Oskar Loorits Eesti rahvausundi maailmavaade Konspekt Raivo Kaer, TLÜ 2009 1. Elujõud. Kujutletakse kehas liikuvat ja toimivat konkreetset olendit elujõudu. Juba uurali-ajastu käsitlus, u 4000e.Kr - vägi, vaim, inimese teine "mina". Inimese teisik saadab teda varju kujul. Volgaajast põrineb mõiste hing - hingamise-kujutelm. Kõik elab, kõik on hingestatud. Hingejõud võib kanduda ühest kehast teise, ühelt kehalt teisele. Eriliste võimetega on nõid, teadja, tundja. Maaigilised taigud, nõidumise
reaalseid asju. Objektiivsuse kriteerium sisaldab lõpuks eksperimentide korrutavuse nõuet, st eksperimendid peavad olema taasesitatavad. Teadus on kriitiline, see tähendab kriitilist suhtumist eelarvamustesse. Kriitilisus on ka see, et empiirilised teadused peavad olema kontrollitavad, sest kui teadus ei vastaks kontrollitavuse nõudele, siis ei areneks see ja muutuks pseudoteaduseks. Teadus on autonoomne ning ta peab olema progressiivne. Teadus on ennastkorrigeeriv. Pseudoteadus on teaduslik maailmavaade, mis on vähe levinud. Pseudoteadus ei ole teaduslikult seletatav seda ei saa uurida empiiriliselt ning ta ei põhine faktidel. See on seotud maagia ja religiooniga. Mina pooldan nii empiirilist teadust, kui aprioorset, sest ma usun kõike seda, mida ma ise näinud olen või tundnud olen. Arvan, et Maailmas ei saa keegi midagi kindlalt teada, kui nad seda ise tundnud pole. Mida on meil üldse võimalik teada? Tänu millistele eeldustele ja tingimustele on mingitlaadi teadmised võimalikud
karistas kõiki, kes polnud tema vastu lahked ning soosis neid, kes tegid talle head. Sellest müüdist õppisid inimesed, et tuleb olla lahke ja jumalakartlik. Seda, et ükski kuritegu ei jää karistamata, õppisid inimesed müüdist “Daidalos ja Ikaros”. Näiteks kui Daidalos jäi Ateenas küll karistuseta, siis ei leidnus ta surmani õnne ega rahu. Sellest õppisid inimesed, et tuleb olla töökas ja kuulekas ning austama enda ja teiste elu. Antiikaja inimeste maailmavaade kujunes müütide põhjal, mille peategelasteks olid jumalad. Inimesed õppisid nendest lugudest, et tuleb olla aus, jumalakartlik ja ennast ei tohi kellestki teisest paremaks pidada. Halbade tegude eest saab alati karistada ja kõik teod tulevad endale tagasi, olgu need siis head või halvad. Sellised maailmavaated ja uskumused on püsinud sajandeid ja levivad tänapäevalgi ning nendes ei kahelda.
Oskar Loorits ,,Eesti rahvausundi maailmavaade" Elujõud Muinaseestlastel oli animistlik ilmavaade ja elukäsitlus: igal pool, nii inimeses kui ka teda ümbritsevas looduses, on olemas elujõudu, ühelpool suuremal, teisel vähemal määral, ehk teiste sõnadega kõik elab, kõik on hingestatud. Inimeses asub ehk elab mingi iseseisev jõud, võim, vägi, mis teda juhib. Seda elujõud kujutatakse erilise olendina, kes liigub ja toimib kehas, avaldub mitmel eri kujul, irdub ka väljapoole keha, siirdub teistesse kehadesse. See elu-hingejõud on füüsilist laadi - seda võib omandada ja kaotada, kas täieliselt või osaliselt, seda võib hankida endale ja anda teistele, võib suurendada ja võib vähendada, süüa ise ja sööta teisele, siirda ühest kohast mehhaaniliselt teise, ühelt kehalt teisele jne. Ühel kehal võib olla enam hingejõudu kui teisel: täiskasvanuil enam kui lastel, meestel enam kui naistel. Erakordselt suure hingejõuga ja eriliselt arenenud võime...
Maailmavaade läbi fundamentalistliku prisma · dogma <7> püsiv õpetuslause . Usu+dogma, õigus+dogma. Dogmade+lugu RELIG õpetuslausete tekke- ja kujunemislugu · Enamasti kasutatakse mõistet religiooni kontekstis - näiteks piiblifundamentalism, islamifundamentalism), harvem muus seoses (näiteks turufundamentalism). · Kõige sagedamini mõistetakse fundamentalismi all traditsioonilisi ja modernismivastaseid usulisi liikumisi - (usuline ekstremism). Enamasti tekivad need püüdest säilitada oma eristuvat identiteeti ja vältida sulandumist (võõrasse) keskkonda. · Religioosse fundamentalismi sisuks on uskumus, et teatavad usulised tekstid või dogmad on paikapidavad ja veatud, vaatamata nende vastuolule nüüdisaegse teadusliku maailmapildiga, või püüe pöörduda tagasi õigete ja rikkumata aluspõhimõtete juurde, millest suurem grupp on väidetavalt eemaldunud või kõrvale kaldunud. · Erineva...
Minu filosoofiline maailmavaade Saksa filosoof Friedrich Wilhelm Nietzsche on öelnud, et pole olemas fakte, on vaid tõlgendused. Tõlgendamine sõltub suuresti sellest, kuidas midagi tajutakse, taju on omakorda seotud meeltega. Maailmavaadet aga silmadega ei näe, tuleb kaevuda sügavamale. Käesoleva esseega üritan analüüsida üritan kokku võtta seda, missugusena mina maailma tajun ja mõistan ning kuidas on minu maalitud pilt maailmast kujundanud minu väärtushinnanguid ning arusaamu.
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur
Minu filosoofiline maailmavaade. Olen empirist - ratsionalist ? Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Tõe kriteeriumiks peab ratsionalism teadmiste selgust ja loogilist korrektsust. Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideid. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias. Ratsionalistide arvates on olemas kaasasündinud ideed, mida ei saada kogemusest. Need ideed on olemas sõltumatult mis tahes kogemustest. Nad kas tulenevad kuidagi inimese vaimu ehitusest või nad on olemas inimese vaimust sõltumatult. Viimasel juhul eeldatakse tavaliselt, et indiviidi vaim mõistab neid, kui ta on jõudnud teatavale küpsusastmele. Empiristide meelest ei ole olemas kogemusele eelenvaid arusaa...
Maailmavaade – igale ühele oma Maailmavaade – kõlalt juba aupaklik, vaade kogu maailmast – pakub palju mõtlemisainet kõikidele ühiskonnaliikmetele, kõik soovivad maailmavaatelist selgust. Tihtipeale öeldakse „meie maailmavaated on liiga erinevad“, eriti esineb seda paarisuhetes, aga mida selle all tegelikult silmas peetakse, mis on maailmavaade? Kuidas maailmavaade kujuneb ning millest see sõltub? Nüüdisajal, kus kõik on pidevas muutumises, on väga keeruline üheselt defineerida mõistet „maailmavaade“. Minu arvates on maailmavaade viis, kuidas inimene ümbritsevat maailma tunnetab ja mõtestab. See aga koosneb mitmetest aspektidest, nagu mis on indiviidi jaoks elu kõrgeim väärtus, mis defineerib edu ning kuidas ta põhjendab sündmusi, mille toimumise tõenäosus on väike
pärast karta, kui mõni teine, kelle elu on rahulik ja muretu. Sõjakogemused muudavad inimese mõttemaailma palju. Andrei Gelasimovi teose „Janu“ peategelane Konstantin oleks sõjas peaaegu hukkunud. Kui ei oleks olnud sõpru, oleks Konstatin jäänud põlevasse tanki. Pärast sõda hakkas Kostja väärtustama inimsuhteid. Sõbrad ja perekond muutusid tema jaoks tähtsamaks kui enne. Kui oled pääsenud surmast, siis hakkad alles mõistma, mis on elus tegelikult tähtis. Maailmavaade põhineb suuresti kogemustel. Kui ollakse läbi elatud midagi julma, siis muutub inimese mõttemaailm. Mõttemaailm omakorda määrab selle, kes me oleme. Kui puuduvad põhimõtted, mille järgi elada tahetakse, siis lastakse ennast ka teiste poolt mõjutada. See mõjutamine võib olla tahtlik või tahtmatu. On inimesi, kes ei suuda mõjutustele vastu panna ning eneselegi teadmata elavad elu, mida nad elada ei taha. Näiteks Sofi Oksaneni romaanis
sellest tehti 1930.a. ka film. 1933. aastal Hitleri võimule tulles Remarque'i raamatud keelati ja põletati ning Remarque ise jäeti Saksa kodakonsusest ilma. Remarque põgenes Saksamaalt Sveitsi, sealt edasi aga Ameerikasse, kus ta sai 1947.a kodakonsuse. 1948.a pöördus ta tagasi Euroopasse, Sveitsi, 1958 abiellus ta Ameerika filmistaari Paulette Goddariga (kes oli enne abielus olnud Charlie Chapliniga). Remarque suri 25. septemberil 1970.a Sveitsis. Remarque'i maailmavaade kujunes I maailmasõjas, sõda määras tema loomingu teemade ringi, tegelaste elutee ja iseloomu. Remarque armastab inimest, usub inimlikku headusesse. Tema tegelastel on hirm ilusate sõnade ja lubaduste ees, nad tahavad ise jõuda kõige tunnetamiseni, kuid saavad ikka ja jälle elult lüüa. Skeptitsism on neile inimvaenulikuks maailmas ainus enesekaitse. 1929 romaan ,,Läänerindel muutusteta" on katse jutustada põlvkonnast, kelle hävitas sõda, isegi kui kuulid neid ei tabanud
Maailmavaade minu silme läbi ja selle kujunemine Maailmavaade on mõtted ja arusaam maailmast ja siin toimuvast,usk ja tõekspidamised. See jaguneb kitsas ja lai maailmavaade Seda võivad kujundada mitmed tegurid. Igalühel meist on erinev maailmavaade mis võib isegi mõneti kattuda kellegi teise omaga. On see kitsas või lai,see oleneb kõik meist endist,kui mitmeti me asju mõistame ja tõlgendada oskame ning kui palju me mingilt poolt mõjutatavad oleme. Õiget ega vale maailmavaadet pole olemas,sest kõigil meist kujuneb elu jooksul iseenda ideaalvaade. Maailmavaadet on võimalik mõjutada erinevate tegurite abil,selleks võivad olla sinu sõbrad,ühiskond. Poliitika on üks neist,mis meid puutumata ei jäta. Erakonnad,kes tahavad
“Põlvkondadevahelised konfliktid” Elis Aren Maailm on täis konflikte, mõned on suuremad ja mõned on väikemad. Kõige suuremaks saaks pidada põlvkondadevahelisi konfilkte. Seda võib jälle suureks probleemiks pidada, nt vanemad 200 aastat tagasi ja vanemad 20 aastat tagasi, täiesti erinev maailmavaade ja elu. Eelduseid on sellele palju, põhjuseid võib olla mitu, tagajärgi võib olla seega veel rohkem. Miks nad siis on nii igikestvad? Põhjus võib olla ka selles, et elu oli erinev. 200 aastat tagasi oli jälle sõda, aga 20 aastat tagasi ei olnud ja lapsed ja 20 aastased umbes, pole seda asja kogenud. Mõni on sellest saanud mingi trauma ja räägib sellest oma lastele ja siis nii edasi ja edasi. On inimesi, kes jääb seda lihtsalt
Imperialism-1. Saksamaa tahtis ülemvõimu kogu Euroopas.2.Saksamaa tahtis hävitada Prantsusmaad, et omada rohkem kolooniaid.3.Saksamaa liitus austria-Ungariga ja tahtis võimu Balkanil.Saksamaa kogus liitlasi. Pingestumise põhjused-Taheti ülemvõimu.Balkani poolsaar muutus ohtlikuks piirkonnaks.2.USA ei pooldanud ega tetanud Euroopa Liitu. ( tehnika areng)3.20saj. Alguseks polnud enam maid mida vallutada. Proletariaat-töölisklass/ühiskond.nt:Madal klass. Isolatsionism-Ei pooldata Euroopa Liitu. Nt:Usa ei pooldanud, hoidis eemale. Sovinism-Marurahvuslus.nt. Ingalsed peavad end teistest paremaks. Sionism-juutide rahvuslik liikumine.nt: Dominioon-Osaliselt iseseisev. Nt: austria ja Kanada. Euroopalikud väärtused:demokraatia,eraomand,isikuvabadus Henry Ford-konveier A.Einstein-erirelatiivsusteooria. S.Freud-psühhoanalüüs A.Nobel-Nebeli preemia, Dünamiit. V.Uljanov-vene enamlaste juht Parandasid maailmavaadet? Raadio, Konveier-tänu sellele teht...
See on minimalistlik stiil, oma olemuselt mediteeriv, sissepoole suunatud. Muusikas on suur sisemine tasakaal, mis leiab tee ka kuulajani. Esimene tintinnabuli stiilis teos oli klaveripala ,,Aliinale". Väga tuntud on teos kahele viiulile ja orkestrile ,,Tabula rasa" (ld k tühi leht). Veel võiks väga kuulsatest töödest nimetada orkestriteoseid ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" ja ,,Fratres". Pärdi loomingus on väga olulisel kohal religioosne maailmavaade. Peale Eestist lahkumist on Pärt loonud valdavalt vaimuliku sisuga muusikat. Kuna selles on olulisel kohal tekst, sõnad, siis on helilooja rohkem pöördunud vokaal- ja vokaalsümfooniliste zanrite poole. (Varasem looming on rohkem instrumentaalne.) Pärt kasutab traditsioonilisi kirikumuusika zanreid (passioon, missa, psalm jt) ja liturgilisi (jumalateenistuse) tekste. Kuigi valdav osa teostest on loodud ladinakeelsele tekstile, kasutab helilooja sageli ka teisi keeli.
tugevat ühtekuuluvust oma rahva ja riigiga. Ajapikku, kui piirid ja eraldusjooned kaovad, hakkavad inimesed tundma maailmavaatelist ebakindlust ja umbusku. Sellest võib järeldada, et palju värve lisavad lõuendile ka riik ja ühiskond, kus elatakse. Inimese maailmavaadet kujundavad suuresti riigi väljavaated ja teiste ühiskonnaliikmete maailmavaade. Näiteks praeguse pagulaskriisi suhtes võetakse sageli tõrjuv hoiak, mis valitseb suuremas osas Eesti ühiskonnas. Enda maailmavaadet kujundadakse ühiskonnale vastavaks, sest nii tuntakse ennast ühiskonda kuuluva osana. Kolmandaks lisab lõuendile värvi usk. Sageli saadakse ka see lapsepõlvekodust kaasa. Usuline
Missugune poliitiline ideoloogia on kõige lähedasem minu maailmavaatele? Poliitiline ideoloogia on ettekujutus hästi toimivast riigist, mida erakonnad hakkavad kujundama võimule saades. Poliitilised ideoloogiad jagunevad vasakpoolsuseks ja parempoolsuseks, kuid nende sisu muutub koos ühiskonnas muutuvate väärtuste ja vajadustega. Minu maailmavaatele on kõige lähedasem vasakpoolne ideoloogia, seega toetan sotsiaaldemokraate. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile.See tähendab, et ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd.Kõige tähtsam ongi ju omandada haridus, mille abil saame endale sobiva töökoha, vajadusel saada ka arstiabi olenemata meie sissetulekust või positsioonist ühiskonnas. Majanduses pooldavad sotsialistid segamajandust.See on majanduskorraldus, mille puhul eksisteerivad ...
Milleks meile religioon? Religioon on olnud inimese elu üheks peamiseks kujundajaks juba aastatuhandeid. Religioon on justkui omalaadne mõtteviis või maailmavaade, millel on olnud läbi aegade väga suur roll tänapäeva inimese väljakujundamisel. Religiooniks üldiselt nimetatakse uskumust mingisse teatud üleloomulikku jõudu, mis on omane ja vastuvõtlik suurele inimgrupile, kes on sellele truud ja seda austavad. Religioon on tõekspidamine, mille hulka kuuluvad ka teatud käitumisnormide ja tavade täitmine. Kõige peamine norm, mida religioosne inimene täidab, on kinni pidamine üleloomuliku jõu esindaja poolt seatud reeglitest.
Inimese maailmavaadet mõjutavad tegurid Igal inimesel on oma arusaam keskkonnast, kus me elame. Omades uskumusi ja eesmärke, võime elus edukalt edasi jõuda. Pürgides mingi kindla tõe poole, tuleb meil tihti paika panna oma roll ühiskonnas, tuginedes oma maailmavaatele ning väärtustele. Seetõttu, tuleb tähtsustada ja mõista, mis täpsemalt on maailmavaade ning millised tegurid seda mõjutavad. Maailmavaateks võib pidada miskit, mis kõneleb meie põhikutsumustest ja väärtustest. Paljude jaoks on see pelgalt „sõnakõlks“, mida kasutatakse ainult selleks, et näidata oma osalust mingis kindla eesmärgiga grupis. Teiste meelest aitab see paremini mõista ja tunnetada ümbritsevat maailma, loodust, hinnanguid ning teisi inimesi. Tunnetus sellest, mis suunas ning mil moel oma elus edasi liikuda. Veendumuste
Missugune poliitiline ideoloogia on kõige lähedasem minu maailmavaatele? 12. A Poliitiline ideoloogia on ettekujutus hästi toimivast riigist, mida erakonnad hakkavad kujundama võimule saades. Poliitilised ideoloogiad jagunevad vasakpoolseteks ja parempoolseteks, kuid nende sisu muutub koos ühiskonnas muutuvate väärtuste ja vajadustega. Minu maailmavaatele vastab tsentrism. Tsentrism on poliitikas erinevate maailmavaadete kogum, mida iseloomustab mõõdukus ja kui vaadelda tsentristlikke erakondi, siis poliitilisel spektril jäävad nad vasakpoolsete ja parempoolsete erakondade vahele, üritades mõlematelt pooltelt leida vaatenurki, mis võimalikult paljudele valijatele meeldida võiksid. Mulle meeldivad väärtused sotsiaaldemokraatiast nagu võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. See tähendab, et riik peab tagama igale kodanikule inimõigused, võimalu...
suunatud riigivõimu ja vähemuste õigusi. · ESP praegune president on Poul Nyrup Rasmussen Taani Sotsiaaldemokraatlikust Parteist. · ESP liikmeid võib leida kõikidest tähtsamatest Euroopa Liidu institutsioonidest. · ESP fraktsiooni liider on Martin Schulz Saksa Sotsiaaldemokraatlikust Parteist. · Parteil on Euroopa Parlamendi 785 kohast 218. · Eestit esindavad Marianne Mikko, Katrin Saks ja Andres Tarand (SDE). Maailmavaade ja ühisprogrammid · Sotsiaaldemokraatlikud erakonnad kujunesid välja 19. sajandi lõpus töölisliikumisest, mis võitles paremate elutingimuste ja õiglasema ühiskonna eest ja kujunes üheks demokraatliku poliitika dominandiks. · Sotsiaaldemokraatia sümboliks on kas punane roos või punane nelk. · Sotsiaaldemokraatia eesmärk on tagada inimestele võrdsed võimalused ja heaoluriik. · Põhiväärtused: õiglus, rahu, õitseng, võrdsus, solidaarsus.
docstxt/130753752685599.txt
religioonid on inimkonna püüdlused läheneda absoluudile ning seetõttu on igas religioonis osa terviklikust tõest. Moodne teosoofia kui koherentne süsteem arenes välja Helena Petrovna Blavatsky kirjutistest. Koos Henry Steel Olcotti, William Quan Judge'i ja teistega asutas ta 1875. 17 november Teosoofia Ühingu.. New Yorgis Seltsi keskus viidi peagi üle Indiasse, mis tegelikult ongi selle vaimne kodumaa. Teosoofia maailmavaade on sünkretistlik. Teosoofia väidab, et temas sisaldub kõikide religioonide tuum. Selle järgi on inimkonna suured õpetajad, nagu Krisna, Buddha ja Jeesus õpetanud ühte ja seda sama jumalikku tarkust. Teosoofid väidavad, et nende käsutada on salatarkus, mille abil inimene saavutab omaenda pingutuste kaudu täiuslikkuse. Teosoofia seltsi programm sisaldab kolme ülesannet: tuleb leida alus inimkonna vendlusele, mis suudaks ületada rassilised, usutunnistuslikud,
Liberalism-Maailmavaade ja poliitline õpetus, mis rõhutab üksikisiku vabadust ja vastutust Konservatism-alalhoidlikkus, ajaloolist järjepidevust tähtsustav ja traditsioonilisi vaateid säilitav poliitiline õpetus. Sotsialism-suuremat sotsiaalset võrdsust taotlev poliitilne õpetus; ühiskonnakord pärast kapitalismi, mil tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis ja lõpeb tööliste rõhumine. Oska välja tuua, milles see maailmavaade seisnes. 2. Valitsemisvormid Monarhia –riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh. Absoluutne-absoluutne monarhia, riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgeim võim kuulub piiramatult üheleisikule. PRANTSUSEMAA Konstitutsiooniline e. Parlamentaarne- riigivalitsemisvorm, mille puhul kuningas jagab võimu parlamendiga. INGLISMAA Vabariik-riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või
Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs (Carnap). Kuid kreeklased filosofeerisid tavakeeles, neil ei olnud teoreetilisi termineid. Näit. olev (to on) oli igapäevaselt kasutatav. Esimesena lahknes keel tavakäsitusest Platonil, kes hakkas nimetama ülemeelelist valdkonda sõnaga idea, mis oli tavapruugis kuju, väljanägemine. ESTEETIKA -- Noorim filosoofia haru on. Filosoofiline õpetus ilust. Mõiste võttis 2. Maailmapilt ja maailmavaade, erinevus vahetute (müüt, religioon) ja teoreetiliste (filosoofia, teoloogia, teadus) maailmavaadete vahel. Maailm. (kr. kosmos, lad. universum) Inimese poolt mõistetud tervik, milles ta asub ja millesse ise kuulub. See on erinevail ajastuil inimestele alati erinevana paistnud. Maailmapilt: mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmast. See, mille läbi maailm inimesele "paistab" Maailmavaade: hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu.
63. Mida kujutab metafüüsika ja milliseid küsimusi ta tõstatab? V: füüsikale järgnev, uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid. 64. Millised on filosoofia põhiküsimused? V: Kumb on primaarne kas vaim või mateeria? Kes oleme meie, kust tuleme ja kuhu läheme? 65. Kuidas vastaksid filosoofia põhiküsimustele usklik ja ateist? V: usklik vaatab rohkem hinge, ateist mateeriat. 66. Milles erinevad objektiivse ja subjektiivse idealisti maailmavaade? V: Objektiivne selline nagu meie teda tajume, subjektiivne maailm on meie tahte ja kujutluse tulemus. 67. Mis on loogika ja mida tähendab loogiline? V: loogika mõtteteadus, õige mõtlemine, loogiline mõtteliselt õige. 68. Mida kujutavad skeptik ja skeptitsist? V: skeptik mõttetark uurib ja vaatab aga ei otsusta. Skeptitsist kahtlusmeetodi kasutaja tõe välja selgitamisel. 69. Mida tähendavad stoiline inimene ja epikuurlane tänapäevases tähenduses?
Demokraatia nõuab rahva huvitatavust ja soovi teha oma hääl teatavaks. Kuigi paljudel, just eriti eestlastel, see soov puudub. Meile meeldib enda arvamust ja kriitikat avaldada tavaliselt siis, kui valimised on juba läbi. Mina pole veel valimas käinud, seda vaid sellepärast, et vanus pole lubanud, kuid järgmistel valimistel olen kindlasti kohal. Arvan, et valimisõiguse võiks saada Eestis juba kuueteistkümne aastaselt. Paljudel noortel on juba olemas oma maailmavaade ja ideoloogilised eelistused ning miks ei võiks näiteks riigikogu valimistel ka neid arvestada. Aga et ei jääks vastupidist arusaama, olen ma siiski demokraatia pooldaja. Kuigi ma ei ole saanud praktikat mingist muust valitsemisvormist, vaid olen elanud kogu oma eluaja demokraatlikus reziimis. Demokraatial on eeliseid siiski rohkem kui puudusi. Demokraatia eeliseks on see, et me võime olla sellised nagu me tahame,
Inimeste eesmärgid ning nende saavutamise võimalikkus Inimesed on alati püüelnud millegi poole. Meil kõigil on oma maailmavaade, millest on tingitud ka erinevad väärtushinnangud. Kui inimesed on seadnud endale sihid ning nad nende nimel ka pingutavad, on suur tõenäosus, et nad ka selle saavutavad. Millised on peamised elueesmärgid, mille poole inimesed püüdlevad? Sageli pingutavad inimesed karjääri nimel. Me näeme palju vaeva sobiliku töö ja palga otsimisega. Paljudel on soov algselt saavutada majanduslik kindlustatus, et ei peaks muretsema, kuidas elus toime tulla
VÄLJENDADA OMA LIIKMETE POLIITILISI HUVE, MÕJUTADA RIIGI POLIITIKAT JA TAOTLEDA KAHE ESIMESE EESMÄRGI ELLUVIIMISEKS POLIITILIST VÕIMU RIIGIKOGU KOOSSEIS · EESTI REFORMIERAKOND · SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND · ERAKOND ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT · EESTI KESKERAKOND · EESTI VABAERAKOND · EESTI KONSERVATIIVNE RAHVAERAKOND EESTI REFORMIERAKOND · LIIKMETE ARV: 12 505 · ASUTAMISAASTA: 13.11.1994 · ESIMEES: TAAVI RÕIVAS · MAAILMAVAADE: LIBERAALNE, MAJANDUSLIK JA KLASSIKALINE LIBERALISM ERAKOND ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT (IRL) · LIIKMETE ARV: ROHKEM KUI 9800 · ESIMEES: MARGUS TSAHKNA · MAAILMAVAADE: RAHVUSLIK KONSERVATIIVNE · ASUTAMISAASTA: 1989 SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND · ASUTAMISAASTA: 1990 · LIIKMETE ARV: U6007 · ESIMEES: JEVGENI OSSINOVSKI · MAAILMAVAADE: SOTSIAALDEMOKRAATIA EESTI KESKERAKOND · LIIKMETE ARV: U14 509 · ASUTAMISAASTA: 1991 · ESIMEES: JÜRI RATAS · MAAILMAVAADE: TSENTRISM,
RENESSANSS & HUMANISM 14.saj kujunes Itaalias uus maailmavaade ja ellusuhtumine, mis tõi Jumala asemel tähelepanu keskmesse nimese ja otsis kujusid antiikajast. Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastule andnud nimeks renessanss( taassünd) ja kuna ausse tõsteti kõik inimlik, siis nim seda ka humanismiks (inimlik). Itaalia oli hiliskeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi. Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse paleesid, näidates nii om jõukust ja võimu, aga ka heldust ja suurmeelsust kaunite kunstide edendamisele
Füüsikalise looduskäsitluse alused Maailm kõik, mis ümbritseb mistahes konkreetset inimest samamoodi nagu kõiki teisi inimesi Loodus inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond Loodusained koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad pädevalt uusi loodusnähtusi Mida uurib füüsika - füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi. Vaatleja inimene, kes saab ja töötleb infot maailma (looduse) kohta. Vaatlejal peavad olema: 1) vaba tahe ehk valikuvabaduse olemasolu; 2) aistingute saamise võime, võtmaks maailmast vastu infot; 3) mälu ehk võime salvestada infot ja seda hiljem uuesti kasutada; 4) mõistus ehk võime konstrueerida mälus olemasoleva info abil mõtteseoseid, tehes nii tõeseid järeldusi maailma kohta ilma vastavat aistingut saamata. Vaatlus andmete kogumine Katse hüpoteesi kontrollimine, maailma kindlaviisilin...
Integraalse mudeli kaks alumist veerandit peegeldavad kollektiivsust. Sisemise kollektiivse tähenduses mõistab Wilber kultuurilisust, mis ühendab ühe kogukonna liikmeid. Väline kollektiivne alumine parempoolne veerand on sotsiaalse tähendusega. Kuigi esmapilgul ei tundu kahel veerandil suurt erinevust olevat, peegeldab kollektiivne kogukonna maailmavaadet, sotsiaalne aga kogukonna maailmavaate materiaalset baasi. Huvitav oli aga see, et ka mitteinimhoolonitel on ühine maailmavaade, justkui ühine kultuur. Ühesuguse välimusega hoolonitel on ka ühesugune sisemus. Kvargid ei ole võimelised reageerima kõigile keskkonna stiimulitele, sest nad reageerivad vaid väga kitasle spektrile. Seega kõik stiimulid nendeni ei jõua, need on kui võõrkeel, mahtumata kvarkide maailmaruumi. See ei tähenda, et neid stiimuleid olemas ei oleks. Minu jaoks oligi see raamatu üks olulisi punkte sellega on edukalt tõestatud paralleelmaailmad ja ka jumal.
Eesti Kristlikud Demokraadid Maailmavaade: Eesti on usaldusväärne, haldussuutlik, turvaline ja kodanikusõbralik õigusriik. o Eestist peab saama õigusriik, kus on tagatud võimude lahususe põhimõte ning ei domineeri kitsad grupihuvid. Rahval peab olema võimalus valida presidenti ning algatada seaduseelnõusid. o Eesti majanduse võimalikult kiire areng nii kvalitatiivses kui ka kvantitatiivses suunas ning toetama kodumaist tootmist. Taotleme eetiliste piirangutega avatud turumajandust. Näeme ette majandus- ja sotsiaalpoliitika koosarendamist. Peame vajalikuks stabiilse makromajandusliku raamistiku loomist, kus üksikud turul osalejad saavad teha otsuseid võimalikult prognoositavas seadusandlikus keskkonnas. Peame prioriteediks arendada kohalikku tooret väärtustavat, ekspordile orienteeritud, samuti teadusmahukaid tootmisharusid. o Käibemaksu osas tahame rakendada diferentseeritud ...
olukorras on inimene ikka ja jälle nagu vastsündinu. Ta ei küsi ega alguses isegi mõtle, vaid instinktiivselt tunnetab. Läbi tunnetuse saab ta impulsi, mis paneb temas tööle mõtted, mis tõmbavad käima emotsioonid. Läbi sellise protsessi otsustab inimene oma seisukoha kellegi või millegi suhtes. Primitiivne, kas pole? Samas võib öelda, et just tunnetuslikul moel areneb inimene kõige rohkem edasi. Kogudes killukesi igast emotsioonist ning neid talletades kujuneb inimese maailmavaade, mis ongi justkui süsteem kogetust ning läbi mille ei ole tarvis kõike uuesti kogeda tänu maailmavaatele on võimalik tõmmata paralleele eelnevalt kogetu ja hetkeemotsioonide vahel ning otsustada pikemalt mõtlemata oma seisukoht sellesse. Uue teabe saabudes muutub jällegi kogu protsess tunnetuslikuks. Kuigi maailmavaade tundub kirjelduse põhjal sügavalt isiklik, muutub see siiski mingil hetkel sotsiaalseks. Kuskilt jookseb piir, kui kellegi isiklik maailmavaade muutub taunitavakas
1 Eesti erakonnad Eesti Keskerakond 1. Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks on riigi iseseisvus ja sõltumatus, põhiseadusliku korra tagamine ja rahva elujärje parandamine. 2. Ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. 3. Turvaline euroopalik heaoluriik kus turvalisuse all mõistetakse nii sisejulgeolekut kui ka sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsiaalkaitset. 4. Majanduspoliitika põhieesmärgiks on sotsiaalne turumajandus ja astmeline tulumaks. 5. Tagada inimväärne elu mis tahes rassist, rahvusest või usutunnistusega inimestele, kes tahavad siin elada ning austavad meie põhiseaduslikku ko...
Pettumine demokraatias (parlamendi killustatus, aeglane otsustamine) Suurte rahvahulkade madal haridustase (uued valijaskonna grupid; usuti lubadusi) Miks ei tekkinud Põhjamaades ega Lääne- Euroopas diktatuure? Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur Autoritaarne Totalitaarne Üksainus riigijuht Üksainus riigijuht Erakonnad on keelatud Üksainus erakond e. partei Maailmavaade on igaühe Üksainus lubatud eraasi maailmavaade Kontroll inimeste eraelu üle, Inimeste eraelu ei terror ja hirmuõhkkond kontrollita Riigi suur roll majanduses Riik ei sekku majandusse Saksamaa, NSV Liit, Itaalia Enamik Euroopa riike (sh. Eesti) Diktatuuririigi tunnused Suure võimuga riigijuht (n. Hitler, Stalin, Mussolini) Juhikultus (riigijuhi jumaldamine) Parlamenti pole või on võimuta (n. Ülemnõukogu NSV Liidus) Üksainus erakond (n
Evolutsiooniteooria Maal elavad organismid on arenenud ühisest eellasest, kes elas 3,7miljardit aastat tagasi. Antiik-Kreeka filosoofid Anaximandros ja Empedokles- liikide aja jooksul muutumise teooria Platon „evolutsiooni suur antikangelane“ Kristlik maailmavaade seadus evolutsiooniteooriale piirid G. L. L. Buffon seadis kahtluse alla piibli loodud teooria, et maa on ainult 6000 aastat vana Jean Babtist Lemarck- lamarkism- elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele Georges Cuvier- fossiilsed leiud tõestasid väljasuremist Charles Darwin ja Alfred Wallace- evolutsiooniteooria ja loodusliku valiku põhimõtted Evolutsiooniteooria põhiseisukohad: 1
vaimukas stiilis, kuid film seevastu julmem versioon loost. Enamasti oli filmi tagataust alati tumedates värvides, taevas alati pilvine ja ilm sombune ning hämar. Filmis on kasutada palju efekte, mida raamatus ei ole nii võimsalt võimalik kujutada. Üks mõjuvõimsamaid on kindlasti muusika ja igasugused hääled. Kuid maali häälitsemine tundus kohati naljakas ning minuarust oli see täiesti ebavajalik efekt. Maali muutumist üritati rõhutada liialt palju. Henry Wotton Tema maailmavaade seisneb ilu ja meeleliste tundete nautimesel - elu nautimisel. Team arvates olid Noorus ja ilu kaks kõige tähtsamat omadust. Iga võimalikku hetke tuleks ära kasutada, mitte raisata aega. Kui seda mitte teha, võib väga paljust ilma jääda. Basil Hallward Elab elu reeglite järgi ning peab normidest kinni. Käib kõrge seltskonnaga läbi ning elab elegantsed patuvaba kunstniku elu. Jäädvustab Doriani ilu maali peaple.
Elu kui kunstiteos Nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka maailmavaateid. Inimesed toetuvad enda kogemustele, võtavad eeskuju esivanematest ja suhtuvad olukordadesse erinevalt. Mõne isiku võit võib teise jaoks olla väärtusetu ning seetõttu ei saa öelda, et kellegi vaade maailmale on vale või läbinisti õige. Mis on aga üldse selle mõiste definitsioon? Maailmavaade on kellegi isiklik arvamus sellest, mis toimub tema ümber, mis nurga alt näeb tema oma tulevikku või kuidas tunneb end sisemiselt mingi sündmusega seoses. Lühidalt, koondab sõna enda alla selle isiku tunded, mõtted ning suhtumise ümbritsevasse. Me kõigi juured saavad alguse erineva oja kõrvalt ning ulatuvad eri sügavustesse. Kui me sünnime, on meie juured lühikesed ja põhiline, kõige tugevam side on igaühel oma vanematega. Sealt
· Tunneb inimesi ja nende tööst. vajadusi. · Üldjuhul silmaring väiksem kui noorel kes toodab. · Materiaalsed väärtused tähtsaimad. Kes on Homo Economicus ja milline on tema maailmavaade? · Homo economicus ehk majanduslik inimene. · Homo economicus on valgustusaja oluline mõiste, kuna see tunnustas ka kõige madalamasse seisusesse kuuluvate inimeste õigust iseolemisele · Homo economicuse kontseptsioon tagas isikule õiguse valitseda
1Mida tähendab renessanss ja mida uut tõi see inimeste maailmavaatesse? 2Mis sai määravaks muusikas? 3Võrdle eelnevat kõlaideaali praegusega. 4Milline piirkond määras muusikakultuuri ja nimeta selle põhiesindajad. 5Millistes zanrites kirjutasid madalmaade heliloojad? 6Mida uut tõi muusikasse reformatsioon. 7Kirjelda luteri koraali ja võrdle seda gregooriuse koraaliga. 8Kuidas esitati ilmalikku laulu( 4 võimalikku viisi). 9Nimeta pille ,millel musitseeriti. 10Kes oli ars nova silmapaistvam esindaja. 11Mida võiks tähendada polüfoonia,too mõni näide? Renessanss-antiikaja taassünd, inimeste maailmavaates: haritud inimeste seas levis humanistlik mõtteviis, tekkis suur vastuseis kirikule. Määravaks muusikas: hakativäärtustama teose autori isikupära, tekkisid nö heliloojad. Kõlaideaal vanasti olidmuusika rohkem kõlavam ja meloodilisem, praegu on rohkem tehnilist, lärmakamat jaelektroonilist muusikat. Pillirühmad olid samuti teised. Madalmaad ...
panteism eeldatakse, et jumal on kõiges või et kõik on jumal (hinduism) ateism usuvastatus, jumalatus, jumala või usu eitamine agnostitsism arusaam, kus ei olda kindel Jumala olemasolus ega ka mitte-olemasolus usklik keegi, kes usub millessegi, kellessegi (laialdaselt jumalasse uskujate kohta; sõna kasutus problemaatiline) teodiike teoloogiline õpetus Jumala õiglusest, heldusest, armulisusest ja õigeksmõistust natsionalism - ideoloogia, maailmavaade ja ühiskondlik hoiak, mis keskendub rahvusele. Patsifism - põhimõtteline suhtumine, mille järgi ei saa inimeste tapmist ega sõjapidamist kunagi õigustada maoism - marksistliku kommunismi revisionismivastane vorm, mis põhineb Mao Zedongi õpetusel sotsialism - ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia.
rahvakoosolekutele. Kodanikud kõik täiskasvanud mehed, sõltumata nede sesukohast või tegevusalast. Kohtunikud kui ka riigiametnikud määrati liistu tõmbamise järgi. Rahvas ei valinud riiki jutima oma esindajaid, vaid tegelesid sellega ise. Naised, orjad, võõramaalased ei kuulnud kodanike hulka. Raha tuli nii kodanikelt, kui võõramaalastelt kui ka rikastelt, viimaste osa finantsis oli suur. 6) Mütoloogiline maailmavaade. Lk.121-126 Mütoloogiline maailmavaade toetub jumalatele. Peamine elupaik oli Olümpose mägi. Eesotsas seisis taeva-, tormi- ja äikesejumal Zeus. Tema abikaasa oli tema õde Hera, kes oli abielukaitsja. Zeusil oli kaks venda: merejumal Poseidon ja allmaailma valitseja Hades. Zeusi teine õde oli viljakusjumalanna Demeter. Zeusi ja Demeteri tütas Persephone abiellus Hadesega. Hera ja Zeusi pojad: sõjajumal Ares ja tulejumal Hephaistos. Zeusi peast sündis sõjajumalanna Athena
poolt seda vältiv ehk jaotav filosoofia. Imelik on aga see, et nii teenindaja kui ka omanik ei teadvusta tänasepäevani seda, et nende heaolu sõltub ainult läbimüügist mitte enam planeerimisest, normist ega ka millegist muust. Samuti peab töötaja aru saama, et töötasu pole primaarne, vaid primaarne on tööpanuse sisuline külg, mida tööandja peab oskama väärtustada. Et teenindusühiskond aru saaks, et jaotuslik maailmavaade tuleb seljataha jätta ning edasi liikuda valikuvabadusliku filosoofiaga, tuleb kõige pealt õpetada inimesi austama iseennast, sest selle kaudu õpitakse austama ka teisi. Samuti tuleks õpetada firmade omanikke ning direktoreid ja muid ühiskonnale olulisi inimesi, sellest et jaotuslik maailmavaade on mõttetu ning mittevajalik. Tuleb saavutada olukord, kus inimesed peavad prmaarseks valikuvabaduslikku maailmavaadet sõltumata eluvaldkonnast.
siis pakub ainult kahte suuremat programmi, mille vahel valida. See muudab süsteemi seal stabiilisemaks ja tagab tugeva valitsuse. Eestis seevastu oleks oma väikeriigi staatuse seisukohalt oluline mitmeparteisüsteem, kuna siis saab erakondade vaated paremini välja tuua enamikele kodanikele. Juhul kui Eestis oleks kaheparteisüsteem, siis erakonnad hakkasid võitlema inimeste häälte eest, kellel ei ole maailmavaade nii selgelt välja kujunenud. Mitmeparteisüsteemi puhul inimene saab valida kõige sobivama maailmavaate ja ei pea minema tsentrislikke parteide poole nagu oleks kaheparteisüsteemi korral. Teiseks Eestis kaheparteisüsteem muudaks erakonnad pillavamaks ja lubatakse rohkem kui reaalselt see võimalik oleks. Seda iseloomustab USA, kus on suurim riigivõlg maailmas, kuna kaheparteisüsteemi puhul on erakonnad häälte püüdmiseks lubanud enam ning hiljem jätkuv
6. Miks viidi 1919. aastal läbi maareform? Kuidas ja miks suhtusid sellesse eesti talupojad ja baltisakslased? 7. Nimeta kolm (erinevas valdkonnas) ülemaailmse majanduskriisi tagajärge Eestile. 8. Kes ja miks teostasid 12.03.1934 Eestis riigipöörde? 9. Miks muutus vabadussõjalaste liikumine poliitiliseks ja miks nende liikumine keelustati? 10. Võrdle K.Pätsi ja J.Tõnissoni: päritolu, haridus, usk, poliitiline tegevus, maailmavaade, saatus. 11. Miks kuulutas Eesti end erapooletuks ning ei tahtnud luua liitu Venemaa või Saksamaaga? 12. Mida tähendab import ja eksport? 13. Nimeta EV majanduspoliitikale kolm iseloomulikku joont aastatel 1934-1939. 1.Sotsialistid nägid presidendis tugeva keskõimu teostajat. Parlamentaarne riigikord. 2. Eesti poliitilist elu iseloomustas erakondade rohkus. Valitsuses oli 4-5 erakonna esindajat. Üks valitsus kestis umbes 11 kuud. 1923 osales riigikogu valimistel 26 parteid
seda, et Jaapan peab loobuma rahvusvaheliste tüliküsimuste lahendamisest sõjalisel teel. Majanduses püüti ümberkorralduse käigus vähendada vee ja õhu saastavust. Põhjalike ümberkorraldustega algas Jaapani kiire taastumine ning areng. Jaapan sattus USA okupatsiooni alla pärast Pearl Harbori lahingut, mil Jaapan kuulutas sõja USA-le, see oli aastal 1945. Jaapani majandusime poleks olnud võimalik NSVL okuptasiooni all, sest Venemaa poleks pooldanud erasektori teket, maailmavaade oli teistsugune kui Jaapanil. Venemaa tahtis levitada ainult kommunismi. Suhetes NSVL ja hiljem Venemaaga oli Jaapanil kõigil sõjajärgsetel aastakümnetel lahedamata probleeme. Jaapani majandusime aluseks olidki põhjalikud ümberkorraldused. Majandus taastus kiiresti ja arenes võimsalt. Jaapan hakkas muutuma majanduslikuks suurriigiks Korea sõja ajal, kui ta varustas USA-d sõjavarustusega. 1960.aastate lõpuks tõusis Jaapan USA ja NSVL järel
* rõõmu ja kuuluvuse soosimist läbi rituaalide ja pidustuste * rõhu panemist loovusele ja kunstile, mis on ühtsuse ja universumiga suhtlemise väljendus * soodsate võimaluste loomist enesearenguks. Siiski on viimasel ajal GENis loobutud mõistest `spirituaalsus', selle asemel on hoopis hakatud kasutama sõna `maailmavaade', mis ilmselt annab antud aspekti mõtet paremini edasi. Arusaam, et maailmas on kõik protsessid omavahel seotud, on tõepoolest teatud sorti maailmavaade, nõnda aga võivad asjadele vaadata ka need, kes otseselt spirituaalsed pole. Kogukonna vaimne heaolu on tasakaalus kui: * kultuuri ja kunstiga seotud sündmused ja üritused hoiavad ülal kogukonna kultuurilist elujõudu * loovust ja kunsti nähakse universaalse tervikuga üksolemise ja vastastikuse mõju väljendusena. Erinevad kunstiviisid, praktilised oskused, ilu ja esteetilisuse säilitamisel ja jagamisel põhinevad
konservatismiga). Ei eristata välis- ja sisekapitali, kuigi konservatiivid eelistavad traditsiooniliselt omakapitali. · Madalad ja proportsionaalsed maksud. · Ei räägi regionaalpoliitikast. · Õhuke riik. Delegeerida võimalikult palju teenuseid erasektorile ja kodanikualgatusele. · Parim sotsiaalpoliitika on tööpoliitika. ,,Uppuja päästmine on uppuja enda asi." Keskerakonna programm: (vt. Noortekogu programmi) · Maailmavaade sotsiaalliberaalne. · Regionaalpoliitika. Riigil tuleb planeerida kõikide regioonide arengut.(Kolmevärviline Eest: Põhi, Kesk ning Lõuna) · Riik pead toetama, et riik peab toetama Eesti kapitalil põhinevaid ettevõtteid. · Infrastruktuurid ja energeetika peaks olema enamuse riigi käes. · Astmeline tulumaks ehk progressiivne tulumaks, mis tähendab, et palgas eristatakse suurusastmed ning vastavalt sellele võetakse makse. · Turumajandus. · Isikuvabadus.
Sellises mudelis ilmnevad nende kombinatsioonidena 4. distantseeritud jaatus (aukartus) 5. ebakriitiline, fanaatiline jaatus (pime armastus-ahviarmastus) 6. ebakriitiline, fanaatiline eitus (VIHKAMINE, HÄVITUS, IKONOKLASM-pildirüüstaja Bütsantsis) 7.kriitiline eitus (maailmavaade) ebakriitilisus EITUS vihkamine fanatism entusiasm JAATUS skeptilisus liberaalsus tolerantsus Maailmavaade aukartus Kriitilisus Kriitilisuse/ebakriitilisuse ning aktiivsuse/passiivsuse alusel võib meelelaade süstematiseerida ka teisiti: 1. Aktiivne ebakriitilisus on fanatism - niihästi andunult jaatavas kui ka jäägitult vihkavas vormis, 2. Passiivne ebakriitilisus ilmneb tolerantsusena(sallivusena) ja liberaalsusena
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
