Ag ebakorrapärased pruunikas M haakjas T 10-11 kuubiline massid; suletistena sulfiidides Vask Dentriitjad agreg, Vasepunane, Metalne L puudub K 2,5 3 HT; MUR taotav Cu ebakorrapärased, oksüdeenurult M haakjas T 8,5 8,9 kuubiline plaatjad massid musta pinnaga EHEDATE POOLMETALLIDE KLASS Arseen Neerjad vormid, Tinavalge, L täiuslik K 3,5 Madal temp HT As koorikud oksüdeerub T 5,7 Trigonaalne tumedaks Väävel Bipüramidaalsed Kollane, Rasva L ebaselge K 1,5 2,5 Vulkaaniline Süttib küülaleegis
karbonatiitides on ta peamine mineraal. Samuti esineb kaltsiiti koos maakmineraalidega ning liivakivides tsemendina. Paljud merelised organismid ehitavad oma koja kaltsiidist või selle polümorfsest erimist aragoniidist. Sulfaadid kips Kips Kips barüüt Kuju: plaatjad kristallid, pääsusaba kaksikud; teralised, massiivsed, kiudjad agregaadid Kõvadus: 2 Värvus: valge, värvitu, hall, puna-, pruuni-, kollakas Läige: klaasjas, siidjas Iseloomulikud tunnused: pehme, saab küünega kriipida Esinemise vorm ja koht: Kips võib moodustuda vulkaanilistes piirkondades, kui
kui on tegemist väiksema C - aatomite kontsentratsiooniga mitsellid kui on tegemist suurema C - aatomite kontsentratsiooniga veega vastastoimesse ei astu "aga omavahel on hea olla!" J. Ehrlich, 1. XI. 2002 plaatjad mitsellid hüdrofoobne vastastoime astuvad vastastoimesse veega Näide: Hüdrofoobsed / hüdrofiilsed toimed rakukomponentides: VALK 1) hüdrofiilsed rühmad H2O poolt mõjutatavad 2) hüdrofoobsed rühmad H2O poolt mittemõjutatavad
Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramiseks tuleb võtta killustiku koguses, mis vastab materjali fraktsioonile. Käesolevas katses võeti 1000g materjali. Edaspidi eraldatakse katsetavast proovist terad, mille paksus ja Laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Eraldamist tehakse visuaalselt ning kahtluse korral mõõdetakse terad üle nihikuga. Eraldatud plaatjad ja nõelad terad kaalutakse ning arvutatakse nende sisaldus kogu proovist. Katse tulemus on esitatud Tabelis 5. Tugevusmarki määramine Killustikku tugevusmargi määramiseks kasutakse lahtikäiva metallist põhjaga silindrit diameetriga 75 mm. Killustik puistakse silindrisse ning selle peale asetakse kolba. Hüdrauliline press ühtlaselt koormab kolba kuni 50 kN. Koormamiskiirus on 1-2 kN/s. Silindris muljutud killustik sõelakse kontrollsõelal avaga 2mm (ava suurus
Litosfäär-kuni 200 km välim kest,hõlmab kogu maak ja vahevöö ülaosa.ül osa moodust maak,al piir ei ole kindlalt piiritletav.litosflaamad-astenosfääri peal "ujuvad" hiigl plaatjad plokid.laamtektoonika-teooria,õpetus litosf laamade tekkimisest,liikumisest,vastastmõj ja hävimisest,kirjeld laamade liikum ja jõude,mis seda põhj.pinnamood e reljeef-litosf,astenosf,litosf laamadpinnav tekke alusel-struktuursed-maa sisejõudude toimel,murenemis-kivim pealispinna purun v lahustum tagaj,kulutus- lumi,veis,tull,kivim murenemine,kuhje-kivim osakesed liiguvad kõrgemalt madalamale ookeaniline maakoor-5-10 km,settekivimite kiht,basaldikiht.mandriline-40.80km,settekivim
tihedate massidena. Värvitu, piimvalge või lisandite mõjul pruunikas. Maitse kibesoolane. Fluoriit - Fluoriidi kristallid on tavaliselt kuubikujulised, harvem oktaeedrid. Esineb vahest ka tihedate teraliste või muldjate massidena. Värvus varieerub. Võib-olla violetikas, kollane, helesinine, roosa, roheline või värvitu. Läige klaasjas. Kriips valge. Lõhenevus täiuslik neljas suunas. Esineb peamiselt mitmesugustes soontes. Korund - Kristallid püramidaalsed, sammasjad või plaatjad. Värvus sinakas- või kollakashall, läige klaasjas. Läbipaistvad kristallid on tuntud väärismineraalidena: sinine - safiir, punane rubiin.Kõvadus 9. Magnetiit - Esineb oktaeedritena või tiheda mustvalgete kontrastsete vöötmetega. Vöölise massina. Värvus raudmust, kriipsu värvus must, ehitusega kaltsedonid on tuntud ahhaatidena. Neis läige metalliline. Tugeva magnetilise vaheldub erivärviline kaltsedon õhukeste paralleelsete
Litosfäär - Maa tahke kest,mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast kuni astenosfäärini. Astenosfäär - ülemises vahevöös,umbes 100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond,kus valitseva rõhu ja kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel:astenosfääriga seostatakse litosfäärilaamade liikumist. Litosfäärlaamad - hiiglaslikud plaatjad plokid. Pinnamood ehk reljeef - maapinna ebatasasuste kogum,mille moodustavad mitmesugused pinnavormid ja mis kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel. Pinnavormid - on maapinna osad,mis oma kuju,kõrguse,kallakuse,kivimilise koostise ja tekke poolest erinevad neid ümbritsevatest aladest. MAGMA->Tardumine->KIVIMID->Murenemine->SETTED->Setete ärakanne->SETTED->Setete kuhjumine Magma+kivimid->Tektoonilised protsessid-Kurrutus,murrang,tektooniline kerge,tektooniline
LAAMTEKTOONIKA Mis on laam? · Laam, laama, laama - käändub nagu sõna õrn; tähendab suur, lai tükk või lahkam; avar pind või väli · Laamad ehk plaatjad plokid on suurimad geostruktuursed ühikud, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete km, püstsuunas mõnekümnest km (ookeani põhjas) mõnesaja km (mandrite keskosas ja kõrg-mäestike all). 7 suurt ja 20 väikest laama 1. Euraasia laam 2. Aafrika laam 3. Lõuna-Ameerika laam 4. Põhja-Ameerika laam 5. Vaikse ookeani laam 6. Austraalia 7. Nazca 8. India
Laamtektoonika Koostaja Kene Kõiv Elva Gümnaasium Mis on laam? · Laam, laama, laama käändub nagu sõna õrn; tähendab suur, lai tükk või lahkam; avar pind või väli (ÕS 1999) · Laamad ehk plaatjad plokid on suurimad geostruktuursed ühikud, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete km, püstsuunas mõnekümnest km (ookeani põhjas) mõnesaja km (mandrite keskosas ja kõrgmäestike all). Laamtektoonika ehk laamade liikumine · mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1915.aastal; http://www.gi.ee/geomoodulid/ · laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad"
Avaneb väljalase klapp, millest algab ülemrõhu pool ja kuum külmutusaine aur liigub kondensaatorisse. Sellise kompressori tootlikust saab muuta vaid sisse ja välja lülitamisega. Muutuva kolvi käiguga kompressor Muutuva kolvi käiguga kompressor kohandab ise kliimaseadme töökoormusele ja mootori töösageduse muutusega kaldenurka. Kaldketta kaldenurka muudetakse 2-100% piires. Rootorkompressor Kompressori võll on rootor, mille piludes vabalt liikuvad plaatjad siibrid moodustavad koos staaturi kõvera sisepinnaga mitu töökambrit. Sisselaske avade juures töökamnbrid suurenevad ja tekkiva hõrenduse toimel imetakse külmutusaine sisse. Väljalaskeklappide juures töökambrid kahanevad ja külmutusaine surutakse õli püüdurisse. Rootorkompressor vajab rohket õlitust, sest siibrite ja staatori vahelised pilud tihendatakse õli ja tsentrifugaal jõu toimel. Kompressori otsa kaanes surve poolel asub õlipüüdur, mille ülesanne on piirata
Litosfäär- Maa tahke väliskest, koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast (kuni astenosfäärini). Astenosfäär- ülemises vahevöös, u100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond, valitseva rõhu,kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel:astenosfääri olemasoluga seletatakse litosfäärilaamade liikumist. Litosfäärilaamad- hiiglaslikud plaatjad plokid. Pinnamood e. Reljeef- maapinna ebatasasuste kogum, moodustavad mitmesugused pinnavormid,kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel. Pinnavorm- geoloogiliste sise-ja välisjõudude toimel maapinnal või merepõhjas tekkinud kõrgend (pos. Pinnavorm: küngas, mägi, vall),süvend(neg pinnav: lohk, süvik, org)või tasand(tasandik), erineb naaberaladest kõrguse,välisilme,tekkeloo poolest. Struktuursed pinnavormid- pinnavormid, mis on tekkinud Maa sisejõudude tegevuse tulemusena.
loomadel. Jalad on pikad ja ruljad. Küünistega lõppevad varbad on igas jalas jaotunud kahte teineteisele vastastatavasse rühma, mille tõttu need on muutunud omapärasteks tangideks, mis on mugavad peenikestest okstest kinnihaaramisel. Alusel jäme ja sujuvalt tipu suunas ahenev saba võib allapoole spiraali keerduda ja umber okste põimuda. Nahk on kaetud tihedalt üksteise kõrval asetsevate väikeste sarvsõmeratega, mille vahel paiknevad mõnikord lamedad plaatjad soomused. Nägemiselundid on hoopis ebatavalise ehitusega. Nende ümarad silmad on üleni ümbritsetud soomustega kaetud ringlauga, mille keskele on jäänud väike ava pupilli jaoks. Kui loom on täiesti liikumatu, saavad ta soomuselistel kühmudel asetsevad silmad pöörelda üksteisest sõltumatult toiduobjektide – putukate otsinguil. Silmad võivad vabalt pöörduda 180 ulatuses horisontaaltasandis ja 90 võrra vertikaaltasandil
kõrge temperatuuritaluvus tekitades urbsust EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA SAVIDE GRANULOMEETRILINE KOOSTIS EHITUSKERAAMIKA TOOTMINE Saviosakeste läbimõõt on alla 0,005 Kujult on saviosakesed plaatjad või Toormaterjali kaevandamine Veeimavuse järgi jaotatakse mm, osakesed 0,005...0,14 mm läätsekujulised ehituskeraamika loetakse tolmuks massi ettevalmistamine, Saviaine niisutamisel tema osakesed Tavalise ehituskeraamilise savi hüdratiseeruvad, paisuvad
.....+ai (5) Ai kogujääk [%] c) Läbind killustik sõelal i Li=100- Ai (6) Li läbinud killustik [%] 4.5 Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Katses vaadeldi killustikku fraktsioonidega 8-16 mm. Katsetatavat killustikku oli 1 kg. Katsetatavast proovist eraldati visuaalselt need terad, mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Kahtluse korral mõõdeti terad üle. Plaatjad ja nõeljad terad kaaluti ja arvutati nende sisaldus protsentides kogu proovist. Lubatavaks piiriks raskebetoonil on ülimalt 35%. 4.6 Killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi Killustiku tugevusmark määratakse analoodselt GOST'i metoodikale. Killustikku tugevusmargi määramiseks kasutati silindrit diameetriga 75 mm. Killustik puistati silindrisse ja selle peale asetati kolb, mida hüdraulilisel pressil koormati ühtlaselt kuni
valkude süntees ( kare ) ainete transport Ribosoom Ilma membraanita, 2-st Valkude Kõikidel ebavõrdsest struktuurist süntees koosnev Golgi kompleks Plaatjad tsiternid, põied Jõuab lõpule Loomsel ja ühendavad kanalid. valkude rakul Membraan. töötlemine sekreedipõide ja lüsosoomi, rakumembraani
Veeimavuseks saadi 21,9%, mis on tunduvalt suurem, kui tegelik peaks olema. Veeimavus peaks jääma 3 % juurde. Graafiku järgi võib järeldada, et suurem osa killustiku massist moodustavad 4 kuni 11,2[mm] läbimõõduga osad. 6 7. Kordamisküsimused 7.1 Killustik valitakse betooni tegemiseks järgmiselt. Killustikus ei tohi olla palju plaatjaid ja nõeljaid terasid. Plaatjad terad võivad jääda vett enda alla hoidma, mis kuivatamisel ära aurustub ning tekib tühimik ja see nõrgestab betooni struktuuri. Veeimavus näitab palju poore on killustikus. Seega, kui killustik on vett imav siis ei ole see hea betooni tegemiseks. Kuna seal on palju poore, mis muudab betooni nõrgaks. 7.2 Üldiselt kasutatakse betoonisegu tegemiseks killustiku mille fraktsioon jääb vahemiku 4-16mm.
0, 4.0, 5.6, 8.0, 11.2,16,22.4,31.5mm. Killustik, mille tera ülemine mõõde on 4, 8, 16 ja 31.5mm peab proovi vähim mass olema vastavalt 0.2, 0.6, 2.6, 10 ja 40 kg. Sõelanalüüsi tulemuste põhjal määratakse tera ülemine mõõde D. Pärast sõelumist arvutatakse osajäägid ja kogujäägid protsentides. 4.5 Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Killustiku proovist eraldatakse visuaalselt need terad, mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Plaatjad ja nõeljad terad eemaldatakse ning kaalutakse ära. Seejärel mõõdetakse plaatjate ja nõeljate terade protsendiline sisaldus kogu proovist. 4.6 Killustiku tugevusmargi määramine muljumiskindluse järgi (GOST) Killustik katsetatakse fraktsioonidena: 4-8 mm, 8-16 mm, 16-31,5 mm. Killustiku tugevusmargi määramiseks puistatakse see esmalt silindrisse nii, et pindmine kiht jääks silindri servast 15 mm madalamale. Seejärel asetatakse killustiku peale kolb, mida
Mõisted tsütoplasma, tsütosool, prokarüootne ja eukarüootne rakk. RAKUORGANELLID: Tuum- asub raku keskel. DNA sisaldus ja säilitus, raku elutegevuse juhtimine. Tsütoplasma- Seob raku organellid ja tuuma ühtseks, jääkainete eritumiskoht. Rakumembraan- Ümbritseb rakke, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke. Tsütoplasmavõrgustik- Siledapinnaline ER- torud, põiekesed. Lipiidide süntees, glükogeen, steroidhormoonid. Karedapinnaline ER- plaatjad kanalid, ribosoomid. Valgusüntees, lipiidide süntees. Ribosoomid- valgud ja RNA. Valgusüntees. Mitokonder- ümbritsetud kahe membraaniga, piklikud või ümarad. Rakuhingamine ja ATP tootmine. Golgi kompleks- valkude töötlemine ja pakkimine. Lüsosoomide moodustumine. Lüsosoomid- ühekihilise membraaniga. Ainete lagundamine. Tsütoskelett- valgulised fibrillid. Annab rakule kuju, rakkude liikumine. Vakuool- Ainete säilitamine ja ladestamine. MÕISTED:
Siledapinnaline ER – toimub sahhariide ja lipiidide süntees ja transport. Ribosoom. Kaheosaline – suurem ja väiksem alaüksus, mõlemad osad koosnevad ribosoomi-RNAst (rRNA) ja valgu molekulidest. Ribosoomid pannakse kokku tuumakestes. Ülesanne: valkude süntees. Polüsoom – ühe mRNA molekuliga seotud sama valgu molekule sünteesivate ribosoomide kogum. Ribosoomid paiknevad ER-i pinnal, neil puudub membraan. Golgi kompleks e lamellooskompleks. Üksteise kohal asetsevad plaatjad tsisternikesed, põiekesed ja neid ühendavad kanalid. Kõik need on ümbritsetud membraaniga. Torude sisepinnal on alati lüütilisi e lagundavaid ensüüme. Ülesandeks: valkude töötlemine, pakkimine, transport, olla membraani varuaineks (vajadusel eraldub põieke), lüsosoomide moodustumine. Lüsosoomid. Membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Eraldunud Golgi kompleksist. Primaarne lüsosoom – sisaldab ainult ensüüme
Ai=a4,0+......+ai (5) Ai kogujääk [%] c) Läbind killustik sõelal i Li=100- Ai (6) Li läbinud killustik [%] 4.5 Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Katses vaadeldi killustikku fraktsioonidega 8-16 mm. Katsetatavat killustikku oli 1 kg. Katsetatavast proovist eraldati visuaalselt need terad, mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Kahtluse korral mõõdeti terad üle. Plaatjad ja nõeljad terad kaaluti ja arvutati nende sisaldus protsentides kogu proovist. Lubatavaks piiriks raskebetoonil on ülimalt 35%. 4.6 Killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi Killustiku tugevusmark määratakse analoogselt GOST'i metoodikale. Killustikku tugevusmargi määramiseks kasutati silindrit diameetriga 75 mm. Killustik puistati silindrisse ja selle peale asetati kolb, mida hüdraulilisel pressil koormati ühtlaselt kuni
Mensuuri loksutatakse energiliselt ja jäetakse 24 tunniks seisma. Seejärel hinnatakse lahuse värvus võrreldes etalonvärvusega. Liiv on betoonis kasutamiseks kõlbulik, kui lahus pole tumedam etaloni värvusest. 4.5. Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramiseks võetakse 1 kg killustikku ning eraldatakse visuaalselt need terad, mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Plaatjad ja nõeljad terad kaalutakse ning arvutatakse nende sisaldus protsentides kogu proovist. 4.6. Tugevusmärgi määramine Tugevusmärk määratakse analoogselt GOST'i metoodikale. Kaalutud kogus killustikku puistatakse silindrisse, millel käib põhi lahti. Pärast tasandamist peab proovi pindmine kiht olema 15 mm silindri servast madalam. Killustiku peale asetatakse kolb, mida hüdraulilisel pressil koormatakse. Muljutud killustik sõelutakse vastaval kontrollsõelal,
MATERJALIDE ENAMLEVINUD LEPPEMARKE LOIGETEL Savitellis, Metall Mittemetall silikaattellis Puiste Liiv, krohv, mort Pinnas Pinnas t-,: Betoon Sardbetoon Kruus Killustik Pehmed isolatsiooni- Plaatjad isolatsiooni- Looduslik kivi 2 materjalid 1 materjalid ( paas, graniit ) HLidroisolatsioon rc ffiffiffi 'i1//iilt ' 2
Sõelumise võib lugeda lõppenuks, kui sõelale jäänud materjali kogus ühe minutlilise sõelumisega ei muutu enam kui 0,1%. Killustiku terastikuline koostis ning peenestusmoodul on kantud tabelis 5. 4.6 Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Määramine toimub killustikul, mille fraktsioon on 4-16 mm. Katsetatavast kogusest eraldatakse visuaalselt need terad, mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Kahtluse korral mõõdetakse terad üle. Plaatjad ja nõeljad terad kaalutakse ja arvutatakse nende sisaldus protsentides kogu proovist. Selleks kasutatakse valemit 5. Tulemused on kantud tabelisse 6. Valem 5: H plaatjate ja nõeljate terade sisaldus [%] m plaatjate ja nõeljate terade mass [g] mk kogu katsetava killustiku mass [g] 4.7 Killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi Killustiku tugevusmark määratakse analoogiliselt GOST´i metoodikale. Katsetati killustikku fraktsiooniga 4-16 mm
MATERJALIDE ENAMLEVINUD LEPPEMARKE LOIGETEL Savitellis, Metall Mittemetall silikaattellis Puiste Liiv, krohv, mort Pinnas Pinnas t-,: Betoon Sardbetoon Kruus Killustik Pehmed isolatsiooni- Plaatjad isolatsiooni- Looduslik kivi 2 materjalid 1 materjalid ( paas, graniit ) HLidroisolatsioon rc ffiffiffi 'i1//iilt ' 2
organellidele vajalikke valke Lüsosoomid Ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke Lõhustatakse mitmesuguseid aineid, makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure ja fagotsüteeritud aineosakesi Ühed lüsosoomid sisaldavad üksnes ensüümvalke Teised lagundatavaid aineid ja neid lõhustavaid ensüüme Ülesandeks mitmesuguste ainete lõhustamine Golgi kompleks Üksteise kohal asetsevad plaatjad tsisternikesed, põiekesed ning kanalikesed Ümbritsetud membraaniga Loomarakkudes kümmekond, taimerakus võib olla mõnisada Ülesandeks valkude töötlemine ja nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse, rakumembraani uuendamine ja rakukesta moodustamine Mitokondrid Kujult ümar või pulkjas Ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nim. harjakesteks. DNA ja RNA molekulid
üheminutilise sõelumisega ei muutu enam kui 1,0%. 3.4 Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Määramine toimub fraktsioonide kaupa. Killustik fraktsioonidega 4-8, 8-16, 16-31.5 ja 31.5- 64mm katsetatakse vastavalt hulkadega mitte alla 0.25, 1.0, 5.0, 15 kg. Katsetatavast proovist eraldatakse visuaalselt need terad, mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Kahtluse korral mõõdetakse terad üle. Plaatjad ja nõeljad terad kaalutakse ja arvutatakse nende sisaldus protsentides kogu proovist. 3.5 Killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. Killustiku tugevusmark määratakse analoogselt GOST'i metoodikale. Killustikku katsetatakse fraktsioonidena: 4-8 mm, 8-16 mm ja 16-31,5 mm. Killustikku võib katsetada püsiva massini kuivatatult või vees immutatult. Killustiku tugevusmargi määramiseks kasutatakse silindrit diameetriga 150 mm. Jooksvaks
koosnev kiht *viljakehal; tüüpiline näit. eoslavaseente (Hymenomycetes) *eoslavakandjal. Eoslavakandja e. hümenofoor, hymenophore - *eoslava kandev *seenekoest pind eoslavaseente (Hymenomycetes) *viljakehadel, võib esineda *eoslehekestena, *torukestena, *narmastena, *voltidena või olla täiesti sile Eoslehekesed, lamellae - paljude lehikseente ja väheste mittelehikseente *viljakehadel*eoslavakandjat moodustavad plaatjad liistakud, mis tavaliselt paiknevad radiaalselt *kübara alaküljel ja mille välispinnal tekib *eoslava . Eostugi e. sterigma, sterigma -*eoskanna tipus paiknev väljakasv, millele kinnituvad *kandeosed. Etsiospoor, aeciospore - vt. kevadeos. Fragmobasiid, phragmobasidium - risti- või pikivaheseinte abil tüüpiliselt neljaks osaks jagunenud *eoskand Gameet, gamete - diferentseerunud sugurakk või sugulise funktsiooniga tuum, mis on
V. Kahelisulgjas lihas (lihaskiud kinnituvad kõõlusele mõlemalt poolt teravnurga alt) VI. Ühelisulgjas lihas (kiud kinnituvad kõõlusele ainult ühelt poolt põiki) VII. Ainuliigeselised, kaheliigesed ja mitmeliigeselised lihased. · Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel. · Laiad lihased ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes. Need on plaatjad moodustised, mis tavaliselt lähevad üle laiadeks õhukesteks kõõlusteks kilekõõlusteks e aponeuroosideks. 59. Nimeta lihaste abiseadeldised Lihaste abiseadeldised sidekirmed, sünoviaalpaunad ja kõõlusetuped, plokid, seesamluud. · Sidekirmeks ehk fastiaks nim kiulisest sidekoest kesta üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber. Need ei lase lihaseid paigalt nihutada, annavad lihastele elastsuse ja hoiavad ära nende omavahelise hõõrdumise.
9. Lihaste ehitus ja jaotus Lihas koosneb tahtele alluvatest vöötlihaskiudede kimpudest, mis on omavahel ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoega. Lihas algab ja lõpped tavaliselt kõõlusega. Kuju järgi jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad peamiselt jäsemetel. Lühikesed lihased paiksevad peamiselt selgroolülide ja roiete vahel. Laiad lihased on plaatjad ja kinnituvad laiadele luudele. 10. Lihaste abiseadeldised Kõõlused on tihedast sidekoest väätjad moodustised, mis koosnevad peamiselt kollageensetest kiududest. Sidekirme e fastsia on tihedakiuline sidekoeline kest üksikute lihaste ja lihasgruppide vahel. Kõõluste sünoviaaltuped sisaldavad sünooviat ning esinevad jäsemete distaalsetes otstes, ümbritsedes lihaste kõõluseid. Nende ülensandeks on vähendada hõõrdumist
Kui kiud kinnituvad kõõlusele ainult ühelt poolt põiki, siis on see ühelisulgjas lihas. Üle ühe liigese kulgevaid lihaseid nimetatakse ainuliigeselisteks, üle kahe liigese kulgevaid kaheliigeselisteks. Kui lihas ületab rohkem kui kaks liigest, siis nimetatakse teda mitmeliigeliseks lihaseks. Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel. Laiad lihased ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes. Need on plaatjad moodustised, mis tavaliselt lähevad üle laiadeks õhukesteks kõõlusteks kilekõõlusteks ehk aponeuroosideks. Lihase algusosa püsib kokkutõmbumisel paigal või on väga vähese liikuvusega. Lihase liikuvamat vastasotsa nimetatakse kinnituskohaks. Algus- ja kinnituskoht võivad vastavalt funktsioonile vahetuda. LIHASTE TALITLUS Lihaste kontraktsioonivõime sõltub eelkõige sellest, kui palju motoorseid üksusi on talitlemas.
Litosfääri mõiste. Mis on astenosfäär? See kujutab endast maakera suhteliselt jäika, välimist kivilimist kesta. Litosfääri kuulub peale maakoore ka vahevöö ülemine osa. Litosfäär on meie planeedi kuni ~200km paksune väline kest. Selle ülemise osa moodustab maakoor, alumine koor ei ole kindlalt piiritletav, sest järkjärgult pehmenedes läheb ta üle astenosfääriks ~100km paksuseks, kõrge temp ja rõhuga poolvedelaks kivimassiks, mille peal ujuvad hiiglaslikud plaatjad blokid - litosfääri laamad. Litosfääri pealispind on väga ebatasane. Mis on laam? Millega tegeleb laamdektoodika? Kõige võimsamad maa pinna reljeefi kujundavad protsessid saavad energia planeedi sisemusest ja toimuvad litosfäärilaamade piiridel. Laamade ehitust ja liikumist käsitleb laamdektoonika. Laam - maakoore ja vahevöö ülemise osa hiigelpangas. Laamad tekkisid kui tulikuum ja poolvedel kivimass ehk magma kerkis sügavamatest kihtidest kõrgemale. Selle
toodud lisas 1. 4.5. Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine. Plaatjate ja nõeljate terade hulga järgi hinnatakse killustiku sobivust. Lubatavaks piiriks normaalbetoonil on ülimalt 35%. Määramine toimus fraktsioonide kaupa. Killustik fraktsioonidega 4-8, 8-16, 16-31,5 ja 31,5- 64 mm katsetati vastavalt hulkadega mitte alla 0,25; 1,0; 5,0 ja 15 kg. Katsetatavast proovist eraldati visuaalselt need terad, mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Plaatjad ja nõeljad terad kaaluti ja arvutati nende sisaldus protsentides kogu proovist. 4.6. Killustiku tugevusmärgi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. Killustikku katsetatakse fraktsioonidena: 4-8 mm, 8-16 mm ja 16-31,5 mm. Killustikku katsetati kuivatatult, tugevusmargi määramiseks kasutatakse silindrit diameetriga 75 mm. Killustikust eraldatakse sõelumise teel peenosis. Killustiku fraktsioon puistatakse 5 cm
*Rinnakorv *Eesjäseme luud *Tagajäseme luud 8. Lihaste kuju ja ehitus Lihas koosneb tahtele alluvatest vöötlihaskiudede kimpudest, mis on omavahel ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoega. Lihas algab ja lõpped tavaliselt köölusega. Kuju järgi jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad pea- miselt jäsemetel. Lühikesed lihased paiksevad peamiselt selgroolülide ja roiete vahel. Laiad lihased on plaatjad ja kinnituvad laiadele luudele. 9. Lihaste abi seadeldised Kõõlused on tihedast sidekoest väätjad moodustised, mis koosnevad peamiselt kollageen- setest tõmbetugevust andvatest kiududest. Sidekirme e. fastsia on tihedakiuline sidekoeline kest üksikute lihaste ja lihasgruppide vahel. Kõõluste sünoviaaltuped sisaldavad sünooviat ning esinevad jäsemete distaalsetes otstes, ümbritsedes lihaste kõõluseid. Nende ülensandeks on vähendada hõõrdumist.
° Ribosoomides toimub valkude süntees, väljaspool ribosoome EI SÜNTEESITA! ° POLÜSOOM ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumik. ° Mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad samuti ribosoome. Membraanse ehitusega organellid. LÜSOSOOMID ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. ° lagundatakse kehavõõraid aineid ja vigaseid organelle, jäägid transporditakse rakust välja GOLGI KOMPLEKS üksteise kohal asetsevad plaatjad tsisternikesed, põiekesed ja kanalikesed. Kõik osad ümbritsetud membraaniga. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. Osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes ka rakukesta moodustamises. ° loomarakkudes kümmekond ° taimerakkudes mõnisada Golgi kompleksi, ER-i, lüsosoomide ja fagotsütoosipõikeste vahelised seosed ° rakumembraan taastub põiekeste arvel
Ülesanneteks a)süsivesikute ja lipiidide süntees b)lihasrakkudes kaltsiumi Ca mahuti c)näärmerakkudes hormoonide süntees d)maksarakkudes kehavõõraste rakkude lagundamine e)kõikide ühendite transport Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik- ehitus sama, kuid tihedalt kaetud ribosoomidega. Ainsaks ülesandeks valkude süntees ja transport. · Golgi kompleks. Välimuse eripäraks kõverdunud plaatjad membraanstruktuurid üksteise peal ning otstest eralduvad membraansed põiekesed. Ülesandeks a)tsütoplasma võrgustikul sünteesitud materjali sorteerimine b)materjali pakendamine membraanstruktuuridesse c)materjali osaline muutmine nt lihtvalkudest liitvalgud d)raku jagunemisel kujutab endast sisemembraanistiku varu · endo-ja lüsosoomid. Endosoomid-Golgi kompleksist eralduvad membraansed põiekesed, mis sisaldavad pakitud materjali mitteaktiivses olekus
ehitusliku osana (pakub struktuurset tuge) ning mõjutada nende arengut ja talitlust.[1]. Rakuvaheainet leidub eriti palju just sidekoes. Rakuvaheainesse kuuluvad interstitsiaalne maatriks ja basaalmembraan.[2] Interstitsiaalne maatriks asub mitmete loomarakkude vahel ehk nende intertsellulaarses ruumis. Polüsahhariididest koosnevad geelid ja fibrillvalgud täidavad tühjad ruumid ja töötavad kui kokkusurumisel tekkiva stressi vastased puhvrid rakuvaheainele.[3] Basaalmembraanid on plaatjad rakuvaheaine ladestused, millel paiknevad erinevad epiteelrakud. 27. Prokarüootne rakk, mõiste, üldine iseloomustus, nimeta organismirühmad, kellel tänapäeval esineb prokarüootne rakk. Prokarüootse raku osa rakkude evolutsioonis. 28. Prokarüootse raku pärilik materjal, selle paiknemine. Prokarüootse raku rakukatted, nende tähtsus. Tsütoplasma ja organoidid. Replikatsiooni, transkriptsiooni, translatsiooni ja geeniregulatsiooni omapära. 29
ei ole. Genoomis puudusid glükolüüsi raja geenid ja biosünteesiradade geenid. See näitas, et ta on parasiitne ja toitub Ignicoccus'e komponentidest (lipiididest, aminohapetest jne). Tal on genoomis mitmeid proteaaside ja peptidaaside geene, mis võimaldab kasutada peremeesorganismi valke. Arhede üldised ehituslikud iseärasused · Kujult võivad arhed olla kokid, pulgad, spiraalsed, sagaralised, plaatjad või ebaregulaarse kujuga. Osa on üherakulised, osa moodustab niite ja agregaate. Rakkude diameeter võib ulatuda 0.1-15 µm ja niitide pikkus kuni 200µm-ni. Paljunevad peamiselt pooldumisega, aga on kirjeldatud ka pungumist ja fragmenteerumist. Seega kuju poolest arhed eriti ei eristu bakteritest: ka bakterite hulgas on samasuguse kujuga baktereid. Erilised on ruudukujulised arhed (Haloarcula). Rakukest
Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Kokkide ahelaid moodustab näiteks ka väga suurte mõõtmetega bakter Thiomargarita. Thiomargarita namibiensis'e üksiku raku diameeter on kini 0.8 mm. Pildil kett Thiomargarita rakkudest. Thiomargarita namibiensis'e nimetus tähendab Namiibia väävlipärli. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Kokkide agregaadid Kui pooldumine toimub kahes teineteisega ristuvas tasapinnas, siis moodustuvad plaatjad agregaadid ja tetraadid. Deinococcus, Aerococcus, Planococcus, Lampropedia, Thiopedia. Plaatjas agregaat püsib koos ilmselt tänu ühisele kestale. Tetraad Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Kokkide agregaadid Plaatjate agregaatidega Lampropedia (kogub aktiivmudas rakku polüfosfaate ning puhastab reovett seega fosforist) Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Kokkide agregaadid
Kokid (Thiomargareta namibiensis) 2)pulkbakterid e. Batsillid (E. Coli) 3)kruvibakterid e. Spiraalsed bd (spirillid ja vibrioonid)(Thiospirillum jenense) 4)Keerisbakterid e. Spiroheedid (Borrelia Burgdorferi) Lisaks ka aktinomütseedid (moodustavad mütseeli e. niidistiku), müksobakterid (viljakehasid moodustuvad), kujuta mükoplasmad. Osad bd võivad moodustada agregaate(erineva kujuga moodustised paljudest bdest), jäädes pooldumisel kokku (kokid, batsillid, spiroheedid). Eri kujud- ketid, plaatjad , tetraadid, sartsiinid. Agregaadi kuju oleneb pooldumisviisist. Mida tead aktinomütseetidest, müksobaktertest, klamüüdiatest, mükoplasmadest? Aktinomütseedid: Väga efektiivsed orgaanilise aine lahustajad. Pikka aega peeti seeneks mütseeli moodustamise tõttu. Väga hea kasvukeskkond mullas (ligipääs org ainetele). Nad on suurimad antibiootikumide suurimad tootjad. NT Mycobacterium tuberculosis ja Corynebacterium diphteriae (tuberkuloos ja difteeria)
Värvus must või tumepruun. Biotiit tekib magmalistes protsessides ja esineb paljudes, eriti happelistes tardkivimites (graniitides) ja graniitpegamtiitides. Keemisele murenemisele allub biotiit kergemini kui kui teised vilgud. Lagunemise algstaadiumis omandab biotiit kuldkollase varjundi ja teda nim. seetõttu „kassukullaks“. Porsumisel vabaneb biotiidist tähtis biogeenne element – K. Muskoviit Kal2/AlSi3O10/./OH/2. Kristalliseerub monokliinselt. Kristallid tahveljad või plaatjad. K. 2 - 3, E. 2,8-3,1. Värvusetu või kollaka, hallika, roheka või punaka varjundiga. Lõhenemispindadel pärlmutriläige. Tekib peamiselt graniitidesse ja naile vastavatesse pegmatiitidesse. Murenemisele allub raskesti, mistõttu muskoviidi leheksi esineb sageli settekivimites. Muskoviiti kasut. tööstuses elektriisolaatorina. Lõputute (Si, Al)O4 tetraeedrite karkassidega silikaadid. Sellesse alaklassi kuuluvad ühendid, mille kristallvõres kõrvuti tetraeedritega SiO 4 esinevad ka AlO4
(+trigonaalne) Üks kuusnurkne(kolmnurkne) läbilõige. 3.Tetragonaalne. Üks läbilõige ruudukujuline. 4.Rombiline. Üks läbilõige rombikujuline. 5.Monokliinne. Üks läbilõige rööpkülikuline. Ühes suunas kallutatud kristalli prisma. 6.Trikliinne. Igas suunas kallutatud kristalli prisma. Kolm läbilõiget rööpkülikud. 10 45. Mineraalikuju üldtüübid isomeetrilised, tulpjas-prismalised, plaatjad, lehtjad, nõel-jad, kiudjad kristallid Kuju tuleneb mineraali sisemisest struktuurist, samuti ka tekketingimustest. Seetõttu võib kristalli kuju olla muutlik, kuid enamasti on teada iga mineraali enim levinud vormid. Näited: kips plaatjad kristallid, kvarts kuuenurksed prismalise kristallid, püriit kuubilised kristallid. 46. Mineraalagregaadi mõiste teraline, peitkristalliline, metakolloidne, dendriit, druus, sekretsioon, konkretsioon, oiid, nõrgvormid e
Elektromagnetiga lõõtsklapi korral ei erine reguleerimine tavalise lõõtsklapiga toimepandavast. Erinevus on vaid lõõtsklapi avamises solenoidiga kompressori töölepanekul. Solenoidiga klapi korral ei vaja kompressor enam sidurit. Pingestamata solenoidi korral on kompressori tootlikkus vaid 2 % maksimaalsest. Rõhk seejuures ei tõuse, see väike tootlikus on vajalik kompressori õlitamiseks. 2.21 Siiberrootoriga kompressor Kompressori võllil on rootor, mille piludes vabalt liikuvad plaatjad siibrid moodustavad koos staatori kõvera sisepinnaga mitu töökambrit. Sisselaskeavade kohal töökambrid suurenevad ja tekkiva hõrenduse toimel imetakse külmutusaine sisse. Väljalaskeklappide juures töökambrid kahanevad ja külmutusaine surutakse õlipüüdurisse. Rootori ühe pöörde kestel toimub kaks töötsüklit. Siiberkompressor vajab rohket õlitust, sest siibrite ja staatori vahelised pilud tihendatakse tsentrifugaaljõu ja õlirõhu toimel. Kompressori
Suised ulatuvad peakapsli seest välja. Alalõuad on pikenenud, meenutavad jalgu. Silmad hästi arenenud; liitsilmad. Rindmikulülid kergesti eristatavad; igale lülile kinnitub paar jooksujalgu. Selgmiselt paiknevad paranotaallapid plaatjad moodustised, mille asukoht lubab neid pidada tiibade homoloogideks. Tagakeha koosneb 11 lülist. Esimesel üheksal paiknevad jalgade rudimendid; lülistumata, kuid osalevad liikumisel. Tagakeha tipul paikneb kolm pikka jätket urujätked ja sabaniit. Rudimetsetel tagakehajalgadel paikneb väljasopistav väga õhukese seinaga põieke. Suguava paikneb emastel harjashännalistel 8., isastel 9. lüli tagaserval. Eelistavad niiskeid elupaiku. Selts: Prussakalised (Blattodea)
Elektromagnetiga lõõtsklapi korral ei erine reguleerimine tavalise lõõtsklapiga toimepandavast. Erinevus on vaid lõõtsklapi avamises solenoidiga kompressori töölepanekul. Solenoidiga klapi korral ei vaja kompressor enam sidurit. Pingestamata solenoidi korral on kompressori tootlikkus vaid 2 % maksimaalsest. Rõhk seejuures ei tõuse, see väike tootlikus on vajalik kompressori õlitamiseks. 2.21 Siiberrootoriga kompressor Kompressori võllil on rootor, mille piludes vabalt liikuvad plaatjad siibrid moodustavad koos staatori kõvera sisepinnaga mitu töökambrit. Sisselaskeavade kohal töökambrid suurenevad ja tekkiva hõrenduse toimel imetakse külmutusaine sisse. Väljalaskeklappide juures töökambrid kahanevad ja külmutusaine surutakse õlipüüdurisse. Rootori ühe pöörde kestel toimub kaks töötsüklit. Siiberkompressor vajab rohket õlitust, sest siibrite ja staatori vahelised pilud tihendatakse tsentrifugaaljõu ja õlirõhu toimel. Kompressori
kogumiteks. Kasv on hajutatud (spetsialiseerunud kasvuvöötmeid ei ole) või tipmine (kasvuvöötmed asuvad talluse harude tippudes). Kõige primitiivsematel liikidel on tallus üherakuline või koloonialine. Elutsüklis puuduvad liikumisvõimelised vormid. Punavetikatel on väga mitmesugune värvus, mis on tngitud pigmentide klorofülli, karotinoidide, fükoerütriini, fükotsüaani esinemisest erinevates hulgalistest vahekordades. Kromatofoorid on enamasti plaatjad, ilma pürenoidideta. Varuaineks on eriline florideetärklis. Pektiinainetest ja tselluloosist koosnevad rakukestad koos vahelamellidega limastuvad vahel nii tugevasti, et kogu tallus muutub sültjaks. Sellepärast kasutatakse neid agari toorainena. Mõnedel liikidel on rakukest inkrusteeritud lubjaga, mis muudab talluse kivikõvaks. Sellised liigid võtavad osa korallriffide moodustamisest. Suguline paljunemine on oogaamia. Paljunemise emaselundit nimetatakse karpogoonika. See
LITOSFÄÄR See kujutab endast maakera suhteliselt jäika, välimist kivilimist kesta. Litosfääri kuulub peale maakoore ka vahevöö ülemine osa. Litosfäär on meie planeedi kuni ~200km paksune väline kest. Selle ülemise osa moodustab maakoor, alumine koor ei ole kindlalt piiritletav, sest järkjärgult pehmenedes läheb ta üle astenosfääriks ~100km paksuseks, kõrge temp ja rõhuga poolvedelaks kivimassiks, mille peal ujuvad hiiglaslikud plaatjad blokid - litosfääri laamad. Litosfääri pealispind on väga ebatasane. Siin esineb kõrgeid mäestikke ning suuri tasandeid ja sügavaid orge. Kõike seda koos nim. pinnamoeks ehk reljeefiks. Kõige võimsamad maa pinna reljeefi kujundavad protsessid saavad energia planeedi sisemusest ja toimuvad litosfäärilaamade piiridel. Laamade ehitust ja liikumist käsitleb laamdektoonika. (laam) - maakoore ja vahevöö ülemise osa hiigelpangas. Laamad tekkisid kui tulikuum ja poolvedel
Sarnaselt brahhiopoodidele, jätkasid oma õitsengut ka settesse uuristuvad karbid ja gastropoodid. Krinoidid - merepõhja kinnituvad filtraatorid - olid mitmekesiseimalt esindatud Karboni ajastul, moodustades merepõhjas aasasid. Nende osakestest moodustusid ulatuslikud lubjakivid. Karboni lubjakivide moodustumisele aitasid kaasa pitsilised sammalloomad ja fusuliniidforaminifeerid, kes evolutsioneerusid ja mitmekesistusid kiiresti. Pitsilised sammalloomad olid plaatjad, koloniaalselt elavad filtraatorid, kelle osakestest moodustusid lubjakivid, samuti olid need riffide moodustajateks. Fusuliniidid olid foraminifeeride ehk karbiliste grupp, kes elasid madalveeliste merede põhjas ja olid Vara-Karbonis esindatud ainult mõne liigiga, kuid mitmekesistusid Hilis-Karbonis ja Permis. Permi kivimites on leitud umbes 5000 liiki fusuliniide. Kuigi nad olid amööbilaadsed ainuraksed, ületasid mõned liigid pikkuses 10 cm.
· Niitjad bakterid · Aktinomütseedid · Müksobakterid · Mükoplasmad · Punguvad ja jätketega bakterid · · Agregaat ehk kogum. Agregaate kirjeldatakse kokkidel ja batsillidel ja on näidatud ka spirillide agregeerumist ketiks. · · KOKKIDE AGREGAADID: Kui rakud pooldusid ühes tasapinnas, siis moodustuvad kaksikkokid ehk diplokokid ja ka ahelkokid ehk streptokokid Kui pooldumine toimub kahes teineteisega ristuvas tasapinnas, siis moodustuvad plaatjad agregaadid ja tetraadid ( kobarkokk ehk stafülokokk) Kui pooldumine toimub kolmes teineteisega ristuvas tasandis, siis moodustuvad kuupkokid ehk sartsiinid. · · Ümarate bakterite eelised ja puudused: · · ·
Mullastruktuursus mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaati-deks. Mullastruktuursuse all mõistetakse mullamassi ülesehitust mitmesuguse kuju ja suurusega agregaatidest. Mullastruktuursus võib olla üksikteraline, sõmeraline, pankjas, tolmustunud. agregaatide jaotus suuruse järgi: - mikroagregaadid -0,25 mm - makroagregaadid 0,25-20 mm kuju järgi: · kuubitaolised · prismaatilised · plaatjad struktuuriagregaatide tekkimiseks on vaja: 1. rohkesti mineraalseid kolloide 2. piisavalt 2-, 3-valentseid katioone (Ca, Mg, Fe) 3. orgaanilist ainet Mullavesi Tähtsus: · vajalik kivimite murenemisel · mõjutab orgaaniliste ühendite sünteesi ja lagunemist mullas · vesi osaleb mullas mineraalainete migratsioonil ja ka mulla profiili välja kujunemisel · mulla vesi on looduslik ressurss ja väga tihti on limiteerivaks teguriks fotosünteesil
Väiksema süsinikuaatomite kontsentratsiooni puhul Mõjud rakukomponentide vahel tekivad sfäärilised mitsellid, suurema kontsentratsiooni Keemiline ja füüsikaline vastastoime puhul plaatjad mitsellid. Näide plaatjast mitsellist on rakumembraan. Keemiline vastastoime tähendab üldjuhul vesiniksidemete Fosfolipiidid moodustavad kaksikkihi nõnda, et nende teket ja hüdraatumist. Hüdraatumiseks nimetatakse hüdrofoobsed osad puutuvad kokku ja hüdrofiilsed
annaabi.ee 
