meie kognitiivsest võimest. Keele generatiivne grammatika genereerib selle keele kõik grammatiliselt korrektsed laused ja mitte ühtegi mittekorrektset lauset. Generatiivse grammatika eesmärk on teada saada, mida me alateadlikult oma keele süntaksist teame. Keel mängib kognitiivses mõtlemises olulist rolli, mõjutades seda, kuidas me mõtleme. Deduktiivne lähenemine  transformatoorse analüüsi osa (deduktsioon), pindstruktuuri leidmise osa, kus kasutatakse transformatsioonireegleid Keelepädevus ehk keelevõime ehk i-keel (Chomsky) on sisemine keel, osa inimese ajust. Keelepädevus on alateadlik otsus, mis on kogu aeg olemas, võrreldav hingamise ja emakeele reeglite seletamisega. Keelepädevust ei saa otseselt vaadelda, saab teha järeldusi keelekasutuse põhjal, saab üksnes arutleda, kas see on kõigil ühesugune, kus ja miks see olemas on.
assotsiatiivset laadi; peamised keeleüksused on sõnad. Rõhutatakse selliste operatsioonide nagu vaatlus,modelleerimine ja jäljendamine osatähtsust keele omandamisel. Nativistide põhiseisukohad: Kõne baas on bioloogilist päristolu ja ei ole lapse kogemusest sõltuv. Kõigi laste kõneareng on sarnane, sõltumata keelest, ligkaudu ühes ja samas vanuses võetakse kasutusele ühesõnalause ja kahesõnalised struktuurid. Laps peab omandama emakeele muutereegilid, et moodustada pindstruktuuri lauseid, kuid see on seostud aju küpsemisega. Kui saabub õige aeg, teeb laps vajalikud üldistused ja omandab lausete koostamise oskused. Nende teooria järgi semantikat õppida pole vaja, sest semantiline baas on bioloogiliselt juba olemas, samuti sooritatakse alati ühes ja samad muuteoperatsioonid,nagu teeb arvuti. Keskse üksusena vaadeldakse lauset ning muuteoperatsioonide omandamist käsitsetakse lapse aktiivse ja konstruktiivse tegevusena, mitte lihtsalt maatkimisena.
Nativistide arvates on inimese keelevõime kaasasündinud. Juba sünnimomendil on inimese ajus organ, mis võimaldab inimesel ümber käia keelemärkidega. Keeleorgani ülesandeks on kõnelda ja aru saada kõneldust. Keelekeskkonda sattudes häälestub keeleorgan konkreetsele keelele (Tulviste, Tulviste 2002:153). Chomsky väitel on keeleline areng küpsemise tulemus (Veisson, Veispak 2005: 41). Naivistid arvates on lapsel vaja ka õppida- omandada emakeele muutereegleid, et moodustada pindstruktuuri lauseid (Karlep 1998: 244). Lenneberg oli esimene, kes oletas keele omandamises kriitilise perioodi. Kriitiline periood on ajavahemik, mille kestel keeleorgan on tundlik keskkonnamõju suhtes. Lapsel, kes kasvab aasta-pooleteise ja puberteedi saabumise vahel väljaspool keelekeskkonda, ei ole keele täielik omandamine enam võimalik (Tulviste, Tulviste 2002:153). Lennebergi järgi on keele omandamise bioloogilised eeldused järgmised:
sõnadega(keeleüksus iseenda jaoks),skeemide ja kujutlustega. ¤Semantiline süntaks: semantiline kirje, süvakäänded. Semantiline süntaks ehk lausete semantiline struktuur, ütluse sisuline täpsustamine:semantiliste tunnuste liigendamine ja järjestamine. Süvakäänete puhul pole tegemist grammatiliste käänetega, vaid tegemist on tähenduslike suhetega.Seosed maailma nähtuste ja keele vahel(puudutab teadmisi ja tähendusi-kui paljuga on laps oma keskkonnas kokku puutunud. Pindstruktuuri süntaks: lausemalli valik ja täitmine sõnavormidega, sõnakasutus, muuteoperatsioonid. ¤ Ütluse motoorne plaan: intonatsiooniprogramm ja silbiprogramm. Ütluse realiseerimine. Kõneliigutusprogramm ehk ütluse monotoorne plaan. Hääldusliigutuste planeerimine 2 tasandil:Lause intonatsiooniprogramm(lauselõpu intonatsioon/rõhuline sõna/ütluse toon) ja Silbiprogramm süntagmade kaupa:silbijärg/silpide koostis/rõhulised- rõhuta silbid/häälikute kestussuhted kõnetaktis
tüüpi filosoofiad nt marksism. Maailma vallanud üldise rahutusega mõne aasta eest võib täheldada märke sellest, et filosoofia hakkab jälle kihama. Luuakse uusi ühendusi. Marksistide leeris võib nt märgata huvitavaid lõhenemisi. Seisukoht, et filosoofia on keele loogika, ei kohusta meid pooldama konventsionalismi. Kui keelel või keele fragmentidel on oma seesmine loogika meie reflekteerivale mõistusele. Filosoofilist huvi tuntakse peamiselt keele pindstruktuuri või peamiselt süvastruktuuri vastu. Kui kirjeldada filosoofi tungi keele loogikale. Raskus väheneb, kui on näidatud, et mõningaid sõnu kasutatakse mitmemõtteliselt. Kui keele loogiline struktuur on selgesti välja toodud kaob ka vastuolu. Loogika on seotud filosoofiaga viisil, mis teeb need kaks lahutamatuks.
4) keeleoskuse 3 seisundit (omandamine, küpsus, kaotamine/alakõne) – tavaliselt käsitletakse küll omandamist ja alakõnet eri valdkondadena, kuigi nad on laias mõttes psühholingvistika osad. Psühholingvistikal pole kindlat ega piiratud uurimisobjekti. Psühholingvistikal on 2 suunda: 1) traditsiooniline = Chomsky: kaasasündinud keelevõime ning keel eristab inimest loomast; 2) keelevõime pole kaasasündinud, keeles pole süva- ega pindstruktuuri. Psühholingvistika olemuslikud küsimused:  Kuidas indiviidi keeleteadmised tekivad?  Mis on nende aluseks, millel need põhinevad?  1921 Sapir: kõndimine on inimesele omane, keel pole instinktiivne, vaid on omandatud ja kultuuripõhine funktsioon.  1965 – Chomsky: keelevõime kui sünnipärane võime (Language Aquisition Device ehk LAD, hiljem Universal Grammar ehk UG). Chomsky suund domineeris 21. sajandini.
Õpetaja peab arvestama,et laps on võõras keelekeskonnas ja ka seda,et kuigi tundub – et lasp juba saab aru võib see arusaamine olla väiksem . Samuti peab meeles pidama et laps väisb võõras keelekeskonnas rutem. Kõneloome protsessis peab lapsel olema motiiv ja kavatsus rääkida. Siit edasi mõte täpsustub ja see kõik on seotud tunnetustegevusega ja kultuuriga. Keel ei mõjuta seda. Sii stuleb tähenduse tasand mis osaliselt on juba keelega seotud. Kõige suuremad raskused tulevad pindstruktuuri tasandil. Siis tuleb ütluse sisu vormistada juba keelevahenditega. On otseselt keelega seotud nagu ka keeleliigutuste tasand, kus alguses pannakse paika inonatsioon ja järgmisena juba väljaütlemise planeerimine ja realiseerimine. See osa vajab kõige rohkem tööd. Hääldamine iseenesest paraneb ajas, mida rohkem keelt kasutada seda vähem teed selles vigu. Vigu teevad kõik inimesed – need vead on keelevääratused. Arenguvigadeks nimetatakse
>R). Keele kasutamine on vastavalt üks paljudest inimkäitumise vormidest (ingl. language as behaviour). Nimetatud teooria aluseks omakorda on I. Pavlovi õpetus refleksidest. Ratsionalistlik psühholingvistika, ka Chomsky-Milleri psühholingvistika, transformatsiooni- (muute-)psühholingvistika. Nimetatud teooria väidab, et iga väliskõne lause aluseks on mingi abstraktne süvastruktuur, mis kajastab selgelt kõiki pindstruktuuri lause väiteid baaslause või baaslausete ahela näol. H. Õimu järgi võiks seda näitlikult iseloomustada süvastruktuuri (A) ja pindstruktuuri (B) lausete võrdlus. Nimetatud teooria alusteks on: •Ratsionalistlik psühholoogia, mis seostab psüühika arengu tunnetuslike struktuuride ja tunnetusreeglite omandamisega. Kõneakte vaadeldakse kui indiviidi keerulise vaimse tegevuse tulemust. •Muutegrammatika — keele funktsioneerimise teooria, mis
Süntaktilisi teooriaid:  Generativism Noam Chomsky rajatud koolkonnad: generatiivsed hargmikud ja süntaktilised transformatsioonid, tihti samastav formaalse süntaksiga. Oluline eraldi suunana ja arvutilingvistika seisukohalt. Põhiideed: keelt esitatagu rangelt defineerivate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised laused; Keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni; süva- ja pindstruktuuri eristamine; keeleõppimise võime on kaasa sündinud  Valentsiteooria e. sõltumatusgrammatika  Konstruktsioonigrammatika on kognitiivse keeleteaduse haru. Konstruktsioonigrammatika peamiseks uurimisobjektiks on lihtlausete konstruktsioonid, eeskätt sellised, kus lause tähendus ei tulene vahetult tegusõna tähendusest. Konstruktsioonigrammatika käsitleb lause ülesehitust omaette keeleüksusena. (Wiki) Näiteks resultatiivkonstruktsioon
järgnev: generatiivsed hargmikud ja süntaktilised transformatsioonid, tihti samastatakse formaalse süntaksiga. Generatismi põhiteesid: a) keelt esitatagi rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised(õiged) laused. Mitte ainult kirjeldama lausete tegemist, vaid ka seletama. b) keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni  igal inimesed oma vaist keelest ja arusaam. c) süva-ja pindstruktuuri eristamine  keeles on ka varjatud üksusi, mis ei tule otseselt nähtavale. d)keeleõppimise võime on kaasasündinud. Meetod seisneb selles, et asendatakse eelnevas tasandis midagi. Väike GG(generatiivne gramatika). Transformatsioonid generativismis(ehk kuidas valmis lausest saab teisi lauseid teha): võimalik teha SIIRE(sh topikaliseerimine  mingi lauseühendi viimine algusesse), ASENDUS, LISAMINE, KÕRVALDAMINE. 2
sünkrooniline keele uurimine. defineeritavate reeglitesüsteemina, • Keele struktuuris on mis genereerib ja seletab kõik antud süntagmaatilised keele grammatilised (õiged) laused (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised • Keeleteadlane võib usaldada oma suhted. intuitsiooni. • Keelestruktuur on tasandiline • Süva- ja pindstruktuuri eristamine. – (süntaks) • Keeleõppimise võime on – morfoloogia kaasasündinud – fonoloogia 4. Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel). Keele päritolu. Keelekontaktid Keelte arv on 6000-7000 Keelte liigitamine • Genealoogiline- jagab keeled sugulus ja põlvnemissuhete alusel
Genereerimise reeglid e transformatsioonid Transformatsioonigrammatikas on lausete struktuuri esitamiseks kaks tasandit: · fraasistruktuuuritasand · transformatsioonitasand Generativismi põhiteesid: - Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõiki antud keele grammatilised (õiged) laused. - Keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni (eeldus et inimene oskab oma emakeelt perfektselt) - Süva- ja pindstruktuuri eristamine. (kogu tähendus on olemas juba süvastruktuuris, kui ei ole veel keelelist realisatsiooni) - Keeleõppimise võime on pärilik. - Keel ei ole valmis kogumite hulk vaid see on protsessiline - Kompetentsi mõiste  keel on loominguline võime. - Keel on autonoomne - Rekursiivsus  lausel saab olla lõputult genereeriv võime. 10. Muutused keeleteaduses 1960.-70. aastatel (kognitiivne lingvistika, sotsiolingvistika,
Generativism Noam Chomsky rajatud koolkon(na)d: generatiivsed hargmikud ja süntaktilised transformatsioonid, tihti samastatav formaalse süntaksiga. Oluline nii eraldi suunana kui arvutilingvistika seisukohast. Noam Chomsky: • Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised (õiged) laused; • Keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni; • Süva- ja pindstruktuuri eristamine; • Keeleõppimise võime on kaasasündinud; Generatiivse süntaksi üks põhiideesid on, et keelt tuleb esitada rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised laused. Keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni, keeleõppimise võime on pärilik. Valentsiteooria e. sõltuvusgrammatika abil kirjeldatakse sõnadevahelisi süntaktilisi sõltuvussuhteid. Selle tuumaks on tegusõna
on ühesugused. Tüve sees asetsevaid afikseid nimetatakse infiksiteks. Keeletüpoloogiliselt esinevad need palju harvemini kui prefiksid ja sufiksid. Afikseid saab liigitada ka distributsionaalselt määratud morfotaktilistesse morfeemiklassidesse selle alusel, kus nad asuvad teiste afiksite suhtes. Morfoloogilisi nähtusi vaadeldakse aga väga sageli ka IP-analüüsi vaimus protsessuaalselt: pindstruktuuri sõnavorme tuletatakse hüpoteetilistest baasvormidest (juurtest) ja/või tähendusüksustest. Rohkem või vähem aglutinatiivne morfeemide liitmine (afikseerimine) on morfoloogilise protsessi näide. Elemendid võivad alluda fusioonile ehk sulada kokku. Täielik fusioon on siiski erandlik. Väga tavaline on liitmisega koos toimuv osaline fusioon ehk tüve ja/või afiksi modifitseerumine. Suurt osa morfofonoloogilistest
10. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. 1. Generatiivne grammatika. Generativism (vt Chomsky): süntaktilised transformatsioonid, tihti samastatavad formaalse süntaksiga. Generatismi põhiteesid: Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereeib ja seletab kõik antud keele grammatilised (õiged) laused. Keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni. Süva- ja pindstruktuuri eristamine (oletame, et meil on olemas iga lause jaoks mingi alus, struktuur). Keeleõppimise võime on kaasasündinud. Väike GG- lause moodustatakse nii, et kasutatakse mingeid reegleid. Asendamised- asendame ühe reegli teisega. Transformatsioonid generatismis: „Kevade on Lutsu parim teos“ Siire: sh topikaliseerimine „Lutsu parim teos on Kevade“ Asendus: „See on Lutsu parim teos“; „Kevade on tma parim teos“ Lisamine: „Kas Kevade on Lutsu parim teos?“
Generativismi põhiteesid Noam Chomsky oli ja on maailma kõige tuntub hinnatum süntaksuurija, kõige tsiteeritum keeteteadlane. Ta on kõige suurem nimi generatiivses keeleteaduses, mis lähtub vormist. 1957 Syntactic structures, 1965 Aspects of the Theory of Syntax Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised (õiged) laused. · Keeleuurija võib alati usaldada oma intuitsiooni. · Süva- ja pindstruktuuri eristamine. · Keeleõppimise võima on pärilik. Süva- ja pindstruktuur süvastruktuuris on meil kuskil mõttes mallidesarnased vordmid, kuhu vastavad pindstruktuuri üksused paigutame. (VT õpikust näiteid süntaksi alt). Süntaksipuud Värvitud rohelised ideed magavad raevukalt. see lause on grammatiliselt täiesti korrektne. Hullunud kana peksab isa Â> hullunud(A) kana(N) (NP), peksab (VP), isa (NP)
Generativismi põhiteesid: 1. Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised (õiged) laused. Reeglid koostatakse, et näidata, kuidas lause sünnib. Tootvad reeglid on ise seletus. Alguses välistas tähenduse, mis polevat keeleteaduse asi. 2. Keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni; kõigil on peas süsteem, mis võimaldab õigeid lauseid teha. 3. Süva- ja pindstruktuuri eristamine. Süvastruktuurist peab saama pindstruktuur ehk grammatiline lause 4. Keeleõppimise võime on pärilik. Inimesel on sisemine mehhanism keele õppimise jaoks. S (lause) / NP VP | / | N V (Ob) (Rekt)
Deskriptivism  strukturalismi edasiarendus. Bloomfield, USA strukturalismi esindaja: sõnastada reeglid võõra keele jaoks. Oli mõjutatud biheivorismist. Generativism  strukturalismi edasiarendus. Chomsky  süntaksiteooria rajaja. Generativismi põhiteesid: 1) keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite kogumina 2) keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni 3) keeleõppimise võime on pärilik 4) süva- ja pindstruktuuri eristamine. 4) Foneetika ja fonoloogia. Foneemi mõiste, foneemide liigid, minimaalpaari mõiste, foneemide distinktiivsed tunnused. Diftong, geminaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted. Foneetika  häälikuid uuriv teadus, häälikuõpetus. Foneetikat huvitab nt see, kuidas hääldatakse sõnu ja nendes olevaid häälikuid ja kuidas häälikud üksteist mõjutavad. Foneetika liigitus: artikulatoorne
loengukonspektidest kokku raamatu. Deskriptivism  strukturalismi edasiarendus. Bloomfield, USA strukturalismi esindaja: sõnastada reeglid võõra keele jaoks. Oli mõjutatud biheivorismist. Generativism  strukturalismi edasiarendus. Chomsky  süntaksiteooria rajaja. Generativismi põhiteesid: 1) keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite kogumina 2) keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni 3) keeleõppimise võime on pärilik 4) süva- ja pindstruktuuri eristamine. 4) Foneetika ja fonoloogia. Foneemi mõiste, foneemide liigid, minimaalpaari mõiste, foneemide distinktiivsed tunnused. Diftong, geminaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted. Foneetika  häälikuid uuriv teadus, häälikuõpetus. Foneetikat huvitab nt see, kuidas hääldatakse sõnu ja nendes olevaid häälikuid ja kuidas häälikud üksteist mõjutavad.
osaline sihitislikus lauses on alus ja kumb sihitis. Eesti keeles ühildab verbi ainult alus. Ühildumine võib toimuda isikus ja arvus. KLASSIÜHILDUMINE Süntaksi teooria Generatiivne süntaks, transformaatsioonid Sytnatctic structures, Aspects of the theory of Syntax Generativismi põhiteesid: Keelt esitagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised -õiged- laused. Keeleteadlane võib usaldada oma vaistu. Süva- ja pindstruktuuri eristamine. Keeleõppimise võime on pärilik. Süntaktiline Süvastruktuur. -markeerimata tuumlaused-nt laps laulab aulas., millest moodustatakse markeeritud, ühtekuuluvad pindlaused, NT Lapsed laulsid aulas - kas lapsed lausid aulas? Lapsed ei laulnud aulas. Aulas laulsid lapsed. Lapsed laulsid aulas vä? Süntaksipuud S: NP {A N} VP NP Süntaktilised transformatsioonid /generativismis/ Tuumlause: Kevade on Lutsu parim teos. SIIRE sh topikaliseerimine-algusesse tõstmine
lause kaupa. Keele kasutamine ei toimi ainult eraldi lausetes. Eeldused hakata kõnelema on geneetilised (koer, kass ei hakka kõnelema). Kuidas iis Chomsky ini. künet ette kujutas? Kõigepeal moodustatkse lause süvastruktuur. Aga millest see moodusttkse, mis selle esile kutsub? Esialgu, tema esimesed tööd olid täiesti semnatsilselt vähesed. Siis ta lisas hiljem semnatiliust sinna. Muuteoperatsioonid on olulised, et süvaoppidest jõuda pindstruktuuri, et moodustada keelesüsteemile sobiv süntaktiline struktuur. Chomsky 1)pööras tp lausele, ka tekst moodustab lausetest, ja et 2) on vaja muuteoperatsioone. Need on väga olulised asjad! ET grammatika on tähtsam kui semantika, selle ple on palju vaieldud, Pragmaatikast see midagi ei räägi. Chomsky on öeldnu, et ei uurinud kõnet kui sellist, vaid keels, et mis oppe vaja sooritada, et jõuda reaalseid lauseid. (mitte reaalset
· Agent (tegija) · Instrument (vahend, põhjus) · Daativ/ kogeja (mõjutav isik) · Translatiiv (tegevuse tulemusel saadud objekt) · Lokatiiv (koht) · Objekt (tegevuse juurde kuuluv objekt) · Aeg · Komitatiiv (kaasnev osaleja) Õpetaja ül: situatsiooni komponentide ja nende tunnuste analüüs; lause semantiline analüüs. Peab nt ütlema et vaata kus tädi istub, ja kus ta käsi on. · Süvatähendus -> väljendamine pindstruktuuris sõltub 3- Pindstruktuuri süntaks ehk vorm ehk grammatiline struktureerimine · Keelenormile vastava ütluse planeerimine: leksikaalsete ja grammatiliste vahendite valik (kuidas ütlus õigesti vormistada) · Lausemall < - > sõna (tegusõna kõige olulisem) mõnikord valib aju lausemalli ja täidab sõnadega, mõnikord valib sõna ja teeb sellest lause · Sõnakasutus on individuaalne ja sõltub tunnetustegevusest ja kontekstist · sõnade leksikaalne sobivus lauses
2. generativism (Chomsky 1957) d) Noam Chomsky 1. 1957  ,,Süntaktilised struktuurid" (,,Syntactic Structures") 2. Generativismi põhiteesid: 1. keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõiki antud keele grammatilised (õiged) laused. 2. keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni. 3. süva- ja pindstruktuuri eristamine. 4. keeleõppimise võime on pärilik. 4. Foneetika ja fonoloogia. Foneemi mõiste, foneemide liigid, minimaalpaari mõiste, foneemide distinktiivsed tunnused. Diftong, geminaat, afrikaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted. Foneetika · Foneetika tegeleb kõneloome ja Âtuvastamise ning kõne akustilise ehituse analüüsiga. · Foneetika liigitus: artikulatoorne, akustiline, auditiivne e tajufoneetika
Tegevusuuringus keskenduti viimaste arendamisele (vt tabel 5). Uuringu põhjal võib teha järelduse, et kõnearendustöös tuleks keskenduda eelkõige jutustamisoskuse arendamisele osaoskuste kaupa. Kuna Laura puhul avalduvad jutustamises ka keelelised raskused (lauseloome), siis kuulub selle valdkonna arendamine jutustamise eelduste hulka. Sidusa teksti loome seisukohalt on kõige enam arendamist vajavad oskused jutustuse pindstruktuuri kujundamine ning jutustamisoskuse arendamine lähtuvalt makrostruktuurist (oskus jutustust alustada, st välja tuua tegelased, sündmuse aeg ja koht; algatav sündmus, konflikt ja lahendus ning oskus lõpetada jutustus). Tabel 5. Tekstiloomeoskuse õpetamise eesmärgid. 1. Sidusa ja tervikliku teksti Laps eristab teksti teistest keeleüksustest äratundmisoskus ehk tunneb ära sidusa teksti (verbaalsele 1.1
järgi, millisesse klassi kuulub subjekt. klass sõna v isa, mees (mehed) b hobune, lehm (loomad) d tädi, ema (naised) 0 rohi, pudel ("prügikast") Süntaksi teooriaid generatiivne süntaks - Noam Chomsky - keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised (õiged) laused. keeleteadlane võib usaladada oma intuitsiooni (võib välja mõelda oma näitelaused) süva- ja pindstruktuuri eristamine (pind : keele esinemine; süva : mille põhjal asume reeglite alusel lauseid genereerima keeleõppimise võime on päriklik süntaktiline SÜVASTRUKTUUR: markeerimata tuumlase (nt laps laulab aulas) millest moodustatakse markeeritud, ühtekuuluvaid pindlauseid (nt lapsed laulsid aulas - kas lapsed laulsid aluas, lapsed ei laulunud aulas, aulas laulsid lapsed, lapsed laulsid aulas vä? transformatsioonid : 1. tuumlause : kevade on lutsu parim teos 2
Genereerimise reeglid e transformatsioonid Transformatsioonigrammatikas on lausete struktuuri esitamiseks kaks tasandit: · fraasistruktuuuritasand · transformatsioonitasand Generativismi põhiteesid: - Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõiki antud keele grammatilised (õiged) laused. - Keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni (eeldus et inimene oskab oma emakeelt perfektselt) - Süva- ja pindstruktuuri eristamine. (kogu tähendus on olemas juba süvastruktuuris, kui ei ole veel keelelist realisatsiooni) - Keeleõppimise võime on pärilik. - Keel ei ole valmis kogumite hulk vaid see on protsessiline - Kompetentsi mõiste  keel on loominguline võime. - Keel on autonoomne - Rekursiivsus  lausel saab olla lõputult genereeriv võime. 10. Muutused keeleteaduses 1960.-70. aastatel (kognitiivne lingvistika,
seletada. Pöörduti rohkem vormist funktsiooni poole. · Keelt ei vaadatud autonoomse ja suletud sutruktuurina vaadati keelt teatud kasutuskontekstis. Sotsiaalsuse rõhutamine. Kognitiivse keeleteaduse olulised suunad · Roland W. Langackeri kognitiivne grammatika  keelt ei ole võimalik kirjeldada keelekasutaja kognitiivsetele struktuuridele viitamata ning et grammatilised strutktuurid ei ole autonoomne formaalne süsteem või pindstruktuuri avaldumisvorm. · Gtammatikaliseerumisteooria kognitiivne suund ja Bernad Heine  keele struktuuri olemuse allikas on inimese suhtlus teda ümbritseva keskkonnaga; keelelised kategooriad lätuvad meie kogemustest ja teadmistest. 1)rõhutab ennekõike keelestruktuuri olemus on seotud inimese suhtlusega, teda ümbritseva keskkonnaga. 2) keelelised kategooriad sõltuvad kogemustest ja teadmistest protsesside kohta 3) ühe asja mõistmine, teise asja kaudu
annaabi.ee 
