Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Plaatimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
glasuur, plaadid, vuuk, hüdroisolatsioon, mosaiik, vuugi, trapi, plaatimine, märja, niiskete, keraamiline, dussi, ümbrus, imav, puhastada, kantud, vannituba, tsoonid, glasuurimata, kahhel, plaate, katta, panek, trapp, pehmed, tööriistad, vuukimine, materjaliga, vuugid, vältima, hallitusseente, mikroobid, niisked, tarindite, kangas, plaatimistöödArvutused Seina pindala: S=a*h= 265cm*185cm= 49025 cm² Avade pindala seinas: Sava1= a*h= 60*43= 2580cm² Sava2= a*h= 38*90= 3420 cm² Seina pindala koos avadega: S= 49025cm²-2580cm²-3420cm²= 43025cm² Seina lähevad kolme eri sorti plaadid, seega jagan seina kõrguse kolmeks: 185cm: 3= 61,6cm Igale plaadisordile kuluv pindala: S= 61,6cm*265cm= 16324 cm² Plaatide pindala: Novoker valge matt 20x20 S= 20x20= 400cm² ``6214´´ hele sinine 20x30 S= 20x30= 600cm² Trawertina beige 25x35 S= 25x35= 875cm² Et arvutada vajalik plaatide kogus, pean jagama igale plaadisordile kuluva seina pindala plaatide pindalaga. Plaate kulub: Novoker valge 20x20 16324:400= 40,81~41 plaati ``6214´´ hele sinine 20x30
Tarvo Maaring V-07 1. Sõltuvalt niiskusest jaotatakse ruum millisteks tsoonideks ? Niisked ruumid on WC jms majapidamisruumid. Märgadeks ruumideks loetakse vannituba, dussiruum ja sauna leiliruum. Märjad ruumid jaotatakse omakorda niisketeks ja märgadeks tsoonideks. Märja tsooni alla paigutub piirkond, kus vee toime on suurim, näiteks dussi ja vanni ümbruses. Märjaks tsooniks loetakse ka käsitussiga kraanikausi ümbrus. Nii niisketes, kui ka märgades ruumides loetakse põrandad märjaks tsooniks kogu põrandapinna ulatuses ja 10 cm ülespööret seinale. Seinad jaotatakse märgadeks ja niisketeks tsoonideks vastavalt veeagregaatide paiknemisele ruumis
Plaatimine läbi ajaloo Koostaja: Maris Metsmaa Rühm: V11 Sissejuhatus Plaatimine nõuab ettevalmistusi, kuid see ei pea vaevaline olema. Materjale saab valida mugavalt Internetis. Plaatimistööde planeerimisel ja kavandamisel peaks arvestama sellega kui palju on vaja plaate ja muud materjali. Plaatide ostmisel või tellimisel küsige nõu ehituskauba müüjalt. Mõõtudega joonise olemasolu teeks valiku ja arvestuse lihtsamaks. Plaatimine võib alata pärast hüdroisolatsioonikihi täielikku kuivamist. Seega ei ole plaatimine töö, mis valmib päevaga, tuleks arvestada kuni nädalaga. Kui kasutada vastavat plaadisegu, siis on võimalik töid ka kiiremini teostada, kuid sel puhul on plaatimine kallim. Järgnevas referaadis on toodud välja erinevad plaatmaterjalid, nende kinnituseks kasutatavad valmis ja kuivsegudest ja hüdroisolatsioonist. Veidi plaatimisest
Kontrollige igal juhul enne tööga alustamist aluspinda ja puhastage see. Aluspind peab pärast puhastamist olema tugev, puhas, kandev ja ilma nakkumist takistavate osakesteta. Tugevalt imavad aluspinnad kruntida eelnevalt. 22. Plaatimistöödel kasutatavad tööriistad ja abivahendid Hambuline segukamm, kellu, mikseriga trell, kummiservaga pahtlilabidas, käsn, svammhõõruti, silikooni püstol, plaadilõikur, plaadi tangid, kivipuur, nuga, pintsel 23. Niiskete ruumide ettevalmistamine plaatimiseks Seinad (krohvitud tellisseinad ja kergbetoonist müüritised, väikesed kergbetoonist paneelid, seinaplokid, kips- ja kaltsium-silikaatplaadid) Krunditakse ühe kihi 4120 sealer'iga, mis on lahjendatud veega (1:3). Põranda/seina ühenduskohad, nurgaliited, paneelide vahelised ühendused isoleeritakse 4400 multicoat'iga ja safe coat ribaga. Toruläbiviigud kaetakse safe coat mansetiga, märgades tsoonides
Valge plaatimissegu. Segu kasutatakse keraamiliste, klinker ja kiviplaatide paigaldamiseks kivile, krohvile, betoonile, kipsplaadile ja teistele kõvadele pindadele. Kasutatakseseinaja põrandaplaatidekinnitamiseks. Segu on kasutatav sise ja välistingimustes ning onkivinenult kuuma ja külmakindel. Plaatimissegu NAKS5 on kasutatav ka vuugiseguna laiadele plaadivuukidele. Paigaldatud plaadid sobivad vuukimiseks 24 tunni pärast. Plaaditud põrandale ei ole soovitav astuda enne 2 3ööpäeva möödumist. NB! Põrandate plaatimisel peab põrandaküte olema välja lülitatud vähemalt 7 päeva enne ja 7 päeva peale plaatimist. Kulu: 1 m2 plaatide paigaldamiseks kulub ca 3 4 kg segu sõltuvalt aluspinnast ja segukihi paksusest. Vuukimisel kulunorm 1 2 kg/m2.
Hoone tarinditesse imbuv vesi vad soodsa keskkonna mikroo- maalsega võrreldes tõusta kuni otseste veemõjutuste eest. kahjustab nii viimistlust kui konst- bide ja hallitusseente paljunemi- sajakordseks. Ülemäärasus põh- ruktsioone. Korterelamutes tuleb seks. Nii mikroobid kui ka õhku justab silmade ning hingamistee- Niiskete ruumide ja märgade lisaks oma ruumide rikkumisele sattuvad seeneeosed võivad tea- de ärritust ning kopsupõletikku. ruumide niiskete tsoonide töötlus arvestada ka naabritele põhjus- tud kontsentratsiooni korral osu- Kaugelearenenud hallitusseene- on analoogilised. tatud kahjuga. Vähem aga ollakse tuda tervisele ohtlikuks. Hallitus- kahjustustest annab märku
Krunt kuivab sõltuvalt töötingimustest umbes 2 tunniga. Hüdroisolatsiooni töid saab kiirendada lõigates enne nurgad valmis või kasutades valmis nurgatugevdusi. Põranda ja seina ühenduskohta paigaldatakse Kiilto nurgatugevduslint. Kindlasti tuleb paigata ka juhtlati eemaldamisest tekkinud kruviauke! Põrandatrapi tihendamisel kasutada iseliimuvat Kiilto trapitugevdustükki. Murra tükk keskelt pooleks ja aseta trapi peale, eemalda kaitsepaber ning hõõru kinni. Sama moodi ka teise poolega. Vastavalt trapitootja juhtisele lõika trapiava kohale auk ning suru kinnitusvõru ettevaatlikult oma kohale. Hõõru mõlema kanga otsa alla hüdroisolatsioonimastiksit ning hõõru kinni. Tugevdustüki kahele küljele paigaldatakse tugevduslindid, mis peab jääma vähemalt 30mm trapitugevdus tüki peale. Kanna Fibergum-i kogu trapitugevdus tüki peale, aga jälgi, et ei jääks liiga paks kiht.
Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtl
Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2013 Sissejuhatus Kui räägitakse põrandate ehitamisest, siis mõeldakse enamasti selle all uue parketi, PVC, keraamilise plaadi või muu kattematerjali paigaldamist. Kuid väga oluline on aluspinna ettevalmistamine. Ebatasast või nõrka aluspinda ei paranda lihtsalt kalli viimistlusmaterjaliga, selleks on vaja korralikult pind tasandada. Vannitubade ja pesemisruumide põrandad Pesuruumi plaatimine algab pindade ettevalmistamisest. Pinnad tuleb kõigepealt puhastada tolmust, rasvast, vahast jne. Kõik lahtised kihid tuleb eemaldada. Enne tasandamist tuleb pinnad kruntida nakkedispersiooniga. Trapiga ruumis peab olema põrandakalle trapi suunas (soovituslik kalle on 1:80 ja dussi alusel 1:50). Põranda tasandamiseks on kõige odavam variant kasutada tavalisi betoonisegusid (Weber S-30, S-100), kuid need segud käituvad tavalise betoonina
Saunaruumid veekindlaks Saunu, vannitube, dushiruume jt. märgi ruume planeerides tuleb tagada konstruktsioonide veekindlus. Pinda ei saa vettpidavaks keraamiliste plaatide paigaldamisega, kuna plaadisegu ning vuukide täitmiseks kasutatav tsementalusel vuugitäidis on poorne ja loob veele ja niiskusele suurepärase tee aluspinda tungimiseks. Niiskuskahjustuste, hallituse ja bakterite tekkimise vältimiseks tuleb plaatide alla alati paigaldada hüdroisolatsioon. Kõik algab planeerimisest Kui sauna tulevane asukoht majas on kindlaks määratud, tuleks planeerida ruumide paigutus ja trappide asukohad põrandal. Väiksema eramu sauna puhul, mis koosneb leiliruumist ja pesuruumist ning mahutab 2-4 inimest, piirdutakse sageli ühe pesuruumi paigaldatud trapiga. Leiliruumi sattuv võimalik vesi juhitakse põrandakallete abil leiliruumi ukse alt pesuruumi trappi. Sile ja tugev betoonpind sobib hästi saunaruumi põranda aluspinnaks
FIBERGUMF Kiudtugevdusega hüdroisolatsioonimastiks KASUTAMIS Kiudtugevdatud, vesialusel hüdroisolatsioonimastiks vannitoa, sauna-, OBJEKTID pesuruumide ja teiste niiskete ruumide seina- ja põrandapindade veeisolatsiooniks enne plaatide paigaldamist. Ei soovitata pidevalt vee all olevatele pindadele (näit. basseinid) ning ruumidesse, kus temperatuur ületab 60°C (näiteks lavaruumi seinad). ALUSPIND Betoon, tellispind, tsemendibaasiline pahtel ning niiskesse ruumi sobivad ehitusplaadid. Aluspind peab olema kuiv, imamisvõimeline, tolmuvaba ja sile. Kõik veetõkke naket halvendavad materjalid tuleb eemaldada. Nõrgad aluspinnad
18. Viimistluses kasutatavad krundid Krundid mis sobivad probleemsetele aluspindadele? Viletsamatele aluspindadele? Krundid dispersioon, lateks värvide alla, kipskrohvidele Lahustivabad sügav kinnituva toimega krundid fassaadidele. Kruntvärvid sisetöödeks Otstarve: Tagada nakkevõime, vähendada värvide ja liimide kulu, Säilitus: Keera potid põhi ülespidi, jahedas, kuivas, Nõuded: Kulunorm: 19. Põrandate plaatimine Niiske ruumi põranda plaatimine: Niiskustõke, esimene kiht segatakse veega 1:10, kantakse pinnale, teine kiht on lahjendamata niiskustõke, nurkadesse kangas, põranda trapp tuleb ka kangaga üle teha. Kangas kinnitatakse mastiksiga (fiiberkumm), mastiksit võib panna kuni 3 kihti. Nüüd tehakse plaadikavand. Alustatakse plaatimist, lõikamist vajavad plaadid äärtesse. Kasutatakse külmamiskindlat, niiskuskindlat, CM17 segu. Olenevalt plaadist
põhiline eesmärk on muuta ehitis õhukindlaks, mis on kõikide helitehniliselt õigete konstruktsioonilahenduste põhitingimuseks. Kui ehitusmääruses esitatakse nõue (minimaalne nõue) mingi hooneosa heliisolatsioonile, siis mõeldakse sellega kõikide eelpool märgitud teguritekoosmõju. 4. LADUSTAMINE Kipsplaatide ladustamine sisetingimustes Kipsplaadid ladustatakse tasasel alusel max 600 mm vahedega alustugedel. Plaat peab olema kaitstud otsese niiskuse mõju eest. Juhul kui plaadid on lattu saabudes niisked, tuleb alustoed paigutada vahedega, mis välistaks plaatide deformeerumise kuivamise käigus. Ladustamispaik peab olema korralikult ventileeritav. Kipsplaatide ladustamine välitingimustes Kipsplaat ei kahjustu lühiajaliste sademete tagajärjel. Hallituse tekkimise vältimiseks tuleb märgunud plaatidel lasta kuivada. Selleks peab nende ümbruses olema tagatud piisav õhuringlus. Plaadid tuleb ladustada võimalikult tasasel alusel ja alustugedel, vältimaks
Kiudtugevdusega veetõkkemass märgade ruumide põranda ja seinte hüdroisolatsiooniks. Ruumi nurkades ja trappide läbiviikude juures kasutatakse koos tugevduskangaga. Kuivanuna moodustab veetiheda ja pragusid sildava kihi. · Vesialuseline, ei lõhna · Fiiberkiududega tugevdatud · Mugavalt pealekantav · Annab värvimuutusega märku kuivamisest · Kasutusvalmis Töötemperatuur: alates +10°C, õhuniiskus kuni 80% Kuivamisaeg: 2 tundi Kahekordsel katmisel 0,6-1,0 l/m² Niiskete ruumide ehitus ja remont Töö käik Veega otseses kokkupuutes olevad pinnad 1. Krundi pinnad nakkedispersiooniga PENOSIL Premium BetPrimer lahjendades seda veega 1:10. Põrandal võib kasutada nõrga aluspinna puhul ka kangemat segu, 1:3 kuni 1:10. Kanna lahus harja, rulli või pintsliga pinnale ühtlase kihina. Kulu on sõltuvalt aluspinnast 0,1-0,2 l/m². Kuivamisaeg sõltuvalt temperatuurist ja õhuniiskusest 1-3 tundi. 2
ei tohi ületada +35oC. Käsitsi segades jälgida, et segunemine oleks hea, kasutada küllaldase võimsusega mikserit (joonis 3), segada hoolikalt 1-2 minutit. Vett ei tohi üle- ega aladoseerida. Liigne vesi põhjustab pragunemist ja nõrgendab tasapinna tugevust, suurendab mahu kahanemist kuivamisel. Valmis segumass tuleb ära kasutada 15-20 minuti jooksul peale vee lisamist. Vannitubade ja pesemisruumide põrandate tasandamine Tihtipeale on pesuruumides vaja anda trapi suunas kalded. Enamasti on ka nendes ruumides põrandaküte. Kõige odavam variant on kasutada selleks tavalisi betoonisegusid (Weber S-30, Weber S-100), kuid need segud käituvad tavalise betoonina enne hüdroisolatsiooni ja plaatide paigaldamist peab põrandal laskma 28 ööpäeva kivineda, põranda pind jääb krobeline ning tihti on vaja valatud põrandat veel tasandada või pahteldada. Teine variant on kasutada selleks
õhueelkuumendid jt. Ehitatakse tuulekindlatest samott-, diinas-, magnesiit- ja teistest tellistest tulekindlal mördil. 6 Telliseid hoitakse objekti laos markide, klasside ja sortide järgi pakettidesse sorteerituna ja niiskumise eest kaitstuna. Enne ladumist praagitakse välja pragudega ja äralöödud nurkade või servade kivid. Eriti vastutusrikasteks müüritisteks, kus vuugi paksus tohib olla vaid kuni 1mm, sorteeritakse telliseid mõõtmete järgi, sest erineva suurusega kivid muudavad vuugid paksemaks, vuuk on aga tulekindlas müüritises nõrgem kui tellis. Tulekindla müüritise lubatav vuukide paksus sõltub temperatuuri reziimist: mida rohkem on konstruktsiooni ekspluateerimise temperatuur, seda õhemad peavad olema vuugid. Esineb neli kategooriat, mis määravad tulekindla müüritise vuukide paksuse: I kategooria mitte üle 1 mm; II
-võimalus kasutada neid väga erinevates hooneosades -toormaterjal (savi) on looduses väga levinud. *Puudusteks on -materjalide haprus -suhteliselt suur kaal - keraamika tootmine on võrdlemisi energiamahukas (põletamine). Tiheduse järgi liigitatakse keraamilisi materjale poorseteks ja tihedateks. Poorseteks nim. tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5%. Siia hulka kuuluvad harilik tellis, katusekivid. Tihedad on tooted, kus kaaluline veeimavus on alla 5%. Näiteks keraamilised plaadid. *KERAAMIKA TOORMATERJAL- SAVI Savi peamiseks koostisosaks on valge mineraal- kaoliniit. Puhtaid valgeid savisid nimetatakse kaoliinsavideks. Tavalised savid sisaldavad veel tolmu, liiva, kaltsiiti, rauaühendeid jne. Need lisandid muudavad savid ebaühtlasteks ja annavad neile mitmesuguse värvuse. Liiva sisaldus ehitussavides on teatud piirides kasulik, kuna ta moodustab savis jäiga skeleti, mis takistab tema kahanemist ja pragunemist kuivamisel.
Fibo plokkidest võib ehitada vundamendi ja selle peale kuni kolm korrust (ka raudbetoonvahelagedega). 1.2. Müüritis ehk seinad Fibo müüritist kasutatakse nii kande- kui mittekandvateks seinteks, nii välis- kui siseseinteks. Enamasti laotakse välisseinad nii, et mört laotatakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest õhkvaheladumine. Püstvuuki tavaliselt segu ei panda. Vundament ja siseseinad tuleb laduda täisvuukidega. Nominaalne vuugi paksus, mis võetakse aluseks kihtide kõrguste arvestamisel, on 15 mm. Fibo müüritise ladumiseks on soovitav kasutada kuivsegusid. Ebameeldivate pragude tekkimise ärahoidmiseks tuleb müüritis laduda minimaalarmeerimisega üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. 6 1.3. Vahelaed Majal on betoonist vahelaed
5. Puidu vead- mädanemine, oksadpraod, kasvuvead Praod puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välispraod on radiaalsed, sisepraod võivad olla radiaalsed või ringpraod. Välispraod on kõige levinuim pragudetüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal praguneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal. Sisepraod on harvem esinevad ja nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel (ringpraod) või märja puidu külmumisel. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse: · terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem; · surnud oks võib olla puidus kinni või lahti; · sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem; · väljalangev oks on puus koos koorega ja õhematest laudadest kukub kuivamisel välja;
siis joonestatakse välja kandeseinad, sambad jne, ning seotakse mõõtmete abil telgedega. Sama tehakse ka hoone lõike konstrueerimisel. 10 Moodulsüsteem näeb ette järgmised mõõtmete kategooriad: 1) Sidumismõõde (ka nimi- ehk nominaalmõõde) on telgede vahekaugus projekti järgi see on konstrukt-sioonielemendi tinglik mõõde, millesse on arvatud ka elementidevahelise vuugi laius. 2) Põhimõõde (ka konstruktiivmõõde) on konstrukt-sioonielemendi, toote või seadme projektmõõde, mis erineb sidumismõõtmest selle poolest, et sellest on maha arvatud elementidevahelise vuugi laius. 3) Naturaal- ehk tegelik mõõde on konstrukt-sioonielemendi, toote või seadme tegelik mõõde. Naturaalmõõtme erinevus põhimõõtmest ei tohi ületada lubatavate hälvete piire e tolerantse. 11 6
..30 mm. Peamine tardkivim Eestis. Kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. Omadused: 1. suur survetugevus (120...300 N/mm2) 2. väike tõmbetugevus 3. suur mahumass 4. väike veeimavus (alla 1% graniidi mahust) 5. suur külmakindlus 6. suur soojajuhtivus 7. suur kõvadus 8. suur kulumiskindlus 9. hästi poleeritav 10. väga dekoratiivne Peamised ehitusmaterjalid graniidist: 1. killustik 2. silutuskivid 3. äärekivid 4. välistrepi-astmed 5. plaadid põrandateks, seinte vooderduseks 6. skulptursed detailid 15. Settekivimid Tekkinud mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kasmurenemise kohale vüi kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Vesi lihvib terad siledaks ja sorteerib neid jämeduse järgi. Paljud settekivimid on kihilise ehitusega, mis on tingitud sadestumise ebaühtlaselt
5.10. Korrapärased kivimaterjalid ............. 68 6. Keraamilised materjalid ............. 73 6.1. Üldmõisteid ............. 73 6.2. Keraamika toormaterjal – savi ............. 74 6.3. Keraamiliste materjalide valmistamine ............. 74 6.4. Savitellised ............. 76 6.5. Keraamilised katusekivid ............. 80 6.6. Keraamilised plaadid ............. 81 6.7 Keramsiit ............. 84 6.8. Keraamilised torud ............. 85 6.9. Ahjupotid ............. 85 6.10. Sanitaartehniline keraamika ............. 86 7. Mineraalsed sideained ............. 88 7.1. Üldmõisteid ............. 89 7.2
· Lõhed (praod) puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on radiaalsed, siselõhed võivad olla säsi- (radiaalsed) või ringlõhed. · Välislõhed on kõige levinuim lõhede tüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal lõheneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal. · Siselõhed on harvem esinevad ja nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel (ringlõhed) või märja puidu külmumisel. Arvatakse, et need võivad tekkida ka puu langetamisel. Siselõhed rikuvad puidu terviklikkust ja alandavad kvaliteeti. · Oksad. Kõik oksad arenevad ja kasvavad välja puu säsist. Kasvaval oksaharul moodustuvad iseseisvad aastarõngad, mis ühinevad puutüve vastavate aastarõngastega. Puu vananedes alumised oksaharud kuivavad, varisevad ja nende
välimust või raskendavad töötlemist. Ehituspuidu vead tulenevad saagimisvigadest(mõõtehälve, ebatäpsed töövahendid), kuivamisest(kaardumine, pragunemine) ja puitmaterjali enda vigadest. 2)Lõhed(praod)-jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on radiaalsed, siselõhed võivad olla säsi-(radiaalsed) või ringlõhed. Välislõhed on levinuim lõhede tüüp, tekivad ebaühtlasel kuivamisel, siselõhed tekivad märja puidu külmumisel. 3)Oksad-kõik oksad arenevad ja kasvavad välja puu säsist. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad puitu. 4)Mädanemine-puidu riknemine temas arenevate seente mõjul. Seened toituvad mõnest puidu osast (tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne), sellega kahjustavad seened puitu. Seente arenguks on vaja puidu niiskust üle 18%, seetõttu kuivas puidus seened ei arene. Sobivaim temperatuur seenete arenguks on 20-35 kraadi
Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel. Kasutatakse sisevooderdamiseks, aluspõrandate jne ehitamiseks. PUITKIUDPLAADID Valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud-ligniinid. Jagunevad: isoleerplaadid, katteplaadid ja jäigad plaadid. VINEER Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed, nn spoonid, kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone-3..11 lehte, paksusega 1,4-3,2mm. Iga järgmine kiud on eelmisega risti. Spoonid valmistatakse ringkoorimisega puupakkudest, mida on eelnevalt leotatud ja aurutatud. Ehituses kasutatakse liimitud, lamineeritud ja dekoratiivvineeri. Spoonid ühendatakse fenoolformaldehüüd - vaikudega kuumalt pressimisel. Vineeri paksus on 4-30mm.
peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa. Otstarbe järgi jagunevad mördid järgmistesse põhirühmadesse: müürimördid, krohvimördid ja plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks.
AEROC Element seina fikseerimiseks olemasoleva seinaga kasuta alumiiniumvarrast, mis löö seina 45° nurga all. Ehituskaar 4/81 57 Kanna liim plaadirea pealispinnale. Sae vaheseina plaat pooleks. Teist rida alusta pooliku plaadiga ja rihi loodi abil paika. Jätka ladumist täisplaatidega. Ukseava ülaserva tee plaatide toetamiseks laudraam. Puhasta liimitav seina pind lahtisest tolmust. Kanna liim raami kõrval olevale seinaosale. Sae vajaliku mõõduga plaadid ja moodusta nendest ukse kohale sillus. Rihi plaadid hoolikalt paika. Jäta sein kuivama. Puitraam eemalda enne ukse paigaldust. Viimase rea plaadid sae 2-3 cm madalamad, et lae ja seina vahele tekiks elastne vuuk. Paigalda viimane plokirida ja fikseeri sein kiiludega lae ja plokkide vahel. Täida lae ja seina vaheline pilu montaazivahuga. Jäta vaht kuivama ja seejärel lõika noaga ülearune osa ära. Ehituskaar 4/81 58 Paranda plaatide äralöögid ja muljumised AEROCi parandusseguga.
tulekindlad materjalid, taluvad temperatuuri >15800C (samott); raskeltsulavad, taluvad temperatuuri 1350 ... 15800C (ahjutellis); kergelt sulavad materjalid taluvad temperatuuri <13500C (harilik savitellis). 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Sageli on need plaadid lamineeritud. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki. Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse sisemiseks vooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks. Sulundatult kasutatakse neid näiteks põrandate aluskihiks. Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed nn. spoonid kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3..
EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtlite liigid ja omadused. On kahte li
1.4 Korkkatted ..............................................................................................29 2.1.5 Kumm.....................................................................................................30 2.1.6 Looduslikud kivipõrandad.......................................................................31 Graniit..............................................................................................................32 2.1.7 Keraamilised plaadid...............................................................................32 2.1.8 Mosaiikbetoonplaadid .............................................................................33 2.1.9 PUR töötlusega plastikkatted...................................................................33 2.1.10 PUR –töötluseta (ilma tugevduskihita) ühekihilised plastikkatted...........35 2.1.11 Kilepinnalised PVC katted ...........................................................
välimust või raskendavad töötlemist. Ehituspuidu vead tulenevad saagimisvigadest, kuivamisest ja puitmaterjali enda vigadest. Lõhed (praod) puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on kõige levinuim lõhede tüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal lõheneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal. Siselõhed on harvem esinevad ja nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel (ringlõhed) või märja puidu külmumisel. Siselõhed rikuvad puidu terviklikkust ja alandavad kvaliteeti. Oksad. Puu vananedes alumised oksaharud kuivavad, varisevad ja nende poolt tekitatud tüvearmid kasvavad elusate puidukihtidega üle, moodustades nn. umboksi. Lahtiseletatult tekib tüvele okste murdekohal haav. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse:
• tõmme pikikudu • paine • nihe pikikiudu 5. Puidu vead- lõhed, oksad, kasvuvead Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. -Lõhed (praod) puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on kõige levinuim lõhede tüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Siselõhed on harvem esinevad ja nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel või märja puidu külmumisel. Arvatakse, et need võivad tekkida ka puu langetamisel. Siselõhed rikuvad puidu terviklikkust ja alandavad kvaliteeti. -Oksad. Kõik oksad arenevad ja kasvavad välja puu säsist. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse: • terve oks-kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem • surnud oks- võib olla puidus kinni
muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks konstruktsioonide muutmine ilusamaks Kõik viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid-. See võib olla värviline või värvitu. Värvaine kantakse pinnale vedelas olekus.Värvmaterjal kuivab ja kivistub. Nii tekitab see viimistluskihi kleepmaterjalid- rullmaterjal, mis kleebitakse viimistletavale pinnale. Näiteks tapeet vooderdusmaterjalid-plaatmaterjal. Need on kas jäigad või pooljäigad plaadid. Viimistletavale pinnale kinnitatakse need: liimi, mördi või kruvide abil Viimistlusmaterjalide kirjeldus Liime kasutatakse ehitustel sideainena värvides ja pahtelsegudes, õhukeste kleepmaterjalide pinnale liimimiseks, tahkete materjalide kokku liimimiseks Pigmendid on peened värvilised pulbrid. Nendega antakse värvisegudele vajalik värvus Lakiks nimetatakse viimistlusmaterjali, mis koosneb mingist kihitekitajast ja lahustajast Lubivärv koosneb lubjast, veest ja toonivast
annaabi.ee 
