Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vannitoa plaatimine kokkuvõte (0)

1 Hindamata
Punktid
Plaatimine
Sein:
Tööd tehes kasutatakse Kiilto Fibergum hüdroisolatsioonimastiksit.
Esmalt valmistatakse sein ette. Seejärel krunditakse seinad Kiilto Fibergum Primeriga. Kui on tegemist kipsplaadiga ei ole kruntimine vajalik.
Peale krundi kuivamist kantakse hüdroisolatsioonimastiks nurkadesse, vuukidesse, läbiviikudesse ja teistesse erinevate materjalide liitekohtadesse ning pannakse peale Kiilto nurgatugevdus lint . Läbiviikudesse ning kanalisatsioonitorudele on olemas 55mm ja 110mm kanga tükid, kui on suurus erinev tuleb see ise välja lõigata.
Kui on tugevduslindid paigaldatud kantakse tervele seinale üks kiht hüdroisolatsioonimastiksit, mis kuivab normaaltingimustes umbes 2 tundi. Kui pind on kuivanud kantakse seinale teine kiht Fibergum-i.
Põrand:
Esmalt eemaldatakse põrandalt tolm tolmuimejaga.
Seejärel krunditakse põrand Start Primeriga segatuna veega 1:4.
Põrandapinda kruntides võib kasutada rulli, valades väike kogus krunti põranda pinnale ning sealt seda laiali ajades.
Kui on soovitud vannituppa põrandakütet tuleks see peale kruntimist kinnitada põrandale. Järgmiseks pannakse põrndale Kiilto Kestonit Termo tasandussegu (Tsemendialusel, fiiberkiude ning elastsust ja nakkuvust parandavaid lisaaineid sisaldav tasandussegu põrandatele, kuhu paigaldatakse kas elektriline või vee põrandaküte . Sobib ka ebastabiilsetele aluspindadele. Kihi paksus: 3-50 mm. Kulu: 1,6 kg/m²/mm.)
Sein:
Enne plaatimisega alustamist määra kindlaks plaadi jaotus, et vältida nurkadesse jäävaid kitsaid plaadiribasid.
Plaatimiseks kasutatakse Kiilto Profix plaatimissegu . Segu kantakse segukammi sileda küljega seinale. Seinaplaatide kinnitamisel kasutatakse tavaliselt 6-10mm hammastusega segukammi. Segu tuleb kanda vaid pinnale, mille jõuad plaatida umbes 15 minuti jooksul.
Plaadid vuugitakse Kiilto vuugitäidisega. Vuugitäidise valmistamisel tuleb alati kasutada ettenähtud vee kogust, et tagada vuukide ühtlane toon.
Vuukimist tuleb alustada seintest ning kanda vuugitäidet 45 kraadise nurga all vuukimislabidaga. Vuukimislabidat tuleb suruda tugevalt, et täita vuugid põhjani.
Peale 15-30 minutilist kuivamist võib üleliigse vuugitäidise plaatide pinnalt maha pesta. Pesemisel kasuta hästi kuivaks väänatud käsna, et vältida vuukide kirjuks jäämist või üleliigset eemaldamist. Peale pesemist puhastatakse pind puhta lapiga .
Põrand:
Esmalt lihvitakse ja puhastatakse kuiv põrandapind. Kõige parem on kasutada tolmuimejat tolmu eemaldamiseks.
Peale puhastamist põrand krunditakse Kiilto Fibergum Primer-iga vastavalt juhisele. Krunt kuivab sõltuvalt töötingimustest umbes 2 tunniga.
Hüdroisolatsiooni töid saab kiirendada lõigates enne nurgad valmis või kasutades valmis nurgatugevdusi. Põranda ja seina ühenduskohta paigaldatakse Kiilto nurgatugevduslint.
Kindlasti tuleb paigata ka juhtlati eemaldamisest tekkinud kruviauke!
Põrandatrapi tihendamisel kasutada iseliimuvat Kiilto trapitugevdustükki. Murra tükk keskelt pooleks ja aseta trapi peale, eemalda kaitsepaber ning hõõru kinni. Sama moodi ka teise poolega.
Vastavalt trapitootja juhtisele lõika trapiava kohale auk ning suru kinnitusvõru ettevaatlikult oma kohale. Hõõru mõlema kanga otsa alla hüdroisolatsioonimastiksit ning hõõru kinni. Tugevdustüki kahele küljele paigaldatakse tugevduslindid, mis peab jääma vähemalt 30mm trapitugevdus tüki peale. Kanna Fibergum-i kogu trapitugevdus tüki peale, aga jälgi, et ei jääks liiga paks kiht.
Kanna hüdroisolatsioonimastiks kogu põrandale ja lase kuivada vähemalt 2 tundi.
Pingutusvõru ning trapiava vaheline vuuk täida Masa liimimassiga.
Kanna rulliga teine kiht Fibergum-i põrandale ning ülestõstetele ja lase kuivada vähemalt 6 tundi enne plaatimist. Kuivamist ei tohi kiirendada lisakütte abil. Kuivamise kiirendamiseks tuleks ventileerida ruumi effektiivselt . Põranda kulunorm on 1kg/m², mis tähendab 0,5mm paksust kuivanud kihti.
Enne plaatimist planeeri plaatimine. Võib kasutada näiteks nelinurkset trapikaant.
Kanna pinnale sobiv kiht plaadisegu . Nelinurkne trapikaas kinnitatakse plaadiseguga.
Suru plaadid värskele segule ning nihuta veidi külgsuunas, et tagada ühtlane kinnituspind.
Peale plaatimist lase plaadisegul kuivada sõltuvalt segust 1-3 ööpäeva.
Sobita seinaplaatide rida oma kohale. Plaadid võib kinnitada ka ükshaaval, kammides plaadisegu plaadi tagusele.
Peale seinte alumise plaadirea vuukimist vuugitakse samal viisil ka põrand. Põrandapinnad vuugid tuleb jätta võimalikult tasa põrandapinnaga, et oleks lihtsam neid puhtana hoida.
Vuuke tuleb esimese ööpäeva jooksul 1-3 korda niisutada veega.
Nurkade tihendamiseks kasutatakse Kiilto Sanitaarsilikooni. Korraliku tulemuse saavutamiseks tuleks kasutada silikoonipüstolit ja maalriteipi. Maalriteip kinnitatakse mõlema vuugi äärele ning pannakse sobiv kogus silikooni. Silu pind näiteks seebivees niisutatud sõrmega ja seejärel eemalda maalriteip koheselt.
Peale vuukimist võib dušširuumi kasutusse võtta ööpäeva möödudes . Kui ruumis on põrandaküte võib selle aste astmelt sisse lülitada nädala möödudes.
Vannitoa plaatimine kokkuvõte #1 Vannitoa plaatimine kokkuvõte #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Tööd tehes kasutatakse Kiilto Fibergum hüdroisolatsioonimastiksit.
Esmalt valmistatakse sein ette. Seejärel krunditakse seinad Kiilto Fibergum Primeriga. Kui on tegemist kipsplaadiga ei ole kruntimine vajalik.
Peale krundi kuivamist kantakse hüdroisolatsioonimastiks nurkadesse, vuukidesse, läbiviikudesse ja teistesse erinevate materjalide liitekohtadesse ning pannakse peale Kiilto nurgatugevdus lint. Läbiviikudesse ning kanalisatsioonitorudele on olemas 55mm ja 110mm kanga tükid, kui on suurus erinev tuleb see ise välja lõigata.
Kui on tugevduslindid paigaldatud kantakse tervele seinale üks kiht hüdroisolatsioonimastiksit, mis kuivab normaaltingimustes umbes 2 tundi. Kui pind on kuivanud kantakse seinale teine kiht Fibergum-i.

Sarnased õppematerjalid

Hüdroisolatsiooni materjallid
6
doc

Hüdroisolatsiooni materjallid

FIBERGUMF Kiudtugevdusega hüdroisolatsioonimastiks KASUTAMIS Kiudtugevdatud, vesialusel hüdroisolatsioonimastiks vannitoa, sauna-, OBJEKTID pesuruumide ja teiste niiskete ruumide seina- ja põrandapindade veeisolatsiooniks enne plaatide paigaldamist. Ei soovitata pidevalt vee all olevatele pindadele (näit. basseinid) ning ruumidesse, kus temperatuur ületab 60°C (näiteks lavaruumi seinad). ALUSPIND Betoon, tellispind, tsemendibaasiline pahtel ning niiskesse ruumi sobivad ehitusplaadid. Aluspind peab olema kuiv, imamisvõimeline, tolmuvaba ja sile. Kõik veetõkke naket halvendavad materjalid tuleb eemaldada

Hüdroisolatsiooni tööd
Sauna hüdroisolatsioon
5
odt

Sauna hüdroisolatsioon

Tallinna Ehituskool Hüdroisolatsioon saunas Elvis Aas Õr 26 Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Kõik algab planeerimisest 3. Kalded korda 4. Põrandaküte ei ole pelgalt mugavus 5. Märjad ja kuivad tsoonid 6. Esmalt seinad 7. Põranda tegemisel ole hoolas 8. Puhtus on pool elu 9. Testitud ja turvaline Saunaruumid veekindlaks Saunu, vannitube, dushiruume jt. märgi ruume planeerides tuleb tagada konstruktsioonide veekindlus. Pinda ei saa vettpidavaks keraamiliste plaatide paigaldamisega, kuna plaadisegu ning vuukide täitmiseks kasutatav tsementalusel vuugitäidis on poorne ja loob veele ja niiskusele suurepärase tee aluspinda tungimiseks. Niiskuskahjustuste, hallituse ja bakterite tekkimise vältimiseks tuleb plaatide alla alati paigaldada hüdroisolatsioon. Kõik algab planeerimisest Kui sau

Üldehitus
Plaatimine
7
odt

Plaatimine.

Pinnad tehakse niiskustõkkega üle(mira 4120 sealer), seinte liitekohad, seinte ja põranda liitekohad tuleb muuta vettpidavaks kangaga (mira safe coat)veetõkke abil, mis käib kanga peale ja alla. Märjas tsoonis kantakse seinale veetõkke (mira 4400multicoat) ja niisketes tsoonides niiskustõke (mira 4120 sealer) Põrandale kantakse esimene kiht (mira 4400multicoat) ja sinna peale (mira safe coat), teine kinh (mira 4400 multicoat) läheb kanga peale. 25. Põrantate plaatimine Põrand jagatakse neljaks osaks, plaatimist alustatakse olemasoleva trappi juurest. 26. Seinte plaatimine Seina plaatimisel tuleb sein teha pooleks. Seina plaatimist alustatakse teisest reast. Seinale esimese plaadi vuugi kohaga tasa, lüüakse sirge hõõveldatud laud, et teise rea plaadid saaksid toetuda. Plaatimist alustatakse keskelt. Kui plaadid ei mahu ära ja jäävad mõlemate

Ehitusviimistlus
Plaatimine
5
docx

Plaatimine

TALLINNA EHITUSKOOL EHITUSVIIMISTLUS Riina Saar PLAATIMINE Referaat Juhendaja: Meeta Heinaste Tallinn 2010 PINNA ETTEVALMISTUS Enne plaatimist on vajalik pind ette valmistada. Puhastada tolmust, rasvast, vahast jne. Kontrollida sirge latiga pinda ja kõrvaldada ebatasasused. Cyprocile plaatimisel kontrollida kinnitust karkassile. Vajaduse korral katta pind niiskustõkkega, kui plaaditakse värvitud

Plaatimine
Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused
82
odt

Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused.

Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtl

Ehitus
E-kursuse-Eripuhastustööd-materjalid
168
pdf

E-kursuse „Eripuhastustööd“ materjalid

Järvamaa Kutsehariduskeskus E-kursuse „Eripuhastustööd“ materjalid Autor: Lia Padu Järvamaa KHK kutseõpetaja Õppematerjal valmis programmi VANKeR raames ja seda toetas Euroopa Liit. See töö on litsentsi all Creative Commons Attribution- Noncommercial-Share Alike 3.0 Unported License . Paide 2011 Sisukord Kursuse ainekava................................................................................................... 4 Kursuse tegevuskava ............................................................................................. 6 I. Ehitusjärgne puhastus............................................................................................. 8 1.1 Ehitusaegne ja –järgne puhastamine................................

Puhastusõpetus
Inseneri eksami vastused 2009
103
doc

Inseneri eksami vastused 2009

1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline ­ jõuhulknurk on kinnine vektortingimus ­ jõudude vektorsumma on 0 analüütiline ­ RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori

Ehitusmaterjalid
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

11.1.2 Gaasitarbimise analüüs 182 11.1.3 Vee tarbimise ja vee soojendamise energiatarbimise analüüs 182 11.2 Arvutuslik analüüs 185 11.2.1 Meetodid 185 11.2.2 Energiaarvutuste tulemused 190 12 Korteriomanike hinnangud ja strateegilised hoiakud: ankeetküsitluse kokkuvõte 202 12.1 Elamistingimused 202 12.2 Akende iseloomustus 203 12.3 Niiskuskahjustused 204 12.4 Sisekliimaprobleemid 204 12.5 Müraga ja päevavalgusega seotud probleemid 206 12

Ehitusfüüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun