Biotehnoloogilised võtted, viiruste ja bakterite kasutamine biotehnoloogias (0)

1 Hindamata

Biotehnoloogilised võtted, viiruste ja bakterite kasutamine biotehnoloogias
Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab organismide elutegevusel tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. Põhilised biotehnoloogias kasutatavad organismid on bakterid ja seened.
Biotehnoloogia põhivaldkonnad:

Punane ehk tervishoius kasutatav biotehnoloogia

Roheline ehk põllumajanduses, keskkonnakaitses ja toiduainetetööstus kasutatav biotehnoloogia

Valge ehk traditsioonilises tööstuses (tekstiili-,metsa-.elektroonikatööstus) kasutatav biotehnoloogia.
Prokarüootide(eeltumne rakk) eelised katsetamisel:

Paljunevad kiiresti. Ühest mikroobist saab 24 tunni pärast üks miljard mikroobi.
Nende paljundamine võtab vähe ruumi- mikroorganismid.
Mikroobe on võimalik kasvatada vedelatel, tahketel ja kunstlikel söötmetel.
Mikroobid on haploidsed ja ühe rõngaskromosoomiga. Kui geenis tekib muutus, siis avaldub see ka fenotüübis.

Kui soovitakse luua transgeenseid organisme(võõra DNAga organismid), siis on vaja neisse viia soovitud geen. Selleks luuakse viirusvektor . Viirusvektor on viirus , kus oma genoomile on juurde lisatud uus geen. Näiteks kui inimesel on geneetiline haigus, on võimalik geeniteraapia abil viia vastava koe rakkudesse terve geen.
Viirusvektorite kasutamine:

Raviomadustega geen viiakse otse organismi. Sisestatud viirusvektor liitub kromosoomiga.

Organismist võetud rakud nakatatakse kunstlikus keskkonnas(väljaspool organismi). Muudetud rakud siirdatakse tagasi organismi.
Uute omadustega organismide kasutamine:

Bioaktiivsete ainete tootmine
katsed loomade saamiseks
aretatakse erinevaid taimi
teraviljasortide arendus

Geneetiliselt muundatud viirusi ja teisi mikrooganisme saab kasutada keskkonnasaastete likvideerimiseks, vee puhastamiseks .
Meditsiin

Antibiootikumine tootmine. Antibiootikumid on ravimid , mida kasutatakse bakterhaiguste raviks. Tootjateks on aktinomütseedid(ehk bakterid) ja seened(rohehallikud). Rohehallikutest saadakse penitsilliini, mis pärsivad teiste bakterite rakukesta sünteesi. Aktinomütseetidest saadakase aineid, mis üliväikestes kogustes pärsivad teiste bakterite kasvu, takistades nende valgu-ja rakukesta sünteesi, DNA replikatsiooni või transkripstsiooni.
Insuliini tootmine. Insuliin oli esimene ravim , mida geneetiliselt muundatud bakterite abil tehti. Selleks kasutati 1978.aastal soolekepikest(Escherichia oli) ja 1982.aastal seda ravimit juba turustati.

Põllumajandus

GMO taimed ehk geneetiliselt muundatud organismid. Nende geene on muudetud pärilikkusainele kunstlikult lisatud võõra geneetilise infoga .
Taimekaitsevahendid. Seentest saadud ensüümid peletavad putukaid ja haigusi.
Silo valmistamine-bakterkäärimine.

Keemiatööstus

Pesuvahendid-sisaldavad ensüüme bakteritest ja seentest, mis lagundavad rasvu, valke, suhkruid.

Toiduainetööstus- kasutatakse seeni ja baktereid ja nende poolt toodetavaid ensüüme.
Seened:

Pagaritooted-pärmitaigen
Hapendamine- hapukapsas , hapukurk
kääritamine-vein, õlu
pintselhallik - hallitusjuust ja salaami

Bakterid:

probiootilised bakterid- lisatakse piimatoodetele, et parandada seedimist, immuunsüsteemi.
Kääritamine-etanool, veiniäädikas
piima hapendamisel saab paljusi toiduaineid-keefiri,jogurtit,kohupiima jne. Hapendamist viivad läbi piimhappebakterid , kes toituvad piimas olevast laktoosist.
Kõvade juustude saamiseks on vajalik ensüüm kümosiin.

Biotehnoloogia on minu arvates küllaltki kasulik valdkond . See säästab energiat. Vähem jäätmeid ja ohutumad, kuna saab toota anaeroobseid baktereid, kes lagundavad prügi. Ilma biotehnoloogiata ilmselt poleks kõigile ka ravimid niivõrd kättesaadavad. Kuna neid ei oleks võimalik nii kiiresti ja nii palju toota(antibiootikumid, insuliin).
Kasutatud kirjandus:
https://loodusvagi.ee/gmo-geneetiliselt-muundatud-organismide-mojust-inimestele/
https://vara.e-koolikott.ee/node/2719
https://www.slideshare.net/helina20/biotehnoloogia-26888269
https://www.slideshare.net/sepake/viirused-biotehnoloogias-4954734

.ODT Laadi alla originaalfail 3 lk · .odt · 49 allalaadimist

Biotehnoloogilised võtted-viiruste ja bakterite kasutamine biotehnoloogias #1

Biotehnoloogilised võtted-viiruste ja bakterite kasutamine biotehnoloogias #2

Biotehnoloogilised võtted-viiruste ja bakterite kasutamine biotehnoloogias #3

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

49 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ketsike23 Õppematerjali autor

Biotehnoloogilised võtted, viiruste ja bakterite kasutamine biotehnoloogias

biotehnoloogia viirused bakterid

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

odt

RAKENDUSBIOLOOGIA KÜSIMUSED 12.KLASSILE

RAKENDUSBIOLOOGIA KÜSIMUSED 12.KLASSILE Vastata õpiku ja kaasõpilaste ettekannete põhjal. 1. Selgita, mis erinevus on biotehnoloogial ja rakendusbioloogial. 2. Missugused olid Sinu arvates esimesed bioloogilised rakendused inimkonna ajaloos ja miks just need? 3. Koosta tabel või skeem bakterite ja seente biotehnoloogilisest kasutamisest erinevates valdkondades (toiduainetetööstus, meditsiin, põllumajandus jne) koos konkreetsete näidetega.Markeeri need, millega Sina oma elus kokku oled puutunud. 4. Nimeta L.Pasteur´i ja A.Flemingu tähtsamad avastused (+ aastaarv). Missugust A.Flemingu hoiatust on arstipraktikas sageli eiratud ja mis on selle tulemuseks? 5. Mida tähendab kloonimine? Kuidas saadakse kloone looduses ja kuidas biotehnoloogias? 6

Bioloogia

doc

Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks

Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks 1. Rakendusbioloogia mõiste, valdkonnad. Näiteid rakendusbioloogia saavutustest. GMO, näiteid, ohud. Rakendusbioloogia- erinevate haruteaduste avastatud seaduspärasuste kasutamine inimkonna huvides. Biofüüsika- käsitleb organismides toimuvaid füüsikalisi protsesse. Biokeemia- uurib organismide keemilist koostist, ainevahetusprotsesse, keemilisi muundumisreaktsioone, nende regulatsiooni jne. Biomeetria- on matemaatiliste meetodite kompleks (statistika) organismide ja nendega seotud protsesside modelleerimiseks ning organismidega katsete planeerimiseks. Biotehnoloogia- on organismidele omastel protsessidel põhinev tehnoloogia

Biotehnoloogia

docx

Organismid, evolutsioon, isolatsioon, eluslooduse süsteem, geneetika, rakendusbioloogia, geenitehnoloogia

pärast. 6. KASVUHOON Kasvuhoonegaasid, E EFEKT 7. JÄÄTMETE/P Inimesed, suurenenud Loodus Prügisorteerimine, RÜGI tarbimine, laiskus, reostub taaskasutus, looduses PROBLEEM liigpakendamine(mittelag lagunevatele unevad pakendid) pakenditele üleminek. 8. MAGEVEE Mittesäästlik kasutamine, Magevee Säästlik kasutamine, VARUDE veekogude reostumine, varude puhastusseadiltiste VÄHENEMIN põhjavee reostumine vähenemine kasutamine, E 9. LIIKIDE Elukohtade kasvukohtade liikide Keskkonda hoida, HÄVIMINE hävitamine, keskkonna mitmekesisus elupaika säilitada, reostumine, röövpüük väheneb, kaitsta kasvukohti (ökosüsteemid

Bioloogia

150

docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

 Niiskus  Toitainete olemasolu  Jääkainete vähesus  Keskkonna happesus  Hapniku juuresolek või puudumine 20 Bakterite pooldumine. Bakterirakk suureneb. DNA kahekordistub ja liigub raku poolustele. Rakukest ja membraan sopistuvad. Moodustub raku vahesein. Bakterirakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Generatsiooniaeg. Ajavahemik, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistamiseks.  Lähte ehk viivitusfaas- bakterid kohanevad söötmega.  Sigimise faas- tormiline bakterite arvu kasv.  Statsionaarne faas- bakterite hulk stabiliseerub.  Hääbumisfaas- bakterite hulk väheneb. BAKTERITE ROLL LOODUSES Süsiniku ringe. Bakterid on lagundajad- enamus orgaanilisest ainest lõpuks lagundatakse ja süsinik jõuab tagasi atmosfääri CO2-na. Lämmastiku ringe.

Bioloogia

docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

1g valku annab lõhustumisel praktikas 4kcal, teoorias 6kcal, 2lcal kaob sinna, et lagundamine ei lähe lõpuni vaid jääb pidama uurea/kusiaine kohapeal, lõplikul lagundamisel NH3, mis on närvisüsteemile ohtlikud. Lõpuni lagundavad kalad. Ööpäevasest energiavajadusest peaksid valgud katma ca 15%. Suur valgu tarbimine on organismile kahjulik. 2. Ehituslik-struktuurne. Erinevad kattevalgud (sulgede, villa, karvad, soomuste valgud), viiruste kapsiidivalgud, rakkude membraanide valgud, lihaste valgud, mis annavad kehale kuju (nt: treenitud lihased- ei kasva mitte lihasrakkude arv vaid suureneb lihasrakkude läbimõõt). 3. Kaitse funktsioon. Passiivne kaitse (kattevalgud aga ka ogade ja kilbiste valkstruktuurid) ja aktiivne kaitse (võõrvalkude vastased antikehad, verehüübevalgud, erinevad valgulised mürgid). 4. Valkude toksilisus

Bioloogia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.ODT Laadi alla originaalfail 3 lk