Sparta riigikorraldus ja Platoni ideaalriik sarnasused ja erinevused Ajalooallikad väidavad, et Platon võttis oma ideaalriiki visandades eeskuju Spartast. Tekib küsimus, mis köitis seda võimekat filosoofi just Sparta juures ning millest spartalikust ta oma ideaalriigi puhul loobus ? Sparta oli rangelt sõjalisele kasvatusele orienteeritud riik, mida juhtisid kaks kuningat. Nende ülesandeks oli juhtida sõjaväge ning täita preestrikohustusi, ülejäänus kuulus võim geruusiale, efooridele ning spartiaatide koosolekule. Sealses riigijuhtimises osalesid oma kõrgema seisuse poolest väljapaistvamad spartiaadid, kes tihtipeale olid ka tänu oma haritusele andekamad filosoofid. Taolise, kuid mitte täpse motiivi leiab ka Platoni ideaalriigi kirjeldusest, kus riigi eesotsas on oma arukuse tõttu vaid filosoofid. Kuid Platoni ideaalriigi valitsemiskorras leidub ka erinevus Spartast. Nimelt kirjeldab filosoof, et valitseja peab omakasupüüdmatuse v...
Rocca al Mare Kool PLATON: IDEEDE MAAILM JA IDEAALRIIK Referaat Koostaja: Johanna Lass 10. klass Tallinn 2017 1 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Ideeõpetus..............................................................................................
tema eluajal olemas olema - kuid miks ei tulnud keegi selle peale varem? Siiski tuleks märkida, et mõnede filosoofiaajaloolased ei omista Platoni "ideed". Platon arendas pidevalt oma "ideede"-teooriat ning lõpuks ta samastas oma "ideed" pütaagorlaste arvudega: "Platoni "ideede" ja pütaagorlaste "arvude" sugulus on silmnähtav. "Ideed" ja "arvud" on asjade kehaliste tüüpide algkujud, samuti selle seaduspärasuse algkujud, millele vastavalt kõik siin maailmas toimub" . Platoni ideaalriik Platon arvas, et riiki võivad juhtida need, kes suudavad mõista ideesid ja eriti headuse ideed. See pole aga kõikidele inimestele jõukohane. Seetõttu peaksid riiki valitsema filosoofid. Ideaalse riigi moodustavad Platoni järgi 3 seisust: filosoofidest valitsejad, valvuritest käsutäitjad ja tootjad, kes vooruste (vastavalt tarkuse, mõõdukuse ja mehisuse) kandjaina kehastavad õiglust tervikuna ning seisusele vastava riikliku hariduse ja kasvatuse korral
filosoofia peamine mõte on vooruse olemuse mõistmine tähtis on teadmine, mis võimaldab voorust mõista VOORUS õige käitumine, õiglus , vaprus, vagadus , mõistlikkus näitas oma õpilastele küsimusi ja näitas , et nad ei tunne vooruse olemust Platon Sokratese õpilane Asutas filosoofiakooli eksisteerib kaks maailma: ideede- ehk tõeline maailm ja asjade ehk näiv maailm idee oli asjade algus , eesmärk ja sisu ideaalriik aristrokaatlik Sparta Aristoteles Platoni õpilane idee on kõige olemus ei pidanud õigeiks Platoni ideeõpetust Ideaalriik riik , kus kodanikuõigused kuuluvad keskmise jõukusega elanikkonnale tuleb hoiduda rangest aristrokraatiast ja ülemäärasest demokraatiast HELLENISMIPERIOOD Õp. Lk 128-133 MIS ON HELLENISM? Ajajärk , mida iseloomustab kreeka kultuuri ja keele levik Idamaadesse ning Idamaade mõju kandumine ühtlasi ka Kreekasse
PLATON Aigar Iva 11E LÜHIÜLEVAADE ELULOOST · 427 347 e.m.a · Ateena · Vana ja jõukas aristokraatlik suguvõsa · Kasvas mugavuses ja rikkuses FILOSOOFILISED SEISUKOHAD · Kaks maailma · ,,Koopamüüt" · Hing ja voorus · Ideaalriik FILOSOOFILINE PÄRAND · Platoni dialoogid · Tänapäevane Platoni-uurimine · Esimene filosoof, kes keskendub keelele ja mõistete määratlemisele
2. preester, haritlane 3. õpetlik lühike mõistuluuletus või - jutt 4. närrimäng, mille näiliselt süütute naljade taga peitus tihti poliitiline satiir 6. lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng 7. õhtulaul daami akna all 8. dialoogiline laul, trubaduuride luulevorme 10. idülliline vaba vormiga lembeluuletus 11. lühike proosajutustus 12. usupuhastus 14. keskaegne proosa-värsivormiline saksa naljalugu 15. tegevuse pingestatud kulg kirjandusteoses 17. mõttekujutuslik ideaalriik 18. pidulik hümnitaoline luuletus mõne isiku või sündmuse auks. 20. kahesilbiline värsijalg, vana kreeka pilkeluuletus 23. armastuse jumal Vastused Alla: 1.eepos 2.kleerik 3.valm 4.sotii 6.tragöödia 7.serena 8. tensoon 10.madrigal 11. novell 12. reformatsioon 14. svank 15. intriig 17. utoopia 18. ood 20. jamb 23. Eros Kõrvale: 5. sonett 7.süzee 9.müstiline 13. paroodia 16.gebealoogia 19.rapsood 21.antiikaeg 22.boccacio 23.Homeros 25. shakespeare
Trükikunst hakkas kiiresti levima Euroopas. Erasmus Rotterdamist (1466- 1536) doktor, oskas paljusi keeli. Kõige mõjukam töö ,,Narruse kiitus" naeruvääristas elukutseid ja ühiskonnas levinud pahesid. Kriitiline vaimulike ja kiriku osas, aga tunnistas nende vajalikust. Piibel- ladina keelde. Thomas More (1478- 1535) jurist, parlamendi liige, peaminister Inglismaal. ,,Utoopia" terav ühiskonnakriitika koos nägemusega ideaalsest ühiskonnast, mida mõjutas Platoni ideaalriik. Türanniasse suhtus kriitiliselt. Kuningas Henri VIII lasi ta hukata, kuna More jäi katoliku kirikule truuks. Teadus ja tehnika kasvab suur huvi looduse vastu Maa kerakujuline maakera on maailma keskpunkt Mikalaj Kopernik (1473- 1543) poolakas. Tema järeldus, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje, pani aluse heliotsentrilisele maailmapildile. Kahtles avaldamises, teos ,,Taevakehade liikumine" trükiti tema surma- aastal. Kirik keelas
Luule oli avatud ja emotsionaalne. Täielik renessanssi inimene. Meie ajal on Marie Under. Muusa nimi oli Laura. Novell-Tihe sündmustik, väheste tegelastega jutustus. Boccaccio. Novelli kui zanri rajaja. "Dekameron". Teosed räägivad igapäevastest asjadest, ei puuduta poliitikat ega religiooni. Essee- Kunstilise proosa zanr. Michael de Montaigne. Prantsuse kirjanik. Pani aluse esseekirjandusele. Sügav sõprus, sõbra kaotas tekitas need mõtted, mis pani kirja "Esseedesse". Utoopia- Ideaalriik või ideaal ühiskond. Thomas More. "Utoopia". Teos oli väga ompärane, midagi sellist mida on võimatu saavutada. Renessanssi teatre, commedia dell'arte: - Maskidega näidend. Maskid andsid edasi emotsioone. Anult mehed. Rahvakomöödia. "Armastus kolme apelsini vastu". Humanism ja kuulsamaid humaniste, nende maailmapilt ja teosed: -Humanismid olid antiikaja mõtlejad/filosoofid. Vastandusid keskaja teoloogidele. Thomas More "Utoopia".
Kordamine Mõisted: o Renessanss antiikkultuuri taasväärtustamine Itaalias ja Lääne-Euroopas. o Humanism isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal. o Skolastika kristlikku õpetust mõistlikult käsitleda üritav filosoofia haru. o Geotsentrism õpetus, mis pidas Maad universumi keskuseks. o Makjavellism poliitika, mis ei vali vahendeid. o ,,Utoopia" hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. o Heliotsentrism päikesekeskne maailmavaade. o Loodeväil meretee Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani piki Põhja-Jäämeres Põhja- Ameerika ranniku lähedal asuvaid väinu. o Kirdeväil kirdeväil on veetee Euroopast Kaug-Itta piki Euraasia põhjarannikut. o Reformatsioon XVI saj. toimunud usupuhastus=>katoliik. eraldunud protestantlikud kirikud. o Indulgents patukustutuskiri. o Simoonia vaimulike kohtade müük raha eest.
Sonett- luulevorm, mis pärineb keskaegsest Itaalia kirjandusest; Petrarca; luule oli avatud ja emotsionaalne Novell- tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus; Boccaccio- novelli kui žanri rajaja; kmkmd“Dekameron''; igapäevastest asjad; ei puuduta poliitikat ega religiooni Essee- kunstilise proosa žanr; Montaigne, Prantsuse kirjanik- pani aluse esseekirjandusele Utoopia- ideaalriik või ideaalühiskond; Thomas More- “Utoopia” Renessansi teater, sellega tulnud uus mõiste: commedia dell’arte. maskidega näidend; maskid andsid edasi emotsioone; ainult mehed; rahvakomöödia; “Armastus kolme apelsini vastu” Humanism ja kuulsamaid humaniste, nende maailmapilt ja teosed. humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine; Erasmus- ,,Narruse kiitus''; Thomas More- ,,Utoopia'', ideaalne maailm; Montaigne- ,,Esseed''
millest ta tuleneb. Ta kuulub ülemeelelisse ideede maailma. Seega on hing igavene, tekkimatu, hävimatu, muutumatu ning lihtne. Hinge ja keha vahekord on sama mis idee ja näiva maailma, tõelise ja näiva tegelikkuse oma: hing on muutumatu, igavene, keha aga muutuv, teisenev, tekkiv ja kaduv. Inimese hingel on kolm osa: mõistus, emotsioonid ja iha. Olulisim ning kõrgeimosa hingest on mõistus, mis moodustab hinge tõelise olemuse. Ideaalriik Ideaalses riigis peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natuke vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks oli teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Ta oli veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filosoofid:
Segab ülimat poeetilist stiili rahuliku mahlaka keelega. õigustab maist armastust, kui ülimat inimpüüet. · NOVELL lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süzeeliini, ühe teema või konflikti ümber. Zanri rajas Boccaccio oma novellikoguga "Dekameron". 6. Utoopia (termin Thomas Moore'i teosest "De Optimo Reipublicae Statu deque Nova Insula Utopia")- hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. Antiutoopia- fiktiivne ühiskond, samuti seda kujutav teos, mida iseloomustab totalitarism ning rõhuvad sotsiaalse kontrolli vahendid. 7. Commedia dell' Arte- tekkis 16. Saj Itaalias; kunsti komöödia improvisatsiooniline näitevorm, puudusid kirjapandud näitetekstid, olid vaid lühikirjeldused, kõnekoomika, tegevuskoomika; teatritrupp koosnes 10-est
Petrarca ,,Laulude raamat" · novell uudisjutt, lühike proosajutustus, ühe tegevusliini, teema või konflikti ümber keskendatud väheste tegelastega lugu. Rajajaks peetakse G.Boccaccio't teosega ,,Dekameron". · rüütliromaani paroodia naerab välja rüütlite elukauged fantaasiad ja jaburad seiklused, Miguel de Cervantes ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast" · utoopia mõttekujutuslik ideaalriik; teostamatu unistus; Thomase More ,,Utoopia" · essee - lühem arutlev kirjutis, mis väljendab ja mõtestab selgitavalt autori arusaamasid või seisukohtasid; esseed käsitletakse sageli ka filosoofilise kirjutisena; Macchiavelli ,,Valitseja" 3. Klassikalise suletud novellitüübi tunnused · Vähe tegelasi · Väike ajavahemik · Vähe sündmusi · Tegevus toimub ühe liini, konflikti või sündmuse ümber
Makjavellism on halvustav nimetus poliitikale, mis on riuklik, kõlblusetu, kokkuleppeline ja eelkõige manipuleeriv. Meie Vilgiga oleme vastu,eesmärk ei pruugi olla kõigi arvates suur ja üllas ning kõik peab jääma mõistlikuse piiridesse. Näiteks Hitler arvas, et natsionaalsotsialism on kõigile hea. Thomas Moore 1478-1535 poliitik, filosoof ja kirjamees Mõiste tuleneb Moore'i teosest ''Utoopia'', kus ta tahtis luua ideaalset ühiskonda. Utoopia on hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. Renessansiaegne teater 16. sajandi alguses Keskused: Inglismaa,Hispaania,Itaalia Commedia dell' arte -Itaaliast välja kujunenud teatritegemiseviis ampluaateater- näitlejatel kindlad rollid,teatud tupaaz,skemaatiline stsenaarium,improvisatsioon. levinumad tegelased- Pantalone,Columbina,Arlecchino etendati linnaväljakul,kirikuplatsidel ja tekst mõeldi välja kohapeal, suzeed kordusid Inglise teater alguses mitte proffesionaalne, võõrastemajade sisehoovides
Kordamine: Renessanssist valgustuseni 1. Renessanss: 13-16 sajand, antiikkultuuri taassünd, inimene oli oluline, suured leiutised: trükikunst, kompass ja püssirohi, kultuur elavnes. Humanism: inimese ja inimlikkuse väärtustamine. Utoopia (termin Thomas Moore'i teosest "De Optimo Reipublicae Statu deque Nova Insula Utopia")- hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. Antiutoopia- fiktiivne ühiskond, samuti seda kujutav teos, mida iseloomustab totalitarism ning rõhuvad sotsiaalse kontrolli vahendid. 2. Petrarca elu ja looming: sündis arezzos, 12-aastaselt läks ülikooli õigusteadust õppima, kuid ei olnud sellest huvitatud, 16-aastaselt läks Bologna ülikooli, teadaolev 1. Luuletus pühendatud surnud emale,6. Aprill 1327 kohtas naist, kellele pühendas kõik oma luuletused.
Humanism on maailmavaade ja mõtteviis, mis väärtustab inimest kui isiksust. Humanism sisaldab inimese õigust langetada iseseisvalt oma elu puudutavaid otsuseid, kasutades selleks oma mõistust ja südametunnistust. Tänapäeval tunneme seda maailmavaadet kui inimsuse all . 19. Põhjenda kas ja kuidas Thomas More'i utopistlikud ideed ning humanism seonduvad. Need seonduvad humanismiga, kuna Utoopia ise on hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond ning minuarust ideaalses ühikonnas või riigis peaks väärtustama inimest kui isiksust ja inimesel peaks olema õigus langetada iseseisvalt oma elu puudutavaid otsuseid nagu seda oli humanistlik maailmavaade. 20. Millest jutustab Cervantese „Don Quijote“? Milles peitub selle huumor? Räägib tegelase Don Quijote seiklustest.
elu- ja töötingimused. Riigi juhtimisest see seisus - rahvas - osa ei võta, kuna tal puuduvad riigi juhtimiseks vajalikud võimed, eeldused ja ettevalmistus. Neile on aga lubatud eraomand. Nende peamiseks vooruseks on mõõdukus ja enesevalitsemine. Aga Platoni ideaalriigis on enesestmõistetav koht orjandusel. Orjad (s.o. barbarid) peavad tegema ära raskema töö, omamata seejuures mitte mingisuguseid õigusi. Kuna on ideaalriik, siis ei tohi ka ori puudust kannatada. Poliitiliste probleemide taga seisab inimese loomus. Ei või oodata paremaid riike, seni kui pole paremaid inimesi. Seepärast on riigi tähtsamaid ülesandeid oma kodanikkude kasvatamine. Riik oma tsensorite abil peab rangelt valvama kasvatuse järele. Juba varasemaist aastaist alates peab tsensor valvama materjali üle, mida loetakse, ja muusika üle, mida kuulatakse. Emad ja ammed võivad jutustada ainult muinasjutte ja lugusid, mis on lubatud
omaga. Materialism - on filosoofiasuund, mis peab esmaseks ainet. Tegelik maailm, objektiivne reaalsus on põhiline ja teadvus tuleneb ainest. IV Selgita Mille poolest erinevad teineteisest mütoloogiline ja filosoofiline mõtlemine? Millised olid antiikmõtlemise ja kristliku mõtlemise vahe? Milles seisneb Sokratese erakordsus? Miks oli hilisantiigis oluline kritlike apologeetide tegevus Milles seisnesi Aristotelese käsitluses hea elu? Milline oli Platoni ideaalriik? Milline oli Epikurose käsitlus naudingutest? Milleks tegeleti keskajal jumalatõestustega?
Üks hobune on paremat tõugu ja kuulab juhti, teine on metsapoolne, kaldub rajast kõrvale. Juht peab hoidma kaarikut siis teel. Kaariku võrdpildis on juhiks hing, mis siis ongi jaotatud kolme ossa mõistuslik osa (vooruseks tarkus), tahteline osa (vooruseks vaprus) ning ihalev osa (vooruseks mõõdukus). Hingeline harmoonia saavutatakse, kui hinge juhib mõistuslik hingejagu. Neljas, üldine voorus, on Platonil õiglus, mis ilmneb hinge vooruslikkuses ja laiemalt ka õiglases riigis. 3.Ideaalriik + seos käsitlusega hingest ja voorusest: Riigi ja inimese struktuuridel on Platoni jaoks vastavus. Nagu on kolm hingejagu, on ka kolm klassi: 1.valitsejad - domineeriv hingejagu mõistuslik, sest valitseja peab olema võimeline tunnetama ideid, filosoof. 2.sõjaline seisus - sõdurid, domineeriv hingejagu tahteline, sest peavad kaitsema riiki 2 3
mõned väärnähtused. Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri reformide pooldajad kirikust välja. Termin pärineb Thomas More'i teosest "De Optimo Reipublicae Statu deque Nova Insula Utopia", mida tavaliselt teatakse pealkirja "Utoopia" all. More lõi sõna "utoopia" kahest kreekakeelsest neologismist outopia, mis tähendab mitteeksisteerivat kohta, ja eutopia, mis tähendab head kohta. Utoopia on hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. Don Miguel de Cervantes Saavedra (29. september 1547 Alcalá de Henares - 23. aprill 1616 Madrid) oli Hispaania poeet ning romaani- ja näitekirjanik. Tema tuntuim teos on "Don Quijote". William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 3. mai (23. aprill Juliuse kalendri järgi) 1616) oli inglise luuletaja ja näitekirjanik. Ta on ingliskeelse kirjanduse suurkuju.
deism 17. 18. sajandil Euroopas levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu (nö Jumala kui eksperimenti jälgiva teadlase kuju) valgustatud absolutism monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide teostamise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas (ehk: ainuvalitseja valitseb valgustusfilosoofia põhimõtete alusel) utoopia välja mõeldud ideaalriik või ideaalne ühiskond. Ka on selle sõnaga tähistatud selliste ühiskondade loomiseks reaalselt asutatud kogukondi. Kõnekeeles nimetatakse utoopilisteks häid, kuid mingitel põhjustel mitteteostatavaid ettepanekuid. Termin pärineb Thomas More'i teosest "De Optimo Reipublicae Statu deque Nova Insula Utopia", mida tavaliselt teatakse pealkirja "Utoopia" all. More lõi sõna "utoopia" kahest kreekakeelsest
Alged pärinevad XVI sajandi II poolest 90) Euroopa kultuuriperiood, mille tunnusteks oli vastuhakk autoriteetidele, ratsionalism, kultuurioptimism, tagasipöördumine looduse juurde. Põhineb ratsionalismil st et kõiges tuleb kahelda. 91) Riiki tuleb teenida hoolimata oma arvamusest; paljude heaolu nimel võib väheste oma piirata; kui tegevus on riigile kasulik, on kõik vahendid lubatud. 92) Mõttekujutuslik ideaalriik; teostamatu unistus 93) Kujutletava ideaalriigi (utoopia) vastand. 94) Rebaseromaan 95) Valm 96) Selgust, lihtsust, vormitäiuslikkust rõhutav kirjandussund; ranged reeglid. Esmalt levis Prantsusmaal. 97) Rüütellikkus, võitlus õigluse, aususe eest; omakasupüüdmatus.
rõhutab riikide eraldatust) Riigipiir tavatähenduses: joon, millel reguleeritakse inimeste, kaupade, kapitali ja teenuste liikumist (samas ei pea riigi- ja tollipiir kokku langema; näit Livigno) Riigipiirid pole midagi igavest (vägivaldne resp. rahumeelne muutmine) (Kontrollitavate) riigipiiride kadumine: näit Schengen 1985/95 Riigipiirid kui poliitilise geograafia objekt ja aines: Loomulikud ehk looduslikud barjäärid (rannik, jõed, mäeahelikud; Kjelleni ideaalriik on saarriik, seevastu puhtakujulised mandririigid jäävad sellest kõige kaugemale – Kjellen lk 51-54) Kunagiste jõuvahekordade (sõdade) poolt paikapandud kokkuleppelised jooned “Joonlauaga tõmmatud” ehk geomeetrilised piirid Merepiirid Riigipiirid eraldavad või jaotavad (näit rahvuse erinevatesse riikidesse) Riigipiiride dünaamika Riigipiirid on: Poliitilised ehk poliitilis-majanduslikud ning Majanduslikud ehk majanduslik-poliitilised
kihid, kes aga peavad kolmandale seisusele looma kõige soodsamad elu- ja töötingimused. Riigi juhtimisest see seisus - rahvas - osa ei võta, kuna tal puuduvad riigi juhtimiseks vajalikud võimed, eeldused ja ettevalmistus. Neile on aga lubatud eraomand. Nende peamiseks vooruseks on mõõdukus ja enesevalitsemine. Aga Platoni ideaalriigis on enesestmõistetav koht orjandusel. Orjad (s.o. barbarid) peavad tegema ära raskema töö, omamata seejuures mitte mingisuguseid õigusi. Kuna on ideaalriik, siis ei tohi ka ori puudust kannatada. Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust: tarkus, mehisus, vaoshoitus või harmoonia ja õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis vastavalt oma õigustele ja kohustustele neile pandud ülesandeid, siis kujunes riigis häireteta tasakaal ning harmoonia, mis esineb vooruslikus hinges. Selline tasakaal teostub ideaalses riigis kõiki seisusi ühendava ühise vooruse - õigluse näol
1534. aastal vastu võetud Supremaadiaktiga (Act of Supremacy) kuulutati kuningas Henry VIII Inglismaa kirikupeaks ning kõiki inglasi sunniti seda tunnustama. Thomas More seda ei teinud ning ta heideti selle eest Towerisse. 1. juulil 1535 peeti tema üle kohut ning mõisteti reetmises süüdi. 6. juulil surmati More pea maharaidumisega. 1935. aastal kuulutati Thomas More pühakuks ning tema mälestuspäevaks määrati 6. juuli. "Utoopia" Utoopia on hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. Selle sõna väljamõtlejaks on Thomas More isiklikult. Utoopia on tuletatud kreeka eesliitest "ou-" , tähendusega "mitte", ja "topus", tähendusega "koht" ehk mitteeksisteeriv koht. Arvatakse ka, et "utoopia" on tulnud sõnast "eutopia", mis tähendab head kohta. "Utoopias" tegutsevad päriselus eksisteerinud inimesed: More, Cuthbert, Tunstall, Pieter Gillis. Ent üheks tegelaseks on ka Raphael Hythlodaeus, kes on autori kujutluspildi vili.
elu- ja töötingimused. Riigi juhtimisest see seisus - rahvas - osa ei võta, kuna tal puuduvad riigi juhtimiseks vajalikud võimed, eeldused ja ettevalmistus. Neile on aga lubatud eraomand. Nende peamiseks vooruseks on mõõdukus ja enesevalitsemine. Aga Platoni ideaalriigis on enesestmõistetav koht orjandusel. Orjad (s.o. barbarid) peavad tegema ära raskema töö, omamata seejuures mitte mingisuguseid õigusi. Kuna on ideaalriik, siis ei tohi ka ori puudust kannatada. Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust: 1)tarkus, 2)mehisus, 3)vaoshoitus või harmoonia, 4)õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis vastavalt oma õigustele ja kohustustele neile pandud ülesandeid, siis kujunes riigis häireteta tasakaal ning harmoonia, mis esineb vooruslikus hinges. Selline tasakaal teostub ideaalses riigis kõiki seiseisusi ühendava ühise vooruse - õigluse näol
388 eKr rajas ta Ateenasse linna lähedal filosoofiakooli Platoni Akadeemia, kus pandi palju rõhku matemaatikale. Tema silmapaistvaim õpilane oli Aristoteles. Platon kirjutas oma teosed vestluste ehk dialoogidena eri filosoofide vahel. Tema loodud dialoogivorm on andnud võimaluse käsitleda abstraktseid filosoofiaküsimusi. Peategelaseks on neis enamasti Sokrates, kelle suu läbi Platon oma seisukohti esitab. Neist paljud pärinesid ka tema õpetajalt Sokrateselt. 2.1 Plaatoni ideaalriik Platon väidab oma hinge olevat näinud "riigiideed" ja teab seetõttu, milline peab olema ideaalne riik. Kõige tähtsam on tema jaoks riigi terviklikkus ja ühtsus. Platon arvas, et riiki võivad juhtida need, kes suudavad mõista ideesid ja eriti headuse ideed. See pole aga kõikidele inimestele jõukohane. Seetõttu peaksid riiki valitsema filosoofid, kes annavad riigile tarkuse ja juhtides võtavad vastu tarku otsuseid.
Testamendi. Mõjukaim töö "Narruse kiitus" : filosoofiline satiis, naeruvääristatud said kõikvõimalikud elukutsed ja ühiskonnas levinud pahed. Ta oli kriitiline vaimulike ja kiriku suhtes. Siiski ei eitanud katoliku kiriku tarvilikkust. Inglise humanist Thomas More (1478-1535) oli haridusel jurist, siis parlamendi liige, Henri 8 peaminister. Tuntuim töö "Utoopia" terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest phiskonnast, milles teda mõjutas Platoni ideaalriik. Pooldas demokraatiat. Henri VII hukatas ta. Inglise renessanssikirjanduse suurkuju William Shakespeare ammutas oma näidendite ainest antiikajaloost ja mütoloogist, renesanssiaegsest Itaaliast ning Inglismaa ja naabermaade ajaloost, kujutas inimlikke kirgi traagiliste tagajärgedega. Hispaania aadil Miguel de Cervantes(1547-1616) pilkas oma romaaniga traditsioonilist rüütliromaani. Keskaja lõpuks uskus suur osa haritlasi, et Maa on kerakujuline. Varauusaegsed
õnnelikke, polis`seid. (Viimaste uurimisega tegelevad ajalooteadus ja sotsioloogia.) Platoni ideepärane poliitiline õpetus on ühtaegu õpetus õnnelikust polis`sest; seesuguse paratamatu seose tõttu läheb eetika, moraalifilosoofia loomuldasa üle poliitikafilosoofiaks. Makrokosmose kolmikstruktuur projitseerub inimhinge, mikrokosmose, kolmikstruktuuriks ja sealt edasi ideaalse polisè, mesokosmose, kolmekihilisse ülesehitusse. Ideaalriik. Eestikeelses õppekirjanduses on ideaalse polisé asemel valdavalt kasutusel ideaalriik. Jätkame siingi samamoodi tänapäevasema keelepruugiga, pidades kogu aeg meeles, et Platon pidas silmas linnriiki. Platoni poliitika-mõistmise keskne väärtus on õiglus. Õiglus tähendab tal ,,teha endaomast ..., milleks ta loomult on sobivaim". Loomupärase võimekuse ja sobivuse alusel jaotuvad inimesed kolmeks (!) erineva suurusega hulgaks: enamatel domineerib ihalev hingeosa, teistel
nud, valitsesid Egiptust reaalselt edasi mõlemast vanast pealinnast. Riik pidi ju toimima. Kuhugi ei kadunud ka peajumal Amoni ega teiste jumalate kultus. Amoni preestrid, kes tahtsid säilitada oma juhtpositsiooni maa religioosses elus, te- gid Atoni-vastast kihutustööd. Enamik lihtrahvast kummardas endiselt edasi vanu jumalaid, sest Atoni müstitsismi kalduv teoloogia oli talupoegadele ja linnakehvistule lihtsalt arusaamatu. Võib arvata, et Atoni ideaalriik eksisteeris tegelikkuses vaid Ahet-Atoni kitsal territooriumil. Vaarao eest varjati ebameeldivaid tõsisasju, ta oli riigi tegelikust olukorrast halvasti informeeritud (vt nt Jacq 2000: 178). Maksud laekusid ebaregulaarselt, süvenev majanduslik laos riigis (Jacq 2000: 182) viis kohati boikottide ja lokaalsete mässudeni, mida vaarao püüdis maha suruda põhiliselt võõramaalastest palgasõdurite abiga (Stadnikov 1998a: 319). Välispoliitiliselt tabas Egiptuse impeeriumi katastroof
seisusele looma kõige soodsamad elu- ja töötingimused. Riigi juhtimisest see seisus - rahvas - osa ei võta, kuna tal puuduvad riigi juhtimiseks vajalikud võimed, eeldused ja ettevalmistus. Neile on aga lubatud eraomand. Nende peamiseks vooruseks on mõõdukus ja enesevalitsemine. Aga Platoni ideaalriigis on enesestmõistetav koht orjandusel. Orjad (s.o. barbarid) peavad tegema ära raskema töö, omamata seejuures mitte mingisuguseid õigusi. Kuna on ideaalriik, siis ei tohi ka ori puudust kannatada. Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust: 1)tarkus, 2)mehisus, 3)vaoshoitus või harmoonia, 4)õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis vastavalt oma õigustele ja kohustustele neile pandud ülesandeid, siis kujunes riigis häireteta tasakaal ning harmoonia, mis esineb vooruslikus hinges. Selline tasakaal teostub ideaalses riigis kõiki seisusi ühendava ühise vooruse - õigluse näol
Kirjandusest oli hea kirjutaja Giovanni Boccaccio, kelle tuntuim teos oli Decameron, mis on kirjutatud katkujärgsetel aastatel. Lorenzo Valla oli humanistlik õpetlane, kes suhtus kriitiliselt muistsetesse autoriteetidesse. Kõige rohkem kuulsust tõi talle Contantiniuse kinkeüriku võltsimise paljastamine, tegelikult oli see Pippin Lühikese ajal. Niccolo macchiavelli oli poliitfilsoofiale alusepanija, tema arvates oli Itaalia ideaalriik, kus sai olla vaid piiramatu võimuga tark ja kindlameelne valitseja. Uute ideede levikule aitas kaasa ka trükikunst. Johanna Gutenberg leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Need trükiraamatud olid odavad ja seega sai neid palju ja kiiresti ning levik oli suurem. Erasmus Rotterdamist oli oma ajastu üks silmapaistvamaid mõtlejaid. Ta oskas peale ladinakeele ka vanakreeka keelt. Ta tõlkis erinevaid raamatuid. Kõige mõjukam tema töödest
· Õpilaste hulgas leidus mitmeid mõjukaid isikuid. tähenduses üle voolanud ja oma ülekülluses tekitanud · Plotinos uut." · Iseloomult alandlik, pehmeloomuline, puhas ja andunud · Hen ei sisalda midagi isikulist. jumaliku otsimisele. · Hen on nagu ringi keskmes asuv punkt, mis sisaldab · Plaan rajada Itaalias ideaalriik Platonopolis ei teostu. endas kõiki tulevaste ringide võimalusi. · Ta oli äärmiselt kidakeelne. · Hen · Ta ei rääkinud kunagi iseendast ega tähistanud isegi oma · Erinevalt Piibli Jumalast puudub Plotinose Ainsal sünnipäeva. mõistus, ta on täielikus teadmatuses meist. · Kristlust pidas ta ebameeldivaks usuks
rahvas - osa ei võta, kuna tal puuduvad riigi juhtimiseks vajalikud võimed, eeldused ja ettevalmistus. Neile on aga lubatud eraomand. Nende peamiseks vooruseks on mõõdukus ja enesevalitsemine. 3 Aga Platoni ideaalriigis on enesestmõistetav koht orjandusel. Orjad (s.o. barbarid) peavad tegema ära raskema töö, omamata seejuures mitte mingisuguseid õigusi. Kuna on ideaalriik, siis ei tohi ka ori puudust kannatada. Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust: 1)tarkus, 2)mehisus, 3)vaoshoitus või harmoonia, 4)õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis vastavalt oma õigustele ja kohustustele neile pandud ülesandeid, siis kujunes riigis häireteta tasakaal ning harmoonia, mis esineb vooruslikus hinges. Selline tasakaal teostub ideaalses riigis kõiki seisusi ühendava ühise vooruse - õigluse näol.
Intellektuaalne elu on allutatud tsensuurile. Teisi valitsemisvorme käistleb kui allakäiku timokraatia (aristokraatlik, mida hoiab üleval kodanike poolt omaks võetud traditsioon), kui rikkad ei suuda masse valitseda, tekib demokraatia (indiviidide huvide domineerimine, seadusetus ja segadus suureneb) ning lõpuks võtab karismaatiline liider võimu üle ja tekib diktatuur või türannia (põhineb toorel jõul). Kui olukord enam hullemaks minna ei saa, on lootust, et tekib ehk ka ideaalriik. Hingel on kolm alget: mõistuslik (tarkus, valitsejad), afektiivne (n-ö südamejõud, mehisus, vaprus sõjamehed) ning himustav (naba ja maksa piirkonnas, tasakaalukus käsitöölised). Platoni pooldas teooriat: Jumal lõi hinged ja asustas nendega tähed, igal tähel üks hing. Hingesid juurde ei teki, nad toituvad ideede vaatlusest. Ideede maailmas näeb hing ideaalset ilu ja õiglust (iga hingealge täidab talle loomukohast ülesannet). Locke on empirismi peaesindaja
ei läinud. Thomas More inglise humanist. · Oli hariduselt jurist, sai Inglismaal parlamendi liikmeks ja lõpuks ka Henry VIII lordkantsleriks ehk sisuliselt peaministriks. 40 · Tema tuntuim töö ,,Utoopia" oli terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonnast, milles teda kahtlemata mõjutas Platoni visandatud ideaalriik. Utoopia esimeses osas kritiseeris More toonase Inglismaa ühiskonnakorraldust. Teises osas on juttu kaugest Utoopia saarest, mille asukad on rajanud ideaalse ühiskonna neil puudub eraomandus ja kehtib üldine töökohustus, mis pole aga kurnav ega tekita kelleski vastuseisu. · More suhtus julma isevalitsusse ehk türanniasse kriitiliselt. · Kui Inglismaal algas reformatsioon, jäi More katolikule kirikule truuks ega nõustunud
annaabi.ee 
