Elmar Savisaar ei olnud Edgar Savisaare bioloogiline isa, kuid oli kindlasti juriidiline isa Edgar Savisaar sündis sellel ajal kui ema karistust kandis, see juhtus Harku vanglas, 13. mail aastal 1950 Harku vallas. 1950 aasta sügisel naasis Edgari ema koos lapsega Vastse-Kuustesse. 3 Karjääri algaastad Aastail 1980 1985 oli Savisaar Tallinna Linna Mererajooni Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees. Aastail 1985 1988 oli Savisaar Plaanikomitee osakonnajuhataja. Ta oli ka Eesti Õpilasmaleva komissar. NLKP liige. Ühtlasi töötas ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõuna, 1982. aastast dotsendina. Suuremat ühiskondliku tuntust tõid talle ETV saadetes osalemised, kuhu kutsus teda Siim Kallas. Perestroika algusaastatel hakkas avaldama Savisaar publitsistlikke kirjutisi ühiskonna reformimise vajadusest. 1987 aasta sügisel ilmus ajalehes IME projekt, mille nelja allakirjutajate hulgas oli ka Savisaar
Riin. Teisest abielust Liis Savisaarega on Edgar Savisaarel tütar Maria ning poeg Edgar.Alates 19. oktoobrist 1996 on ta abielus Vilja Savisaarega (varasem nimi Laanaru). Neil on tütar Rosina. 15. detsembril 2009 teatasid Savisaared, et on otsustanud oma abielu lahutada. Edgar Savisaar lõpetas 1968 Tartu Kaugõppekeskkooli ja 1973 Tartu ülikooli ajaloolasena. 1989. valiti Savisaar NSV Liidu rahvasaadikuks. 1989 sai ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Aastatel 20012004 oli Savisaar esimest korda Tallinna linnapea.2003. aastal oli Savisaarel müokardi infarkt, mille järel ta aktiivsest poliitikast mõneks ajaks taandus.Aastal 2005 ilmus Savisaarelt mahukas raamat "Peaminister", mis käsitleb tema peaministriperioodi. 3 Vanemad ja sünd Edgar Savisaare vanemad olid Elmar Savisaar ja Maria Savisaar
* 1973 lpetas Tartu Riikliku likooli ajaloolasena * 1980 sai ta Lembit Valdi juhendamisel filosoofiakandidaadiks vitekirjaga "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" Ametikohad * 19801985 Tallinna Linna Mererajooni RSN Titevkomitee plaanikomisjoni esimees * 1982 Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri ppejud, samast aastast ka Eesti NSV TA filosoofia kateedri dotsent * 1988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja * 19881989 Juhtimisssteemide Projekteerimis- ja Konstrueerimisbroo "Mainor" teadusdirektor * 19891990 Eesti NSV Ministrite Nukogu esimehe asetitja, Plaanikomitee esimees * 1990 Eesti NSV majandusminister * 19901992 peaminister * 19922001 VII, VIII ja IX Riigikogu liige * 19921995 Riigikogu aseesimees * 12. aprill 1995 10. oktoober 1995 siseminister * 1996 - 1999 Tallinna Linnavolikogu esimees * 20012004 Tallinna linnapea * mrts 13
juhtimisel. Ma usun, et mõne aja pärast ja võib-olla kiiremini kui arvatagi osatakse on Keskerakond jälle valitsuses ning sellest ei jää kõrvale ka erakonna esimees." Savisaare Ametikohad:19731976 Ahja Keskkooli õpetaja, 19761977 Eesti Õpilasmaleva komandöri asetäitja, 19801985 Tallinna Linna Mererajooni RSN Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees, 1982 Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõud ja dotsent, 19851988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja, 19881989 juhtimissüsteemide Projekteerimis- ja Konstrueerimisbüroo "Mainor" teadusdirektor, 19891990 Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja, Plaanikomitee esimees, 1990 Eesti NSV majandusminister, 19901992 Eesti Vabariigi peaminister , 19922001 VII, VIII ja IX Riigikogu liige, 19921995 Riigikogu aseesimees, 12. aprill 10. oktoober 1995 siseminister, 19961999 Tallinna Linnavolikogu esimees, 20012004 Tallinna linnapea, märts 13
" Sõjajärgsetel aastatel leidus Eesti kroone päris paljudes kodudes. Lapsed mängisid hõbedaste müntidega, kollektsionääride kogudes võis näha mitmesuguseid sedeleid. 7 3. UUS ESIMEES JA LÄBIRÄÄKIMISED 1988. aastal 8. septembril võttis valitsus vastu revolutsioonilise otsuse vabastati Valeri Paulman Plaanikomitee esimehe ametikohalt. Uueks Plaanikomitee esimeheks nimetati senine Majanduse Instituudi direktor Rein Otsason. Muidugi jätkas ta Majanduse Institutsiooni teaduskollektiivi juhina. Rein Otsason mõtles olukorrast, kuida saavutada nii, et Eesti oleks oma eelarvete täielik peremees: ,,Et keegi meile enam ette ei kirjuta, kas ehitame haigla, tõstame arstide palka, suurendame haiglas viibivate haigete söögiraha või teeme muud." Tõsine lahinguväli toimus 21.-23. septembril Riias Eesti, Läti, Leedu vabariiklikku
Hariduskäik: 1966 lõpetas 8. klassi Vastse-Kuuste Koolis 19661968 õppis Tartu 7. Keskkoolis 1969 lõpetas Tartu Kaugõppekeskkooli 1973 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena 1980 sai ta Lembit Valdi juhendamisel filosoofiakandidaadiks väitekirjaga "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" Ametialane tegevus ENSV ajal: 1989. aastal valiti Savisaar Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadikuks. 1989 sai ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Aasta hiljem nimetati tema ametikoht ümber Eesti NSV majandusministri ametikohaks. 1990 koopteeriti ta, lähtudes ametikohast, EKP Keskkomitee liikmeks, kuid Savisaar loobus. 1990. aastal valiti Savisaar Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu saadikuks. Ametialane tegevus peale iseseisvumist: 19901992 Eesti Vabariigi peaminister 19922001 VII, VIII ja IX Riigikogu liige 19921995 Riigikogu aseesimees 12. aprill 10
1.3 Karjääri algaastad Edgar Savisaar lõpetas 1968.aastal Tartu Kaugõppekeskkooli ja 1973. aastal Tartu ülikooli ajaloolasena. 1980. aastal kirjutatud kandidaaditöö teemal "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" oli üks esimesi globaalprobleemide alaseid töid NSV Liidus Aastast 1982. dotsent. Savisaar oli 1980-1985 a. Tallinna Linna Mererajooni Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees. Aastail 1985 - 1988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja. Ta oli ka Eesti Õpilasmaleva komissar. NLKP liige. Ühtlasi töötas ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõuna. Aastatel 1988-1989 oli ta konsultatsioonifirma Mainor teadusdirektor. Teiste raamatute seas kirjutas ta Lembit Valdiga kahasse raamatu "Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid" ning koostas tõlkeraamatu "Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis" (1986). Laiemat ühiskondliku tuntust tõid talle osalemised ETV saadetes, kuhu teda kutsus
KÄSUMAJANDUS Valitsus otsustab, mida, kuidas ja kellele toota. Valitsuse otsused tagavad ,,õige" väljundi keskne plaanimine suunab ressursid sinna, kus on suurim vajadus. Eesmärk: ei tohi olla tööta töölist parem istugu töö juures või tootku mitte kellelegi vajalikke asju. Häid külgi: praktiliselt kõigil on olemas töö ja kodu. Eestis kui Nõukogude Liidu osas kuni 1989 (50 aastat). ka ehitusprojektid allutatud Plaanikomitee otsustele, mis suunas ressursse viisaastaku plaanide alusel. Probleemide tekkimine vältimatu ka ehituses: pole konkurentsi, võistupakkumist, olulist riski tööst ilma jääda; paljud endised käsumajanduslikud riigid on võtnud suuna turumajanduse poole. 2 3.02.2014 SEGAMAJANDUS
TURUL TOIMIVAD SEADUSPÄRASUSED -konkurents -turg määrab hinna -toote kvaliteedi muutumine -tehnoloogia uuenemine -ökonoomne tootmine PLAAANIMAJANDUS -ettevõtted ei pinguta-konkurents puudubpankrot -riik otsustabkuidas, mida, kus, kui palju toota (hinna määrab riik) -tekivad monopolid( -kauba kvaliteet ei parane -plaanid teevad plaanikomitee -kaupade puudus (defitsiit) TURUTÕRGETE KÕRVALDAMINE 1.riik võib reguleerida teatud kaupade hinda, kvaliteeti, hulka 2.riik võib ise tegeleda tootmisega 3.riik võib teha rahaülekandeid, väljamakseid, vastavalt sotsiaalsetele vajadustele 4.riik võib mõjutada majanduslikku käitumist (maksudega) ÜHISHÜVED. Kes, kuidas kasutab? -selle tarbimise eest ei saa küsida tasu ning iga edasise tarbija lisandumine ei muuda midagi. (valgusfoorid) RIIGIEELARVE KOOSTAMINE(valitsus koostab) .
1973 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena 1980 sai ta Lembit Valdi juhendamisel filosoofiakandidaadiks väitekirjaga "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" Ametikäik: 19801985 Tallinna Linna Mererajooni TSN Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees 14 1982 Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõud, samast aastast ka Eesti NSV TA filosoofia kateedri dotsent 1988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja 19881989 Mainori teadusdirektor 19891990 Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja, Plaanikomitee esimees 1990 Eesti NSV majandusminister 19901992 peaminister 19921995 Riigikogu liige 19921995 Riigikogu aseesimees 1995 1995 siseminister 20012004 Tallinna linnapea märts 13. aprill 2005 Tallinna Linnavolikogu esimees 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister 5. aprillist 2007 Tallinna linnapea Tunnustused:
sekretäriks sai Karl Säre. 4. Majandus (tööstus, põllumajandus) okupatsioonide ajal Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamisega: natsionaliseeriti nii tööstus- ja transpordi ettevõtted, kui ka kaubandusfirmad ja rahaasutused. Erakätesse jäid vaid väikesed kaubandus- ja tööstusettevõtted. Majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele. Käsumajanduse teostamiseks viidi sisse majandusplaanide koostamine, millega tegeles vastloodud Riiklik Plaanikomitee. Algas tööstuse forsseeritud arendamine teiste majandusharude arvel. Agraarreformi käigus loodi riiklik maafond, kuhu arvestati kirikult, kohalikelt omavalitsustelt ja Eestist lahkunud isikutelt konfiskeeritud valdused, samuti suurtaludest tehtud äralõiked. Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30ha. Uusmaasaajate jagatud juurdelõigete tulemusena tekkis hulk ebarentaableid väikemajandeid ning teravnesid sotsiaalsed vastuolud.
vara konfiskeerimisega." Ajavahemikus 1932. aasta septembrist kuni 1933. aasta veebruarini mõisteti selle seaduse alusel kohut 56 645 inimese üle ja neist 2110 mõisteti surma. Kollektiviseerimise tähtsaimaks ülesandeks oli vahendite hankimine majanduse industrialiseerimiseks. Tööstuse arendamine toimus NL-is viie aasta plaanide kaupa. Sel eesmärgil loodi Moskvas uus ametiasutus Gosplan (riiklik 3 plaanikomitee), kus oli tegev tohutu ametnike armee, kelle ülesandeks oli töötada välja majandusnäitajad iga ettevõtte jaoks; need näitajad tuli viie aasta jooksul saavutada. Karistused plaani mittetäitmise korral olid karmid, kaasaarvatud surmanuhtlus. Plaani täitmise nimel pidid töölised tegema ületunde ja neil oli keelatud elukutse vahetamine. Järelikult võib öelda, et 1930. aastate alguses taastati Nõukogude Liidus tegelikult pärisorjus. Kõige raskemaks kuriteoks aga kuulutati
Plaan kui normide kogum ja propagandavahend Käsumajandus Volitaja ja volitatu probleem (principal-agent-problem) Renditulu taotlev käitumine (rent-seeking) NSV Liidus oli majanduse juhtimise keskseks organiks valitsus (ministrite nõukogu) Valitsemisasutuste tüübid Üleliidulised (NSVL ainupädevus) Liidulis-vabariiklikud (ühispädevus) Vabariiklikud (liiduvabariigi pädevus) Riiklik Plaanikomisjon / Riiklik Plaanikomitee Liidulis-vabariikliku alluvusega 1940-65 ENSV Riiklik Plaanikomisjon 1965-89 ENSV Riiklik Plaanikomitee Rahvamajandusplaanide väljatöötamine ja kontroll Tähtsamad majanduslikud ministeeriumid Rahandusministeerium Kaubandusministeerium Kommunaalmajandusministeerium Põllumajandusministeerium (kandis erinevaid nimekujusid) Ehitusministeerium (erinevad nimekujud) Sideministeerium 1955-1991
Monnet´i plaan oli abinõu Prants sõjajärgsest kriisist väljatulekuks. Esimene Monnet´i plaan: 1945-47: 1945 algus: Prantsuse Valitsus natsionaliseeris mõned olulisemad tootmisharude suurettevõtted sh Renault´ kontserni, kokku umbes 1/5 kogu tootmisvõimsusest /enamus rasketööstuses ja kogu sõjatööstuse, kaevand-d. 1945 dets Monnet es plaan pres de Gaulle`ile Plan de Modernisation et d`Èquipement. 1946 jaan moodust plaanikomitee , tööle pandi mitmete tööstuhar moderniseer komisj. 1947 Prantsuse valitsuskabinet võttis vastu esimese riikliku plaani, mis teg hädaabinõu Pr sõjajärgsest kriisiseisundist ülesaamiseks. Plaani sünnitaja poliitiline kultuur, mis rajatud autoritaars tavadele ja konsensusele : plaan sõltus eeldusest, et prants-l on avatud juurdepääs Saksamaa toormele ja turule. Prantsusmaa oli esim Lääne-E riik (ka Tsehhosl),
60-tel aastatel hakkab tulema uus rahvuskommunistide põlvkond, 70-te lõpus taas võimuvõitlus ja venestuspoliitika uus laine internatsionalismi ja nõukogude rahvusluse sildi all. Kakskeelsuse propageerimine, mis sisuliselt tähendas vene keele pealesurumist. 1980 ENSV 40. aastapäeva pidulik aktus peeti vaid venekeelsete kõnedega! III Majanduselu ENSV ühtse tsentraliseeritud majandussüstemi osa, juhiti Moskvast Liiduliste ministeeriumide ja Plaanikomitee kaudu, ENSV ministeeriumidel põhiliselt vahendajaroll tootmisplaanide määramisel ja kinnitamisel. Eraomand puudus(mitte segi ajada isikliku omandiga) Varad kas riiklikus ehk ,,üldrahvalikus" omandis või mingis kollektiiv-kooperatiivses omandis. Oluline sisuline vahe neil tegelikult puudub TÖÖSTUS Nõuk. süsteemis üks arenenumaid ja paljusektoriline- arvestatav tarbekauba ja toiduainete tootmine. Rõhuasetus siiski energeetikakompleksil ja
võimuorganid. Tegelikult kiitsid nad heaks vaid Moskva korraldused. Täidesaatev võim kuulus rahvakomissaride nõukogule. Omavalitsuste süsteemis asendati linna-ja vallavalitsused kohalike täitevkomiteedega, mille liikmed määrasid parteijuhid. o Loodi rahvakohtud, politsei asendati Miilitsaga, rahvuslikud sõjaväed reorganiseeriti Punaarmee territoriaalseteks laskurkorpusteks. o Majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele, majandusplaane koostas Riiklik Plaanikomitee. o Organiseeriti esimesed sovhoosid, tehti ettevalmistusi kolhooside rajamiseks. o Rahareformi ning hindade järsu tõusu tagajärjel langes rahva elatustase, tuli palju muulasi, kes tekitasid toiduainete ja tarbeesemete defitsiidi. o Kultuurirevolutsiooni raames täiendati kooliprogramme mitmete õppeainetega(marksism, leninism jne.) Kogu kultuurielu allutati rangele tsensuurile. Algas ka varasemate kultuuriväärtuste hävitamine. o Repressioonid ja vastupanuliikumine o Kuni 1940
Ega siis tollal polnud lihtne Lenini ordeniga autasustatud kuulsat tootmisjuhti ignoreerida ja tema juhitava kolhoosi maadele meile mittevajalik TJ ehitada. Ilmselge, et pärast seda oleks meie fosforiidivarud käiku läinud, sest väetiste ja fosfori tootmiseks vajalik võimsus oli olemas. Eks sellega kaasnevat invasiooni ja muid ohte taipasid ka meie teadlased ja ühiste jõupingutuste tulemusel suudeti see ära hoida. Ajaloost veel niipalju, et ENSV Plaanikomitee initsiatiivil veel 1989.a.vastuvõetud Eesti energeetika arengukavva võeti sisse punkt, milles nähti ette, et aastatel 2010-2015 võetakse Eestis kasutusele tuumaenergia. Aga esimesi samme selles osas on üritatud astuda, kui pidada silmas Eesti Energia üritusi osaleda Leedus, Ignalina projektis. Lisaks sellele, et tegemist on end diskrediteerinud partneriga, kes vähendas Eesti osalust projektis 20%-le oleks kaasnenud ka
Poliitbüroo liikmekandidaat 1961-1983. Teine tuntuks saanud korruptant, väidetavalt lõpetas enesetapuga. - Lisaks veel ka Juri Andropov (1914-1984), kes 1962-1967 oli KK sekretär ja 1967-1982 KGB esimees. 1967 sai ta poliitbüroo liikmekandidaadiks ja 1973 täisliikmeks. Andrei Gromõko (1909-1989): välisminister 1957-1985. Poliitbüroo liige 1973-1988. Andrei Gretsko (1903-1976): kaitseminister 1967-1976. Poliitbüroo liige 1973-1976. Nikolai Baibakov (1911-2008): Riikliku Plaanikomitee esimees 1955-1957 ja 1965-1985. Vassili Garbuzov (1911-1985): rahandusminister 1960-1985. Fjodor Kulakov (1918-1978): KK sekretär 1965-1978. Poliitbüroo liige 1971-1978. Boriss Ponomarjov (1905-1995): KK sekretär 1961-1986. Poliitbüroo liikmekandidaat 1972-1986. Oli Suslovi sõber. Ivan Kapitonov (1915-2002): KK sekretär 1965-1986. Nagu eelnevatest nähtub, tagas Breznevi aeg eelkõige stabiilsuse riigi ja partei kõrgemale juhtkonnale.
Territoriaalseks laskurkorpuseks. Majandusreformid. Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamistega: natsionaliseeriti ni tööstus- ja transpordiettevõtted, kui ka kaubandusfirmad ja rahaasutused, samuti suuremad elumaja (ligi pool kogu elamispinnast). Erakätesse jäid vaid väikesed kaubandus- ja tööstusettevõtted. Majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele. Käsumajanduse teostamiseks viidi sisse majanduplaanide koostamine, millega tegeles vastloodud Riiklik Plaanikomitee. Algas tööstuse forsseeritud arendamine teiste majandusharude arvel ning Eesti võimalusi ja vajadusi eirate. Tootmistegevus laienedes tekkis vajadus tööjõu sissetoomiseks NSV Liidust. Agraarreformi käigus loodi riiklik maafond, kuhu arvati kirjalikult, kohalikelt omavalitsustelt ja Eestist lahkunud isikutelt konfiskeeritud valdused, samuti suurtaludest tehtud äralõiked. Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 hektarit. Uusmaasaajatele (senistele
sekkuksid. 12. Kultuurkapital Eesti riiklik fond, millest määratakse toetusi kultuuri- ja kunstitegelastele. Nõukogude aeg (1940/44-1990) 1. Riigivõim ja -valitsus konstitutsiooni järgi · Kõrgeim võim EKP (NLKP) I sekretär · Riigivõimuorgan ENSV ülemnõukogu ja selle presiidium, esimees oli formaalne riigipea (1940-1992) · Valitsusorgan ENSV Rahvakomissaride nõukogu 1940-46, pärast 1946 ministrite nõukogu (+ plaanikomitee) Kohtadel TSN TK-d (Töölissaadikute nõukogu Täitevkomitee) ja nende osakonnad. 2. Miilits, sõjakomissariaat. KGB. NKVD, siseministeerium · Eesti sõjavägi tuli ümber korraldada Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks, Balti sõjaväeringkond, sõjakomissariaadid · Mere-sõjajõud liideti Töölis-talupoegade mere-sõjalaevastikuga · Sõjaväelised õppeasutused reorganiseerida Punaarmee koolideks · Politsei asemele miilits ja riiklik autoinspektsioon
ettetellimiste järgi Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Jätkati tööd kaupluste tüpiseerimisel. Välja oli töötatud universaalne sortimendiga toidu- ja esmatarbe tööstuskaupade kaupluse kaks erinevat projekti (420 ruutmeetrit ja 320 ruutmeetri müügipinnaga). Sellised ABC tüüpi kauplused said "universamide" näidiseks, mis hiljem muutusid selvetoidukaupluste põhitüübiks vabariigis. Hulgikaubanduse reguleerimiseks loodi NSV Liidu Riikliku Plaanikomitee juurde 1958. Aastal Vabariikidevaheline tarbekaupade varustamise Peavalitsus, mille ülesandeks oli kaupade turufondide jaotamine liiduvabariikide vahel. 21 Vaatamata laopindade juurdeehitamisele ei jätkunud hulgibaasidel hoiupinda, eriti hooajalistel ja küllaldaselt saadaolevatest kaupadest vajaliku varu loomiseks ja hoiustamiseks. 1957. kuni 1959.aastani ehitati ja anti ekspluatatsiooni 1280
o Osaliselt väliskapitali kaasamiine Stalin sai võimule peale Lenini surma, kuigi Lenin polnud sellega nõus Stalini eesmärgid: maailmarevolutsioon, Punaarmee relvastamine, raskerelvastuse loomine viisaastakuplaanide abil Põllumajanduse kollektiviseerimine, kulakute likvideerimine o Talupojad pidid astuma kolhoosidesse o Riik pidi saama käima suurtootmise põllumajanduses (teravili) Viisaastakuplaan riikliku plaanikomitee plaan, mis määras majanduse ja ühiskonna arengu viieks aastaks Kulak inimene, kes oli kuulutatud rahvavaenlaseks, sest oli rikkam kui teised; algselt kutsuti nii iseseisvaid põllumehi, kellel olis suured talud ja kes kasutasid palgatööjõudu ja olid nõukogude võimu vastased Majanduses kadusid turusuhted, asendus käsumajandusega Rasketööstuse eelisarendamine teiste tööstusharude ja põllumajanduse arvelt
Varimajandus õigete tutvuste omamine ära elamiseks Ümberrahvastumispoliitika migrandid, dubleeritud haridussüsteem Ökoloogilise olukorra halvenemine looduse reostamine Sotsiaalne pessimism suurenev alkoholitarbimine ja enesetappude arv Majandus tervikuna: Omandivorm riiklik, eraomand kaotati, riigistati Juhtimine tsentraliseeritud, kõik plaanid ja käsud tulid Moskvast. Nende täitmisest tuli teada anda Moskvale Planeerimine ENSV Riiklik Plaanikomitee, majanduselu oli allutatud plaanidele Prioriteedid Rasketööstus (Virumaa põlevkivitööstus) toodeti elektrit ja gaasi, varustati Leningradi ja Pihkva oblastit Põllumajandus: Ühistamine ühistati maa hakati rajama kolhoose kollektiivne majapidamine. Sovhoos riiklik ettevõte. Esimene kolhoos 1947 Saaremaal "Uus elu" Kurnamine kolhoosidele pandi peale suured müüginormid, tööpäevad pikad, tasu olematu, mehhaniseeritust praktiliselt ei olnud
teeb keskvõim. Turumajanduse puhul kujunevad otsused mida, kuidas ja kelle jaoks toota kaupu ja teenuseid individuaalsete otsustuste põhjal. Neid individuaalseid otsustusi koordineerib turg. Käsumajanduse puhul ostja ja müüja vaid realiseerivad keskseid korraldusi, turumajanduse puhul leitakse vastus aga ostja ja müüja vahetu kokkuleppega. Kui käsumajanduse tingimustes ütleb mingisugune plaanikomitee, mida toota, siis turumajanduse tingimustes toodetakse seda, mille eest tarbijad on nõus piisavalt maksma, et katta kulutusi tootmiseks. Seda, kuidas toota, reguleerib 6 turumajanduses hinnamehhanism ning käsumajanduses valitsus või plaanikomitee. Turumajanduse tingimustes annab küsimusele, kellele toota, samuti vastuse turg ning toodetakse neid hüviseid, mis
keskvõim. Turumajanduse puhul kujunevad otsused mida, kuidas ja kelle jaoks toota kaupu ja teenuseid individuaalsete otsustuste põhjal. Neid individuaalseid otsustusi koordineerib turg. Käsumajanduse puhul ostja ja müüja vaid realiseerivad keskseid korraldusi, turumajanduse puhul leitakse vastus aga ostja ja müüja vahetu kokkuleppega. Kui käsumajanduse tingimustes ütleb mingisugune plaanikomitee mida toota, siis turumajanduse tingimustes toodetakse seda mille eest tarbijad on nõus piisavalt maksma, et katta kulutusi tootmiseks. Seda kuidas toota reguleerib turumajanduses hinnamehhanism ning käsumajanduses valitsus või plaanikomitee. Turumajanduse tingimustes annab küsimusele kellele toota samuti vastuse turg ning toodetakse neid hüviseid, mis rahuldavad nende vajadusi, kes on nõus selle eest maksma. ÜLESANDED: 1
investeeritud sellesse provintsi, kasvatamaks produktiivsust ja maa-ala; Sveitsi Nestle on siiani uputanud 50 miljonit RMB (6 miljonit dollarit) põllumajanduslikku tehnilisse abisse Yunnani kohvikasvatajatele ning olnud esirinnas ka kohaliku kõrgekvaliteedilise araabika kasvatamise alustamisel. Nestle tarnib suuri kohvikoguseid Yunnanist oma vabrikusse Guangdongis. 2002 ostis Nestle üles 3000 tonni raporteerib Hiina Majandusinformatsiooni Keskus, Riikliku Plaanikomitee alluv. Kauge teine Hainan tootis aastal 2000 ainult 419 tonni kohvi, mis moodustab 4% maa väljalaskest. Saared toodavad robustat, mis tüüpiline troopilise kliimaga saartele. Robusta maitse on tavaliselt vähem pehme kui araabikal. Kohvitooted Hoolimata impordist ja koduse toodangu laienemisest on mandri kohvi tarbimine inimese kohta eriti madal võrreldes teiste riikidega. USDA raport tsiteerib 2000. aasta ettekannet, mis hindab aastast röstitud kohvi tarbimist kogu Hiina kohta ainult
isiklikuks tarbimiseks ja kolhooside kollektiivne omand olid siis riigi omanduses ja käsutuses. Sisuliselt oli riigi käsutuses ka tollane kolhooside omand. Tulemuste saavutamise kindlustamiseks omistati plaanidele seaduse jõud. Sellega muudeti plaanimajandus samaaegselt ka käsumajanduseks, kus plaanide täitmine oli riiklik kohustus ja mittetäitmine karistatav. Plaane koostasid spetsiaalsed riigiorganid plaanikomiteed. Keskne plaanikomitee, samuti hindu määrav komitee olid Moskvas, Eesti plaanikomitee jaoks olid sealt lähtuvad plaanid ja hinnad käsuks. Kohalike plaanide osatähtsus oli väike. Kogu suur riik oli nagu suur ettevõte. Selle arenguplaane koostati viieteistkümneks aastaks, viieks aastaks ja aastaks. Inimeste vajadused kajastusid seal normatiivide alusel. Tihti ei vastanud plaanid tegelikele vajadustele ja võimalustele, olid täis vigu ega sobinud üksteisega. Siiski plaanid põhiliselt täideti
Viimane vastupanuvõitleja leedus 1986a. Nüüd läheb käest ära pärast teist õlut: Küüditamised: 1951 viimane sütemaatiline Jehoova tunnistajate vastu. . 1944-47 komparteide töölesaamiseks võeti vene ,,seltsimehi" ehk komparteis oli 1945a etnilisi vaid 961/2409, 1263/3592, 1127/3536. Kuid 1945-47 viiekordistus komparteide liikmeskond. 03.1950 EK(b)P KK VIII pleenumil väljendus Stalini paranoia, sest N. Kaortamm vahetati Johannes Käbini vastu. Gosplan riiklik plaanikomitee, mis andis ka Balti riikidele viisaastaku plaane. Eratalude asemele loodi kolhoosid, esimesed 1947a. Priboi ehk ,,Murdlaine" Moskva operatsioon, millega 25.03.1949 viidi läbi küüditamine kulakute, bandiitide, nationaiste vastu, kus Balti piironnast 30 000 peret pidi viidama ehk 95 000 inimest (21 000, 42 000, 32 000). Need viidi pigem Siberisse, kui töölaagritesse, ning paljud naasid. See lõpetas paljuski vastupanu ning sundis inimesed kolhoosidesse. Sellele
1948 toimus Haagis Euroopa Kongress, mille raames sooviti luua riigiülest institutsiooni, mis juhiks Euroopa poliitilise protsesse Euroopa Parlament. Kuna Suurbritannia soovis siiski suuremat suveräänsust, plaanist loobuti ning loodi väiksema tähtsuse ja võimuga Euroopa Nõukogu. 1949 loodi julgeoleku tagamiseks NATO. Schumanni plaan 1950 ettepanek söe- ja teraseühenduse loomiseks. Idee autoriks oli Jean Monnet, Prantsusmaa riikliku plaanikomitee esimees · ESTÜ Ülemameti president · peamine ideede generaator (nii ESTÜ kui Rooma lepingute taga): SaksaPrantsuse telg maj koostöö esmasus föderalism aluseks rahvusülesus sammsammuline areng Pleveni plaan 1952.a. Euroopa Kaitseühendus, mis kukkus läbi kuna Prantsusmaa ja Itaalia ei ratifitseerinud lepingut. Antud plaan ei läinud läbi, kuna 1. endiselt kartused Saksamaa taasrelvastumise ümber 2. Prantsusmaa kartis kaotada kontrolli 3
Nõukogude oht sundis vältima konflikte demokraatlike riikide vahel. Lõpuks kaasati Euroopa ühendamisprotsessi ka Saksamaa, mis tähendas tema poliitilist rehabiliteerimist teiste riikide poolt, kuid arvestati ka võimaliku ohuga, mida Saksamaa võis endast kujutada. 1949. a toimusid Saksamaal demokraatlikud valimised ja võimule tuli Konrad Adenaueri juhitud kristlike demokraatide valitsus. Süsi ja teras Prantsusmaa Riikliku Plaanikomitee juht Jean Monnet oli seisukohal, et Euroopa tähtsaimatel tööstusharudel söe- ja terasetootmisel on mitte ainult majanduslik, vaid ka julgeolekualane tähtsus ja seetõttu tuleks Lääne-Euroopa suuremad söe- ja terasetööstused allutada ühtsele juhtimisele. Tegemist oli majandusharuga, mis tol ajal oli kogu sõjalise jõu aluseks. Prantsuse välisminister Robert Schuman esitas 9. mail 1951 oma plaani ettepaneku asutada Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ). 9
Saksamaa taassündi. Nõukogude oht sundis vältima konflikte demokraatlike riikide vahel. Lõpuks kaasati Euroopa ühendamisprotsessi ka Saksamaa, mis tähendas tema poliitilist rehabiliteerimist teiste riikide poolt, kuid arvestati ka võimaliku ohuga, mida Saksamaa võis endast kujutada. 1949. a toimusid Saksamaal demokraatlikud valimised ja võimule tuli Konrad Adenaueri juhitud kristlike demokraatide valitsus. Süsi ja teras Prantsusmaa Riikliku Plaanikomitee juht Jean Monnet oli seisukohal, et Euroopa tähtsaimatel tööstusharudel söe- ja terasetootmisel on mitte ainult majanduslik, vaid ka julgeolekualane tähtsus ja seetõttu tuleks Lääne- Euroopa suuremad söe- ja terasetööstused allutada ühtsele juhtimisele. Tegemist oli majandusharuga, mis tol ajal 8 oli kogu sõjalise jõu aluseks. Prantsuse välisminister Robert Schuman esitas 9. mail 1951 oma plaani ettepaneku asutada Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ). 9
suuremate õiguste andmist regioonidele maj korraldamiseks. Üheks argumendiks oli see, et sõja tingimustes oli tsentraalne juhtimine ka maj-s vähenenud ja tulemused polnud kehvad. Oluliseks figuuriks on Andrei Ždanov- sõja ajal oli saanud üks oluline figuur Kremli võimuladvikus- KK sekretär, kelle kureerida oli ideoloogiavaldkond NL-is. Teine oluline nimi on Nikolai Vosnessenski, kes oli NSVL Riikliku Plaanikomitee esimees, tema otseseks ülesandeks oli terve riigi ulatuses maj kavandamine, planeerimine- tema ja Ždanov olid pärit Leningradist. Pistrike juhtidest olulisemad on Georgi Malenkov ja Lavrenti Beria, olid jõustruktuuride, sõjaväe esindajad. Leidsid, et vaatamata tõsiasjale, et sõda on kogu maailma tugevasti raputanud, ei too uus olukord kaasa NL poolt vaadatuna hingetõmbeaega, olid veendunud, et vastuolud kapitalistlike
välistada tugeva Saksamaa taassündi. Nõukogude oht sundis vältima konflikte demokraatlike riikide vahel. Lõpuks kaasati Euroopa ühendamisprotsessi ka Saksamaa, mis tähendas tema poliitilist rehabilideerimist teiste riikide poolt, kuid arvestati ka võimaliku ohuga, mida Saksamaa võis endast kujutada. 1949. a toimusid Saksamaal demokraatlikud valimised ja võimule tuli Konrad Adenaueri juhitud kristlike demokraatide valitsus. Prantsusmaa Riikliku Plaanikomitee juht Jean Monnet oli seisukohal, et Euroopa tähtsaimatel tööstusharudel söe- ja terasetootmisel on mitte ainult majanduslik, vaid ka julgeolekualane tähtsus ja seetõttu tuleks Lääne- Euroopa suuremad söe- ja terasetööstused allutada ühtsele juhtimisele. Prantsuse välisminister Robert Schuman esitas 9. mail 1951 oma plaani ettepaneku asutada Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ). 9. maid tähistatakse nüüd Euroopa päevana. Selle tagamõte: sõjapidamiseks vajalike
ja muud vahendid tööstusesse. Tööstuse areng peab toimuma talurahva arvelt. Buhharin ja Rõkov olid veendunud tööstuse arendamise vajalikkusest, kuid leidsid, et seda tuleks teha siiski mõõdukalt. Stalin püüdis esialgu hoida keskjoont kahe rühmituse vahel. Pärast Trotski purustamist hakkas Stalin üle võtma üliindustrialiseerimise mõtteid. Industrialiseerimist seostatakse NL-s ennekõike esimese viisaastakuga, Riiklik Plaanikomitee hakkas neid välja töötama 1926, kuulutati välja 1.okt 1928. Viisaastaku tähtsaimaks ülesandeks oli järele jõuda arenenud lääneriikidele tööstustoodangu kogumahu poolest. Taheti järele jõuda esimese viisaastakuga. Tolleks ajaks oli USA-st maha jäänud u 50 a võrra. Oli vaja muuta majanduse struktuuri sel moel, et tööstus tõuseks esikohale, tõrjuks tagaplaanile põllumajanduse. Teiselt poolt oli tarvis muuta ka tööstuse seesmist struktuuri sel moel, et lükata tahaplaanile
Siit siis kuulsaks saanud lause: riik on halb peremees. Aga ka tänane erakorporatsioon on päris tihti halb peremees. Mingisugust põhimõttelist vahet globaalse investeerimisfondi ja kommunaalset haldusprojekti majandava ametniku vahel pole. Mõlemad opereerivad võõra rahaga ja nende ükskõiksuse määr on sama. Pentagoni ametniku mõtteviis ei erine kuigi palju omaaegse NSV Liidu Plaanikomitee ametniku omast. 33 TELG VÕRDSUS EBAVÕRDSUS DEMOKRAATIA Joonis 3. Teljestik, milles kujunevad mis tahes poliitilise jõu majanduspoliitilised suundumused. POLIITIKA TELG 20. sajandi esimese poole negatiivsete ja ohtlike arengute vältimise sisepoliitiliseks vahendiks sai pärast II maailmasõda solidaarne heaoluriik, millega üritati 19. sajandist pärit teravaid klassivahesid kinni mätsida. Seda võimaldas tollane kiire majanduskasv, beebibuum ja
annaabi.ee 
