PINGVIIN Pingviinid elavad enamasti Antarktise rannikul ja lõunapöörijoone lähisaartel, kus on väga külm. Pingviinid on kohastunud eluks meres paremini kui ükski teine linnuliik. Pingviinid ujuvad ning sukelduvad väga hästi ja osavalt. Ujumiseks kasutavad nad oma tugevaid loiva-taolisi tiibu. Pingviinide ujumiskiirus on umbes 5-10 km/h, vahel isegi kuni 36 km/t. Vee all võib keiserpingviin veeta 9 minutit. Maismaal liiguvad pingviinid püstasendis ja neil on kummaline vaaruv kõnnak. Vahel võivad nad ka kõhu peal liuelda. Pingviinid ei saa lennata ega joosta. Pingviinide tihe kehakate on kaitseks külma ja niiskuse vastu. Nende tihe kehakate koosneb läikivatest vettpidavatest sulgedest, see tagabki pingviinidele kuivuse ja soojuse. Peale selle aitab
Pingviin Pingviinid (teaduslik nimi Sphenisciformes) on rühm veelinde. Pingviinid on lennuvõimetud. Nad elavad peaaegu eranditult lõunapoolkeral; ainult üks liik, Galapagose pingviin, on leitud ekvaatorist põhjas. Pingviinid on kohanenud elama vees. Pingviinide sulestik on kontrastne tume ja valge, ja nende tiivad on kujunenud lestadeks. Selline värvus aitab neil vee all kiiresti peituda ja taustaga kokku sulanduda. Pingviinid toituvad kaladest, kalmaaridest ja muust püütud saagist. Nad veedavad umbes pool elu maal ja pool ookeanis. Suurim elav liik on keiserpingviin (Aptenodytes forsteri): keskmine täiskasvanu on umbes 1,1 m pikk ja kaalub 35 kg või rohkem. Väikseim pingviini liik on väike sinine pingviin (Eudyptula minor).
kilogrammi. Kuningpingviinid võivad rännata kuni 900 kilomeetri kaugusele, et toitu hankida. Kuningpingviinid pesitsevad 5 Antarktise saartel. Kuningpingviinid ja keiserpingviinid munevad vastupidiselt teistele pingviinidele ühe muna. 1.1.1.2 Keiserpingviin Keiserpingviin (Aptenodytes forsteri) on pingviinlaste sugukonda kuuluv suur lennuvõimetu lind. Keiserpingviinid on pingviinide seas kõige pikemad ja raskeimad. Isas- ja emaslindude nii sulestik kui suurus on sarnane. Nende kõrgus ulatub 122 cm-ni ja kaal umbes 22...37 kg-ni. Keiserpingviinide seljaosa on must, kõhuosa aga valge, rinnaosa helekollakas, kõrvapiirkond on säravkollane. Keiserpingviinid võivad rännata kuni 150 km kaugusele, et toitu hankida. Keiserpingviinid pesitsevad Antarktise mandril. Kuningpingviinid ja keiserpingviinid munevad vastupidiselt teistele pingviinidele ühe muna. 1.1.2 Eudyptes
murenemine : kivimid murenevad suure temperatuuri muutuse tulemusel. Suuremas osas antarktikas taimkate ja loomastik puuduvad. Ainult rannikul ja saartel kasvavad samblad,samblikud ning vetikad. Õistaimi on ainult üksikuid liike. Antarktika polaaralade vetes on rikkalikult planktonit. Pingiini kohastumised : on märgumatu sulgkate,ujulestad,toituvad kaladest,nahaalune rasvakiht. Peale pingviinide elavad seal ka tormilinnud,kuid kalade poolest on Antarktika vaesem sest seal pole kudemiseks soodsaid jõgesid. Päris inimasutus puudub. Polaarjaamad asutati alles käesoleval sajandil. Mandril puudub igasugune majandustegevus , seal ei kavandata maavarasid , ei rajata tööstust ega sõdita. Pingviinide rasvast leitud taimekaitsemürgid ja polaaralade kohal esinevad osooniaugud tõendavad maakera loduse suurt saastatust
keelustatud. Keelustamise peamiseks põhjuseks oli see, et DDT on ohtlik nii loomadele kui ka inimestele. DDT koguneb organismis rasvkudedesse ja kandub toiduahelat pidi edasi, mille tagajärjel toiduahela lõpus esineb väärarengut ja surma. Lisaks sellele on DDT ka mullas ja vees erakordelt püsiv, mistõttu võib tema kahjulik toime esineda alles aastaid peale kasutamist või kokkupuudet. Samuti võib ta ka kanduda väga kaugele esmasest tarvituskohast. Nii on DDT leitud ka näiteks pingviinide rasvkoest Antarktikas, hoolimata sellest, et Antarktikas pole DDT-d kunagi kasutatud. Peale DDT keelustamist on peale tulnud mitmed palju kallimad aga samas ka väga palju ohutumad pestitsiidid. Kuna uued pestitsiidid on aga väga kallid ei ole vaesematel riikidel võimalik soetada piisavalt tõrjevahendeid ja Malaariasse nakatunute arv on kiiresti kasvanud ja tänaseks on Malaariasse haigestuvate inimeste arv ületanud 500 miljoni piiri.
eest ja maske, mis kaitsevad päikesekiirguse ja ka külma õhu eest. Kõige raskem on õhupuudus, mõnikord tuleb kasutada hapnikuaparaati, nagu kosmonaudid. Uutel meestel, kes jaama tulevad, kulub kaua aega ,et kohaneda. Tihti ärkab polaarlane öösel lämbumistundega. Õhupuuduses on täiskasvanud mees võimeline tõstma vaid paarikümnekilogrammist raskust ning iga väiksemgi liigutus võtab hingeldama. Huvitav oli ka lisaks geograafiatunniteadmistele juurde lugeda pingviinide kohastumustest. Näiteks vahetavad noored kuningpingviinid sulgi. Üldiselt oli see raamat päris huvitav ning andis väga toreda ettekujutuse polaarelust.
· "Jaapani meri, detsember" (reisipäevik, 1963) · "Muhulaste imelikud juhtumused Tallinna juubelilaulupeol" (1957) · "Muhu monoloogid" (1968) Luulekogud · "Karm noorus" (1946) · "Et õunapuud õitseksid" (1951) · "Mere ja taeva vahel" (1959) Näidendid · "Atlandi ookean" (1957) · "Lea" (1960) · "Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1965) · "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965) · "Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu)" (1969) Tunnustused Juhan Smuulile on omistatud Nõukogude Eesti preemia (1949 ja 1950), Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961). Ta on ENSV rahvakirjanik (1965). Mälestussambad 19. juulil 2006 taasavati Muhu saarel Koguva külas skulptor Tõnu Maarandi loodud Juhan Smuuli monument, mis aastaid angaaris varjus seisis. Skulptuur oli algselt Kadrioru pargis, kus ta 1990. aastatel maha võeti ja pärast seda oli Ars Monumentaali õues
· Antarktis ei kuulu ühelegi riigile · Eesti ühines lepinguga aastal 2001 ja sellest ajast toimub ka Eesti Antarktika ekspeditsiooni ettevalmistamine. Eesti tahab rajada suvejaama Woodi lahe kaldale Rossi mere rannikul ja ühineda 28 riigiga, kes Antarktist aktiivselt uurivad. · Viimastel aastatel on Antarktis muutunud ka turismipiirkonnaks, kuhu korraldatakse laevareise. Lõunamandril käib aastas üle 20 000 turisti. Probleeme osooniaugud Pingviinide rasvast leitud taimekaitsemürgid Polaaruurijad F. G. von Bellingshausen 1821. R. Amundsen 1911. R.F. Scott 1912. Kordamiseks 1. Mis on peamine erinevus Antarktika ja Arktika vahel? 2. Millised ookeanid ümbritsevad Antarktist? 3. Milliste alade koondnimetus on Antarktika? 4. Mida tähendab mõiste külmapoolus? 5
"Jaapani meri, detsember" (reisipäevik, 1963) "Muhulaste imelikud juhtumused Tallinna juubelilaulupeol" (1957) "Muhu monoloogid" (1968) Luulekogud "Karm noorus" (1946) "Et õunapuud õitseksid" (1951) "Mere ja taeva vahel" (1959) Näidendid "Atlandi ookean" (1957) "Lea" (1960) "Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1965) "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965) "Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu)" (1969) 3.Väljavõte loomingust: Mart Raud tõendab, et ta tundis inimest, kes ei ohverdanud merejumalale kokkuhoidlikuse pärast. Ma püüan seda uskuda. Kuid mind vist päästis ohvrist rohkem hirm kui harjumus. Mulle tundus, et kriitilisel momendil seisavad köieotstega selja taga Hint ja Sirge ning hoiatavad: “Katsu sa!“ Tõepoolest – katsu sa! See oleks ju suurepärane materjal suurepärase estraadi jaoks. Kellest me
,,Kirjad Sõgedate külast" (1955) ,,Jäine raamat" (reisipäevik, 1959) ,,Jaapani meri, detsember" (reisipäevik, 1963) ,,Muhulaste imelikud juhtumused Tallinna juubelilaulupeol" (1957) ,,Muhu monoloogid" (1968) Luulekogud ,,Karm noorus" (1946) ,,Et õunapuud õitseksid" (1951) ,,Mere ja taeva vahel" (1959) Näidendid ,,Atlandi ookean" (1957) ,,Lea" (1960) ,,Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1965) ,,Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965) ,,Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu) (1969) Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi Põhineb Polkovniku lese monoloogil ühel õhtusöögil, kus viibivad ka tema lähedased; Ta teab ja tunneb oma õigusi nõukogude haigena, polkovniku haige lesena; See tiitel on tema au ja uhkus ning ta usub, et tänu sellele on talle kõik lubatud; Läbiv teema lese monoloogis on tõestamine justkui arstid ei teaks midagi, et nad on jultunud joodikud ja altkäemaksuvõtjad;
päevikut Antarktikast "Jäine raamat". Teises reisiraamatus "Jaapani meri, detsember" (1963) on juttu teadlaste elust Jaapani merel. Smuul ei hooli klassikalistest draamareeglitest, ta on ennekõike jutustaja. Tema näidendid on usu vastane draama "Lea", "Kihnu jönn ehk Metskapten", näidend jutustab kapteni ja tema kaaskonna suhetest merel. "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" Näidend kujutab tõusiklikkuse levikut ja ohtlikust. Peategelane on sõjakas ja rumal. Näidendis "Pingviinide elu ehk Enne kui saabuvad rebased" on near muutunud veelgi õelamaks ja sapisemaks. Smuul parodeerib kultuurielu helli kohti ning ründab tolleaegseid noorkirjanikke. Tegemist on allegoorilise näidendiga. Smuuli aforismid: · Kui inimese temperatuur langeb paari kraadi võrra, külmub esimesena tema südametunnistus, väärikusest jäävad varemed järele. · Kus me ka viibime, kuhu me ka sõidame, igale poole viib inimene kaasa oma
JUHAN SMUUL - sündis 1922 Muhumaal - jättis kooli rahalistel põhjustel pooleli - mobiliseeriti tööpataljoni - töötas ,,Sirp ja Vasar" ja ,,Pioneer" väljaannetes - oli aktiivne poliitikas - Lenini preemia saaja - Suri 1971 LOOMING: ,,Karm noorus" ,,Järvesuu poiste brigaad" ,,Poeem Stalinile" ,,Mina kommunistlik noor" ,,Kirjad sõgedate külast" ,,Muhu monoloogid" ,,Lea" ,,Kihnu Jõnn ehk Metskapten" ,,Pingviinide elu ehk Enne kui saabuvad rebased Lisaautorid: Ristikivi: ,,Hingede öö" Gailit: ,,Karge meri"
Zanr luule proosazanrid (romaan, jutustus) Realismi esindajaid maailmakirjanduses Prantsusmaa Honoré de Balzac (17991850) umbes 100 teosest koosnev "Inimlik komöödia" Frédéric Stendhal (kodanikunimega Marie-Henri Beyle, 17831842) "Punane ja must", "Parma klooster" Gustav Flaubert (18211880) "Madame Bovary", "Tundekasvatus" Anatole France (18441924) "Nüüdisaegne lugu", "Pingviinide saar", "Jumalad janunevad" Romain Rolland (18661944) "Jean-Christophe", "Colas Breugnon" Inglismaa Charles Dickens (18121870) "Oliver Twist", "David Copperfield", "Rasked ajad" William Thackeray (18111863) "Edevuse laat" Thomas Hardy (18401928) "D'Urbeville'ide Tess", Tähelapandamatu Jude" John Galsworthy (18671933) "Forsyte'ide saaga" (trioloogia) George Bernard Shaw (draamakirjanik, 18561950) "Püha Johanna", "Inimene ja üliinimene"; "Pygmalion" Venemaa
roosavarbune, nösunina, üsna tark ja vaid veidike hull. Pärast surma ma laeva ei vaja. Olles elus, ma palun Su käest: Ära iial mind minema aja, Minu viimaseks laevaks jää. Näidendid "Atlandi ookean" (1957) "Lea" (1960) "Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1965) "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965) "Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu)" (1969) Tunnustused Nõukogude Eesti preemia 1949 ja 1950 Stalini preemia 1952 Eesti NSV teeneline kirjanik 1955 Lenini preemia 1961 ENSV rahvakirjanik 1965 Mälestussambad 19. juulil 2006 taasavati Muhu saarel Koguva külas skulptor Tõnu Maarandi loodud Juhan Smuuli monument, mis aastaid angaaris varjus seisis. Skulptuur oli algselt Kadrioru pargis, kus ta 1990. aastatel maha võeti ja pärast seda oli Ars Monumentaali õues.
· Praegu kasutatakse Linuxi kerneli versiooni 2.2.13, kuid töö käib beetaversiooniga 2.3.25.(99aasta) Linux-operatsioonisüsteemi sümboliks kujunenud pingviin Tux on otsustanud linuxikogukonna kohtusse kaevata, et nõuda tasu enda kujutise pikaaegse omavolilise ekspluateerimise eest. Ettepaneku kasutada linuxi maskotina Tux'i kujutist tegi esmakordselt 1996. aastal Larry Ewing, ajendatuna Linus Torvalds'i (linux-operatsioonisüsteemi looja) vaimustusest pingviinide suhtes. Inglismaal Bristoli loomaaias aega veeteva Tux'i selja taga asus veerema laviin, mida peatada polnud enam kerge. Seda enam - hiljem vaikiti omavoli ühiselt maha ning Bristoli loomaaia direktori kaasabil loodi müüt, mille kohaselt Tux'i ei olevat olemas olnudki enne tema kujutise esitamist avalikkusele. Tux'i poolt palgatud advokaadibüroo on seisukohal, et antud häbiväärses loos, mis mustab vabatarkvaraga seotud ideoloogiat tervikuna, peaks kandma vastutust terve linuxikogukond
ekspeditsioonist. ,,Jaapani meri. Detsember". ,,Muhu monologid" naljakad, Smuuli proosa tipp. Draama juurde jõuab kõige hiljem, ei tea näidendi kirjutamisest mitte midagi. Talle tuleb appi V. Panso. ,,Atlandi ookean" sarnaneb sisult samanimelisele novellile, puudub kindel sündmus, tegevuskoht raskesti etendusele toodav. ,,Lea" tõsine poliitiline näidend, kirjutatud näitekunsti reeglite kohaselt. ,,Metskapten e Kihnu Jõnn" ,,Polkovniku lesk" mononäidend. ,,Pingviinide elust" (,,Enne kui saabuvad rebased") Poliitiline satiir, raskesti lavastatav, tegelased on loomad (pingviinid, rebased jm) istuvad kõrtsis, polaaröö. Filmistsenaarium ,,Keskpäevane praam"
on teada, et 20. sajandi algul sai Vihula valla mehest Gustav Hämalasest Lõunaookeanis hülgeid küttiva Norra laeva kapten, maetud on ta Lõuna-Georgia saarele. Teise maailmasõja ajal põgenes Eesti perekond Oona USAsse sõjapakku. Perepoegadest said esimesed eestlased, kes Antarktikas talvitusid, kuid ajalukku kirjutasid nad end oma teadussaavutustega: Henn tegeles eri tüüpi virmaliste füüsikaliste tagamaade väljaselgitamisega, osales jääkihtide vanuse määramises ja isegi pingviinide koduinstinkti uurimises ning Haini erialaks oli ionosfääri uurimine. Mount Oona ja Oona Cliff on nimetatud nende auks. Pärast seda, alates 1957. aastast, on vähemalt 22 eestlast osalenud seal kõige erinevamates teadusuuringutes ning vähemalt seitse eesti teadlast on teinud olulisi teadusavastusi. Teadusartikleid on avaldatud üle saja, nende hulgas neli monograafiat ja kolm dissertatsiooni. Uurimisvaldkonnad on ulatunud geoteadustest rahvusvahelise õiguse ja meditsiinini.
· Loomingu Raamatukogu (1957) · Keel ja Kirjandus (1958) · Eesti Televisioon (1955) Juhan Smuul (1922 1971) · Esikkogu ,,Karm noorus" 1946 · Poeem ,,Järvesuu poiste brigaad" 1948 · ,,Poeem Stalinile" 1949 · Poeem ,,Mina kommunistlik noor" 1953 · ,,Kirjad Sõgedate külast 1955 · ,,Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol" 1957 · ,,Muhu monoloogid" 1968 · Näidendid: ,,Lea", ,,Kihnu Jõnn e Metskapten", ,,Polkovniku lesk e Arstid ei tea midagi", ,,Pingviinide elu e Enne kui saabuvad rebased" · Reisipäevikud ,,Jäine raamat", ,,Jaapani meri, detsember" Juhan Smuul ,,Mu noorim õde" ,,Kuidas joonistada kurbust" ,,Kuidas joonistada rõõmu" ,,Viimane laev" 60ndad · Kassetipõlvkonna luuletajad: Paul-Eerik Rummo, Viivi Luik, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Mats Traat. · Ajakiri Noorus · 1960 valmis Tallinna uus laululava · 1961 lõpetas TRK lavakunstikateedri esimene lend · Mingil määral jõudis Eestisse ka pagulasautorite
lagunema, see ei tohi edasi kanduda toiduahelates ega kuhjuda organismides. Paraku DDT nendele nõuetele ei vasta. Lahustudes hästi rasvades, kandub ta edasi piimaga, kuhjub inimese ja loomade rasvkoes ning kutsub esile nii ägedaid kui ka kroonilisi mürgitusi. Lisaks kõigele on DDT mullas ja vees erakordselt püsiv, mistõttu tema kahjulik toime võib ilmneda alles aastaid pärast kasutamist. Samuti võib ta kanduda kaugele oma tarvitamiskohast. Näiteks on DDT-d leitud pingviinide raskoest Antarktikas, kus seda pole iial kasutatud. DDT kasutamine või keelamine on vastuoluline küsimus nagu paljud teisedki keskonnakaitse probleemid. Iga aasta haigestub malaariasse 500 miljonit inimest, neist üle 2,7 miljoni inimese sureb. Malaariat leviatavd sääsed. DDT on esimene tõhus ja vaestes maades ka kättesaadav vahend sääsevastsete hävitamiseks looduses või sääskede tõrjumiseks kodudes. Diklorometaan ja triklorometaan e. kloroform. Diklorometaani kasutatakse nii
· "Kirjad Sõgedate külast" · "Jäine raamat" · "Jaapan meri, detsember" · "Muhulaste imelikud juhtumused Tallinna juubelilaulupeol" · "Muhu monoloogid" Luulekogud · "Karm noorus" · "Et õunapuud õitseksid" · "Mere ja taeva vahel" Näidendid · "Atlandi ookean" · "Lea" · "Kihnu Jõnn ehk Metskapten" · "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" · "Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu)" Kasutatud materjal: Raamat: Juhan Smuul ,,Valus valgus " Internet: http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Smuul
territoorium Antarktikas, mida Norra enda omaks peab, on Kuninganna Maudi maa. Rahvusvaheliselt kumbagi nõudlust ei tunnustata. Saare pindala on 243 (teistel andmetel 156) km. Kõrgeim punkt (Lars Christenseni tipp, vulkaan) on 1755 (teistel andmetel 1640) km kõrge. On teadmata, kas vulkaan tegutseb või mitte, aga selle tipp on igijää poolt rikkumata. Peaegu kogu saar on jääga kaetud ja ta on peaaegu aasta ringi paakjääga ümbritsetud. Inimesi pole saarel kunagi elanud. Seal on ainult pingviinide koloonia. Kõige soojemal kuul, veebruaris, on saare keskmine õhutemperatuur -1 C, kõige külmemal kuul, juulis, -23 C. Norra pealinn on Oslo. Riigihümn on "Ja, vi elsker dette landet" Rahvaarv on 4 691 500 Rahvastiku tihedus on 14 in/km. Iseseisvus 7. juuni 1905 Rahaühik on kroon (NOK). Ajavöönd Kesk Euroopa aeg Peaminister Jens Stoltenberg Kuningas Harald V
"Jäine raamat". Teises reisiraamatus "Jaapani meri, detsember" (1963) on juttu teadlaste elust Jaapani merel. Smuul ei hooli klassikalistest draamareeglitest, ta on ennekõike jutustaja. Tema näidendid on usu vastane draama "Lea", "Kihnu jönn ehk Metskapten", näidend jutustab kapteni ja tema kaaskonna suhetest merel. "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" Näidend kujutab tõusiklikkuse levikut ja ohtlikust. Peategelane on sõjakas ja rumal. Näidendis "Pingviinide elu ehk Enne kui saabuvad rebased" on near muutunud veelgi õelamaks ja sapisemaks. Smuul parodeerib kultuurielu helli kohti ning ründab tolleaegseid noorkirjanikke. Tegemist on allegoorilise näidendiga. Paul-Eerik Rummo (sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas) on Eesti kirjanik ja poliitik.Sisukord [peida] Paul-Eerik Rummo on kirjanik Paul Rummo poeg. Ta õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina.
aastal oma DDT alal tehtud avastuste eest koguni Nobeli Meditsiinipreemiaga. DDT lahustudes hästi rasvades ning kandub edasi piimaga, kuhjub inimese ja loomade rasvkoes ning kutsub esile nii ägedaid kui ka kroonilisi mürgistusi. Lisaks sellele on DDT ka mullas ja vees väga püsiv ja seetõttu võib tema kahjulik toime ilmneda alles aastaid pärast kasutamist. Samuti võib ta kanduda kaugele oma tarvitamiskohast. Nii näiteks on DDT-d leitud pingviinide rasvkoest Antarktikas, kus teda pole iial kasutatud. DDT kasutamine arenenud maades on enamasti keelatud. Asemele on tulnud kiiresti lagunevad ja vähem ohtlikud, kuid palju kallimad pestitsiidid. Jan Mustjõgi XII klass
Selles suhtes pole see õnnestunud ja kuigi positiivne logo. Nüüd, kui sa mõtled pingviinidele, hinga kõigepealt sügavalt sisse ja seejärel mõtle sõnale "kaisu". Hinga uuesti sügavalt sisse ja mõtle sõnale "armas". Mine tagasi sõnale "kaisu" ja mõtle nüüd sõnale "rahulolev". Oled siiani veel minuga? Tore... Nüüd, mõeldes pingviinidele, "rahulolu" tähendab, et ta on just kellegagi voodis olnud või et ta on ennast heeringast täis puginud. Usu mind, ma olen ekspert pingviinide alal, need kaks on tegelikult ainukesed võimalused. Nüüd, sellelt küljelt vaadates, me tõesti ei taha ju,et see seostuks kiimase pingviiniga (me nagu tahame, aga see pole kuigi poliitiline, seega me ei taha), seega me vaatame seda pingviini sellise nurga alt, et ta on ennast lihtsalt heeringast täis puginud. Kui sa mõtled nüüd sõnale "pingviin", peaksid sa silmade ees kujutlema kergelt ülekaalulist pingviini istumas, peale seda kui ta on ennast täis puginud ja peale seda
asutati alles käesoleval sajandil. Igal aastal polaarjaamade meeskonnad vahetuvad. Hoolimata rasketest tingimustest ja suurtest kulutustest, on uurimisjaamu küllalt palju. Vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele ei kuulu Antarktika mitte ühelegi riigile. Mandril puudub igasugune majandustegevus, seal ei kaevandata maavarasid, ei rajata tööstusi ega sõdita. Seepärast on Antarktika meie planeedi kõige vähem reostatud piirkond. Ometi tõendavad pingviinide rasvast leitud taimekaitsemürgid ja polaaralade kohal esinevad osooniaugud maakera suurt saastatust. Keiserpingviinid koos pojaga Sinivaal Adeelia pingviinid
· 1957-58 oli meregeoloogina diiselelektrilaeval "Ob" 26 aastane Ivar Murdmaa. · 1957-58 ekspeditsioonilaeval Kooperatsija viibis kirjanik Juhan Smuul. Muljete põhjal kirjutas ta "Jäise raamatu", mille eest pälvis 1961. aastal esimese ja viimase eestlasena Lenini kirjanduspreemia. · 1963-65 talvitus USA lõunapooluse uurimisjaamas Amundsen-Scott virmaliste uurija Henn Oona, kes osales ka jääkihtide vanuse määramisel ning pingviinide koduinstinkti uuringutes. Tegemist võib olla esimese eestlasega, kes lõunapoolusel käinud. · 1967-68 talvitus Amundsen-Scotti jaamas ionosfäärifüüsikuna Hain Oona. · 1963-64, 1967-68 ja 1972-73 töötas seismoloogina Novolazarevskaja jaamas geoloog Anatoli Norman. · Aastatel 1965-68 ja 1968-70 talvitus Molodjoznaja ning Bellingshauseni jaamades Enn Kreem. Lõunanaabri muljete põhjal on ta kirjutanud kolm raamatut.
· "Jaapani meri, detsember" (reisipäevik, 1963) · "Muhulaste imelikud juhtumused Tallinna juubelilaulupeol" (1957) · "Muhu monoloogid" (1968) Luulekogud · "Karm noorus" (1946) · "Et õunapuud õitseksid" (1951) · "Mere ja taeva vahel" (1959) Näidendid · "Atlandi ookean" (1957) · "Lea" (1960) · "Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1965) · "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965) · "Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu)" (1969) Juhan Smuul JUHAN SMUUL sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. Juhan Smuul õppis 193036 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse
Külastada tasuks ka Loro Pargi konkurenti, Aguilase kotkaparki. Tenerifele saab (Gran Kanaariast) nii laeva kui lennukiga. Kohapeal avaneb võimalus tutvuda saare kauneimate paikadega Samuti soovitatakse külastada Loro parki, kus teid võtab vastu maailma suurim papagoide esindus ning kus avaneb võimalus vaadata delfiinide, merilõvide ning etendusi. Parki kaunistab ainulaadne akvaarium Vahemere ja Atlandi ookeani elanikega: mureenid, haid, piraajad jne. Muuhulgas on võimalik jälgida ka pingviinide elu nendegi jaoks on parki loodud vastuvõetavad elamistingimused. 13 6.2 Teide vulkaan Teide mägi või (hispaania keeles Pico del Teide) on kõrgeim tipp Hispaanias ja Atlandi saartel (see on suuruselt kolmas vulkaan maailmas peale Mauna Loa ja Mauna Kea mis asuvad Hawaiil ). See on aktiivne vulkaan, mis viimati purskas 1909. alates Vulkaan ja selle ümbrus moodustavad Teide rahvusliku Pargi. ( Parque Nacional del Teide hispaania keeles)
ja "Muhu monoloogid" (1968). Ta on koostanud ka mitu luulekogu: "Karm noorus" (1946), "Et õunapuud õitseksid" (1951), "Mere ja taeva vahel" (1959). Samuti ei puudu ta loomingust ka näidendid, mida ka tänapäeval esitatakse ja veel väga edukalt. Tema kirjutatud näidendite hulka kuuluvad: "Atlandi ookean" (1957), "Lea" (1960), "Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1965), "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965), "Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu)" (1969). Oma mitmekülgsete ning mainimist väärt toeste eest on Juhan Smuulile omistatud Nõukogude Eesti preemia (1949 ja 1950), Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961). Tasub ka mainida, et 19. juulil 2006 taasavati Muhu saarel Koguva külas skulptor Tõnu Maarandi loodud Juhan Smuuli monument, mis aastaid angaaris varjus seisis. Skulptuur oli algselt Kadrioru pargis, kus ta 1990. aastatel maha võeti ja pärast seda oli Ars Monumentaali õues
○ “Järvesuu poiste brigaad” (1948); ○ “Poeem Stalinile” (1949); ○ “Mina- kommunistlik noor” (1953); ● “Kirjad sõgedate külast” (1955); ● “Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol” (1957); ● “Muhu monoloogid” (1968); ● Näidendid: ○ “Lea”; ○ “Kihnu Jõnn ehk Metskapten”; ○ “Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi”; ○ “Pingviinide elu ehk Enne kui saabuvad rebased. ● Reisipäevikud: ○ “Jäine raamat”; ○ “Jaapani meri, detsember”. ● Luuletused: ○ “Mu noorim õde”; ○ “Kuidas joonistada kurbust”; ○ “Kuidas joonistada rõõmu”; ○ “Viimane laev”. 1960ndad: ● Kassetipõlvkonnaluuletjad: ○ Paul-Eerik Rummo, Viivi Luik, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Mats Traat. ● Ajakiri Noorus; ● 1960
liustikud sulavad, tekkinud maismaa ei peegelda enam valguskiirgust kosmosesse, ja selle arvelt tekkinud soojuskiirgus soojendab atmosfööri üha rohkem, mis paneb liustikke üha enam sulama, ennustatakse jäämasside arvelt maailmaookeani taseme tõusu ligikaudu 80 meetri võrra .See on katastroof, mille ärahoidmiseks peab terve inimkond pingutama. · Biosfääri liigiline koosseis muutub oluliselt. Paljud liigid surevad välja. . N. pingviinide arvukus Antarktikas on vähenenud, sest just seal annab kliima soojenemine end kõige kiiremini tunda (5 korda kiirem, kui mujal). Vahetuvad välja terved kooslused. Temperatuuri ja sademete muutused võivad muuta rohumaade, põõsastike, metsade ja teiste ökosüsteemide omavahelisi piire. Troopilistel regioonides võivad sellised muutused tugevalt mõjutada loomade ja taimede vahelisi toiduahelaid. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega
sulavad, tekkinud maismaa ei peegelda enam valguskiirgust kosmosesse, ja selle arvelt tekkinud soojuskiirgus soojendab atmosfööri üha rohkem, mis paneb liustikke üha enam sulama, ennustatakse jäämasside arvelt maailmaookeani taseme tõusu ligikaudu 80 meetri võrra .See on katastroof, mille ärahoidmiseks peab terve inimkond pingutama. Biosfääri liigiline koosseis muutub oluliselt. Paljud liigid surevad välja. . N. pingviinide arvukus Antarktikas on vähenenud, sest just seal annab kliima soojenemine end kõige kiiremini tunda (5 korda kiirem, kui mujal). Vahetuvad välja terved kooslused. Temperatuuri ja sademete muutused võivad muuta rohumaade, põõsastike, metsade ja teiste ökosüsteemide omavahelisi piire. Troopilistel regioonides võivad sellised muutused tugevalt mõjutada loomade ja taimede vahelisi toiduahelaid. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega
vähenema. Teiste kurnade panus populatsiooni on väike, kuid ebasoodsates tingimustes siiski arvestatav. · Millised võivad olla lühiajaliste ilmastiknähtuste mõjud lindude sigimiskäitumisele? Näiteks alates 70ndatest on keiserpingviinide arvukus vähenenud 50% - suremus kasvas kui toitumisaladel meri soojenes ja jääkate kahanes, see viitab muutustele populatsioonis ja suurt tundlikkust ilmastiku muutustele. Küll aga Adeelia pingviinide arvukus on Rossi mere soojenedes aina kasvanud. Ka Tiigi-Roolindude pesitsusperiood on pikenenud, sest sooja aega on rohkem, see on hea, sest Tiigi-Roolind on kiskjate suur ohver. Alati pole süüdi kliimamuutused: Näiteks lõunatirgid (linnuliik) on välja surnud sest 60ndatel toimus seal tööstusrevolutsioon, millega võeti kalapüügiks kasutusele uued püügivahendid ja kuna toit võeti sellelt liigilt ära, siis suri see liik välja
· Koostöö lavastajate ja autorite vahel Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Mai Talvest, Uno Laht, Raimond Kaugver, Liidia Kompus, Kulno Süvalep. Juhan Smuul (1922-1971) Pärit Muhust, andekas iseõppija, alustas ajakirjanduses. Luuletaja. 1953-1971 Kirjanike Liidu esimees, 1965 ENSV rahvakirjanik, Stalini preemia 1952, Lenini preemia 1961. ,,Atlandi ookean" 1956 ,,Lea" 1959 ,,Kihnu Jõnn" 1964 ,,Polkovniku lesk" 1965 ,,Pingviinide elu" 1968 Mere temaatika on tema loomingus tähelepanuväärne. Egon Rannet (1911-1983) Alustas aforismide ja olukirjeldustega ajakirjanduses. Melodramaatilisus. Suured kired, tugevad karakterid, koostöö Ilmar Tammuriga, publikumenu. Tänapäeval unustustesse vajuvad. Tekstid pole väga kunstiväärtuslikud. Väga päevakajalised tol ajal. ,,Südamevalu" 1956 ,,Kadunud poeg" 1958 ,,Salakütid" 1960 ,,Karikas ja madu" 1964 ,,Kriminaaltango" 1967
stepi moodi aasad. Loomastik 5 Tsiili geograafilise eraldatuse tõttu pole loomariik eriti mitmekesine, ent siingi leidub tüüpilisi Andide imetajaid- laamat, guanakot, vikunjat ja alpakat; ka puumasid, mitut liiki kohalikke hirvi ja palju linde. Päris lõunas elab rannikul ja saartel merielevantide ja hüljeste ning isegi pingviinide kolooniaid. Ja kui neil laiuskraadidel laevaekskursioonidele minna, võib mõnel aastaajal märgata hulgaliselt delfiine ja vaalasid.. Loodusvööndid Tsiili paikneb kõrgvööndilisuse alal. Põhjaosas on troopiline poolkõrbe- ja kõrbevöönd, keskosas igihalja ja pooligihalja metsa vöönd, lõunaosas segametsa ja okasmetsa vööndid. Riigi arengutase. Tsiili SKP inimese kohta on 12400 $ ja RKP inimese kohta on 5020$. 1970 aastal oli Tsiilis
3.2. Kirjuta biosfääri osad ja iga osa juurde kaks organismi, kes seal elavad või sealt toitu otsivad. Õhk- linnud, putukad Maa ülemine osa- karu, jänes Vesi- kala, konn --- 31 Ülesanne 4. Täida ülesanne. 4.1. Jääkaru ladinakeelne nimi on Ursus maritimus. Kuidas nimetatakse ladina keeles perekonda, kuhu kuuluvad karud? See on Ursus 4.2. Vaata ülesande kaardilt, kus jääkarud elavad. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Kaart: Jääkaru ja pingviinide levila. Põhja- poolkera, 4.3. Loe tekst läbi, uuri ülesande graafikut ja vasta seejärel küsimustele. Elusolendite populatsioonid sõltuvad nende elupaiga keskkonnatingimustest. Populatsioonid on elujõulised, kui tingimused on head. Jääkarud on suured kiskjad, kes toituvad peamiselt merejääl elavatest hüljestest. Mida kauem on meri kaetud jääga, seda paremad on jääkarude toitumisvõimalused. Teadlased on kogunud
retrocyclin, mis on saadud selle pseudogeeni aktiveerimisel, inhibeerib viiruse HIV-1 rakku sisenemise. Kui poleks pseudogeenistunud siis HIV ei saaks inimest kahjustada. On olemas reesus makaagil ja toimib. Retrotsükliin Brilacidin – antibiootik, defensiin, ravim sarnane defensiinile mimetik. Ei ole laias kasutused, viimase astme kliinilised katsetused. Abi MRSA S. aureus ravi. Ka Enterococcus ja Klebsiella raviks. Vähihaigete seennakkuste raviks. Sfenistsiin – pingviinide kõhus et see roiskuma ei läheks. Beeta defensiin. Immunoloogia ajalugu Edward Jenner – immunoloogia isa. Loodusuurija, uuris kägude bioloogiat et and teiste pesadesse lähevad, avastas selle, et linnud ei lähegi mutta talveks vaid rändavad, ja tegi ka siilidest huvitavaid töid. Vaktsiinidega seoses midagi. Variolatsioon – rõuge kärnade pealt materjali lasti sisse hingata, saadi immuunsus sageli, vahel mitte
tasapisi hakkab arvukus vähenema o Teiste kurnade panus populatsiooni väike, kui ebasoodsates tingimustest siiski arvestatav o 2007 soe kevad pesitsema hakati NÄDAL varem, 2008 oli pesitsema asunud enam II kuirna poegasid kui varem · Tiigi-roolind pesitsusperiood pikeneb (slaid 22) Pingviinid · Keiserpingviinid arvukus käis alla tänu kliima soojenemisele , samas kui Adeelia pingviinide arvukus on Rossi meres kliima soojanedes aina kasvanud) · Alati pole süüd kliima muutumine lõunatirk (vastavalt kliima soojenedes on arvukus vähenenud) o Tegelikkus: 60.-datel aastatel toimus kalastusrevolutsioon püüti nendele lindudele sobiv toit merest välja, seega hävitab neid inimese sekkumine o Arktika tormilinnu arvukuse vähenemine hiid-tormilinnud on 14,5%
Nt: keiserpingviinid. Isased hauduvad mune pool aastat ja nad ei söö see periood. 14 3. HETEROTERMSED – Suudavad püsisoojalisusest loobuda ebasoodsate tingimuste üle Elamiseks. Nt: kõik loomad, kes magavad talveund. Siis on füsioloogiliselt mõistlik viia kehatemperatuur nii madalale kui võimalik. Nt: nahkhiired ja pingviinid. Pingviinide jalad on külmad, et nad ei sulataks lund ja ei tekiks jääkamakaid jalgade ümber. KONN: POIKOTERMILISE LOOMA MUDEL. Konna kehatemperatuuri mõjutavad 9 ökoloogilist, teineteisest sõltumatut faktorit. Soojus tuleb: 1. Hajus päikesekiirgus 2. Otsene päikerekiirgus 3. Peegeldunud päikesekiirgus Konna jahutavad: 4. Tagasikiirgus 5. Evaporatsioon Tuleb või läheb, vastavalt temperatuuride erinevusele: 6
annaabi.ee 
