Arno Vihalemm (0)

Sündis 24. mail Pärnus Rääma alevikus
tolliametniku poeg
1931 lõpetas Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi,
töötas seejärel joonestajana
19351940 ja 1943 õppis Pallases
Töötas Pärnus ja Tartus maamõõtjana.
1944 asus elama Rootsi, kus elas Ystadis
Töötas: kunstnikuna keraamikavabrikus,
maalimiskursuste juhatajana, muuseumiametniku
ja vabakunstnikuna
Esinenud näitustel Euroopas, Austraalias ja
Ameerikas.
Suri Rootsis 21. juunil 1990. aastal
Tal on kaks poega:
teadusfilosoof Rein Vihalemm
meediaprofessor Peeter Vihalemm
Vihalemma panus eesti luulesse on
originaalne, imeteldavalt erandlik.
Tema vaimulaad on valdavalt regressiivne,
tagasiliikuv.
Kompositsioonivõttena rakendab ta läbivalt
astendavat parallelismi ehk rahvalaululikku
gradatsiooni või selle teisendeid. Kuid seda
mitte kujundi tavapärases, vaid harva esinevas
tagurpidivormis ehk antikliimaksina.
Määravad on liialdav vähendus ehk meioos,
sõnumi edastamine selle tähtsust järjest
tühistava eituse, litootese kaudu. Sellega
kaasneb enese mina tahtlik pisendamine
teesklus ja eneseiroonia.
Vihalemma luulet iseloomustavad rahvalikult
tabav huumor
Isegi ekstaasis ei samasta lüüriline tegelane
end näiteks jumalaga, koguni mitte normaalse
inimesega, vaid peab paremaks olla joodik,
nukk, veider loomake, ussike või isegi
hapukurk.
Selle poeetika lahutamatuks osaks on eri liiki
koomikavõtted, sageli üsna jantlikud ehk
burlesksed, mille olemuseks on alati millegi
kõrgemalseisva madaldamise tung.
Esimesed värsid ilmusid 1936. aastal
"Loomingus"
Eestis on Arno Vihalemm avaldanud luulet
"Kodumaa" lisana vihikus "Ühe Pärnust pärit
poeedi palgepooli" (1965) ja valimikus
"Lugemik" (1991).
"Kaja kivi südames" (1954)
"Marionetid" (1958)
"Consolationes" (1961)
"Ühe Pärnust pärit poeedi palgepooli" (1965)
"Tsooloogia ehk ingel lindudega" (1966)
"Ühe keelega kannel" (1979)
"Viis on viis" (1986)
"Lugemik" (luule valikkogu, 1991)
Väikeraamatuna on ilmunud
tema essee "Kunstnik eesti kirjanduses"
(1975)
Aastal 2000 ilmus kaante vahel 1955­1959
toimunud Arvo Mägi ja Arno Vihalemma
vaheline kirjavahetus "Kord Vihalemm elas
Ystadis"
Ta on rootsi keelest tõlkinud Nils
Ferlini luulevalimiku "Laule ja luulet" (1984)
Vihalemma maalilaad on selge Pallase
pitseriga ja kohanenud hiljem Rootsis koos
saatusekaaslastest väliseesti kunstnikega.
Maastiku ja olustikumaalid näitavad
Vihalemma tundlikku looduskäsitlust,
natüürmordid ja aktid tutvustavad teda kui
ergast poeeti, abstraktsed maalid loovad
seose kunstniku graafikaga, mis on üles
ehitatud pideva joone kulgemisele.
"Södermandlandes vastu kevadet" (1945)
"Pettunud emalõvi" (1960)
"Ingel lindudega"
"Askees" (1954)