rahvakalendris aasta tähtsaimad pühad. Traditsioonid Maja ehtimine Rikkalikud piduroad Jõulukuusk Kingitused Jõuluvana, päkapikud Jõululaulud Jõulukuusk Jõulupuu on jõulude ajal ehetega ilustatud puu, Eestis valdavalt kuusk (jõulukuusk). Jõuluvana Jõuluvana ehk jõulumees on tegelaskuju uuemast jõulukombestikust, jõulukinkide tooja. Jõulutoidud Piparkoogid Mandariinid Verivorstid Hapukapsas Kõrvitsasalat Jõuluturg Jõuluturg on jõulude tähistamisega seotud tänavaturg, mis toimub tavaliselt nelja advendinädala ajal. Aitäh tähelepanu eest!
JÕULULUULETUSED Raamatutest lugenud, Olen jõulutundest heast, Piiblist olen veerinud, Jeesuslapsest pühast. Oh, oleks, oleks minu ajal olnud jõulutaat, Kelle põlvel istunud, nii mina kui ka teisedki. Salme lugend, tantsind, laulnud Oleksime terve öö- Kõige tähtsam et me taat Rõõmus oleks jõuluööl! Piparkoogid kerkivad, Lõhn ninna imbub. Täna on see püha öö, Pole täna keegi tööl. Öösel sisse ronib habemega vanake. Kes ta on, kust ta tulnud, Seda ei tea keegi meist. Kingid poetab kuuse alla, Sussi sisse kommi pistab, See on täitsa müstiline, Kes see mees võiks ometigi olla?!
makkide (valge tanguvorst) kõrval veripalle. Kala pakuti eeskätt rannaaladel ja vaesemates peredes. Jõululeiva kõrval valmistati ka eriline pätsike ehk nn jõuluorikas, küpsetati ka mõne muu looma kujuga leibu, mõnikord torgati jõululeiba viljakõrsi või jäeti auk küünla jaoks. Erilist jõulupätsi hoiti kogu pühade aja laual ja seejärel aidas või sahvris karjalaskepäevaks. Valmistati veel sepikut ja saia. 18. sajandi lõpust, 19. sajandist kuuluvad jõulude juurde piparkoogid, mida osteti, hiljem aga valmistati ka ise. Neid vormiti klaasi, noa, vahel ka isetehtud vormidega. Jõululeibade ahjust väljavõtmisel jälgiti, kas koorik on lahti või lõhki küpsenud või leib ilus. Kõik rikked märkisid, et perest on keegi lahkumas. Tänaste jõulutoitude loetelu on lõpmata pikk ja algab muidugi seaprae, hapukapsaste ja kartulitega, mille juurde kuulub kõrvitsa- või pohlasalat. Aga ka pasteet, verivorstid, sült,
toodang sobib kliendile, plaanib ettevõte pakkuma hakata torte........................6 4.4Ettevõte soovib klientidele pakkuda parimaid ja kvaliteetsemaid tooteid, mis vastavad hinnale. Ettevõte teeb kõik selleks, et toodete hind ja kvaliteet oleks tasakaalus, mis sobiks nii tarbijatele kui tootjale................................................6 4.5Ettevõte plaanib pakkuda erinevaid kampaaniaid ning soodustusi. Talveperioodidel plaanitakse toota uusi tooteid: näiteks piparkoogid, jõulusaiad, jõulukringlid. Vastlapäeva eel plaanib ettevõte tegema hakata vastlakukleid. Ettevõte saadab oma töötajad erinevatele üritusele uuemaid toodanguid tutvustama ning müüma: näiteks laadad, pidustused, messid. Ning uute toodete arendamisel plaanitakse suunduta suurematesse kaubanduskeskustesse ning anda võimalus tavakodanikel maitsta ja hinnata ettevõtte plaanitavaid uusi tooteid.....................................................................6
Kasutamine: · Idamaised liharoad · Marinaadid · Magustoidud · Küpsetised · Kuumad joogid · Marinaadid 3. Lehelised · Loorber Kasutatakse: · Kala- ja lihamarinaadid · Uluki- veiseliharoad · Kalatoidud · Tumedad praekastmed · Raguu, guljass · Punased supid · Süldid, tarrendid 4. Õielised · Nelkpipar · Safran · Kapparid Kasutatakse: 4.1. Nelkpipar: · Ulukiliha · Marinaadid · Aedviljatoidud · Piparkoogid · Kuumad joogid · Vorstitooted · Vürtsisegud 4.2. Kappar · Kastmed · Salatid · Supid · Lihatoidud (vasikaliha, Köningbergi klops) 4.3. Safran · Taignatooted · Riisiroad (risotto, paella) · Lamba-, liha-, linnu- ja kalaroad Paljude Araabia riisitoitude koostises 5. Seemnelised · Muskaatpähkel · Koriander · Kardemon · Aniis · Seesamiseemned · Vürtsköömned · Sinepiseemned Kasutamine: 5.1
Piparkoogid Siirup Suhkrut- 800 g Vett- 250 g Tainas Alma Eesti võid - 300 g Õli- 2-3 sl Mett- 3 sl Alma hapukoort- 250 g Muna- 3 tk Soola- 1/4 tl Soodat- 2 tl Sidrunhapet- 1 tl Jahu- 1,5 - 2 kg Piparkoogimaitseainet 1 pakk Valmistamine Kõigepealt valmista siirup, mis on piparkoogitaigna kõige olulisem osa. Pane pott tulele, vala sinna 200 g suhkrut ja lase sellel sulada. Tee seda pliidi keskmisel kuumusel, siis ei kõrbe suhkur ära. Kui suhkur on juba tasapisi sulama hakanud, sega pidevalt puidust lusikaga. Sega ja sulata kuni suhkur on sulanud tumepruuniks. Võta pott tulelt ja vala peale kuum vesi (250g), ole ettevaatlik, kuna segu on väga kuum. Kui vesi on segatud suhkrumassi, pane pott tagasi tulele ja lisa ülejäänud 600g suhkrut. Kuumuta ja sega, kuni kogu suhkur on sulanud. Võta pott tulelt ja lase siirupil jahutda. Lisa natuke jahtunud siirupile piparkoogimaitseainesegu, sool, mesi, õli ja või. Sega õrnalt ...
tuuakse. Riidehoiu töötaja vastutab kliendi isiklike asjade eest riidehoius, võtab riideid vastu ning riputab need nagisse. 3. Eelarve koostamine Riidest salvrätid, küünlad, “jõuluvana“, seinakaunistused, Jõulutähed laudadele, kuusepuu, toit, Dorpat Konverentsi rent, töötajate palgad. 4. Menüü koostamine Keedukartulid, leib, mulgikapsas, verivorstid, marineeritud seened, ahjuliha, marineeritud kõrvits, pasteet, sült, rulaad, mandariinid, piparkoogid, erinevad kommid, kringel, piparkoogi maitselised koogid. Joogid mida serveerin: Glögi, vesi sidruniga, morss, punane vein, valge vein, tee, kohv, kakao vahukommidega/-deta 5. Ruumi sisustuse kirjeldus Pidu toimub avaras saalis kuhu on paigutatud 10 viie- kohalist lauda. Ruumis on 3 suurt põrandani akent, mis võimaldavad hämaras nautida linna vaadet, kardinad on õhulised sinaka värvitooniga, saali sisenedes on paremal pool ukse kõrval
Suhkrumass 0,5 kg tuhksuhkrut 3 tl kummiaraabikumi (soojendatud) 5 tl vett 3 tl zelatiinipulbrit paisutada ja sulatada 2 tl rasvainet 2 tl vedelat glükoosi 1 munavalge Pane kõik ained eelsoojendatud vahustamisanumasse ja mikserda venivaks valgeks seguks. Pane kilekotiga vähemalt 12 tunniks külma. Besee Valmistusained 4 munavalget 350 g suhkrut vanilliini Valmistusviis 1. Kui Sa ei kasutata otse külmutuskapist võetud mune siis jahuta eelnevalt munavalged. Jahuta ka vahustamisnõu. 2. Alusta mikseriga vahustamist aeglasel käigul. Umbes 2030 sekundi pärast lülita mikser kiiremale käigule. 3. Kui munavalge on muutunud valkjaks vahuks, alusta vähehaaval suhkru lisamist, samal ajal vahustamist jätkates. Vaht peab olema tihe ja kohev, mitte raske ja läikiv. Vahustamise lõpul peab vaht olema täiesti valge ja tihe ning seisma vahustil. 4. Küpseta beseed kü...
KINGITUS KINGITUSED PÄKAPIKK PÄKAPIKUD PÄKAPIKK ON VÄIKE. PÄKAPIKUL ON VALGE HABE. PÄKAPIKUL ON PUNANE MÜTS. JÕULUVANA JÕULUVANA ISTUB JA VAATAB. JÕULUVANAL ON SUUR KOTT. MA OLEN HEA LAPS. MA ÜTLEN AITÄH. TÖÖLEHT 11. MÄNGUASJAD Töölehed 45aastastele MÄNGUASI MÄNGUASJAD AUTO AUTOD NUKK NUKUD JONNIPUNN JONNIPUNNID KLOTS KLOTSID PIPARKOOK PIPARKOOGID JÕULUD ILUS KUUSK ILUSAD KUUSED KUUSEL ON EHTED. MULLE MAITSEB PIPARKOOK. SEE KINK ON MINULE. SEE KINK ON ÕELE. SEE KINK ON VENNALE. SEE KINK ON ISALE. SEE KINK ON EMALE. TÖÖLEHT 12. POES Töölehed 45aastastele LEIB LEIVAD SAI SAIAD MESI TORT TORDID SEEN SEENED PIPARKOOK PIPARKOOGID PIIM VÕI VORST MA LÄHEN POODI.
piparkookide Iga laps saab endale väikese koguse tainast ja teeb ise vabal valikul tegemiseks endale sobiva kujuga piparkooke. Õpetaja palub lastel kirjeldada vajalikud Mänguarvuti piparkoogitaigna lõhna. Õpetaja küsib, miks valis laps just sellise vormi. vahendid. (lisadega) Lapsed panevad õpetaja abiga piparkoogid plaadile. Õpetaja-abi paneb Abistab lapsi piparkoogid ahju. piparkookide tegemisel. Muusikategevused: Piparkoogitai Jõululaulu kuulamine arvutist. Vahendid: Arvuti nas, Laul „piparkookide küpsetamine“ K
Valgevorst on meie rahvuslik jõuluroog, kuna kuskil mujal pole ta sedavõrd üldiselt levinud. Tänapäeval on jõulutoit varasemast mitmekesisem. Kõigepealt suuakse verivorsti, jõulusinki, hapukapsast ja kartuleid, kõrvitsasalatit ja pohlatoormoosi, pasteete, sulti, sealiharulaadi ja rosoljet või kartulisalatit, piparkoogid ja glögi. Vastlapäev Ajaloolised vastlapäevatoidud olid herne- või oasupp ja seajalad. Tänapäeva süüakse ka samu asju juurde on tulnud vahukoorega vastalkukkel. Mihklipäev Traditsioonilised toidud olid lambalihast: keedetud lamabliha karulite ja kaalikatega, lambalihasupp odrajahuklimpide või kapsaga. Küpsetati karaskit ja tehti õlut. Tänapäeval süüakse samu asju. Lihavõttepühad
kõikvõimalikud hoidised. Väga hinnatud oli oma suitsuahjus tehtud kala-, kana- ja liha. Magustoitudest oli kindlasti kompott, mis oli peolaua kontekstis kui tarretis vahukoorega. Vastavalt hooajale tehti ka õuna- ja rabarberikooke. Palju tehti puuviljatorte, aga oli ka trühvli ja sefiiritorte. Peolaualt ei puudunud ka napoleonikook. Joogiks oli ise valmistatud õunamahl või marjadest tehtud morss. Oli ka koduveini, koduõlut ja samakat. Näärilaual olid ka omaküpsetatud piparkoogid, mille taigen tehti juba novembri alguses. Nõukogude ajal olid toidud ehtsad. Nõukogude ajst tuntud peolaua toitude maitset, mis on ka praegustel peolaudadel, on ilmselgelt väga raske tabada kasutades millegi maitselisi- või millegi laadseid tooraineid. Kuna kauplustes oli suht kesine toidukaupade valik, oli ka inimeste suhtumine toitu, võrreldes praegusega oluliselt säästvam. Olenemata sellest, et nõukogude ajal ei olnud väljaspool hooaega võimalik kausse ja vaagnaid
Glögi valmistamisviis kajastub kujukalt ka rootsikeelse sõna glögg päritolus: see on tuletatud sõnast glödga, mis tähendab "hõõguma ajama", tulemuseks glödgat vin, hõõgvein. Rootsis kasutatakse glögi põhjana tavaliselt punast veini, millele lisatakse kangust näiteks madeira või viinaga. Maitseainetest kasutatakse . Joogisse lisatakse kooritud mandleid ja rosinaid, suupisteks sobivad glögi kõrvale piparkoogid ja sinihallitusjuust ning rootslaste traditsioonilisel Lucia-päeval magusad safranisaiakesed. · Ka Rootsis on jõulutoidud jõulude oluliseks osaks. Laua keskele tuuakse sink, mida süüakse kogu jõulupühade ajal. Roosat sinki ümbritsevad heeringad, lihapallid, viinerid, sinep, lõhe, jõululeib ja libekala, Janssoni kiusatus ning Aladdini sokolaad. Jõuluõhtusööki alustatakse napsu ja ühislauluga.. Tänapäeval vaadatakse kell kolm
Puurides olid loomade asemel inimesed, kes olid jäänud loomaaeda liiga kauaks. Paar päeva peale Mary Poppinsi lahkumisest läksid Jane ja Michael suurde parki, kus olid ilusad rohelised puud. Pargi keskel oli väike järv, kus ujusid pardid ja luiged. Pargis oli palju rõõmsaid lapsi. Pargis oli päikseline ja kena. Mary Poppins, Jane, Michael, John ja Barbara käisid ka poodides. Ühel päeval käisid nad vanas piparkoogipoes. Poes oli tolmune ja kõhe, aga piparkoogid oli seal väga head. Sammuti käisid nad lihapoes. Lihapoes oli väga ilus ja puhas. Seal oli müüjaks punase ja ümmarguse näoga väga uudishimulik lihunik. Teisel korral käisid nad aga toidupoes, mis oli sammuti täis kaupa ja puhas. Ühel päeval käisid Mary Poppins, Jane, John, Michael ja Barbara ühe vanatädi aias, kes müüs õhupalle. Aed oli küll vana kuid väga suur ja hästi hoolitsetud. Aia ümber oli suur kivist aed.
Kurgid 15 Roheline paprika 19 Petersell 23 Tomatid 20 Rabarber 16 Redis 16 Redis 25 Naeris 23 Salatid 11 Peet 40 Kõrvits 20 Till 30 Küüslauk 60 Spinat 16 Kuivatatud valged seened 210 Seened keedetud 25 Seened koorekastmes 230 Praetud seened 165 Mesi 20 Pähklid 650 Maapähklid 470 Mandlid 600 Pistaatsiapähklid 620 Sarapuupähklid 670 Rosinaid 270 Kuivatatud viigimarjad 290 Kuivatatud aprikoosid 290 Kuivatatud mustad ploomid 220 Kuivatatud õunad 210 1muna 65 Munapulber 540 Suhkur 295 piparkoogid 330 Leib 206 Sai 265 Rukis 210 piim (3,2% rasva) 58 Feta juust 260 Jogurt (1,5%) 51 Rasvasisaldusega jogurt 60 Jogurt (1% rasva) 38 Rasvatu jogurtit 30 Piim (3,2% rasva) 60 Täislehmapiim 68 jäätis 220 Keefir 85 Koor (10% rasva) 120 Koor (20% rasva) 300 Hapukoor (10%) 115 Hapukoor (20%) 210 Hollandi juust 357 Parmesani juust 330 Vene juust 371 Juustu Vorst 268 Kodujuust 380 Juust (18% rasva) 226 Madala rasvasisaldusega kodujuust 80 Kodujuust hapukoorega 260 Hernes 280 Nisujahu 348 Rukis 347
Risoomist (ingver) Tuntuimad vürtsid Ingver Aroomilt värske lõhnaga, maitselt vürtsine ja teravalt mõrkjas On olemas ka ingverijuurt Kasutatakse india ja hiina köökides Jahvatatud ingverijuur sobib hästi küpsetistesse, eelroogadesse Soodustab seedimist, mõjub hästi maksale, hajutab kõhugaase, tõstab potentsi. Kasutatakse... Idamaised liha-, kana-, kala ja vähitoidud Põrsaliha Köögiviljatoidud, marinaadid, koogid, pudingud, jäätis ja joogid Keeksid, küpsetised ja piparkoogid Eelroad ja magustoidud Hapupiim, õun, pirn Kaneel Kuulub loorberiliste sugukonda Kaneelikoore õhukesi torujaid kihte kasutatakse kas tükkideks murtuna või jahvatatult Antiseptiliste omadustega Kasutatakse... Idamaised lihatoidud Lambaliha- ja riisiroad Hakkliharoad, broileriroad Õunad, õunakoogid Hõõgveinis, leivas, kohvis Puuviljade lisandina, kookides, jäätises, putrudes, pudingites ja magustoitudes. Kardemon Kuulub ingveriliste sugukonda
Ingver Aroomilt värske lõhnaga, maitselt vürtsine ja teravalt mõrkjas On olemas ka ingverijuurt Kasutatakse india ja hiina köökides Jahvatatud ingverijuur sobib hästi küpsetistesse, eelroogadesse Soodustab seedimist, mõjub hästi maksale, hajutab kõhugaase, tõstab potentsi. Kasutatakse Idamaised liha-, kana-, kala ja vähitoidud Põrsaliha Köögiviljatoidud, marinaadid, koogid, pudingud, jäätis ja joogid Keeksid, küpsetised ja piparkoogid Eelroad ja magustoidud Hapupiim, õun, pirn Kaneel Kuulub loorberiliste sugukonda Kaneelikoore õhukesi torujaid kihte kasutatakse kas tükkideks murtuna või jahvatatult Antiseptiliste omadustega Kasutatakse Idamaised lihatoidud Lambaliha- ja riisiroad Hakkliharoad, broileriroad Õunad, õunakoogid Hõõgveinis, leivas, kohvis Puuviljade lisandina, kookides, jäätises, putrudes, pudingites ja magustoitudes. Kardemon
9. Serveerimiseks pane taldrikule kolm kartulikooki ja keskele aseta karamellõunad. 10. Kaunista hapukoorega, mille lased taldrikule otse pakist. Kaunista petersellilehega. 1. PIPARKOOGIPARFEE ÜRDI-JÕHVIKAKARAMELLKASTMEGA Bruto Valmistusviis:: rõõsk koor 35% 100 ml 1. Vahusta rõõsk koor osa suhkruga Aja piim keema. piparkoogid 25g 2. Vahusta munakollased ülejäänud suhkruga ja lisa juurde suhkur 20g kuum piim ning kuumuta vesivannil kuni paksenemiseni. piim 0,4 dl 3. Aseta segu mikserisse ja vahusta nii kaua, kuni mass on munakollane 1 tk jahtunud ja hästi vahus. brändi 1cl 4. Lisa massile vahustatud rõõsk koor ja purustatud
Tundmatuks jäämist ei taotle ei nääripoisid ega näärisokud. Kui kauemaks peresse jäädakse, võetakse ülariided seljast, 2 maitstakse õlut, pähkleid, soolaube. Sokuks ja sokukarjasteks ning jõulupoisteks käivad ainult meesterahvad. Kui midagi söödavat kaasa antakse, on selleks nn näärikakk (saiakakk) või vorstirõngas, tänapäeval präänikud ja piparkoogid. Tüdrukutepoolne kingitus on pähklid, omakootud labakindad või sokid, vöö, tubakakott. Praeguse kella, raadio ja TV ajastul on uue aasta algus minuti pealt teada. Meeleavaldus uue aasta vastuvõtmise puhul on näiteks ilutulestikud linnades. Komme koguneda väljakukuuskede juurde on aina populaarsemaks saanud nii linnades kui ka asulates. Paljude kodude traditsioone iseloomustab kogu pere koondumine raadio ja televiisori lähedale, ärkvelolek, vastastikku soovitakse head uut aastat
.. Mida rohkem rasva tootes, seda vähem säiluvad, sest rasv rääsub. SEGATUD TAIGNAD · Liivataigen- rasvaine, suhkur,muna,jahu,küpsetuspulber(küpsised, vaarakud) · Muretaigen- vähem suhkrut, rasva, sitkem(jogurtikook) · Suhkruline taigen- piim, muna, suhkur, jahu(pannkook) · Mandli( või pähkli) taigen- munavalge, suhkur, mandel(biskviidi vahele krõbeda kihina) · Piparkoogitaigen- rasvaine, siirup, jahu, küpsetuspulber(tordipõhjad,piparkoogid) · Präänikutaigen- mesi,karamellsiirup,suhkur,vesi,muna,sooda,rasvaine,jahu · Keedutaigen- rasv,vesi,sool,jahu,muna · Lehttaigen- jahu, margariin, vesi, sool, muna- koosneb 256 kihist · Filotaigen- Kreekast pärit paberõhuke taigen, mis vahustatakse veest,jahust,lehtede vahel õli · Pärmitaigen- piim, pärm,suhkur,jahu,muna,margariin KREEMID · Võikreem-või, suhkur, kondentspiim +lisandid · Munavalgekreem(sefiir)- munavalge, suhkur kuumutatakse
väga meeldis. See aitas hästi maha rahuneda ja tegi tuju heaks sest muinasjutud lõppevad ju alati hästi. Veel meeldib mulle minu peres jõulude traditsioon kus saab tavaliselt 3 peret kokku: ema, mina, õde, kasuisa ja teine pere on isa, isa naine, ja seal peres kasvavad lapsed. Need lapsed on juba suured ja nende kaaslased on ka seal, kolmas pere on vanaema. Nii tuleb inimesi umbes 15ne ringis, koos ehitakse kuusepuud ja igaüks toob kodust kaasa midagi ise valmistatud, näiteks pirukad, piparkoogid, mandariinid, kommid jne. Me loosime nädal enne pühasi kõigile ühe nime kellele ta kingi peab tegema, aga muidugi võid veel teistele ka teha. Lepime kokku ühe kindla summa et asi liiga ebavõrdne poleks. Jõulu juurde kuulub meil ka kirikus käimise traditsioon, tavaliselt jõuluõhtul 24 detsembril. Ja muidugi päkapikud, kuigi oleme suured siis emale see traditsioon meeldib. Tema arust on väga igav lihtsalt meile midagi magusat osta, üllatust teha on palju huvitavam
Valmistusaeg: 4060 minutit Vahusta või ja suhkur kohevaks. Kloppimist jätkates lisa muna ja siirup ning maitseained. Sega kokku nisujahu, sooda ja küpsetuspulber. Lisa kergelt segades tainale. Pane mandlid kuuma vette, eemalda koor ja poolita mandlid. Tee tainast palle ning pane küpsetuspaberiga kaetud plaadile. Suru igaühesse poolik mandel ning määri küpsised munaga. Küpseta mandlipiparkooke 200°C juures ahju keskosas umbes 10 minutit. Valmis piparkoogid on krõbedad ja kuldkollased. Aitäh!
Koort ja võid ei tehtud kuni üle-eelmise sajandini. 5.3.Saksa köök Mitmekesine puuvilja valik. Põhijooneks just kokkuhoidlikus. Paljud toidud serveeriti paksu jahukastmega. Liha ja kala olid sageli hakkmassideks segatud. Rõhutatakse toiduainete toiteväärtuse säilitamist. Valmistati palju toorsalateid. Rohketi tehti ka aedviljatoite. Liha ei olnud laual üldse haruldane. Maitsestamine on tagasihoidlik, kuid see-eest on piparkoogid väga vürtsirohked. Väga palju supiliike. Peale õlu tunti ka alkohoolsetest jookidest veini. 7 LISA 1 Pilt 1, tatrapliinid hapukoorega Pilt 2, kiluvõileivad 8 Pilt 3, kasehalg Pilt 4, esitluslaud 9 LISA 2 10
Mõisa- ja linnakultuuri kaudu jõudis maarahvani 19. sajandi keskpaiku ka jõuludeks kuuse tuppa toomise ning ehtimise komme. 20. sajandi algul kujunes komme käia jõulude ajal kalmistul ja süüdata küünlad lähedaste haudadel. Jõulukaartide saatmise komme tekkis 20. sajandi algul ja levis laiemalt 1920ndatel. 20. sajandi algusest hakkas kodusid külastama ka jõuluvana, kes tõi perele kingitusi ja kellele tuli tänutäheks salmi lugeda. Jõululauale lisandusid piparkoogid. Nõukogude võim käsitles jõulusid religioosse pühana ning advendiaja. Nende tähistamist püüti välja juurida, kandes vastava ilmaliku kombestiku üle vana-aasta õhtule ja uusaastale (näärid). Jõuluvana asemele tuli näärivana, lauludes ja salmides asendati sõna "jõulu-" sõnaga "nääri-" jne. Jõulud olid tavalised töö- ja koolipäevad, jõulupühade kodusele tähistamisele vaadati võimude poolt viltu ning eriti noori püüti takistada kirikus käimast.
See aitas hästi maha rahuneda ja tegi tuju heaks sest muinasjutud lõppevad ju alati hästi. Veel meeldib mulle minu peres jõulude traditsioon kus saab tavaliselt 3 peret kokku: ema, mina, õde, kasuisa ja teine pere on isa, isa naine, ja seal peres kasvavad lapsed. Need lapsed on juba suured ja nende kaaslased on ka seal, kolmas pere on vanaema. Nii tuleb inimesi umbes 15ne ringis, koos ehitakse kuusepuud ja igaüks toob kodust kaasa midagi ise valmistatud, näiteks pirukad, piparkoogid, mandariinid, kommid jne. Me loosime nädal enne pühasi kõigile ühe nime kellele ta kingi peab tegema, aga muidugi võid veel teistele ka teha. Lepime kokku ühe kindla summa et asi liiga ebavõrdne poleks. Jõulu juurde kuulub meil ka kirikus käimise traditsioon, tavaliselt jõuluõhtul 24 detsembril. Ja muidugi päkapikud, kuigi oleme suured siis emale see traditsioon meeldib. Tema arust on väga igav lihtsalt meile midagi magusat osta, üllatust teha on palju huvitavam
magustoitudes ja küpsetistes. 1.7 NELK Portugali meresõitjad avastasid nelgipuu 16. sajandil Vürtsisaartelt. Maitseainena kasutatakse nelgipuu avanemata õienuppe. Oluline idamaises köögis, tähtis karri komponent. Kasutatakse nii tervelt kui jahvatatult. Aitab ka hambavalu korral. Kasutamine: keedetud kala, sea- ja ulukiliha, kana- ja vähitoidud, kastmed, seene- ja taimetoidud, hoidised, kissellid, puuviljamagustoidud, piparkoogid, hõõgvein, kuumad mahla- ja teejoogid, marinaadid, kilu-, räime- ja heeringahoidised, ahjusibulad ja tomatid. Sobib ka singi, apelsinide ja õunte kaunistamiseks. 1.8 MUST PIPAR Kasvatatakse Indias, Indoneesias, Tais, Sri Lankal, Malaisias, Singapuris, Laoses, Vietnamis, Kariibi mere saartel, Lõuna-Ameerikas. Vürts valmistatakse rohelistest valmimata pipraviljadest, mida kuivatatakse tervelt, koos viljalihaga. Mõnikord kastetakse piprakobarad
olnud soku kostitamine enam oluline. Jõule lubati pühitseda jälle 1980. aastatel, kui ideoloogiline surutis taandus. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on esimene ja teine jõulupüha (25. ja 26. detsember) riigipühad ja puhkepäevad, alates 2005. aastast ka jõululaupäev. Jõulukombestikku mõjutab järjest rohkem rahvusvaheline traditsioon. Rahvusringhääling kannab üle nii jõululaupäeva kui esimese jõulupüha jumalateenistusi. Jõuluorika asemel jõululaual ilmusid piparkoogid. Skandinaaviast on üle võetud komme asetada akendele advendiküünlad. Paljudes lastega peredes pannakse jõulude eel õhtuti aknalauale suss, kuhu toob maiustusi päkapikk - jõuluvana abiline, kes kontrollib ja talle ette kannab, kas lapsed on hästi käitunud. Kaubandusettevõtted rõhutavad jõulude eel külluse, heaolu ja kinkide tegemise tähtsust, püüdes suurendada oma läbimüüki; jõuludekoratsioonid ilmuvad kauplustesse sageli juba novembrikuus
katedraal), väljakuid (nt Palee väljak), muuseume (tuntuim muuseum on Ermitaaž), parke (nt Peterburi suveaed). „Kell viis jõululaupäeval anti alati lauale möljet. ... Akevitti ja õlut.“ („Dina raamat“ lk 280) Mölje on lihaleemes leotatud näkileib siirupiga ja akevitt on Norra viin. Mölje on Norra rahvusroog. Eestis antakse jõulude ajal lauale hapukapsast, verivorste, seapraadi, magustoiduks on mandariinid ja kommid/piparkoogid. Meie peres juuakse morssi, mujal aga üha enam jooke, mis sisaldavad alkoholi. Sarnased elemendid tolleaegsetes Norra kommetes ja praegustes Eesti kommetes on jõulupuu ja kingitused. „„Et see, mida sa teed, ei ütle alati, kes sa oled!““ („Dina raamat“ lk 285) Selle Leo Žukovski väitega võib peaaegu, et nõus olla. Inimene teeb enamasti ikka seda, mida ta ise heaks arvab ning mis on kooskõlas tema olemuse ja iseloomuga. Teisest vaatepunkist vaadatuna ei tee aga üks
Nad andisid selle leiva loomadele laudas. Tänapäeval viivad inimesed toitu metsloomadele. Jõululaupäeval on inimesed tavaliselt kodus. Sel õhtul on koos kogu perekond. Inimesed katavad piduliku toidulaua. Jõuluõhtul söövad inimesed kartulit ja seapraadi, verivorsti ja hapukapsast. Vanasti oli kombeks küpsetada jõuludeks jõululeiba ja valmistada koduõlut. Tänapäeval on jõululaual lisaks seapraele ja verivorstidele veel kartulisalat ja sült. Maiustusteks on piparkoogid ja kommid, õunad ja mandariinid. Vanasti inimesed arvasid, et jõuluõhtul tuleb süüa 12 korda. Siis jätkub toitu ka järgmisel aastal. Jõululaupäeval tuleb külla jõuluvana. Jõuluvana toob inimestele kingitusi. Inimesed loevad jõuluvanale luuletusi või laulavad talle. Peale jõululaupäeva on esimene jõulupüha. Esimene jõulupüha on 25. detsembril. 26. detsembril on teine jõulupüha. Nendel kahel päeval käivad inimesed tavaliselt külas
valmistati makkide (valge tanguvorst) kõrval veripalle. Kala pakuti eeskätt rannaaladel ja vaesemates peredes. Jõululeiva kõrval valmistati ka eriline pätsike ehk nn jõuluorikas, küpsetati ka mõne muu looma kujuga leibu, mõnikord torgati jõululeiba viljakõrsi või jäeti auk küünla jaoks. Erilist jõulupätsi hoiti kogu pühade aja laual ja seejärel aidas või sahvris karjalaskepäevaks. Valmistati veel sepikut ja saia. 18. sajandi lõpust, 19. sajandist kuuluvad jõulude juurde piparkoogid, mida osteti, hiljem aga valmistati ka ise. Neid vormiti klaasi, noa, vahel ka isetehtud vormidega. Jõululeibade ahjust väljavõtmisel jälgiti, kas koorik on lahti või lõhki küpsenud või leib ilus. Kõik rikked märkisid, et perest on keegi lahkumas. Tänaste jõulutoitude loetelu on lõpmata pikk ja algab muidugi seaprae, hapukapsaste ja kartulitega, mille juurde kuulub kõrvitsa- või pohlasalat. Aga ka pasteet, verivorstid, sült, lihatarretised, sink, soolaheeringas või ka
mitte koguda, vaid kulutada. (1) 4.1 Toidu valmistamise võtted Keskajal oli luksuseks toidu valmistamise peened viisid. Peale toitude rohke vürtsitamise oli nooblile köögile iseloomulik toitude värvimine ja kallerdamine. Liha või kala kallerdises oli esindussöök. Toitude värvimisega taotleti nii üllatusefekti kui ka soodsat mõju organismile. Värvained oli peamiselt taimset päritolu- safran andis kollase, petersell rohelise, peet punase, rukkililled ja liiliad sinise, piparkoogid pruuni värvuse. Suur toredus oli ehtsa kullaga kaetud roog. (1) Keskaja peenele köögile oli iseloomulik nii toidu värvi ja maitse kui ka vormi muutmine. Pirukad, magustoidud ja muud road vormiti taime- ning loomariigist võetud eeskujude järgi seene-, kala-, vähi-, muna- või linnusarnaseks. (1) Pidusöögi oluline osis oli lauakaunistus ehk üllatusroog, mis oli söömaaja omamoodi kõrgpunkt. Traditsioonilised üllatusroad olid värvitud sulestikuga paabulinnud ja luiged. Selliste
vaatamata valmistati jõuludeks paremaid toite vanade traditsioonide järgi. Enamus taludes tapeti enne jõulusiga, see oli suur meeste ettevõtmine. Jõulutoiduks oli verivorst, maksapasteet, sült, seapraad, ahjus valmistatud praekartulid, magushapud kapsad. Külmtoiduna täidistega rulaadid, mis valmistati sea mao sisse. Verivorsti söödi koos pohlamoosiga. Salatitest tehti peamiselt rosoljet. Lisanditeks olid ka kõrvitsa, - pohla, - ja punapeedisalatid. Jõulumaiustuseks olid peamiselt piparkoogid, mis olid juba varem valmis tehtud. Neid aitasid valmistada lapsed hea meelega. Valmistati ka mitmesuguseid muretaigna küpsiseid ja piparmündi pätsikesi. Jõululaualt ei puudunud ka pühade sai, mis oli maitsestatud safrani ja rosinatega. Magushapu leib oli nn. pühadeleib. Seda küpsetati erilise hoolega, erines argipäevaleivast kuju poolest (ümmargused, loomakujulised). Kui oli püülijahu, siis tehti ka peenleiba.
. Mingit kindlat toidutraditsiooni neil pole, süüakse vaid midagi väga head ja kohutavalt palju. Sageli on selleks suur punane keedetud merevähk, mõni hea kala, valitud ribid jms. Enamasti on laual kolm-neli põhirooga, rääkimata eelnevatest lugematutest suupistetest ja paarist kolmest järelroast Järelroogadeks on kõiksugu küpsetised ja alati pakutakse nende kõrvale vahukoorega jäätist. Ka on laual isetehtud piparkoogid ja kompvekid. Jõuludeks on kombeks teha teistele pereliikmetele kingitusi. Kahjuks on jõulud Ameerikas muutunud kommertslikuks pühaks. See tähendab, et rohkem rõhutakse sellele, et tuleb osta ja tarbida. 13 Vähem mõeldakse sellele, et jõulud on siiski pühad, kus pered kokku saavad, tuntakse rõõmu üksteise olemasolust. http://www.ohtuleht.ee/index.aspx
Väiksemad eesmärgid on külmakartus etc, peamised eesmärgid on mingite sõnumite saatmine (vormid koolis, ametnike [politsei]), ettekirjutamata vorm (paljud õpilased käivad siiski samamoodi riides), kirjutamata reeglid (õppejõud ei tule tihti teksastega tundi). 15. nov. 05. a. R. Bart uuris ühtlasi toidu-valdkonda. Toidul ei ole ainult ,,me peame sööma selleks, et elada" funktsioon vaid vahel sööme ka siis kui kõht ei ole tühi. Mingeid toite süüakse kindlal ajal (jõuludel piparkoogid laual isegi kui keegi neid ei söö). Haigetele viiakse puuvilju, isegi kui nad on nende suhtes allergilised . Tegelikult jälgitakse mingit kollektiivset identiteeti (rahvuslik toidukultuur). Hamburger on seotud tihedamalt poliitilise diskursusega, söömine- mittesöömine kuni hamburgeri restoranide lõhkumiseni välja. Kaasaaegne tervisliku toitumise diskursus (rasvase söömine on patt, sokolaadi söömisest loobumine annab vooruslikkuse tunde). Söögipattude kahetsemise aeg, peale jõule
õunad,pirnid,viinamarjad,ananass,kirsid,ploomid,mandariinid,kiivid,maasikad,samuti puuvilja-ja marjakeedised ,samuti ka oliivid,pähklid ning mandlid. Juustulauala sobivad ka pagaritooted:mitmesugused saiad,sepikud,soolased kreekerid,soolaküpsised,võileivaküpsised,kuivikleivad,soolapulgad,rukkileib,aga ka tikusuupisted,kanapeed,juustuvardad,juustupallid,juustutäidisega küpsetised,ning väikesed soojad suupisted. Sinihallitusjuustu juurde sobivad piparkoogid. Juustulaua menüüsse võib võtta ka või. Alkoholita jookidest sobivad juustulauale vesi,mineraalveed ning puuvilja-ja marjamahlad(eriti hästi sobib viinamarja-,sõstra-,õuna-ja pirnimahl). Alkohoolsetest jookidest on sobivamad veinid,tavaliselt magus valge vein või punane vein, harvemini valge või rose vein.Tugevamaitseliste juustude juurde sobivad ka portvein ja serri. Juhul,kui juustulaud on mitmekäigulise eine üheks käiguks,arvestatakse ühele sööjale 30- 50g juustu.
Kaneel 3tl Jahvatatud nelk 3tl Söögisooda l tl Haput pohlamoosi 2dl Jahu 9dl Küpsetusmargariini 150 g Glasuur: Kohupiimapasta 400g Puudersuhkur 3 dl Vanillisuhkur l,5tl Kaunistamiseks: kreeka pähklid ja jõhvikad 2 LIHTSAD PIPARKOOGID Taigna valmistamiseks kaalutakse suhkur, siirup, margariin ja maitseained potti ning sulatatakse segades ja lastakse korraks keema tõusta. lahutatakse, vahustatakse mikseriga tugevaks vahuks ja hakatakse juurde lisama mune, ükshaaval jahu ja sool segatakse ja lisatakse osade kaupa taignale. Kui soovitakse hästi krõbedaid kooke, tuleb taigent segada võimalikult lühidalt, siis ei muutu see sitkeks. Valmis taigen pakitakse kilesse ja hoitakse
(karjalapraad), Savost muikkukukko (rukkijahust rääbisepirukas), Lapist poronkäristys (praetud põhjapõdraliha), Tamperelt musta makkara (verivorst) jne. Satakunna oma "rahvustoit" on odrakruubikört ja rosinakisell. Igatsorti pudrud kuuluvad iga soomlase lauale. Jõululaual on tavaliselt seakints (soolas leotatud ja rukkitaignas küpsetatud), kaalika-, kartuli-, porgandivormid (need on nö. uuema aja hõrgud, 19-sajandist), jõulupuder ja piparkoogid. · Rahvuslik magustoit Mämmi Lihavõtterooga mämmi't süüakse koore ja suhkruga. Soome toidukultuuri hõrgutised on EL poolt kaitstud kaubamärgid. Shampanja, konjak, Parma sink ja Feta juust on tuntud kõikjal maailmas. Nende toiduainete ühiseks jooneks on nimetused, mida võib kasutada vaid kindlas piirkonnas valmistatud toodete kohta. Nii valmibki shampanja vaid Champagne'i piirkonnas Prantsusmaal.
2. Võibiskviittaina küpsised - sisaldab ka rasvainet 3. Beseeküpsised - koostises on munavalge ja suhkur, lisandina kakao, pähklid, mandlid, kookoshelbed jm 4. Liivatainaküpsised - koostises on suhkur, rasvaine, jahu, munad ja küpsetuspulber 5. Muretainaküpsised - koostises vähem suhkrut ja rasvainet kui liivatainas, samas sisaldab vedelikku (vett, piima, kohupiima, keefirit või hapukoort) 6. Piparkoogid - vürtsika maitsega küpsised, võivad olla pehmed või krõbedad, kaunistatud või kaunistamata. 7. Präänikud - omapärak suur vürtsi-, suhkru-, mee- ja karamellisiirupisisaldus, asvainet tainas võrdlemisi vähe. 8. Keedutainaküpsised - põhikoostisaineteks vesi ja muna, neile lisatakse jahu, rasvaine, sool ja suhkur, jahtunult täidetakse erinevate täidistega. 9. Lehttainaküpsised - koostises jahu, vesi, rasvaine, muna, margariin jm. 10
Maaperedes on kestnud kohati tänapäevani komme loomadele leivatükke jagada juba jõuluööl või esimese jõulupüha hommikul. Perelauale jäeti toit kogu ööks. Tähtis oli, et künni- ja külvimees sööks kas või kümme korda. Usuti, et siis jätkub ka järgmisel aastal toitu kogu perele. Põhja-Eestis küpsetati seapea. Kogu maal peeti oluliseks jõulutoiduks tanguvorste. Hiljem õpiti teiste rahvaste eeskujul ka verivorste valmistama ja jõululeiva asemel said oluliseks piparkoogid. Kirikust koju sõideti võidu, selleks et kiiremini koju jõuda ning kõiki tööriistu vikateid, rehasid, hangusid, atru ja äkkeid liigutada. Niimoodi toimides loodeti suvel talutöödega samuti kiiresti toime tulla ja teistest ette jõuda. Miks hobusele mahedahäälsed kuljused kaela ning aisakell aisa või looga külge seoti, selle põhjuseks oli ammustel aegadel soov kellahelinaga kurje vaimusid eemale tõrjuda. Tõrjemaagiline tähendus küll tuhmus, kuid komme jäi kauaks püsima
annaabi.ee 
