasta augustis. Esialgu oli kaks klassi, edaspidi klasside arv järk-järgult suurenes 1881.aastal asutasid Georg Waimann Rakveres ja Arnold Knüpffer Paides poeglaste progümnaasiumikursusega II järgu erakooli Püsivamaks kujunes Valgas 1882.aastani tegevust alustanud 4- klassiline progümnaasiumikursusega II järgu poeglastekool 1884. aastal avati kommertskallakuga paralleelklassi.1886.aastast alates oli kool 6-klassiline Tartus tegutsesid aastail 1859-1892 Marie Muyscheli I järgu tütarlastekool Põllumajandus-ja kodumajanduskoolid 1870.aastate algul üritasid Liivimaa Põllumajanduse
järel troonile tõusnud. Nõnda krooniti Henry ja Katariina üheagselt kuningaks ja kuningannaks. Henry sai väga hea hariduse, õppis filosoofiat, musitseerimist, maalimist, sõjakunsti ja paljudes teistes valdkondades. Ta oskas inglise, ladina, prantsuse ja itaalia keelt. Juba lapsepõlves huvitus ta usuasjadest ja teda õpetasid mitmed tuntud isikud. Esimestel trooniloleku aastatel paistis Henry silma monarhina, kelle õnne tumestasid naise pidevad nürisünnitused ja poeglaste kiire suremine. Alles aastal 1516 sündis tütar Mary, kes jäi elama ning nimetati 1525. aastal walesi printsessiks ehk Inglismaa ajaloo esimeseks naissoost troonipärijaks. Tal oli ka ebaseaduslikult sündinud poeg Henry Fritzroyd, ta sai Richmondi ja Somerseti hertsogiks. Henry proovis endale võita ka Prantsusmaa trooni, selleks alustas ta 1513.aastal sõda kuningas Louis XII vastu. Inglismaale oli see edukas sõda, ta vallutas Põhja-Prantsusmaa kindlused ja Tournai
Kodumaale naastes töötas ta järgmised 10 aastat Tartu reaalkoolis õpetajana. Rajas 1904. aastal Tartus omanimelise ateljeekooli, mis oli võrreldav Ants Laikmaa ateljeekooliga Tallinnas. Kristjan Raud lülitus innukalt Noor-Eesti haritlasringkonda ning Eesti Kirjanduse Seltsi tegevusse. I maailmasõja puhkedes asus ta oma kaksikvenna Paul Raua juurde Tallinnasse, kus töötas õpetajana ka Tallinna reaalkoolis, Tallinna poeglaste kommertskoolis, Westholmi gümnaasiumis, Riigi Kunsttööstuskoolis, Kaarli koguduse gümnaasiumis. Eesti Vabariigi algusaastail loobus Kristjan Raud vabakunstniku elust ning asus tööle Haridusministeeriumi kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana . Neil aastail töötas ta välja esimese Eesti muinsuskaitseseaduse. Aastatel 19231924 oli ta muinsusasjade korraldaja Tartus. Tema südameasjaks oli ainelise vanavara kogumine, tänu millele suurenesid
Juba varakult tundis ta kutsumust olla portretist. Tema lemmiktehnikaks kujunes pastell, mis võimaldas töötada kiiresti. Kristjan Raud: Töötas Tartu reaalkoolis õpetajana. Rajas 1904. aastal Tartus omanimelise ateljeekooli - Kristjan Raua õppestuudio. Kristjan Raud liitus Noor-Eesti haritlasringkonnaga Eesti Kirjanduse Seltsi tegevusega. I maailmasõja puhkedes asus ta Tallinnasse, kus ta töötas õpetajana Tallinna reaalkoolis, Tallinna poeglaste kommertskoolis, Westholmi gümnaasiumis, Riigi Kunsttööstuskoolis, Kaarli koguduse gümnaasiumis jm. Tema südameasjaks oli ainelise vanavara kogumine, tänu millele suurenesid tunduvalt Õpetatud Eesti Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumi etnograafilised kogud. Suur osa K. Raua loomingust oli seotud folklooripärandiga. Tema joonistustel on saanud esmakordselt nähtava kuju kummalised muinasolendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest.
romaan "Väike Illimar„ Kersti Merilaas (1913-1986) • eesti luuletaja, laste- ja näitekirjanik • Lapsepõlves elas Peterburis, hiljem kolis Eesti. • Õppis Väike-Maarja koolis • Luulekogud: „Maantee tuuled“, „Rannapääsuke“ • Lasteraamatud: „Munapühad“, „Kallis kodu“, „Päikese paistel“ • Näidendid: „Kaks viimast rida“, „Pilli-Tiidu“ August Sang (1914-1969) • Eesti luuletaja ja tõlkija • Käis Pärnu poeglaste gümnaasiumis, hiljem Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. • Luulega hakkas tegelema gümnaasiumi lõpuklassis. • 1945. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige • Teosed: „Üks noormees otsib õnne“, „Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat“, „Heinrich Heine“, „Müürid“ Hugo Raudsepp (1883-1952) • Eesti kirjanik • pseudonüüminimega Milli Mallikas • õppis küla- ja kihelkonnakoolis ning Tartu linnakoolis • Töötas ajakirjanikuna Postimehes
alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA, millel on üle 150 liikmesmaa. Olümpiamängudel oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas 1936. ja naiste korvpall 1976. aastal. Maailmameistrivõistlusi peetakse alates 1950. meestele ja 1953. aastast naistele. Euroopa meistrivõistlusi peetakse alates 1935. meestele ja 1938. aastast naistele. AJALUGU Esimene ametlik korvpallimäng Eestis toimus 7. juunil 1920. a. Tallinnas, Poeglaste Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) ja Reaalkooli vahel. 14. detsembril 1923. a. asutati Eesti Käsipalliliit, mille koosseisu kuulus ka korvpall. Esimesed Eesti meeste meistrivõistlused korvpallis toimusid 1925. a. ja esimesed naiste meistrivõistlused 1927. a. 23. novembril 1934. a. võeti Eesti Käsipalliliit Rahvusvahelise Korvpalliföderatsiooni - FIBA liikmeks . Olümpiaalana oli korvpall esimest korda esindatud 1936. a. Berliini olümpiamängudel
annaabi.ee 
