Ringlihased oma kokkutõmbe tulemusena põhjustavad koppade ja poolkuukurdude teket, mis omakorda tekitab lainelist kontraktsiooni. Jaguneb: umb-, käär- ja pärasooleks. 83. Kõhukelme Seedekanalit, siseelundeid ja kõhuõõne siseseinu kattev serooskest. Seinmine kõhuseina vooderdav kõhukelme, sisusmine kõhuõõne elundeid kattev kõhukelme. Kõhukelmeõõs seinmise ja sisusmise kõhukelme vahele jääv pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga. 84. Kõhukelme duplikatuurid Esinevad kehas kinnistite, sidemete ja rasvikutena. Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, risti- ja sigmakäärsool kõhuõõne tagumise seina külge. Sidemeteks nim kõhukelme üleminekut kõhu seinalt elunditele. Rasvik on kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, mille vahel on tavaliselt rohkesti rasvkudet.
Koosneb erilisest südamelihaskoest. Südame eri osades on müokardi paksus erinev. Kõige õhem on see kodades, sest sealt tõugatakse kontraktsioonil veri ainult vatsakestesse. (ülesandeks vere liikuma panek?) · Välimine kest on seroosne kelme epikard. Katab müokardi. Suurte veresoonte algusosade piirkonnas, pöördub epikard ümber ja moodustab veel ühe kesta südamepauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb pilujas südamepauna õõs ehk perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku. 111. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus. Südame põhimikul, suurte veresoonte algusosade piirkonnas, pöördub epikard ümber ja moodustab veel ühe kesta südamepauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb pilujas südamepauna õõs ehk perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku, mis omab antibakteriaalset toimet ja mis vähendab hõõrdumist. 112
südamelihaskoest. Kodade müokardis on kaks lihaskihti, vatsakestes kolm. Vatsakeste sisemine lihaskiht moodustab näsalihaseid, millele kinnituvad südameklapi srvadelt lähtuvad kõõluskeelikud. Välimine kest on seroosne kelme ehk epikard 112. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus Südame põhimikul, suurt veresoonte algusosade piirkonnas, pöördub epikard ümber ja moodustab veel ühe kesta südamepauna e perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb pilujas südamepaunaõõs e perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku. 113. Pärgvereringe - JOONIS! Ülesandeks varustada verega südame kõiki kudesid. Vasak ja parem pärgarter ja südameveenid, mis suubuvad pärgurkesse. Vasak ja parem pärgarter lähtuvad esimeste harudena aordi algusosast aordisibulast. Kulgevad ümbritsevalt vastavates pärgvagudes ja moodustavad eesmise ja tagumise vatsalkestevahelise haru. 114. Südamenärvid
Tähtsus: atrioventikulaarklapiga on koja ja vatsakese vaheline suue suletud, kõõlusekeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi. Poolkuklapid välistavad vere tagasivoolu vatsakesse 9. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus Südame põhimikul, suurt veresoonte algusosade piirkonnas, pöördub epikard ümber ja moodustab veel ühe kesta südamepauna e perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb pilujas südamepaunaõõs e perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku. 10.Südame enda verevarustus pärgvereringe. Pärgvereringe-ülesandeks varustada verega südame kõiki kudesid. Vasak ja parem pärgarter ja südameveenid, mis suubuvad pärgurkesse. Vasak ja parem pärgarter lähtuvad esimeste harudena aordi algusosast aordisibulast. Kulgevad ümbritsevalt vastavates pärgvagudes ja moodustavad eesmise ja tagumise vatsalkestevahelise haru. 11
Homoseksuaal - homoseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet omasooliste inimeste vastu. Biseksuaal - inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu. Heteroseksuaal - heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid - tupp, emakas, munasarjad, munajuhad. Emakas, -kael naise sisesuguelund, kus viljastunud muna rakk saab areneda looteks. Tupp - 7-10 cm pikkune elastsete seintega pilujas-torujas elund väikevaagna keskosas, emakast allpool . Munasarjad - munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on sugunääre, mis toodab suguhormoone ja kus küpsevad munarakud. Munasari on paariselund. Naisel asuvad munasarjad vaagna allosas. Munajuhad - umbes 10-12 cm pikkune torujas elund, mis ühendab kõhukelmeõõnt emakaõõnega. Munajuha kaudu kandub munarakk munasarjast emakasse. Munarakk - naise organismi kõige suurem rakk. Munaraku mõõtmed on ligikaudu 0,1- 0,2 mm
Ta sisaldab rohkesti elastseid kiude ja on kaetud ühekihilise lameepiteeliga mesoteeliga. Kõhuseina vooderdavat kõhukelmet nim seinmiseks ehk parietaalseks, kõhuõõne elundeid katvat kõhukelmet aga sisusmiseks ehk vistseraalseks. Need on ühtse serooskesta osad, mis lähevad üksteiseks üle. Kõhukelmeõõs ehk peritoneumiõõs on parietaalse ja vistseraalse kõhukelme vahele jääv pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga. Kõhukelme moodustab duplikatuure, mis esinevad kehas kinnistite, sidemete ja rasvikutena. · Kinnistite abil kinnitub peensool (v.a kaksteistsõrmik), ussripik, risti- ja sigmakäärsool kõhuõõne tagumise seina külge. Sidemeks nim kõhukelme üleminekut kõhu seinalt elunditele. Rasvik on kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, mille vahel on tavaliselt rohkesti rasvkudet.
bronhioolideks. Neeru siseehitus Serooskelme, mis jaguneb kopsupleuraks ja seinapleuraks. Kopsupleura on kopsuga tihedalt kokku kasvanud, seinapleura katab rindkere Nefroni ehitus, arv siseseinu. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas ruum pleuraõõs. Esmase ja lõpliku ehk teisese uriini tekke paik, tekke põhimõte Kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak. Elundid - süda, harkelund, suured veresooned, Kusepõie asend, kusepõie seina kihid söögitoru, uitnärvid
Peensoole ehituslikud elemendid on hatud limaskesta väljasopistused ning kurrud, mis katavad hattusid. Peensooles toimub põhiline seedimine. Jämesoole ehituslikud elemendid on: pikilihaspaelad; kopad; rasvripikud; poolkuukurrud. Jämesooles toimub bakteriaalne lagundamine, vee ning mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide. 83. Kõhukelme(seinmine sisusmine, kõhukelmeõõs) Vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Kõhukelmeõõs on pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga, mis võitab elundite pinda. 84. Kõhukelme duplikaatorid (kinnistid, väike- ja suurrasvik) Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, käärsooled kõhuõõne tagumise seina külge. Väikerasvik-maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asuv duplikaator. Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult,laskub väikevaagnani ja pöördub jälle üles. 85. Loetle hingamisteed: (Joonis 14)
Peensoole ehituslikud elemendid on hatud – limaskesta väljasopistused – ning kurrud, mis katavad hattusid. Peensooles toimub põhiline seedimine. Jämesoole ehituslikud elemendid on: pikilihaspaelad; kopad; rasvripikud; poolkuukurrud. Jämesooles toimub bakteriaalne lagundamine, vee ning mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide. 83. Kõhukelme(seinmine sisusmine, kõhukelmeõõs) Vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Kõhukelmeõõs on pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga, mis võitab elundite pinda. 84. Kõhukelme duplikaatorid (kinnistid, väike- ja suurrasvik) Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, käärsooled kõhuõõne tagumise seina külge. Väikerasvik-maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asuv duplikaator. Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult,laskub väikevaagnani ja pöördub jälle üles. 85. Loetle hingamisteed: (Joonis 14)
Sidekoelised. Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhrelised. Kõhrliidus luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs (puusaluu). Liiges on selline ühendusvorm, kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. 8. Liigeste ehitus ja jaotus Liigese moodustub kahest kõhrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, mis muudab liigese hermeetiliselt suletuks. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese õõs. Liigesed jaotatakse kolme suurde gruppi: side, kõhr ja sünoviaalliigesteks. Plokkliiges
Õmblus õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alaliigina eristatakse: Kõhrliidus Luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs Luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs(puusaluu). Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Liiges on selline ühendusvorm , kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. Kehaosad ja regioonid Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea jaguneb silmade sisenurkade ühendusjoonel ajuosaks ja näoosaks. Kael ühendab pead kerega. Kaelal eristatakse: dorsaalset kaelapiirkonda;külgmist kaelapiirkonda;õlavarre-pea lihase piirkonda. Kere jaotatakse rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Rind - luuliseks aluseks on roided ja rinnak.
abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alaliigina eristatakse: Kõhrliidus Luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs Luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs(puusaluu). Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Liiges on selline ühendusvorm , kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. 3. Skeleti mõiste ja jaotus Skelett ehk toes, ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju. Skelett osaleb organismi liikumises ja kaitses. Ta esineb mingil kuju peaaegu kõigil elusolenditel. Jaotus kolju, selgroog, rinnakorv, vaagen, jäsemed. 4. Luude keemiline koostis Luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest
Õmblus – õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend – esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alaliigina eristatakse: Kõhrliidus – Luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs – Luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs(puusaluu). Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Liiges on selline ühendusvorm , kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. Kehaosad ja regioonid Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea – jaguneb silmade sisenurkade ühendusjoonel ajuosaks ja näoosaks. Kael – ühendab pead kerega. Kaelal eristatakse: dorsaalset kaelapiirkonda;külgmist kaelapiirkonda;õlavarre-pea lihase piirkonda. Kere – jaotatakse rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Rind - luuliseks aluseks on roided ja rinnak.
oimukääru keskosas. 157. Assotsiatsioonipiirkondade mõiste Assotsiatsioonipiirkonnad on suuraju poolkerade koore piirkond, kus toimub info talletamine, ümbertöötamine, mõtete teke ja tahte kujundamine. Assotsiatsioonipiirkonnad on lauba-, oimu-, kiiru- ja kuklasagaras. 158. Ajuvatsakesed, nende paiknemine, tähtsus Raamat, joonis 151 Külgvatsakesed (2) mõlemas suurajupoolkeras. Kolmas ajuvatsake kitsas, pilujas õõnsus, mida ümbritseb vaheaju. Neljas ajuvatsake asetseb madala kuhikja ruumina piklikaju, silla ja väikeaju vahel. Selle põhjaks on rombauk, milles paiknevad V-XII peaajunärvi tuumad. Siin asetsevad organismi mitme tähtsa talitluse juhtivad keskused. Ajuvatsakesed on täidetud ajuvedelikuga, millel on toite- ja kaitsefunktsioon 159. Nimeta ajukestad, nende paiknemine, ülesaned Raamat, joonis 154
Kõik need moodustised on normaalselt läbipaistvad, murravad valguskiiri, mistõttu neid nim. silma läbipaistvateks ja valgustmurdvateks keskkondadeks. Nad moodustavad optilise süsteemi, mistõttu silma sattuvaid valguskiiri fokuseeritakse ja nad tungivad võrkkesta. Seal tekib esemete selge kujutis (vähendatuna ja ümberpööratuna). * Vesivedelik asub silmamuna ees- ja tagakambris. Eeskamber on ruum, mida piirab eest sarvkest, tagant - vikerkest ja silmalääts. Tagakamber on pilujas ruum, mille eesseina moodustab vikerkest, tagumise seina - silmalääts, ripsvöötmeke ja ripskeha. Kambrid on omavahel ühendatud vikerkesta ja silmaläätse vahel oleva pilu kaudu. Vesivedelikku toodavad ripskeha ja vikerkesta veresooned. See osaleb ka sarvkesta toitmises ja hoiab silmasisese rõhu kindlal tasemel.. * Silmalääts on kaksikkumer, ta asub vikerkesta ja klaaskeha vahel. Väljastpoolt katab teda läbipaistev kihn (kapsel)
sidekoe varal. Sideliidus on näiteks sääreluude või küünarvarreluude vaheline sidekoeline membraan. Sideliiduste hulka kuuluvad ka õmblused e. sutuurid koljuluude vahel. Kõhrliidused on liidused, mille puhul luud on ühenduses kõhrkoe varal. Kõhrliiduste varal seonduvad näiteks lülisamba lülid. Sünoviaalliidused e. liigesed on niisugused liidused, millede puhul liigestuvate skeletiosade vahele jääb kitsas pilujas ruum. Liigestuvate luude liikuvus on seetõttu tavaliselt suur. Igas liigeses eristatakse liigesepindu, liigeseõõnt ja liigesekihnu. Liigesepindadest on üks tavaliselt kumer ja teine nõgus. Esimest nimetatakse liigesepeaks, teist liigeseauguks. Liigesepinnad on kaetud õhukese liigesekõhrega. Liigesekõhr tasandab liigesepindade konarusi ning oma elastsuse tõttu leevendab tõukeid ja põrutusi. Liigeseõõs on pilujas
sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alaliigina eristatakse: Kõhrliidus Luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs Luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs(puusaluu). Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Liiges on selline ühendusvorm , kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. 6. Liigeste ehitus ja jaotus Jaotatakse: *Sideliigesed * Kõhrliigesed * Sünoviaalliigesed Ehitus: *Ratasliiges *Plokkliiges *Munaliiges *Sadulliiges *Keraliiges *Lameliiges 7. Skeleti jaotus Skelett moodustabki erineva kuju ja suurusega luudest, mis on omavahel side-, kõhr- ja luu- koega ühendatud
84) Kõhukelme (seinmine sisustamine, kõhukelmeõõs) Kõhukelme on serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Sisaldab elastseid kiude ja on kaetud ühekihilise lameepiteeliga – mesoteel. Kõhuseina vooderdavat kõhukelmet nim. seinmiseks e. parietaalseks, kõhuõõne elundeid katvat kõhukelmet aga sisusmiseks e. vistseraalseks. Kõhukelmeõõs on parietaalse ja vistseraalse kõhukelme vahele jääv pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga. 85) Kõhukelme duplikatuurid (kinnistid, suurrasvik) Kõhukelme moodustab duplikatuure, mis esinevad kehas kinnistite, sidemete ja rasvikutena. Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, risti-ja sigmakäärsool kõhuõõne tagumise seina külge. Sidemeteks nim. kõhukelme üleminekut kõhu seinalt elunditele. Rasvik on kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, mille vahel on tavalisest rohkem rasvkudet
vasar, alasi, jalus F: helivõngete edasikandmine sisekõrva perilümfile * Trummiõõs on kuulmetõrve abil ühenduses NINANEELUGA - väliskuulmekäigu ja sisekõrva - liigeste ja sidemetega - Eustachius´e tõri vahel ühendatud liikuvaks ahelaks - TUBA AUDITIVA - siin on kuulmeluukesed - trummikilest ovaalaknani - 4cm pilujas toru - võimendavad helilaineid 50x F: õhu juhtimine ninaneelust trummiõõnde, et tasakaalustada õhurõhk trummikilele trummiõõne ja välisõhu poolt.
Väljapüügil eraldatakse emas- ja isaskalad ning asustatakse eraldi tiikidesse, et ära hoida nn spontaanset kudemist. Soovitav on isegi isas- ja emaskalad talvitada eraldi tiikides. VÄLISED TUNNUSED Emaskaladel on kõht puhetunud ja pehme, suguava punsunud, kergelt punetav ja ümmargune, lõpuskaante välispind läikiv. Isaskalade suguproduktid on sel ajal tavaliselt IV–V küpsusastmes, niisk võib erituda juba kergel kõhule vajutusel. Isas kalade tunnuseks on kitsam kõht, piklik-pilujas hele suguava ja nn pulmarüü (lõpuskaaned, selja- ja kõhuuimed karedad). SUGUKALADE VALIK Paljundamiseks valitakse – tõu, vanuse, massi, viljakuse jt näitajate alusel parimad kalad. Sobivate tõuliste kombinatsioonide paljundamiseks koostatakse ristamisplaan. Ristamisskeem peab valmis olema juba enne sugukalade väljapüüki talvitustiikidest. VALIK Vanuse järgi valikul tuleb arvestada, et sugukalade optimaalne iga on 7.–12. eluaasta vahemikus.
Toruluudes pikisuunas kulgevad silindrilised moodustised. Osteonid koosnevad kontsentriliselt paigutunud struktuuridest – lamellidest. Osteonide vahel paiknevad vahelamellid, mis on tekkinud luukoe pideva ümberehituse käigus. Osteoni keskel paikneb kanal – Haversi kanal. Seal paiknevad veresooned, närvid, sidekude. Ümber kanali paiknevad Haversi lamellid. Lamellide vahele jäävad luulakuunid, kus paiknevad osteotsüüdid. Lakuuni ja osteotsüüdi vahele jääb pilujas ruum, milles liigub koevedelik. Osteotsüüdid on jätketega ühenduses naaberlamellides olevate samasuguste rakkudega. Jätkelised ühendused tagavad luu ainevahetuse. Naaberosteonide kanalid on omavahel ühendatud Volkmanni kanalitega. 21. Lihaskoe jaotus ja ülesanne. Lihaskude – textus muscularis – liikumistalitlusega kude, mis on kokkutõmbumisvõimeline (müosiini ja aktiini abil). Lihaskoe rakud on piklikud ja üsna pikad, hulgituumsed. Rakumembraani nim
Kopsude kõige väiksemad anatoomilis- funktsioonilised üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus. 29. Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs). Rinnakelme e pleura on sile niiske serooskelme, millel eristatakse kopsupleurat ja seinmist pleurat. Kopsupleura on kopsuga tihedalt kokku kasvanud, seinmine pleura katab rindekere siseseinu ja keskseinandit. Kopsupleura läheb kopsujuure piirekonnad üle seinapleuraks. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas õõs – pleuraõõs. Selles on vähesel määral seroosset vedelikku, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist. Pleuraõõnes ei ole õhku, seal püsib negatiivne rõhk. Kummagi poole pleuraõõned ei ole omavahel ühenduses. 30. Gaasivahetus alveoolis. Alveoolid on vooderdatud ühekihilise lameepiteeliga. Väljaspool ümbritsevad alveoole verekapillaarid. Alveooli ning sellega külgnevate kapillaaride seinad on väga õhukesed
SELJAAJU Seljaaju on ~1 cm jämedune, ~45 cm pikkune ja ~30 g raskune väätjas moodustis lülisambakanalis. Ülal läheb seljaaju suure kuklamulgu kaudu üle piklikuks ajuks, all lõpeb 1.-2. nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga (ajukoonus), millest lähtub õndralülidele kinnituv lõppniit ehk terminaalniit. Mediaanlõhe eest ja mediaanvagu tagant jaotavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Seljaaju keskel kulgeb kitsas pilujas tsentraalkanal, mis kraniaalselt ühendub 4. ajuvatsakesega, kaudaalselt lõpeb umbselt. Seljaaju ristlõikel paikneb tsentraalselt liblikakujuliselt hallollus, perifeerselt asub valgeollus. Närvikiudude väljumisel seljaajust või sisenemisel sellesse moodustuvad seljaajunärvide eesmised (motoorsed) ja tagumised (sensoorsed) juured. Kaela piirkonnas kulgevad spinaalnärvide juured horisontaalselt, kuid mida kaudaalsemale, seda rohkem allapoole nad suunduvad. Nimme-, ristluu- ja
liikumist ja amortiseerivad looma liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisis ühendusi: sidekoelisi, kõhrelisi ja sünoviaalseid ühendusi ehk liigeseid. Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on sideliidused, õmblused ja tappühendid. Kõhreliste ühenduste alavormidena eristatakse kõhrliidust ja sümfüüsi. Sünoviaalne ühendus ehk liiges on selline ühendusvorm, kus liigestuvate luude otste vahele jääb pilujas õõs. 7. Liigeste ehitus – liiges moodustub kahe või mitme omavahel kokkupuutuva luu vahel. Liigestuvate luude kokkupuutepindu nim. liigesepindadeks; viimaseid katab mõne mm paksune hõõrdumist ja põrutusi vähendav liigesekõhr. Tavaliselt on liigestuvad luuotsad kujult teineteisele sobivad. Vastasel korral asetseb liigesepindade vahel liigeseketas või poolketas. Sünoviaalkiht valmistab liigesepindade hõõrdumist vähendavat vedelikku – sünooviat. Liigestuvaid luid
jne. Eristatakse kolme seostumisviisi: fibroossed, kõhrelised ja sünoviaalsed ühendused. Fibroossete ühenduste alaliikideks on sideliidused (kodarluu ja küünarluu vahel), õmblused (koljuluu) ja tappühendid (hambajuure ja –sombu vahel) Kõhreliste ühenduste alavormidena eristatakse kõhrliidust (selgroolülid) ja sümfüüsi(puusaluud) Sünoviaalse ühenduse e. liigese puhul liigestuvate luude otste vahele jääb pilujas õõs – esiplaanil on liikumisfunktsioon. Liigestuvate luude puutepindu nim. liigesepindadeks, mida katab liigesekõhr. Kui liigestuvad luud ei ole kujult teineteisele sobivad, asub liigesepindade vahel kiudkõhreline liigeseketas e. –disk või poolketas e. menisk. Liigeseketas esineb lõualiigeses, menisk põlveliigeses. Liigestuvaid luuotsi ühendav liigesekihn ümbritseb hermeetiliselt eraldatud liigeseõõnt. Liigesekihn koosneb fibroossest ja sünoviaalsest kihist. Sünoviaalkiht
- Lugemiskeskus- alumises kiirusagarikus - Kuulmispiirkond- ülemise oimukääru keskosas 156. Assotsiatsioonipiirkondade mõiste- paiknevad suuraju poolkerade koore ülejäänud osades, toimub informatsiooni talletamine ja ümbertöötlemine, mõtete ja tahte kujundamine 157. Ajuvatsakesed(külgvatsakesed, III JA IV ajuvatsake), nende paiknemine, tähtsus Külgvatsakesed(2)- suuraju poolkerade sisemuses pilujad õõned III ajuvatsake- kitsas, pilujas õõnsus, vaheaju juures IV ajuvatsake- madala kuhikja ruumina piklikaju, silla ja väikeaju vahel - liigutuste kordineerimine, tasakaal ÜL.- ajuvatsakesed täidetud ajuvedelikuga, millel on kaitse- ja toitefunktsioon 158. Nimeta ajukestad, nende paiknemine, ülesanded KOLM KESTA: - soonkest- liibub tihedalt pea- ja seljaajule - tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse - lähtuvad veresooned ajukoesse
lameõmblust. Tappühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alavormina eristatakse: Kõhrliidus luud on omavahel seostunud kõhrkoega (selgroolülid). Sümfüüs luid ühendavas kõhrekihis esineb pilukujuline õõs (puusaluud). Fibroossed ja kõhrelised ühendused võivad looma vananedes asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Sünoviaalne ühendus e. liiges on selline ühendusvorm, kus liigestuvate luude otste vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfunktsioon 5. Skeleti mõiste ja jaotus Luudest, kõhredest ja sidemetest moodustuv toes ehk skelett on keha toeks ning ka samal ajal ja keha suuruse ja kuju määrajakas.Mitmed skeleti osad piiravad elutähtsaid organeid, kaitstes neid mehaaniliste vigastuste eest.Skeleti lihastega seostunult toimuvad luud kangidena.Samal ajal on skelett mineraalainete (kaltsiumi ja fosfori
- Lugemiskeskus- alumises kiirusagarikus - Kuulmispiirkond- ülemise oimukääru keskosas 156. Assotsiatsioonipiirkondade mõiste- paiknevad suuraju poolkerade koore ülejäänud osades, toimub informatsiooni talletamine ja ümbertöötlemine, mõtete ja tahte kujundamine 157. Ajuvatsakesed(külgvatsakesed, III JA IV ajuvatsake), nende paiknemine, tähtsus Külgvatsakesed(2)- suuraju poolkerade sisemuses pilujad õõned III ajuvatsake- kitsas, pilujas õõnsus, vaheaju juures IV ajuvatsake- madala kuhikja ruumina piklikaju, silla ja väikeaju vahel - liigutuste kordineerimine, tasakaal ÜL.- ajuvatsakesed täidetud ajuvedelikuga, millel on kaitse- ja toitefunktsioon 158. Nimeta ajukestad, nende paiknemine, ülesanded KOLM KESTA: - soonkest- liibub tihedalt pea- ja seljaajule - tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse - lähtuvad veresooned ajukoesse
- keskel tsentraalkanal - kraniaalselt läheb üle piklikuks ajuks (suure kuklamulgu kaudu) - kaudaalne ots asub L1-L2 kõrgusel ja lõpeb ajukoonusega - ajukoonusest lähtub õndralülidele kinnituv lõppniit e terminaalniit ● seljaaju jaotub kaheks sümmeetriliseks pooleks, jaotajateks on: - mediaanlõhe (eesmine keskpidine pikilõhe) - eest - mediaanvagu - (tagumine keskpidine vagu) - tagant ● seljaaju keskel kulgeb kitsas, pilujas tsentraalkanal CANALIS CENTRALIS - kraniaalselt läheb see üle IV ajuvatsakeseks - kaudaalselt lõpeb umbselt ● seljaaju ristilõikel paikneb tsentraalselt liblikakujuline HALLOLLUS - moodustab ees-, külg- ja tagasamba - eesmistes servades asuvad motoorsed, tagumistes sensoorsed tuumad 5 ● perifeerselt paikneb VALGEOLLUS
Tappühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alavormina eristatakse: Kõhrliidus luud on omavahel seostunud kõhrkoega (selgroolülid). Sümfüüs luid ühendavas kõhrekihis esineb pilukujuline õõs (puusaluud). Fibroossed ja kõhrelised ühendused võivad looma vananedes asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Sünoviaalne ühendus e. liiges on selline ühendusvorm, kus liigestuvate luude otste vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfunktsioon. liigese ehitus liiges moodustub kahe või mitme omavahel kokkupuutuva luu vahel. Liigestuvate luude kokkupuutepindu nim. liigesepindadeks; viimaseid katab mõne mm paksune hõõrdumist ja põrutusi vähendav hüaliinkõhrekiht liigesekõhr. Tavaliselt on liigestuvad luuotsad kujult teineteisele sobivad. Vastasel korral asetseb liigesepindade vahel kiudkõhreline liigeseketas e. disk või poolketas e. menisk
lameõmblust. Tappühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alavormina eristatakse: Kõhrliidus luud on omavahel seostunud kõhrkoega (selgroolülid). Sümfüüs luid ühendavas kõhrekihis esineb pilukujuline õõs (puusaluud). Fibroossed ja kõhrelised ühendused võivad looma vananedes asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Sünoviaalne ühendus e. liiges on selline ühendusvorm, kus liigestuvate luude otste vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfunktsioon 5. Skeleti mõiste ja jaotus Luudest, kõhredest ja sidemetest moodustuv toes ehk skelett on keha toeks ning ka samal ajal ja keha suuruse ja kuju määrajakas.Mitmed skeleti osad piiravad elutähtsaid organeid, kaitstes neid mehaaniliste vigastuste eest.Skeleti lihastega seostunult toimuvad luud kangidena.Samal ajal on skelett mineraalainete (kaltsiumi ja fosfori
Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Iga segment on varustatud oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haruga. Seega iga segment võib talitleda iseseisva kopsuna. 83) Gaasivahetus alveoolis. Skeem? 84) Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) nende tähtsus hingamisel? Kopsupleura on kopsuga tihedalt kokku kasvanud, seinmine pleura katab rindkere siseseinu ja keskseinandit. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas ruum pleuraõõs. Kopsukelmes ei ole õhku, seal on madalam rõhk kui õhurõhk. Rindkerelihased ja diafragma lihaste kokkutõmbumisel rindkere õõs avardub ja selle tulemusena kopsukelme õõs suureneb ning rõhk kelme õõnes langeb veelgi ja kops iminapa 46 põhimõttel liigub kopsukelme suunas ja õhk imetakse seetõttu kopsu. Pleuraõõnes on seroosne vedelik, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist.
haruga. Seega iga segment võib talitleda iseseisva kopsuna. 45 83) Gaasivahetus alveoolis. Skeem? 84) Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) nende tähtsus hingamisel? Kopsupleura on kopsuga tihedalt kokku kasvanud, seinmine pleura katab rindkere siseseinu ja keskseinandit. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas ruum – pleuraõõs. Kopsukelmes ei ole õhku, seal on madalam rõhk kui õhurõhk. Rindkerelihased ja diafragma lihaste kokkutõmbumisel rindkere õõs avardub ja selle tulemusena kopsukelme õõs suureneb ning rõhk kelme õõnes langeb veelgi ja kops iminapa põhimõttel liigub kopsukelme suunas ja õhk imetakse seetõttu kopsu. Pleuraõõnes on seroosne vedelik, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist. 46
Rakkude tsütoplasmas on hulgaliselt organelle, seal ladestub ka glükogeen Maksasagarikus (parenhüümis) moodustuvad hepatotsüütidest maksaplaadid, rakud on seotud omavahel desmosoomidega Maksaplaatide vahele jäävad maksasinusoidid, mis koonduvad sagariku keskel paiknevasse tsentraalveeni Maksasinusoidid on vooderdatud akendunud endoteeliga ja sinusoidides puudub basaalmembraan Endoteeli ja maksarakkude vahele jääb pilujas Disse ruum Lisaks endoteelirakkudele paiknevad sinusoidide seinas endoteelirakkude vahel maksa tähtrakud e Kupfferi rakud, mis kuuluvad mononukleaarsete makrofaagide süsteemi Piklikud, intensiivselt värvuva tuumaga, kaitsefunktsioonides osalemisel eralduvad veresoonte seinast ning muutuvad vabadeks makrofaagideks Perisinusoidaalses ruumis (Disse ruumis) maksarakkude vahel paiknevad väikesed rasvusalvestavad lipotsüüdid e Ito rakud
Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Iga segment on varustatud oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haruga. Seega iga segment võib talitleda iseseisva kopsuna. 83) Gaasivahetus alveoolis. Skeem? 84) Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) nende tähtsus hingamisel? Kopsupleura on kopsuga tihedalt kokku kasvanud, seinmine pleura katab rindkere siseseinu ja keskseinandit. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas ruum pleuraõõs. Kopsukelmes ei ole õhku, seal on madalam rõhk kui õhurõhk. Rindkerelihased ja diafragma lihaste kokkutõmbumisel rindkere õõs avardub ja selle tulemusena kopsukelme õõs suureneb ning rõhk kelme õõnes langeb veelgi ja kops iminapa 46 põhimõttel liigub kopsukelme suunas ja õhk imetakse seetõttu kopsu. Pleuraõõnes on seroosne vedelik, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist.
munandikotis (scrotum). Neere, neeruvaagnat, kusejuhasid, kusepõit ja kusitit nimetatakse ärajuhtivateks kuseteedeks. Naisel asub pärasoole ees tupp (vagiina), siledalihaseline torujas elund, mis pärast vaagnapõhja läbimist suubub tupeesikusse, mis on ümbritsetud väikeste häbememokkadega. Tupesuudme ja päraku vahel asub lahkliha (perineum). Tupe eesmisse seina suubub emakas (uterus) koos emakakaelaga (cervix uteri). Emaka ja pärasoole vahel paikneb kõhukelmega vooderdatud pilujas Douglasi õõs. Emakast vasakul ja paremal paiknevad emakamanused: munajuhad (tuba uterina), mis suubuvad emakasse ja munasarjad (ovar), mis asuvad väikese vaagna külgseinal. Väikese vaagna külgseinad moodustatakse ees paremal ja vasakul ning all küljel häbemeluudest ja istmikuluudest, üla- ja tagaküljel niudeluudest. Taga asub ristluu, mis on ühendatud niudeluudega. Väikese vaagna alumise (kaudaalse) otsa moodustab vaagnapõhi – erinevatest lihastest ja tugevast sidekoest plaat.
annaabi.ee 
