täpina. Tuuma ümbritseb sültjas mass - tsütoplasma. Elektronmikroskoobi abil, mis võimaldab saada tunduvalt suuremaid suurendusi kui valgusmikroskoop, võib tsütoplasmas näha mitmesuguseid organelle e. organoide (eri talitlusega rakuosad või kehakesed rakus). Kõikidel organoididel on rakus täita mingi kindel ülesanne. Tuum kontrollib raku kuju, suurust ja talitlusi, ta sisaldab ka pärilikkuseainet. Rakku ümbritseb õhuke kest - plasmamembraan, mis koosneb valkudest ja lipiididest (rasvad, õlid, vahad ja teised taolised ained). Plasmamembraan talitleb filtrina, mis ühtesid aineid laseb läbi, teistel aga takistab rakku sisenemist. Raku sees on keerukas membraanidest ümbritsetud kanalikeste süsteem - tsütoplasmavõrgustik e. endoplasmaatiline retiikulum, mis talitleb filtrina ja transpordivahendina ainete liikumisel tsütoplasmas. Teine membraanidest koosnev kompleks on
Plasmiid on väike rõngas dna. Selles on geenid, mis aitavad bakteril elada ekstreemsetes oludes. Ilma plasmiidideta oleks bakter elujõuline. Nende vastu on võimas antibiootikumi d. Antibiootikumi de suhtes muutuvad nad resistentseks. Plasmiide võib olla mitu bakteril. Bakterirakk seisneb: 1. Rakuseinast Baktei väline kuju oleneb rakuseinast, mis kaitseb teda kahjulike välismõjude eest ja kindlustab bakterile suhteliselt püsiva kuju. 2. Plasmamembraanist Plasmamembraan paikneb tihedalt vastu tsütoplasmat ja rakuseina ning muutub hästi nähtavaks plasmolüüsi korral. Plasmamembraan koosneb kahest tihedast valgukihist, millede vahel on lipiidide kiht. Ta koosneb põhiliselt fosfolipiididest, mis on ensüümsed valgud. 3. Mitokondritest Mitokondrid on seenekujulised struktuurid. Nad paiknevad plasmamembraanil ning võtavad osa ATP (adenosiintrifosfaat) sünteesist. 4. Golgi kompleksi analoogitest
kataboolseid ja anaboolseid reaktsioone, säilitades samal ajal konstantse rakusisese keskkonna. · Rakud on avatud termodünaamilised süsteemid, mis osalevad aine- ja energiavahetuse rakuvälise keskkonnaga ning funktsioneerivad hästireguleeritud isotermiliste keemiatehastena. · Rakk on isepaljunev mikroskoopiline mullreaktor. Taime- ja loomarakk: Loomsel rakul on mikrotuubulid ning tsütoplasma ning väliskeskkonnast eraldab plasmamembraan, raku sisemus on struktuuriliselt liigendatud. Taimerakul on vakuool ja kloroplastid ning väliskeskkonnast eraldab rakusein(koosneb peale plasmamembraani ka tselluloosist ja pektiinist....kaht viimast looma rakul pole) ning raku sisemuses on kompartmendid nagu ka loomsel rakul. Rakuorganellid + funktsioonid: · Plasmamembraan aktiivse transpordi süsteemid · Tuum DNA-replikatsioon, tRNA,mRNA ja tuumavalkude süntees
Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri e. Primaarsoonise külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas rändamisfaas Kääviniidid lühenevad Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Telofaas rekonstrueerimisfaas Kääv kaob Kromosoomid keerduvad lahti Tekivad tuumakesed Sünteesitakse uus tuumamembraan Toimub tsütokinees tsütoplasma jagunemine Tsütokinees Loomaraki plasmamembraan nöördub sisse Taimerakkudel kujuneb uus rakuvahesein, mis koosneb vahelamellidest ja sellele ladestuvad mõlemalt poolt rakukestad Mitoosi tähtsus Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel Tütarrakud on geneetiliselt identsed Suureneb rakkude arv, millega tagatakse organismi kasv Mitoos on vajalik ka surnud või hukkunud rakkude asendamiseks Haavade paranemisel
Eukarüootne loomarakk Eukarüootn e päristuumne Raku- ehk plasmamembraan *Moodustub fosfolipiidsest kaksikkihist. *Fofolipiidi molekulide vahel paiknevad korrapäratult erinevaid ülesandeid täitvad valgud. *Süsivesikud (oligosahhariidid) membraani välispinnal Rakumembraani funkstioonid *Ümbritseb, piiristab rakku => Säilitab raku kuju, hoiab ära tsütoplasma laialivalgumise *Kaitseb rakku välismutuste eest. *Välispinnal olevad retseptorid (valgud või oligosahhariidid) seovad väliskeskkonnast hormoone, tõvestavaid baktereid, viirusi.
Müeliin Teemad Mis on müeliin? Ehitus Funktsioon Häired Haigused Humaanmeditsiin Veterinaarmeditsiin Diagnoos ja ravi Kasutatud kirjandus https://5.imimg.com/data5/RU/SE/MY-897018/single-500x500.png Mis on müeliin? Tugevalt venitatud ja modifitseeritud lipiidse ja valgulise koostisega plasmamembraan, mis ümbritseb närvi aksonit Müeliinsed membraanid pärinevad: Perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakkudest Kesknärvisüsteemis oligodendrogliia rakkudest Ehitus Mitmekihiline Ranvier' sõlm Ioonide sissevool Schmidti lõhed Tsütoplasma kih- tide vahel Sage perifeerses, harva KNS-is https://i.pinimg.com/originals/93/58/cf/9358cf798088a604acb030f7fe3dbcae.jpg Funktsioon Tagab kiire ja efektiivse impulsi ülekande
Lipiidid LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON 1. Rasvhapped 2. Triatsüülglütseroolid 3. Glütserofosfolipiidid 4. Sfingolipiidid 5. Steroidid 6. Teised lipiidid LIPIIDSED KAKSIKKIHID 1. Kaksikkihi tekkimine ja säilitamine 2. Lipiidide liikuvus 3. Membraanivalgud 4. Erütrotsüütide plasmamembraan Mis on lipiidid? Lipiidide struktuur: on bioloogilise päritoluga ained, mis on lahustuvad orgaanilistes solventides: kloroformis, eetris, metanoolis on vees rasklahustuvad ei ole polümeersed, ent moodustavad agregaate on varieeruva struktuuriga mittehomogeenne klass molekule Lipiidide funktsioon: Membraanid fosfolipiidid, steroidid
pärmideks. Paljudel seeneliikidel esineb elutsüklis nii hüüfidena kasv kui ka pungumine seda nähtust nimetatakse dimorfismiks. Kõigil seenerakkudel esineb rakukest. Taimede ja protistide rakukestad koosnevad peamiselt tselluloosist aga seente rakukesta peamiseks ehitusmaterjaliks on kitiin. Kitiin on polüsahhariid, millest koosneb näiteks ka lülijalgsete eksoskelett. Seenehüüfide rakukest ja selle all asetsev plasmamembraan on tavaliselt küllalt õhukesed. Õhuke rakukest ja plasmamembraan hõlbustavad toitainete liikumist seenerakku ning vajalike ensüümide eritamist väliskeskkonda. Seente üheks eripäraks on nende vahetu kontakt toiduallikaga. Mikroskoopilised seenehüüfid kasvavad otse toitaineid sisaldava substraadi pinnale. Väikeste mõõtmete tõttu kasvavad nad otse mulla pooridesse või näiteks elusate taimekudede rakuvaheruumidesse. Vahetu kontakt toiduallikaga tagab seeneraku poolt eritatavate ensüümide kõrge tõhususe
Sferoplastid − on kerajad protoplastidele sarnased, võivad absorbeerida bakteriofaage. Neil on osa rakuseina säilinud. Tekivad nad peamiselt gramnegatiivsete bakterite mõjutamisel penitsilliiniga, aga ka faagide, ensüümide jt. tegurite mõjul. L-vormid (Listeri instituudi järgi) − moodustuvad mikroorganismide kultuurides spontaanselt või söötmetes, mis sisaldab penitsilliini. Rakusein neil puudub ja välisseinaks on plasmamembraan. Rakuseina biosünteesi häirumine on ebaselge. Rakuseina lisakomponendid Kihn (kapsel) on ekstratsellulaarne (rakust välja toodetav) limane polumeer ehk polüsahhariid, mis ümbritseb tihedalt rakku. Koosneb see 95% ulatuses veest ja väikesest hulgast polüsahhariididest. Kihnu ülesandeks on kaitsata mikroobe kuivamise ja teiste kahjulike mõjude eest. Limakiht aitab osadel mikroobidel kinnituda organismi rakkudele. Pili (ehk karvakesed ehk fimbriad) esinevad
taastootmises. 6. Lüsosoomid - Lagundav kehake - sisaldab hüdrolüütilisi ensüüme (proteaasid, nukleaasid, glükosidaasid, lipaasid, fosfolipaasid), pH ~4,7. Autofagosoom lagundab raku enda vananenud osi. Fagosoom lagundab rakku pinotsütoosi teel või fagotsütoosiga haaratud materjali. 7. Mitokonder Toodavad orgaaniliste ainete oksüdeerimisel energiat, mis talletatakse ATPna. Raku ,,jõujaam". 8. Plasmamembraan 8-10 nm paksune kest, mis koosneb kahest lipiidikihist ja integraalsetest valkudest, mis talitlevad transpordikanalitena või retseptoorsete valkudena. Plasmamebraanis on ka perifeerse proteiini molekule, mis paiknevad membraani sise või välispinnal. Glükokaalüksustest, mis on polüsahhariidide molekulid rakumemebraani välispinnal. Ülesandeks on määrata missugused ained sisenevad või väljuvad rakust.
mille abil sisenevad rakkudesse kapillaaridest suured molikulid? Endotsütoos glükoproteiin Ekstratsellulaarne vedelik glükolipiid Näita noolega ja nimeta, missugused biomolekulid on Plasmamembraan pildil oleva organelli koostises. 2 lipiidikihti, (mille vahel rasvhapete hüdrofoobsed sabad) integraalvalgud (transportkanal/retseptoorne valk) Perifeerse proteiini molekulid (membraani sise/välispinnal) TSÜTOPLASMA tsütoplasma
Sferoplastid - on kerajad protoplastidele sarnased, võivad absorbeerida bakteriofaage. Neil on osa rakuseina säilinud. Tekivad nad peamiselt gramnegatiivsete bakterite mõjutamisel penitsilliiniga, aga ka faagide, ensüümide jt tegurite mõjul. L-vormid (Listeri instituudi järgi) - moodustuvad mikroorganismide kultuurides spontaanselt või söötmetes, mis sisaldab penitsilliini. Rakusein neil puudub ja välisseinaks on plasmamembraan. Rakuseina biosünteesi häirumine on ebaselge. Rakuseina lisakomponendid Kihn (kapsel) on ekstratsellulaarne (rakust välja toodetav) limane polumeer ehk polüsahhariid, mis ümbritseb tihedalt rakku. Koosneb see 95% ulatuses veest ja väikesest hulgast polüsahhariididest. Kihnu ülesandeks on kaitsata mikroobe kuivamise ja teiste kahjulike mõjude (bakteriotsiinide, bakteriofaagide, fagotsütoosi) eest. Limakiht aitab osadel mikroobidel kinnituda organismi rakkudele.
identifitseerides spetsiifilisi pinnamarkereid · CD-4 => helperid; CD-8 => efektor rakud jne. Cluster designation T- ja B-lümfotsüüdid · B-lümfotsüüt => plasma rakk · B mälurakk => kiire reaktsioon teistkordsel sama antigeeni ekspositsioonil · T tsütotoksiline rakk · T abistaja rakk (helper) AIDS · T supressor rakk · T mälurakk · NK (natural killer) lümfotsüüt Oma ja võõras · Inimese kõikide rakkude plasmamembraan sisaldab suuri valgumolekule põhilist koesobivuskompleksi (MHC major histocompatability complex) => konfiguratsioon ja aminohapete järjestus on unikaalne igale indiviidile · MHC-II => makrofaagid ja lümfotsüüdid · MHC-I => kõik ülejäänud rakud Antikehad · B-lümfotsüüdid => immunoglobuliinid (IgG) · Y-kujulised molekulid · B-lümfotsüütide populatsioonis on sadu tuhandeid erinevaid järjestusi pinna IgG-del
organellide arv Profaas- tsentrioolid liiguvad poolustele, kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad nähtavaks, algab kääviniidistiku kujunemine Metafaas- kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad ühe otsaga tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas- kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele Telofaas- kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed. Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse, taimerakus kujuneb rakuplaat Osata joonistel ära märkida! Kahekromatiidiline kromosoom- moodustub DNA replikatsiooni tulemusena Kromatiid- koosneb ühest DNA molekulist Kromatiin- interfaasis rakutuumas lahtipakitud DNA ja valkude segu Mitoosi tähtsus Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel Tütarrakud on geneetiliselt identsed Suureneb rakkude arv, millega tagatakse organismi kasv
ANAFAAS Eraldumisfaas Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Kääviniidid lühenevad Mikrofoto mitoosi anafaasist sibularakus TELOFAAS Rekonstrueerimisfaas Sünteesitakse uued tuumamembraanid Toimub tsütokinees tsütoplasma jagunemine Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse Taimerakus kujuneb vahesein Kääviniidid kaovad Tekivad tuumakesed Mikrofoto mitoosi telofaasist sibularakus MITOOSI TÄHTSUS Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude
ANAFAAS Eraldumisfaas Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Kääviniidid lühenevad Mikrofoto mitoosi anafaasist sibularakus TELOFAAS Rekonstrueerimisfaas Sünteesitakse uued tuumamembraanid Toimub tsütokinees tsütoplasma jagunemine Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse Taimerakus kujuneb vahesein Kääviniidid kaovad Tekivad tuumakesed Mikrofoto mitoosi telofaasist sibularakus MITOOSI TÄHTSUS Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude
·kääviniidid kinnituvad ühe otsaga tsentriooli külge ja teise otsaga tsentromeeri külge. 1Anafaas eraldumisfaas ·kääviniidid lühenevad ·kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) 1Telofaas rekonstrueerimisfaas ·jagatakse tsütoplasma 2 tuuma ümber ära ·kääviniidid kaovad ·tekivad tuumakesed ·sünteesitakse uued tuumamembraanid ·toimub tsütokinees tsütoplasma jagunemine ·taimerakus kujuneb vahesein ·loomarakus plasmamembraan sopistub sisse Tähtsus: ·tütarrakud on geneetiliselt identsed ·suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv ·toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel ·mitoos vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks 5.3 MEIOOS Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim. haploidseks. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega.
Kuju alusel eristatakse 6 põhitüüpi: 1) kokid ehk kerabakterid 4) spiroheedid ehk keeritsbakterid 2) pulkbakterid ehk kepikesed 5) niitjad bakterid 3) sprillid ehk kruvibakterid 6) jätketega bakterid Bakterite paljunemine Bakterite paljunemine toimub pooldumise teel. Pooldumine: 1. Rakk pikeneb 2. Toimub ainete biosüntees, DNA ja plasmiidide replikatsioon. 3. Rakukest ja plasmamembraan sopistuvad sisse. 4. Moodustub rakuvahesein. 5. Tekib kaks tütarrakku. 4 Bakterite tähtsus looduses Toitumiselt on bakterite hulgas nii hetero- kui ka autotroofe, kes kasutaad energiaallikana nii orgaaniliste ja anorgaaniliste ühendite keemilist energiat kui ka valgusenergiat. Hapnikutarbe osas esineb aeroobseid ja anaeroobseid baktereid.
Seob bakterid. kaltsiumi. Leidub : Kalasaadused, roheline tee, kapsas, herned, spinat, linnaseleib. Toodav ka peensoole mikrofloora. Vitamiin Q Biofunktsioon: Inimorganismis on Väsimus, jõuetus, Ehk Ubikinoonid. ta lipofiilses keskkonnas (vere koosmustaluvuse langus, Saadused: Täisteraviljatooted, pählid, spinat, lipoproteiinid, plasmamembraan, suurenenud risk südame- ja oliiviõli, sojaoaõli, sariinid, makrellid, looma ja mitokondrites sisemembraan ER veresoontehaigustele, kanaliha, muna, looma maks, süda jne. jne) töötav antioksüdant. Oluline immuunsüsteemi häiretele, Inimene võiks Q10 vitamiine. kaitse lipiidide peroksüdaasi vastu, kasvajate tekkeks, kiirenenud
Eukarüootne rakk on võrreldes prokarüootse rakuga tunduvalt suurem ning kompleksem. Lisaks tuumale, kus paikneb DNA, sisaldab ta erinevaid membraanseid ja mittemembraanseid rakuorganelle. Eukarüootsed organismid on enamasti multitsellulaarsed ning nende rakkude ehitus ja funktsioon on erinevates kudedes erinev. Raku üldstruktuur on kõigil juhtudel siiski sama. 4.1.Rakumembraan Kõik biomembraanid rakus võib üldistatult jagada kahte rühma: 1. Välis- e piirdemembraan plasmamembraan 2. Raku sisemembraanid Nii sisemembraanid kui plasmamembraan on sarnase ehitusega, erinevus avaldub: 1. Membraani ehituskomponentide varieeruvuses (fosfolipiidide, valkude, oligisahhariidide, vitamiinide, kolesterooli vahekord on erinev); 2. Membraani ehituskomponentide spetsiifilisuses. Elementaarmembraani ehitus: · Nad koosnevad fosfolipiidsest kaksikkihist, mis loob nii hüdrofiilse kui hüdrofoobse tsooni.
Eukarüootne rakk on võrreldes prokarüootse rakuga tunduvalt suurem ning kompleksem. Lisaks tuumale, kus paikneb DNA, sisaldab ta erinevaid membraanseid ja mittemembraanseid rakuorganelle. Eukarüootsed organismid on enamasti multitsellulaarsed ning nende rakkude ehitus ja funktsioon on erinevates kudedes erinev. Raku üldstruktuur on kõigil juhtudel siiski sama. 4.1. Rakumembraan Kõik biomembraanid rakus võib üldistatult jagada kahte rühma: 1. Välis- e piirdemembraan plasmamembraan 2. Raku sisemembraanid Nii sisemembraanid kui plasmamembraan on sarnase ehitusega, erinevus avaldub: 1. Membraani ehituskomponentide varieeruvuses (fosfolipiidide, valkude, oligisahhariidide, vitamiinide, kolesterooli vahekord on erinev); 2. Membraani ehituskomponentide spetsiifilisuses. Elementaarmembraani ehitus: Nad koosnevad fosfolipiidsest kaksikkihist, mis loob nii hüdrofiilse kui hüdrofoobse tsooni.
suureneb, tuumamembranid lõhustuvad. 2) Metafaas rändamisfaas. Käävniidid kinnituvad üheotsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge, kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaal tasandile. 3) Anafaas Eraldumisfaas. Kromatiidid poolustele (ATP energia arvel) Kääviniidid lühenevad. 4) Telofaas rekonstrueerimisfaas. Sünteesitakse uued tuumamembraanid. Kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed. Toimub tsütokinees. Loomarakus plasmamembraan sopistub. 12)Kuidas muutub kromosoomide arv mitootilise jagunemise käigus? DNA kahekordistumise tulemusena muutub raku jagunemise eel kahekromatiidiliseks. 13)Milles seisneb mitoosi tähtsus. Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. 14) Mida kujutab endast krosoomide ristsiire ehk grossingover, kuidas see mõjutab
tsentromeetri külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas (eraldumisfaas) 1. Kääviniidid lühenevad 2. Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Telofaas (rekonstrueerimisfaas) 1. Kääviniidid kaovad 2. Tekivad tuumakesed 3. Sünteesitakse uued tuumamembraanid 4. Toimub tsütokinees – tsütoplasma jagunemine Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse Taimerakus kujuneb vahesein Mitoosi tähtsus Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos Sugurakkude jagunemine Toimub kaks jagunemist: Meioos I 1. I interfaas Toimub DNA kahekordistumine
soolastes veekogudes, ookeani pimedates süvikutes 7. Bakteriraku ehitus ja selle omapära iseloomustus? väljaspool rakukesta viburid ehk flagellad või ripsmed või kiud ehk piilid ehk fimbriad viburid erilisest valgust - flagelliinist . piilid on kinnitumiseks ehk adhesiooniks tahkele pinnale. Tüüp IV piilide abil saavad ka liikuda - twitching. rakukesta all asub plasmamembraan/rakumembraan; koosneb peamiselt lipiididest ja valkudest; paljudel prokarüootidel ongi ainult membraan. kesta omadusi arvestatakse bakterite süstematiseerimisel. membraani funktsioonideks on ainete valikuline läbilaskvus; osalemine ensümaatilistes protsessides, kuna sisaldab E-me; membraan osaleb bakteriraku pooldumisel . Tsütoplasma täidab rakku. kolloidlahus, mis sisaldab -- valke, lipiide, süsivesikuid, mineraalaineid ning palju RNA-d. tsütoplasmas
METAFAAS- eraldumisfaas Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge ANAFAAS- rändamisfaas Kääviniidid lühenevad Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) TELOFAAS- rekonstrueerimisfaas Kääviniidid kaovad Kromosoomid keeruvad lahti Tekivad tuumakesed Sünteesitakse uued tuumamembraanid Toimub tsütokinees Loomaraku plasmamembraan pöördub sisse Taimerakkudel kujuneb uus vahesein, mis koosneb vahelamellidest (sellele ladestuvad mõlemalt poolt rakukestad) Mitoosi tähtsus Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel Tütarrakud geneetiliselt identsed organismi kasvamine (suureneb rakkude arv) Haavade parandamine Surnud rakkude asendamine Embrüonaalne areng 3. Meioos
keemilise sideme tekke. 6. Elektronegatiivsuse all mõistetakse elemendi aatomi võimet siduda endaga elektrone (suur liidab+mittemetallilisus, väike loovutab) 7. Aatom koosneb väikesest raskest positiivselt laetud tuumast(prootonid ja neutronid) ja ümber tuuma tiirlevatest negatiivselt laetud elektronidest, mis on jaotatud elektronkihtidesse. 8. Keemilise sideme jaotus- Ioonne, kovalantne 9. Raku tähtsamad osad- Plasmamembraan ehk välismembraan , Tsütoplasma , Tuum , Endoplasmaatiline retiikulum , Golgi kompleks, Mitokondrid 10. Isomeeride jaotus- Struktuursed, steroid 11. Nimetuse süsivesikud tingis teatud orgaaniliste ühendite grupi vaatlemine süsiniku hüdraatidena Süsivesikud = sahhariidid. Sisaldab kas aldehüüdide või ketoonide funktsionaalseid gruppe ning mitut hüdroksüülrühma 12. Suhkrud teatud osa süsivesikutest (magusamaitselised mono-, di-, tri- ja tetrasahhariidid)
Bioloogia - Paljunemine 1) Selgita paljunemise mõistet - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2) Iseloomusta mittesugulist ja sugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline kõige lihtsam paljunemine (Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad). Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Suguline paljunemine (nt inimene, koer jne) - Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. 3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne); Eoseline paljunemine. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ...
Rakud on süsteemid, mis omastavad toitaineid ning eraldavad jäägid, viivad läbi keerulisi kataboolseid ja anaboolseid reaktsioone, säilitades samal ajal konstantse rakusisese keskkonna. Rakud on avatud termodünaamilised süsteemid, mis osalevad aine- ja energiavahetuses rakuvälise keskkonnaga. Rakk on isepaljunev mullreaktor. Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus. Loeng 01/slaid 36 Rakuorganellide põhifunktsioonid. (vt lisaks gümn bio kokkuvõtet) Plasmamembraan aktiivse transpordisüsteemid. Tuum DNA replikatsioon, RNA transkriptsioon ja tuumavalkude süntees. ER lipiidide süntees, biosünteesitud biomolekulide suunamine nende lõplikku paika rakus. Golgi kompleks glükoproteiinide ja muude membraanikomponentide lõplik valmimine. Mitokondrid tsitraaditsükkel, elektrontransport ja oksüdeeriv fosforüleeimine, rasvahapete ja püruvaadi oksüdatsioon,
Metafaas eraldumisfaas Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas rändamisfaas Kääviniidid lühenevad Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Telofaas rekonstueerimisfaas Kääviniidid kaovad Kromosoomid keerduvad lahti Tekivad tuumakesed Sünteesitakse uued tuumamembraanid Toimub tsütokinees tsütoplasma jagunemine Loomaraku plasmamembraan pöördub sisse Taimerakkudel kujunev uus vahesein, mis koosneb vahelamellidest, millest omakorda ladestuvad mõlemalt poolt rakukestad Mitoosi tähtsus Toimub kromosoomide võrdväärna jaotamine tütarrakkude vahel Tütarrakud on geneetiliselt identsed Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv Mitoos on vajalik ka surnud või hukkunud rakkude asendamiseks Kudede parandamiseks Kõik organismi rakud peaaegu mitte kunagi ei lähe mitoosi:
Mitoosi (meioosi) : Profaas(ettevalmista Metafaas Anafaas Telofaas TSÜTOKINEES v faas) (rändamisfaas) (rekonstrueerimis faas) *kromosoomid *kromosoomid *kääviniidid *kääv kaob *loomaraku keerduvad kokku, koonduvad käävi lühenevad plasmamembraan muutuvad nähtavaks ekvaroriaaltasandile nöördub sisse *tuumakesed kaovad, *kääviniidid *kromatiidid *Kromosoomid *taimerakkudel tuum suureneb, kinnituvad ühe liiguvad keerduvad lahti kujuneb uus tuumamembraan otsaga kromosoomi poolustele (ATP rakuvahesein, mis
lõhustuvad, tuumakesed kaovad Metafaas (rändamisfaas): kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas (eraldumisfaas): kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia abil), kääviniidid lühenevad) Telofaas (rekonstrueerimisfaas): kääviniidid kaovad, tuumakesed tekivad, sünteesitakse uued tuumamembraanid, toimub tsütokinees (tsütoplasma jagunemine): loomarakus plasmamembraan sopistub sisse, taimerakus kujuneb vahesein. 7. Milles seisneb mitoosi tähtsus? Mitoos tagab organismi kasvamise ja aregu. Surnud rakkude asendamine, vajalik paljunemiseks ja päristuumsete rakkude jagunemiseks. 8. Meioosifaasid, neis toimuv. Meioosi I jagunemine Profaasis lagundatakse tuumamembraanid, tuumakesed kaovad. Moodustatakse kääviniidid. Metafaasiks pole homoloogilised kromosoomid teineteisest täielikult eraldunud, liiguvad paarikaupa
Proteasoomide poolt tekitatud peptiidsed fragmendid pumbatakse ER-i spetsiaalsete valkude, ABC-transporterite abil. Need valgud kasutavad selleks ATP- hüdrolüüsist saadud energiat. MHC valgud peavad mingi peptiidiga igal juhul seostunud olema, see on eeltingimus nende õigeks kokkupakkumiseks ning jõudmiseks raku välismembraanile. 12. Membraanide lahustamine detergentidega. Membraanide fosfolipiidse kaksikkihi läbilaskvus makromolekulidele ja ioonidele. Ioonide kontsentratsioon rakus. Plasmamembraan Plasmamembraan e. välismembraan ümbritseb igat elusrakku, määrates tema piirid ning säilitades erinevused sise- ja väliskeskkonna vahel. Ta on kōrgelt selektiivne filter ning kannab ka aktiivset transporti vōimaldavaid süsteeme, mis võimaldavad toitainete sisenemist rakku ning jääkproduktide eemaldamist. Samuti genereerib ta ioonide kontsentratsioonierinevusi raku sise- ja väliskeskkonna vahel. Plasmamembraan vōtab vastu väliskeskkonnast tulevaid signaale,
Selleks, et molekul saaks hüpata membraani ühelt küljelt teisele, peab ta hüdrofiilne osa vahepeal lahkuma vesikeskkonnast ja läbima hüdrofoobse membraani sisekeskkonna. Selline üleminek on energeetiliselt ebasoodne ja seega on flip flop vähetõenäoline ja aeglane protsess. 87. Kus võib membraanidega ühendatud sahhariide kõige suurema tõenäosusega kohata? a) plasmamembraani välisküljel 88. Millises membraanis võiks olla valkude osakaal kõige suurem? b) taimeraku plasmamembraan 89. Kas valgu membraani läbiv osa on rikas: a) hüdrofoobsete aminohappejääkide poolest
sahhariidide või valkude lagundamisel. Jagunevad liht-, liit- ja tsüklilisteks lipiidideks. Liht – neutraalrasvad ja vahad. Liit – fosfo- ja glükolipiidid. Hüdrofoobsed ained, mis ei lahustu vees, orgaanilistes lahustites. Ehituslikus plaanid on biomembraanid. Varuaine. Kaitsefunktsioon- temperatuuri mõju. Lahusti – rasvlahustuvatele vitamiinidele (K,A, D,E,Q). jms 27. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus. Rakumembraan ehk tsütoplasmamembraan e plasmamembraan on õhuke fosofotiididest ja glükolipiididest moodustunud lipiidide kaksikkiht. Eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. Taimeraku rakumembraani nim sageli plasmalemmiks v plasmalemmaks. Kaitseb raku sisekeskkonda. Plasmamembraan kuulub biomembraanide hulka. Rakku ümbritsev õhuke rakumembraan koosne kahes kihis paiknevatest fosfolipiidide molekulidest. Ehkki rakumembraan on imeõhuke, on ta väga tugev ja paraneb purunemise
3.2.3. Reabsorptsioonifaasi olemus ja füsioloogiline tähtsus; molekulaarsed mehhanismid. Vaja selleks, et ei peaks toiduga tohutus hulgas aineid sisse sööma (ei suuda nii palju pidevalt süüa). Tagasi imenduvad: elektrolüüdid, glükoos, AH ja vesi. Põhiliselt toimub proksimaalses torukeses. Toimub mööda 2 rada: transtsellulaarne (transport läbi raku) ja paratsellulaarne (läbi 2 raku kõrval asuva ’lekkiva’ tiheliiduse). Epiteelirakus jääb torukese valendiku poole apikaalne plasmamembraan (kaetud mikrohattudega) ja vere poole basolateraalne plasmamembraan (sissesopistised). Tagasi imendumine toimub mitmete mehhanismide abil: primaarne aktiivne transport, kandja-vahendatud sekundaarne aktiivne transport, lahustunud ainete kaasahaaramine vee poolt ja passiivne difusioon. Esinevad kotransporterid, kanalid, vahetajad, aktiivsed pumbad. Proksimaalses tuubulis toimub Na + transport enamasti Na+K+ ATPaasi abil, mis asub basolateraalses membraanis -
Bakteriraku ehitus. Bakterid on prokarüootsed organismid-DNA ei ole eraldatud tuumamembraaniga ja asub tütoplasmas tuumapiirkonnas. Haploidne kromosoomistik; 1 rõngakujuline kromosoom.Genoomi suuru ehk DNA hulk on väiksem kui eukarüootidel. Tuumapiirkonda nim.nukleoidiks.Plasmiididel ehk DNA rõngasmolekulidel on geenid, mis pole bakterile tavaolukorras vajalikud.Antibiootilises keskkonnas võivad olla need geenid olulisteks resistentsusfaktoriteks. Tsütoplasmat katab rakumembraan ehk plasmamembraan. Membraani ümbritseb rakukest. Selle pinnal on limakapsel, mis kaitseb bakterit kuivamise eest. Tsütoplasmas on mitmesugused sisaldised:varuainete (tärklis, glükogeen, polüfosvaadid, väävel jne) terakesed. Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, tsentrioolid, tsütoplasma võrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid. Bakterirakke isloomustavad: 1. viburid, mis aitavad liikuda 2. karvakesed ehk piilid, raku pinnal olevad valgulised karvakesed, mis on vajalikud
METABOLISM plasmamembraanis mitokondrites TSÜTOSKELETT Puudub Kompleks mikrotuubulitest ja filamentidest RAKUSISENE Puudub Endotsütoos, mitoos, LIIKUMINE vesiikulite transport · Plasmamembraan aktiivse transpordisüsteem · Tuum DNA replikatsioon, RNA transkiptsioon, tuumavalkude süntees · ER lipiidide süntees, biosünteesitud biomolekulide suunamine nende lõplikku paika rakus. · Golgi kompleks glükoproteiinide ja muude membraanikomponentide lõplik valmimine · Mitokondrid tsitraaditsükkel, elektrontransport, rasvhapete ja püruvaadi oksüdatsioon, aminophapete katabolism. · Lüsosoomid hüdrolaasid eraldamine
põhikomponendid. Eukarüootne rakk- päristuumne rakk on üks kahest peamisest elusorganismidel esinevast rakutüübist (teine on prokarüootne rakk). Eukarüootsetel rakkudel on eristunud rakutuum ja membraansed rakuorganellid (näiteks mitokondrid ja kloroplastid). Eukarüootsed on taime-, looma-, seene- ja paljude protistide rakud. 11. Rakumembraani koostisained, ehitus, ülesanded eukarüoodil. ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja. Taimeraku välismembraani nimetatakse sageli plasmalemmiks või plasmalemmaks. Rakumembraan koosneb lipiidsest kaksikkihist (peamiselt fosfo- ja glükolipiidid ning steroolid) ja valkudest ning selle peamine ülesanne on raku sisekeskkonna kaitsmine väliste mõjude eest. Sarnased
Plasmiid on väike rõngas DNA. Selles on geenid, mis aitavad bakteril elada ekstreemsetes oludes. Ilma plasmiidita on bakter elujõuetu.Antibiootikumide suhtes võivad bakterid muututa resistentseks. Plasmiide võib olla mitu bakteril. Bakterirakk kooseneb: 1. Rakuseinast Bakteri väline kuju oleneb rakuseinast, mis kaitseb teda kahjulike välismõjude eest ja kindlustab bakterile suhteliselt püsiva kuju. 2. Plasmamembraanist Plasmamembraan paikneb tihedalt vastu tsütoplasmat ja rakuseina ning muutub hästi nähtavaks plasmolüüsi korral. Plasmamembraan koosneb kahest tihedast valgukihist, mille vahel on lipiidide kiht. Ta koosneb põhiliselt fosfolipiididest, mis on ensüümsed valgud. 3. Mitokondritest Mitokondrid on seenekujulised struktuurid. Nad paiknevad plasmamembraanil ning võtavad osa ATP (adenosiintrifosfaat) sünteesist. 4. Golgi kompleksi analoogitest
bakteriofaage nendele ei fikseeru. Sferoplastid - on kerajad protoplastidele sarnased, võivad absorbeerida bakteriofaage. Neil on osa rakuseina säilinud. Tekivad nad peamiselt gramnegatiivsete bakterite mõjutamisel penitsilliiniga, aga ka faagide, ensüümide jt. tegurite mõjul. L-vormid (Listeri instituudi järgi) - moodustuvad mikroorganismide kultuurides spontaanselt või söötmetes, mis sisaldab penitsilliini. Rakusein neil puudub ja välisseinaks on plasmamembraan. Rakuseina biosünteesi häirumine on ebaselge. 10. Bakterite viburid, spoorid ja spooride moodustumine Viburid on pikad spiraalsed proteiinid, mis kinnituvad raku seinale. Bakterite fenotüübilisel klassifitseerimisel on need üheks oluliseks tunnuseks. Viburites esineb proteiin flagelliin, mis moodustab silindrilisi struktuure. 11. Viirused, bakteriofaagid ning nende paljunemine 12. Mikroorganismide toitumine ja toitumise mehhanismid
Interfaas- faas kahe mitoosi vahel. Sentrioolid kahestuvad, kromosoomid on lahti keerdunud, toimub DNA kahekordistumine, raku mõõtmed suurenvad, organellide arv suureneb, Profaas- on ettevalmistav faas. Sentrioolid liiguvad poolustele. Metasfaas- Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. Anafaas- Kääviniidid lühenevad, Kromotiidid liiguvad poolustele. Telofaas- Sünteesitakse uued tuumamembraanid. Toimub tsütokinees-tsütoplasma jagunemine. Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse . Taimerakus kujuneb vahesein. Kääbviniidid kaovad, tekkivad tuumakesed. Mitoosi tähtsus · Toimub kromosoomide võrdväärne jaotumine tütarrakkude vahel · Tütarrakkud on geneetiliselt identsed. · Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. · Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos I Interfaas Toimub Dna replikatsioon. DNA kahekordistumine. tsentrioolid kahekordistuvad I Profaas
doc 9 * elektrofüsioloogiline – Na+ ja K+ jt ioonide ebavõrdne jaotumine raku sise- ja väliskeskkonna vahel avaldub membraani potentsiaalide vahena. Välispind enamasti positiivselt ja sisepind negatiivse laenguga. (NT: membraani laengute muutusel rajaneb ka närviimpulsi teke). * antigeenne - membraani glükoproteiinid kutsuvad esile antikehade tekke nt kui oligosahhariidjääkidega seonduvad viirused. * plasmamembraan on seotud ka raku jagunemisega 1.2. Difusioon. Lihtdifusioon – aine liigub läbi membraani madalama kontsentratsiooni suunas – gradiendist alla (puudub kandja ja energiavajadus). Liikumiskiiruse määrab aine konts. erinevus membraani eri külgedel. Membraani läbivad: vesi, hapnik, süsihappegaas, lämmastik, ammoniaak ja rasvlahustuvad ning polaarsed väiksed laenguta molekulid (karbamiid, glütserool, etanool). Passiivtransport
bioühendite suunamine ,,koju". b. Siledapinnaline süsivesikute ja lipiidide süntees; osade mürgiste ühendite lagundamine. Siledapinnalisest ER-ist tekib karedapinnaline kui sellele moodustuvad ribosoomid. Raku kuju säilitamine. 4. vakuool - vee reservuaar, kindlustab raku turgori, toitainete varu/jääkinete varu ja kus toimuvad lõhustumisprotsessid. 5. plasmamembraan eraldab väliskeskkonnast, kaitseb, reguleerib energia ja ainevahetus raku ja väliskeskkonna vahel, seob eraldi rakud kiududesse, retseptoorne välissegnalide vastuvõtt 6. Golgi kompleks Glükoproteiinide jm membraanikomponentide valmimine, uute valgumolekulide süntees. Materjal tuleb ER-ist, see sorteeritakse, muudetakse (lihtvalk -> liitvalk), tihendatakse, pakendatakse membraanstruktuuridesse. Osavõtt rakumembraani
Plasmiid on väike rõngas DNA. Selles on geenid, mis aitavad bakteril elada ekstreemsetes oludes. Ilma plasmiidita on bakter elujõuetu.Antibiootikumide suhtes võivad bakterid muututa resistentseks. Plasmiide võib olla mitu bakteril. Bakterirakk kooseneb: 1. Rakuseinast Bakteri väline kuju oleneb rakuseinast, mis kaitseb teda kahjulike välismõjude eest ja kindlustab bakterile suhteliselt püsiva kuju. 2. Plasmamembraanist Plasmamembraan paikneb tihedalt vastu tsütoplasmat ja rakuseina ning muutub hästi nähtavaks plasmolüüsi korral. Plasmamembraan koosneb kahest tihedast valgukihist, mille vahel on lipiidide kiht. Ta koosneb põhiliselt fosfolipiididest, mis on ensüümsed valgud. 3. Mitokondritest Mitokondrid on seenekujulised struktuurid. Nad paiknevad plasmamembraanil ning võtavad osa ATP (adenosiintrifosfaat) sünteesist. 4. Golgi kompleksi analoogitest
vahepeal lahkuma vesikeskkonnast ja läbima hüdrofoobse membraani sisekeskkonna. Selline üleminek on energeetiliselt ebasoodne ja seega on flip-flop vähetõenäoline ja aeglane protsess. 87. Kus võib membraanidega ühendatud sahhariide kõige suurema tõenäosusega kohata? a) plasmamembraani välisküljel b) plasmamembraani siseküljel c) tuumamembraani välisküljel 88. (2p) Millises membraanis võiks olla valkude osakaal kõige suurem? a) närviraku plasmamembraan b) taimeraku plasmamembraan c) mitokondri sisemembraan 89. Kas valgu membraani läbiv osa on rikas: a) hüdrofoobsete aminohappejääkide poolest b) hüdrofiilsete aminohappejääkide poolest c) disulfiid sildade poolest 1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on -9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: a) sama b) negatiivsem c) positiivsem (võivad olla erinevad reaktsioonid) Vastus: Kuigi organismis toimuv palmitiinhappe oksüdatsioon ja kalorimeetris toimuv
mitmest kergest ahelast. Raske ahel sisaldab globulaarset, ATP-aasi aktiivsusega peaosa ning kepikujulist sabaosa. ATP-aasina töötav peaosa ongi just see, mis seostub mikrotuubulite või aktiinifilamentidega ning kus toimub konformatsiooniline muutus ja mis viibki mootorvalgu nihkumisele kas mikrotuubuli või aktiinifilamendi suhtes. Raske ahela sabaosa aga seostub raku erinevate komponentidega, määrates ära transporditava struktuuri. 17. Plasmamembraan. Lipiidne kaksikkiht. Lipiidid kui amfipaatilised molekulid. Kaksiklipiidse kihi ebasümmeetria. Membraanides asuvad valgud ja nende seondumine membraaniga. Membraanivalkude ülesanded rakus. Membraanide spetsialiseeritud ülesanded polariseeritud rakkudes. Plasmamembraan e. välismembraan ümbritseb igat elusrakku, määrates tema piirid ning säilitades erinevused sise- ja väliskeskkonna vahel. Ta on krgelt selektiivne filter ning kannab ka aktiivset transporti
Raske ahel sisaldab globulaarset, ATP-aasi aktiivsusega peaosa ning kepikujulist sabaosa. ATP-aasina töötav peaosa ongi just see, mis seostub mikrotuubulite või aktiinifilamentidega ning kus toimub konformatsiooniline muutus ja mis viibki mootorvalgu nihkumisele kas mikrotuubuli või aktiinifilamendi suhtes. Raske ahela sabaosa aga seostub raku erinevate komponentidega, määrates ära transporditava struktuuri. 17. Plasmamembraan. Lipiidne kaksikkiht. Lipiidid kui amfipaatilised molekulid. Kaksiklipiidse kihi ebasümmeetria. Membraanides asuvad valgud ja nende seondumine membraaniga. Membraanivalkude ülesanded rakus. Membraanide spetsialiseeritud ülesanded polariseeritud rakkudes. Plasmamembraan e. välismembraan ümbritseb igat elusrakku, määrates tema piirid ning säilitades erinevused sise- ja väliskeskkonna vahel. Ta on krgelt selektiivne filter ning kannab ka aktiivset
tuumakesed kaovad METAFAAS- rändamisfaas kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge ANAFAAS- eraldumisfaas kääviniidid lühenevad kromatiidid liiguvad poolustele TELOFAAS- rekonstrueerimisfaas kääviniidid kaovad tekivad tuumakesed sünteesitakse uued tuumamembraanid toimub tsütokinees- tsütoplasma jagunemine loomarakus plasmamembraan sopistub sisse, taimerakus kujuneb rakukest ( membraan+kest) MEIOOS suguline paljunemine ehk kahe raku ühinemine -> uue geneetilise materjaliga rakk (kromosoomide arv tütarrakus väheneb kaks korda 4n2n Meioosi etapid: I PROFAAS Toimub kromosoomide ristsiire ehk crossingover Moodustub kääviniidistik, tuum ja tuumakesed lõhustuvad I METAFAAS Homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile.
14. Bakteriraku ehitus Nukleoid – tuumapiirkond, kus paiknevad DNA ja sellega seostuvad valgud. Haploidne kromosoomistik Bakterirakutuumapiirkonnas on üks rõngakujuline kromosoom. Rakumembraan ehk plasmamembraan – katab bakteriraku tsütoplasmat Kapsel - kaitsefunktsioon välismõju eest Vibur – aitab rakul liikuda Piilid – aitab kinnituda Spoorid – moodustuvad bakteritel ebasootseta tingimuste üleelamiseks
· Kahesuunaline sisaldab kahte replikatsioonikahvlit, mis liiguvad vastassuunas · Poolkatkendlik juhtivahel kopeerub katkematult, mahajääv ahel kopeerub segmentide kaupa, mis seejärel omavahel ühendatakse (kuna replikatsioon kulgeb 5'- 3' suunas) 6. pH = pKa + log [A-]/[HA] 7. taimerakul vakuool ja fotosünteesiks kloroplast, samuti rakusein mis koosneb plasmamembraanist, pektiinist ja tselluloosist Loomarakku eraldab väliskeskkonnast ainult plasmamembraan 8. Elektroni transpordisüsteem (ETS) (= elektroni ülekandeahel = hindamisahel) Elektronid, mida kannavad tsitraaditsüklis moodustunud taandatud koensüümid (NADH, FADH2), läbivad valkude ja koensüümide ahela (hingamisahela), et moodustada prootonigradient läbi mitokondri sisemembraani. ETS paikneb mitokondri sisemembraanis või selle pinnal ETS'i moodustavad 4 elektronkandjat (ensüümid, koensüümid, tsütokroomid, Fe-S valgud) mis jaotatakse nelja funktsionaalsesse kompleksi.
annaabi.ee 
