Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Piirid meis ja meie ümber". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
piire, endis, kärbsed, konservatiivsed, passiivsed, lepime, rahulikult, rahutud, juhitavad, sundida, muutma, uskuda, tõusta, liidriks, haridus, omamine, varasid, läheme, käitumisnormid, aitamine, rikastesaame seda tähenduslikuks pidada. Ta kasutab müra uue ajastu koidiku märkimiseks, aga võtab sealjuures müralt õigustuse. Müra on märk sellest, mis saabub. Kui annab mürale teedloova funktsiooni siis võtab sellelt kaootilise jõu. Suur vastuolu tema raamatus. Attali seob muusika edasiviivate väärtustega ühiskonnas. Kommertslugu võib olla mõne jaoks müra. Inimesed võivad mürana tajuda erinevaid asju. Kaootilist impulssi üritatakse vaikima sundida nagu klassikaline muusika seda teeb. Müra, ekstaasi suhe on leidnud rakendamist ammu enne. Nietzsche 1844-1900 Ka eesti keelde tõlgitud. Tragöödia sünd muusika vaimust. Inimloomuse kaks printsiipi: Seotud kahe jumalakujuga. Apollo/Dionysos. Apollo oli antiikmaailmas valguse ja valgustatuse jumalus. Hoolitses seaduste toimumise ja piiride eest riikide vahel, oli korrastaja, piiritleja, korrastas maailma. Dionysos oli seevastu ekstaasi, lõbu, viljakuse, veinijumal
PEREPSÜHHOLOOGIA Süsteemiteooriast Tekkis 20. saj. 30ndatel – 1932/1936 a kirjutati esimesed teosed („Teadmised üldisest süsteemiteooriast”), mis tulid esile 1950ndatel. Autoriks oli sakslane Ludwig von Bertalanffi. Sel ajal oli valitsevaks maailmavaateks Newtoni klassikalised füüsikaseadused (sellele põhines käsitlus maailmast / „one ring rules them all“ – kõikide teooriate puhul on aluseks üks kindel teooria/reegel, millest lähtutakse). Selle põhielemendid: mass, energia, mõju, vastasmõju (psühhoanalüüs räägib samuti sisemisest jõust ja energiast). Samuti: kui valitsevaks oli religioon, oli ka inimesekäsitlus sellest lähtuv (nt haigus – kurjast vaimust vaevatus). Klassikaline füüsikaseaduste teooria ei suutnud üks hetk enam kõike juhtuvat hõlmata - järgnes teadusrevolutsioon (otsiti midagi, millel oleks suurem seletusvõime maailma asjade kohta). Süsteem on mingisuguste objektide kogum koos nende
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
teistsuguses kultuurikeskkonnas. Kultuuri piirid on hägused. Ka ühe kultuuri kandjad ei jaga kõike ja neil on erinevusi. Suurte kultuuride vahel on erinevusi, mis vastanduvad nende vastavate kultuuri kandjaid. Keeled laenavad, sama ka tekstide ja praktikate vahel. Üksikud tekstid ja praktikad on eristatavad. laenud on eristatavad. Kuidas suhtlevad kultuurid kui tervikud, mis on põhjused, mis viivad konfliktideni ja mis on tingimused, mis lubavad üksteist rahulikult täiendada. Vanasti kultuurid üksteisest tihti geograafiliselt eraldatud. Tänapäeval olukord muutunud, kultuurid heidetud üksteisele lähemale. 21. saj rahvuste vaheliste konfliktide üks allikas on kultuuride konflikt, mille globaliseeruv maailm on võimalikuks teinud. Kas on võimalik luua sellist teooriat, mis käsitleks üksikut kultuuri kui algühikut, vaatleks kul. kui tervikliku arengust ja vastastikusest mõjust. Kul. kooslused ja omavahelised suhted:
- vanema käitumine - vanemate uskumuste süsteem Maccoby & Martins (1983) vanemlike stiilide mudel kahedimensionaalne lähenemine: 1.reageerivus (responsiveness) 2. nõudlikkus (demandingness) -rangus (restrictiveness)- nn. psühholoogiline kontroll -kontroll (firm control)- nn. käitumuslik kontroll Vanemliku stiili defineerib: vanemliku kinnituse juhuslikkus vanemate poolt esitatud nõudmiste hulk ja tüüp Autoriteetsed vanemad: Lapsed ja vanemad teavad oma piire, reeglid on paigas, vanemad on tundlikud lapse tunnete suhtes. Laps on partner st. koostöö ja kokkulepped, mitte ei tõsta last täiskasvanu tasemele nõudlikkus- kõrge reageerivus- kõrge Autoritaarsed: Piirid olemas, kuid lähtuvad vanemast, sensitiivsus madal nõudlikkus- kõrge reageerivus- madal Lubav-järeleandlik (indulgent): Nunnutajad, vabakasvatus, pole mingeid piire nõudlikkus- madal reageerivus- kõrge
1. UNIVERSUMI SEADUSED JA KOLMANDAS DIMENSIOONIS ELAMISE TINGIMUSED. 1. Külluse seadus (mõnikord nimetatud ka rikkuse või edu seaduseks) Luues edu visualisatioone oma elus tõmbame me eduenergia oma reaalsusse. Edu või küllus ei ole sama, mis olla rahakas. Edu on suhtlemises, vaimsuses, suhetes jne. Kui me loome kujutist finantsilisest kasust tuleb meeles pidada olemist selle maailma sees,mitte eemal sellest. Me(kosmos?) pole summa teie omamistest. 2. Tegutsemisseadus. Pole tähtis,mida me tunneme ja teame; pole oluline missuguseid andeid ja talente omame, ainult tegutsemine äratab nad ellu. Need meist, kes arvavad aru saavat, mida kohustus, julgus ja armastus tähendavad, toodavad vaid mitteteadmist, sest ainult tegutsemine toob arusaamise. Iga püüdleja on energia fookuspunktiks ja peaks olema teadlik fookus. Kolmanda dimensiooni kaose keskel peaks ta oma kohaloleku tuntavaks tegema. 3. Akasha seadus. Suur kosmiline seadus intelligentsi olemuse põhimõttest. 4. Sa
et kõige kindlam viis saavutada õnne enda jaoks - see on otsida seda teiste jaoks. Luther Ka kõige aeglasem inimene, kui ta ainult ei kaota eesmärki silmist, liigub kiiremini kui see, kes eksleb ilma eesmärgita! Lessing Inimene kasvab sel määral, kuivõrd kasvavad tema eesmärgid! Schiller Ainus viis võimaluste piire avastada, on neid ületades võimatut saavutada! Arthur C Clarke Räägi tõtt ja sul ei ole vaja midagi meeles pidada! Mark Twain Õnn ei sõltu välistest teguritest, vaid sellest, kuidas meie neid tõlgendame! Lev Tolstoi Elus taandub kõik suutlikkusele tasakaalustada oma vajadusi, unistusi, ambitsioone sellega,
vaid ütleb "naine roolis, auto kraavis". Määramatuse ületamine seletuste omistamise kaudu Personaalsed vs situatiivsed põhjused Ajutised vs püsivad põhjused Näited: korvpallifännid, sõbra ja vaenlase eksamid ... Atributsioon Nt: SUUSATAMISE MM Kujutame, et meie lemmik Veerpalu jääb 64. kohale. See paneb inimesi muretsema, et miks nii, pidi ju kulla saama jne. Nüüd hakkame põhjusi otsima ja kui me selle leiame, saame õhtul rahulikult magama minna. Personaalne ja ajutine: kõhuhäda, vana vigastus 13 Personaalne ja püsiv: vanadus Situatiivne ja ajutine: kohalik kass jooksis rajale Situatsiivne ja püsiv: Veerpalu treenerid on juba pikemat aega olnud ebaadekvaatsed PÕHJ Personaalne Situatiivne US Ajutine PA ??? SA ??? Püsiv PP ??? SP ??? Grupitaju, keskkonnataju
Kansase osariigis uurimisjaama Protsessid 1.eraldatus - inimene eraldab ja ka kontrollib ning ka samastab, see on kõige kitsam (in-e kodu) 2.kontroll - valdkond, mis on tema poolt kontrollitud ja millega on olemas ka samastusseos, 3.samastumine - laiem osa, mille osas kehtib ka samastusseos aga ta ei pruugi seda kontrollida Kann/ Konn???????? jumal seda teab:D Füüsilised objektid Psüühilised objektid e inimesed Vaimsed objektid e siis ideed Aktiivsed ja passiivsed faasid in ja kk- a vahekorras Seymore Wupner - korraldas ühendriikide ja jaapani ühissümpoosiume Oluline on eritada passiivse ja aktiivse inimese vahel, inimene vahetus seoses tema kk-ga, inimsündmuste seous on oluline, et säiliks situatsiooni def - iga isik määratlseb seda situatsiooni subjektiivselt erinevalt ja käitub mitte ainult normatiivsetele hinnangutele vaid iseenda poolt antud hinnangutele.
keelt ja uurida, milline rahvas seesmiselt on. Iga põlisrahva kultuur on nii keeruline, et ei ole võimalik seda lihtsalt kirjeldada. III Psühholoogilise lähenemise algataja. Prantsuse sotsioloogiline koolkond (E. Durkheim) üritas leida üldist seletust kultuuri arengule, tuleb leida uurimise objektiks sotsiaalne fakt. Ühiskonnad pole olulised, tähtsad on sotsiaalsed nähtused indiviidi piire ületav tegevus või mõte, mis suunatakse üksikisikule peale. Sotsiaalne fakt võidakse peale suruda organiseerimatult (nt moraal) või organiseeritult (nt seadused). Funktsionalism Malinowski (1884-1942) kõik ühiskonna institutsioonid täidavad oma liikmete vajaduste rahuldamise funktsiooni. Inimestel on 7 põhivajadust: toitumine, järglaste taastootmine, kehaline heaolu, julgeolek, puhkus, liikumine, kasvamine. Inimesi juhivad impulsid tegevus rahuldus. 3. loeng
Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psü
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
tunnused, võime ette näha ja planeerida 3) Eneseteadvus – teadmine, et me ise oleme olemas ja me oleme me ise Teadvusväline psüühika Tähelepanu keskmest välja jäänud kuid töödeldud signaalid Vastureaktsioon nõrkadele kuid reaalsetele ärritajatele Automatiseerunud liigutused Otsustele eelnevad protsessid psüühikas Käitumise alateadlikud motiivid Teadvuse ajalugu psühholoogias: Strukturalistid: W. M. Wundt (1832-1920) Aktiivsed ja passiivsed elemendid E. Titchener (1867-1927) Kuidas elementidest moodustuvad keerukad kogemused? Teadvuse funktsioonid: - prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine - mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine - käesoleva hetke märgistamine - loovus - olukorra ja seisundi pidev jälgimine - isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas - nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine - ühemõttelisuse ja keskendatuse tagamine
tunnused, võime ette näha ja planeerida 3) Eneseteadvus teadmine, et me ise oleme olemas ja me oleme me ise Teadvusväline psüühika Tähelepanu keskmest välja jäänud kuid töödeldud signaalid Vastureaktsioon nõrkadele kuid reaalsetele ärritajatele Automatiseerunud liigutused Otsustele eelnevad protsessid psüühikas Käitumise alateadlikud motiivid Teadvuse ajalugu psühholoogias: Strukturalistid: W. M. Wundt (1832-1920) Aktiivsed ja passiivsed elemendid E. Titchener (1867-1927) Kuidas elementidest moodustuvad keerukad kogemused? Teadvuse funktsioonid: - prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine - mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine - käesoleva hetke märgistamine - loovus - olukorra ja seisundi pidev jälgimine - isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas - nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine - ühemõttelisuse ja keskendatuse tagamine
Ütle oma sõbrale, kui palju ta sulle tähendab, võib-olla seda ta just ootabki. TUNDED: Võid mu ju unustada, sest kõiki meeles pidada on raske. Tüdruk, kes on juba korra haiget saanud, pole enam endine! Mulle on küll lihtne haiget teha, aga vähemalt ma pole nii tundetu, et ei saagi haiget. Mida rohkem me räägime oma tunnetest, seda väiksemad need tunduvad. Tunded on need, mis tekivad sel hetkel, kui Sa oled tundetuse äärel. Mängi mänguasjadega, tunded jäta välja! Tunnet võib sundida vaikima, kuid talle ei saa määrata piir. Miks inimesed kardavad öelda -armastan. Miks ei julge paluda -kallista. Miks keelavad öelda -suudle. Aga ei karda öelda -unusta.. Pole mõtet ühe mehe pärast surra - võib juhtuda, et tahad mõne teise pärast veel elada. Ma armastan seda tunnet, kui keset meie suudlust naeratad. UNI: Uni on vaid unistus, millesse sa laskud siis, kui silmad kinni paned Unemaailmas ei saa me kunagi haiget - see ülesanne on pärismaailmal.
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik. Paavst Nikolaus kuulutas e
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alu
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem
funktsioonide kohta. midagi saab selle kohta ikka öelda: need eksisteerivad. Ei saa öelda, mis omadused, olemus jne on, aga saab öelda, et need eksisteerivad. Millel see eksistentsi väide aga põhineb? Meeled, annavad teadmisele sisu, on retsetiivsed ehk vastu võtvad. Meelelisus on võime vastu võtta, kuidas asjad meile on. Siin on oluline see, et see võime on passiivne. Eeldame, et kogu meie tunnetussisu sõltub meeltest, mis on passiivsed – mis on järeldus? Peab olema mingi aktiivne pool, mis meeled käivitab. Meeli peab afitseerima! Mõtlemine on aktiivne tegevus siin. Väline asi iseendas on see, mis meeli afitseerivad, sest miski peab meeli käivitama. Asi iseeneses on mõistusolemus, mis pole antud kaemustega(seal on meeled). Jõuame selleni mõistus-järelduse kaudu! Analüütikaprintsiibid – puhta mõistuse kriitikas ehk transtsendetaalne loogika: jaguneb kaheks: trans analüütika ja trans dialektika. Trans
Sa oled teinud seda, olles sina ise. Võib-olla sõbraks olemine just seda tähendabki. Jumal andis meile kaks silma et näha , kaks kõrva et kuulda , Kaks kätt et tunda , Kuid miks jumal andis meile ühe südame ? Sellepärast et teise me ise ülesse leiaks . Ma armastan seista vihmas , sest keegi ei märka et lisaks taevale nutan ka mina # Ma nutan iga päev lootes, et kunagi saavad pisarad otsa . # Sa läksid ära , ja võtsid mu südame kaasa , lootuses , et me kunagi ära lepime ! # Mõnikord On Elus Mul Täielik Siiber . Mõnikord Tahaks Öelda Oma Kallitele Inemestele " Hüvasti! " Ning Minna . Mõnikord Tahaks Minna Sillale . Ning Sealt Alla Hüpata . Mõnikord Tahaks Olla Lind , Et Lennata Ära Kaugele Kugustesse . Mõnikord Tahaks Oma Majast Mööda Kõndida , Et Mitte Teistele Jalgu Jääda . Mõnikord On Tunne , Et Keegi Ei Vaja Mind . # Tahad mu südant ? võta , sest mina andsin endast parima et olla täiuslik .
püüdlusmotivatsiooni) & ohutude eest hoidumisel (ehk vältimismotivatsiooni) 7) Tahe Markus & Nurius (1986) on väitnud, et inimesed saavad oma unistuste kaudu luua uusi võimalikke minasid ning muutuda seejärel üheks neist, saavutamaks teatud eesmärki, muutumaks teistsuguseks inimeseks või tegemaks midagi sellist, mida nad kunagi varem pole teinud Tahte mõiste vihjab, et inimese tegevustnel & saavutustel pole piire, ent kategooria on psühholoogias väär, selle järele puudub vajadus, kõike sellele taandavat käsitletakse motivatsiooni eesmärkidega seonduvalt. 2. LÜHIÜLEVAADE MOTIVATSIOONITEOORIATEST (peaaegu kõigis : käitumise põhjused, suundus & püsivus) 1) instinktiivse motivatsiooni teooriad 2) vajaduste / isiksuse teooriad 3) tungide / õppimise teooriad 4) arengu / meisterlikkuse teooriad
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITEET............................................
Inuaki reptiil minu sees Erakorralised avastused Maa minevikust, olevikust ja tulevikust I osa See on vestlus Rumeenia naise psühholoog Ariana Hawa ja ebatavalise poisi vahel, kes ütleb, et minevikus kehastus ta planeedil Inua, mis asub Orioni lähedal. Dialoogis räägib David Arianele sellest planeedist, elust sellel, aga samuti ka meie planeedist Maa, ja tema Maale tulemise eesmärgist. See juhtus pilvisel suvehommikul. Oli võimatult umbne ning ma otsustasin akna avada, lootes, et värske õhk puhastab keskkonna. Ma ei suutnud vabaneda ebamuga- vustundest mis survestas päiksepõimikut ja ma teadsin, et see oli sisemine hoiatus raskematele ebamugavustunnetele, mis järgnema pidid. Ma lootsin kogu südamest, et mu kartused osutuvad valeks, seda enam, et täna hommikul pidi ilmuma uus poiss. Ta sisenes koos emaga tuppa täpselt kokkulepitud ajal. Üsna poisihakatis, aga nii uhke! Suvetaeva värvi sinised
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanis
Neis kritiseeriti informaalse kooli lähtemõtteid ja teostusviise. Miks peaksid need kirjutised meid huvitama? Minu arusaamist mööda on tollane kaunisõnaline retoorika Inglismaal suures osas meie tänapäeva reaalsus Eestimaal. Toon näitena vaid ühe lõigu Plowdeni komitee raportist (Hytönen 1993), millega anti informaalse kooli levikule nn roheline tee. Kool püüab pakkuda lastele soodsat kasvukeskkonda, kus lapsed võivad rahulikult areneda endale sobiva kiirusega ja viisil. Kool püüab anda võrdsed võimalused ja kõrvaldada arengutakistused. Kool pöörab erilist tähelepanu õpetuse individualiseerimisele, nähtuste vahetule kogemisele ja loova töö tegemise võimalustele. Kooli eesmärk on, et teadmised ei kuhjuks õpilaste poolt vaadatuna üksteisest eraldiseisvatesse lahtritesse ning et töö ja mäng ei vastanduks teineteisele. Lapsel, keda kõigil tasemetel kasvatatakse ülalkirjeldatud
mis teadustes on. Reaalse uurimistöö puhul peaks filosoofia: metodoloogia paika panemine, eriteadlane uurib ühte nähtust – üksiku konkreetse juhtumi käsitlus, mille meetod on alati konkretiseeritud. Seal saab aga üldistada, tuua välja meetodi üldisel kujul – seda võiks teha filosoofia. Tunnetusväärtuse määramine ja metodoloogia piiride määratlemine; tunnetuspiiride määratlemine – kantiaanlik lähenemine. Windelband oli uuskantiaan. Prooviti eriteaduse piire välja tuua, eeldati, et on olemas piirid; piiridega ei pea tegelema eriteadused. Pole olemas teadust kui niisugust, vaid on olemas üksikud eriteadused. Igas eriteaduses on omad meetodid ning positivismi üks postulaat on see, et tegelikult leidub teaduse-ühtsus ja see tähendab sellist meetodtlikkust. On olemas üld meetodlikkus, midagi universaalset. Windelband on nõus teaduse peamise viisiga saada teada tegelikkust. On olemas meetodi
3 Kes peaks valitsema? Sissejuhatus Inglismaa rahvas peab end vabaks, kuid eksib rängalt; ta on vaba üksnes parlamendi liikmete valimise ajal. Niipea kui nad on valitud, saab orjus vabadusest võitu ja viimasest saab eimiski. See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist. (Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15. ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks olema. Missugune peaks olema valit
Porphyrios Tüürosest (s232). Aristotelesel olid üldmõisted nii sugu (genus) kui liik (species) REALISTID (ld realis `aineline, tegelik') väitsid, et üldmõisted on tõeliselt olevad. Äärmuslikud realistid: Universaal on tõeliselt olemas asjadest eraldi, enne neid ind. üksikasju, mis tema alla kuuluvad. (Platon) Mõõdukad realistid (mõnikord nimetatud ka essentsialistideks (ld essentia `olu, olemus'): Universaal on olemas, kuid sisaldub asjades endis. (Aristoteles, Anselm, Aquino Thomas) NOMINALISTID (ld nominalis `nimeline'): väitsid, ainult konkreetsed asjad on tõeliselt olemas. Äärmuslikud nominalistid: Üldmõisted on pelgad nimed, üksenes sõnad, mis tekivad alles pärast üksikasju, mida nendega väljendatakse. (Roscelinus, Occam) Kontseptualistid: (ld conceptus `mõte, kujutlus') ehk mõõdukad nominalistid: universaale ei ole maailmas olemas, kuid nad eksisteerivad inimmõistuses üldmõistetena, mille
ühiskonnas. · mitteformaalsed agendid sisaldavad endas tähtsate teiste heakskiitu ja laitust. nt. sõbrad, perekond, vanemad. 49. Mida tähendab kihistumine ühiskonnas? Kui liigitame ühed inimesed teistest väärtuslikumateks. 50. Nimeta kolm ressurssi ühiskonnas, mille alusel kihistumine toimub? 1) võim võime sundida oma tahet peale teistele inimestele 2) prestiiz lugupeetavus, teiste inimeste austus 3) omand varandus, mida mõõdetakse maatükkides, rohelistes ristkülikukujulistes paberitükkides, naftas või muudes sarnastes artiklites. 51. Nimeta erinevaid kihistumissüsteeme (ajaloos, erinevates kultuurides)? Inimajaloost teatakse nelja peamist stratifikatsioonisüsteemi: 1. orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; 2
Sotsiaalne stratifikatsioon tekitab jagatud identiteeti 79. Kuidas omandatud ja omistatud tunnused mõjutavad inimeste asukohta sotsiaalses hierarhias? omandatud tunnused nagu oskused ja sissetulek ning omistatud tunnused nagu sugu, vanus, rass, rahvus, religioon 80. Nimeta kolm ressurssi ühiskonnas, mille alusel kihistumine toimub? Kõikides ühiskondades on olemas kolm hinnalist ressurssi: 1. võim võime sundida oma tahet peale teistele inimestele 2. prestiiz lugupeetavus, teiste inimeste austus 3. omand varandus, mida mõõdetakse maatükkides, rahas vms. Kõikides keerukamates ühiskondades on need ressursid ebavõrdselt jaotunud. 81. Nimeta erinevaid kihistumissüsteeme (ajaloos, erinevates kultuurides)? Inimajaloost teatakse nelja peamist stratifikatsioonisüsteemi: 1. orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; 2
Kas need põhjendused on õiged? Täpsustage, kas Seneca mõistab hukka igasuguse kaasaelamise ja leina lapse kaotuse puhul? Lucius Annaeus Seneca arvates ei tohiks tarka inimest ka morjendada lähedase inimese surm. Kui inimene sureb, sureb vaid tema keha , kuid see mis täitis tema keha , voorus jääb alles. Seneca arvates lähedaste ja sõprade arv ei mõjuta kuidagi meie õnnelikkuse ja tarkus taset, sest inimeste kadumine meie ümber ei muuda kuidagi vooruse taset meis endis. Isegi kui kaotada oma lähedane sõber või laps, tark ei masendu. Igasugune hirm ja rahutus oma tegevustes tähendab autust mida üks tark auline inimene ei saa endale lubada. Surm on loomulik protsess elust ja see ei vääri ära langemist. Seneca arvates on siiski ka targal õigus kurbusele lähedase kaotamise puhul. Kuid see kurbus ei tule aulisel inimesel mitte peast vaid seletamatust loomusunnist 4.LXXVII kirjas jutustab Seneca loo Tullius Marcellinuse surmast ja selgitab ka ise, miks
Ta paistab silma suhtlemisoskuse ja seltsivusega, mistõttu tal on ka rohkesti sõpru, kellele räägib meeleldi oma mõtetetst ja tundmustest. Armastab vaheldust, nalja ja naeru, kuid teda ei saa alati usaldada. Emotsionaalselt stabiilsete inimeste tunded on püsivad. Nad vahelduvad pikkamööda ning pole ei äärmuslikult tugevad ega ka liiga nõrgad. Need inimesed on muretud, kindlad ja usaldusväärsed. Neurootilised inimesed on tundlikud, rahutud ning kartlikud, nende tundmused vahelduvad kiiresti. Eysencki teooria peamiste tunnuste kombineerumisel eristuvad neli traditsioonilist temperamenditüüpi: koleeriline, sangviiniline, flegmaatiline ja melanhoolne. EKSTRAVERTSUS Koleerik: Tundlik, rahutu, agressiivne, ärrituv, tujukas,aktiivne, optimistlik Sangviinik: seltsiv,avatud,jutukas,meeldiv,muretu,juhtiv,mugav INNOVERTSUS flegmaatik: passiivne, hooliv,mõtlik,usaldav,rahulik,kaalukas
SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011 JÜRI ULJAS 1. W. JAMESI MINA TEOORIA W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab seda, et inimesed erinevad s
annaabi.ee 
