Gooti stiili tekkimise aeg ja koht on täpselt teada. 1144 valmis Saint-Denis’ kloostri ümberehitus. See oli olnud Prantsuse kuningavõimu sümbol ja kuningate matusepaik. Kloostri abt Suger’ (vaimulik ja kunstnik) eesmärgiks oli hoone mille üksikosade vahekorrad oleksid harmoonilised. Abt Suger’ ajast on säilinud kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Nendes on näha gooti stiili peamisis tunnuseid - kergena mõjuvaid teravkaartele tuginevaid võlve, saledaid piilareid ja hiiglaslikke aknaid. Kõige olulisemaks oli teravkaarte ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaarte raskus on rohkem suunatud ülalt alla. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega aga tema skeletiks said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda õhukesed. Võlvide kaal vähenes ja raskus koondus nelja nurka, kus asusid piilarid. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati
Empoor - rõdu kirikus Valgmik - kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida Travee - ristvõlviga kaetud lööviosa Profaanarhitektuur - ilmalik arhitektuur (elumajad, ametihooned jm) Portaal - kunstiliselt kujundatud sissekäik Krutsifiks - skulptuur, mis oli väljaraiutud rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga Silindervõlv - vanim, juba Assüürias ja Egiptuses esinev poolsilindrikujuline võlvivorm Vööndkaar - võlvitud ruumikatte puhul toendeid (sambaid,piilareid või seinu) ühendav kaar, mis toetab võlvistikku ja liigendab teda võlvikuteks. Gootika - kunstistiil Euroopas 12.-16. sajandil. Nimetust, mis tuleneb gooti hõimunimest kasutati 16. sajandil Itaalias halvustavalt renessansile eelnenud keskaegse kunsti kohta; iseseisva stiili nimena võeti see kasutusele 19. sajandil. Gootika omapära väljendub eriti sakraalarhitektuuris, millest sõltusid ka teised kunstiliigid. Gooti ehituskunsti peamiseks tunnuseks on teravkaare
transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum koor, koori all asus kabel krüpt ehk matmispaik. kiriku põhiplaan sarnaneb ladina ristile. Aknad väikesed, kitsad löövid hämarad ja sünged. Esines ka ühelöövilisi kirikuid ehk kodakirikuid kodakirik on 3-lööviline kuid aknad kesklöövi ülaosas puuduvad. Tähtsamad kirikud : Saint Sernini katedraal, Püha Markuse katedraal. Eestis : Valjala kirik Saaremaal. Sisearhitektuur: Kasutusel silindervõlv ja ristvõlv. Kasutatakse piilareid, need on kaunistatud pilastrite või poolsammastega. Kapiteeli lihtsaim vorm on kuupkapiteel. Ümarkaar on romaani stiili üks silmapaistvamaid ja tähtsamaid tunnuseid. Samuti on horisontaalsuse rõhutamine väga romaanilik nähe. Skulptuur: Temaatika pühakud, Viimse Kohtupäeva stseenid, imede toimumine, piiblilood, moraliseerimine jne. Skulptuur pole realistlik. Väga palju kasutati ornamentikat. Maalikunst: Oluline koht miniatuurmaalil. ruumilisus puudub, väljendusrikkus ja
2. Paigaldadalõiketraatläbitraadinõelanõelasilmajapainutadatraadiotstagasi. 3. Tõmmakemõlemadtraadiotsatristisisse Lõiketraadiotsaderistaminevõimaldabliimiribatäielikultläbilõigata. Lõiketraadi paigaldamine ümber klaasi 1. Alustadesläbiviimisekohastpaigaldadalõiketraatvastupäevaeestpooltvaadates umber klaasi. 2. Tõmmakeülejäänudtraatsisse. Sisustus detailide kaitsmine 1. Vältimakskahjustusijamäärdumist, kaitsmaks A-piilareid, katusepolstritjanäidikutelauda, tulebkasutadatraadijuhikutjakaitseplaati. 2. Muutajuhikuasukohtavastavaltlõikeprotsessile. 3. Paigaldadakaitseplaattraadijapolstritevahele, mutes vastavaltprotsessileselleasukohta. Lõikamise alustamine 1. Paigaldadavintsklaasikülge. 2. Paigaldadalõiketraatvintsirullikutele. 3. Lõiketraatpeabalatijooksmaülevintsijuhtkanali. 4. Paigaldadanarregakäepidejapikendusvintsilejapingutadatraat. 5. Alustadalõigetalumiseltliimiribalt. 6
raamistikuna.Riietuse voldid olid keha vormidest sõltumatud ja muutuvad osaks ornamendist.Liikumist ei kujutata ja figuurid on tardunud nagu bütsantsi stiilis. Ka tekstiilikunstil ning kullassepakunstil oli oluline roll romaani kunstis. Gooti kunst Gootsi stiil tekkis uusaja alguses. Saint-Denis kirikus on säilinud kooriümbriskäik ja kabelitepärg ning neis on näha gooti stiili peamisi tunnuseid- kergena mõjuvaid teravkaartele tuginevaid võlve ,saledaid piilareid ja hiiglaslikke aknaid. Kõige olulisem oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Erinevalt romaani stiilist oli teravkaare raskus suunatud ülalt alla ,mitte niipalju külgedele kui ümarkaartel.Ristvõlvid ei olnud kõikjal ühepaksused nagu romaani kunstis. Travee kohal ristuvat teravkaart nimetati roieteks.Võlvidele ehitati kiriku välisseina tugikaared .Kokkuvõttes meenutas gooti kiriku kontsruktsioon nagu hiigellooma skeletti. Kesklöövi võlvide kõrgus kasvas.
Säilisid vaid müürid. Kirik taastati kiiresti, ning jumalateenistuseks avati uksed kolme aasta pärast. Uus torn valmis 1651. aastal, kuid see ehitati endisest madalam 135 meetri kõrgune. Järgmine tõsisem tulekahju toimus kirikus 1820. aastal, mil pikne süütas ühe nurgatornidest. Tulekahju kestis neli tundi ja hävitas kirku sisustuse täielikult, kahjustades hauakive ning isegi kivist piilareid. Säilis kiriku raamatukogu, mis oli varjul käärkambri all võlvistikus. Seekordne taastamine võttis aega 20 aastat ning seda toetasid ka Venemaa keisrid Aleksander I ja Nikolai I. Välisilmesse lisandusid neogooti elemendid, kirikusse ehitati ahjud, torn taastati tänases kõrguses: 123,7 m. Kirik taasavati 16. juunil 1840. 27. juulil 1931 süttis torn taas pikselöögist. Tuli kustutati ning torn taastati endiste plaanide järgi. 1950
nelitise kohal. Torne võis isegi rohkem olla, sest ajad olid endiselt rahutud ja tugevad tornid võisid kaitset pakkuda. Romaani stiili põhitunnusaks on See tähendab, et akende ja uste avad on kaarekujulised. Lage katab silindervõlv. Romaaniaegse kiriku lööve katsid silindervõlvid või kahe silindervõlvi ristumisel moodustunud ristvõlv. vasakul (silindervõlv) Paremal (ristvõlv) Selliste raskete võlvide kandmiseks oli tarvis tugevaid sambaid või mitmenurkseid tugisambaid e. piilareid. Üks tuntumaid romaani stiilis ehitisi on Pisa toomkirik Itaalias ja selle viltune kellatorn. Torn hakkas vajuma tänu halvale aluspinnale juba selle ehitamise ajal. SKULPTUUR.MAALIKUNST Romaaniaegsetes kirikutes oli oluline koht skulptuuril. Enamasti on tegemist reljeefidega, mis kujutavad piiblisündmusi. Tavaliselt kujutati ähvardavaid lugusid või siis imesid. Kuna reljeefid ei olnud ette nähtud ligidalt vaatamiseks, siis ei ole nad ka detailselt välja töödeldud, vaid
sajandist alates. (Transept ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa.) · Rikkalikest vitraazakendest kumab kirikusse värvilist valgust SLAID 5 sambad, uksed · Väljaspool kirikut on näha kuidas ehitajad lahendasid raske katuse üleval hoidmise, kui seintes olid suured aknad selleks laoti väljapoole kirikut tugipiilarid ja ülespoole, tugipiilarite ja valgmiku vahele, tugikaared · Kesklööv on külglöövidest laiem ja tunduvalt kõrgem. Piilareid katvad poolsambakimbud suunduvad kõrgusesse ja ühinevad roidvõlvideks. SLAID 6 pildid SLAID 7 seest ja väljast · Tugikaarte ning tugipiilaritega skeletitaoline sõrestik on nii tugev, et seinu ja võlve ei pea enam nii pakse ehitama. · Samuti võimaldas selline konstruktsioon kaunistada kirikuid paljude vitraazakendega, mis tegi nad valgusküllasteks ja kauniteks. SLAID 8 tänapäev
Fifth level B.Notke. Surmatants Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tarbekunst Gooti tarbekunst lähtub arhitektuurivormidest ja dekoorist - kirikuriistadel, mööblil, igapäevastel tarbeesemetel võib näha tornikesi ja piilareid, jäljendatakse gooti teravkaarelist aknakujutist ja muid detaile. Mood Ka mood rõhutas gooti stiili vertikaalsust, saledus ja pikkus muutusid hilisgootikas ideaaliks. Pikkust aitas tõsta ka kõrge torukübar, mille kõrgus võis printsessil olla kuni 1 meeter, kodanikunaisel kuni 60 cm. Seega rõhutas mood valitsevate klasside üleolekut. Mood Click to edit Master text styles Second level Third level
Romaani stiilis kirikud olid sageli kindluskirikud, st neil oli kaitseotstarve. Romaani arhitektuurile on omane raskepärasus, massiivsus. Iseloomulik tunnus ümarkaar (akende, ukseavade jm juures). Veidi on rõhutatud horisontaalne suund. Kirikutes olid lööve katmas massiivsed tugevad silinder- või ristvõlvid. Raskete kivimasside toetamiseks läks vaja tugevaid sambaid. Sammaste asemel kasutati võlvide kandmiseks enamasti piilareid. Erinevalt sambast pole piilar ümmarguse läbilõikega, vaid 4- või 8-nurkse või keerulisema põhiplaaniga tugipost. Lihtsaim kapiteelivorm oli kuupkapiteel (kuubikujulisel kiviplokil olid alumised nurgad ümardatud). Ka antiikseid kapiteele kasutati. Fassaadi ehk esikülje huvitavaim osa oli portaal ehk sissekäik. Sageli oli portaale kolm, neist keskmine suurem. Romaani stiilis arhitektuuri näiteid: · Cluny /klünii/ kloostri kirik Prantsusmaal. Cluny oli tähtis usukeskus
Katoliku usk oli tähtsal koha. Romaani kirikute seinad olid väga paksud ja aknad väga väikesed oskamatuste tõttu. Sellest tulenevalt olid kirikud suhteliselt pimedad, aga see pimedus ja karmus sobis väga hästi tollase maailmavaatega, kuna sooviti inimesed tunneks hirmu ja austaksid jumalat. Erinevad laestiilid · Laelagi · Silindelvõlv · Ristvõlv ehk kaks silindervõlvi on risti Aja möödudes muutusid laed aina keerulisemaks ja ka ilusamaks. Kasutati erinevaid piilareid. Piireid kasutati kaunistamiseks ja samba põhimõttel. Kirikutel oli tavaliselt kolm portaali. Portaali alla käis ka ukse kaunistus. Keskmine on kõige suurem ja külgmised on väiksemad, aga võib olla ka nii, et kõik on ühe suurusega. · Püha Markuse kirik Veneetsia Ta on tugevate Bütsantsi mõjutustega ja väga dekoratiivne. Ta on hämmastav, kuna tema välisfasaadis on kasutatud uhkeid mosaiikmaale. See on haruldane, et nad on olemad ja seda ilu saab nautida
19. sajand Kirikus 1820 aastal, ööl vastu 16 juunit, toimus tõsisem tulekahju mil pikne süütas ühe nurgatornidest. Ametivõimude otsuse tõttu kiriku päästmise asemel ümbruskondseid maju evakueerida, ei tegutsetud tule kustutamisel operatiivselt ning tuli levis teistesse nurgatornidesse ja peatorni. Tulekahju kestis neli tundi ja hävitas kirku sisustuse täielikult, kahjustades hauakive ning isegi kivist piilareid. Õnnekombel säilis kiriku raamatukogu, mis oli varjul käärkambri all võlvistikus. Seekordne taastamine võttis aega 20 aastat ning seda toetasid ka Venemaa keisrid Aleksander I ja Nikolai I. 1840 16 juunil taastati kirik lehitati ahjud, lisandusid neogooti elemendid, torn taastati tänases kõrguses: 123,7 m 20. sajand tänapäev Pikselöögist 27. juulil 1931 süttis torn taas. Kustutati tuli ning torn taastati. 1950.
aastal kuid see ehitati endisest madalam - 135 meetri kõrgune. Järgmine tõsisem tulekahju toimus kirikus 1820. aastal ööl vastu 16. juunit, mil pikne süütas ühe nurgatornidest. Ametivõimude otsuse tõttu kiriku päästmise asemel ümbruskondseid maju evakueerida, ei tegutsetud tule kustutamisel operatiivselt ning tuli levis teistesse nurgatornidesse ja peatorni. Tulekahju kestis neli tundi ja hävitas kirku sisustuse täielikult, kahjustades hauakive ning isegi kivist piilareid. Raekoja plats Allikas: tallinn Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Hoone kannab euroopaliku linnavõimu traditsiooni. Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse, oma keskaegse kuju sai ta aastatel 1402-1404. Uurimismaterjalide põhjal võib väita, et magistraadi e. rae kooskäimise kohana oli väike kindlustüüpi ühekorruseline keldriga raekoda oma praegusel asukohal olemas juba 13
seintel, mis Eesti keskaegses kirikuarhitektuuris olid üldreeglina jäetud puhasteks, plastiliselt kaunistamata ja liigendamata pindadeks. Kiriku kompositsioonis ja ehitusvormides esineb kõrggootikale omaseid iseloomujooned. Nõo kirik: 3-lööviline võlvitud kodakirik tavalisest suurema 4-nurkse kooriruumiga. Ruumipilti valitseb suhteliselt lai ja kõrge kesklööv, mida katavad 8-roidelised domikaalvõlvid. 2 paari saledaid ristikujulise lõikega piilareid eraldavad kesklöövi kitsastest külglöövidest ning määravad selle võlvikute ruudukujulise põhiplaani. Interjööri vormirangust ja kõrgusesse pürgivat üldmuljet suurendavad vertikaalselt astendatud seinaliseenid ja nurgaturbad on asendatud seinapinda vabaks jätvate konsoolidega. Kõrge kitsavõitu võidukaar jätab suure ja valge kooriruumi suhteliselt eraldatuks. Väliskujunduses domineerivad tellisgootikale omased viilukaunistused,
tahuline e. polügonaalne, põrand samal tasapinnal kogu kiriku ulatuses, teravkaar- kaks diagonaalset travee kohal ristuvat teravkaar, võlvisiilud-roidevahelised osad, tugipiilar- seinatugi, võlvide külgsurve tasakaalustamiseks, piilar-mitteantiikses stiilis sammas võlvistiku või laekonstruktsiooni kandmiseks, roie-raidkivist või tellistest laotud kitsas kaar, turbad- poolsambad, mis liigendavad piilareid vertikaalselt, vimperg- dekoratiivviil portaalide ja akende kohal ning kaunistatud dekoratiivdetailidega/skulptuuridega, perspektiivportaal- koosnes mitmest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist, roosaken- roos- või rosettmustriga suur ümmargune aken portaali kohal, kuningate galerii- fassaadil olevates teravkaarelistes nissides paiknevad kuninga skulptuuris, krabi- lillede ja lehtede kuju
Aknaraamistikud valmistati raidkivist, mille ülaosa kaunistati sageli tüüpiliste ristikulehe taoliste kaunistuste siiridega. Gooti kirikule on omane veel portaali kohal asuv ümmargune vitraazidega kaunistatudroosaken. Portaal on läänefassadil asuv eriti esinduslik peauks. Kui uksevõlv läheb astmeliselt sissepoole väiksemaks, siis nim. sedaperspektiivportaaliks. Sageli olid need rikkalike reljeefidega kaunistatud. Kesklööv on külglöövidest laiem ja tunduvalt kõrgem. Piilareid katvad poolsambakimbud suunduvad kõrgusesse ja ühinevad roidvõlvideks. Rikkalikest vitraazakendest kumab kirikusse värvilist valgust, õhulisust lisavad üleval kesklöövi poole avanevad külglöövide sammaskäigud. Pariisi gootika uhkuseks on väikene Sainte-Chapelle - kuningate lossikabel. Inglismaal hakati kirikuid peagi üha rikkalikumalt kaunistama. Üheks uuenduseks oli võlvidele dekoratiivsete roiete lisamine, mille ainus eesmärk oli kaunistamine.
Sinna oli algselt paigladatud ,,mehhaanilise teljega" kellamäng. Algselt oli torn 18-süllane (38,4 meetrit) ja kullatud ristiga. Esifassaad lõppes viiluga, mille tõstis esile esinduslik paraadtrepp perspektiivportaaliga. Arhitektuuriliselt kujutas kirik endast ühelöövilist basiilikat, mille telg oli põhja-lõuna suunaline. Hoonel oli kaks aknavööd: alumised aknad kandilise vormiga, ülemised kaarja ülaosaga. Dekooris kasutati vabastatud piilareid ja võlvkaarte kompositsioone. Massiivne ehisviilu e vimpergiga astmikportaalil ilustsesid arhivoldid, mis viitasid romaani kaartele. Portaali kõrvale seintesse oli ehitatud risti motiivid ning kullatud rist oli algselt ka portaali kohal, mille taustaks oli ümmarguse roosaken. Pilastrite vahel neelasid valgust pallaadilikku motiivi kasutavad aknad. Karniiside alt leidsime ümarkaarfriisid, mis kiriku viilu osas olid oskuslikult petiknissideks üle viidud. 2.3 Interjöör
Sisearhitektuur. Vanemad kirikud lameda laega palklagi. Võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandist silindervõlv ja ristvõlv. Võlvide lõikumiskohal servjooned, need jaotavad võlvi neljaks võlvisiiluks. Kahe lõikuva silindervõlvi osaga kaetud nelinurkset ala nimetatakse traveeks. Romaani süsteem ühele kesklöövi traveele vastab 2 külglöövi traveed. Traveesid eraldavad üksteisest vööndkaared. Tugedena kasutab romaani arhitektuur piilareid (ümmargused, kandilised). Need on kaunistatud pilastrite või poolsammastega. Kapiteeli lihtsaim vorm on kuupkapiteel. Kesklöövi müürid jagunevad kolme horisontaalsesse ossa: 1. alumisel korrusel monumentaalsed kaared arkaadid, mis eraldavad kesklöövi külglöövidest. 2. teise korruse moodustab külglöövide peal olev galerii empoor avaneb kaartena kesklöövi poole (empoorid võivad ka puududa). Empooride asemel võis müüri sees olla
kuna see võimaldas katta vaid kitsaid ruume ja oli väga raske. Seega prooviti katta laiemaid lööve ristvõlvidega. Igat traveedi (löövid jagunesid võlvikuteks e. traveetideks) kattis oma ristvõlv. Traveesid eraldavad hoone pikkisuunas vööndkaared. Pikihoonet ja transepti ühendab aga omavahel Rooma arhitektuurist ülevõetud triumfikaar e. võiduvärav. Siiski oli ristvõlv küllaltki raske ja nõudis massiivseid seinu ja jämedaid piilareid. Seetõttu jäid aknad pisikesteks ja kitsad löövd jäid suurte müürimasside vahel hämaraks. Romaani stiil oli igas riigis omapärase küljega. Nii näiteks on Itaalias täiesti tavaline, et kirikutel on kuplid, sest Itaaliat mõjutas kõige rohkem Bütsantsi kunst. Norras oli kiriku omapäraseks ehitusmaterjaliks kujunenud hoopiski puit. Norra kirikud koosnevad palksõrestikust, neile löödud laudvoodrist ja kõrgest katusest. Kiriku püstpalgid eraldavad
jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Giotto küllaldki looduslähedane, kuid ruumikujutlus ja maastikuline foon on tal keskaegselt tinglik. Siena koolkonna maalijaile on omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esindab näiteks Simone Martini (u 1283-1344). 6 TARBEKUNST Gooti tarbekunst lähtub arhitektuurivormidest ja dekoorist. Kirikuriistadel, mööblil ja üldse igapäevastel tarbeesemetel võib näha tornikesi ja piilareid. Jäljendatakse gooti teravkaarelist aknakujutist ja muid detaile. Feodaalide ja rikaste majapidamise sisustus muutus võrreldes romaani ajastuga palju luksuslikumaks. MOOD Ka moes oli kindlasti rõhutatud vertikaalsust nagu gooti stiilile omane oli. Saledus ja pikkus muutusid hilisgootikas ideaaliks. Naise rõivastuse juures toonitatakse taljet ja dekolteed. Pikkust aitas tõsta ka kõrge torukübar, mille kõrgus võis printsessil olla kuni 1 meeter, tavalisel
tagajärjel. 19. sajand Järgmine tõsisem tulekahju toimus kirikus 1820. aastal, ööl vastu 16. juunit, mil pikne süütas ühe nurgatornidest. Ametivõimude otsuse tõttu kiriku päästmise asemel ümbruskondseid maju evakueerida, ei tegutsetud tule kustutamisel operatiivselt ning tuli levis teistesse nurgatornidesse ja peatorni. Tulekahju kestis neli tundi ja hävitas kiriku sisustuse täielikult, kahjustades hauakive ning isegi kivist piilareid. Õnnekombel säilis kiriku raamatukogu, mis oli varjul käärkambri all võlvistikus. Seekordne taastamine võttis aega 20 aastat ning seda toetasid ka Venemaa keisrid Aleksander I ja Nikolai I. Kiriku taastamine läks maksma üle 500 000 rubla. Välisilmesse lisandusid neogooti elemendid, kirikusse ehitati ahjud, torn taastati tänases kõrguses: 123,7 m ning kiiver kaeti vasega. Kirik taasavati 16. juunil 1840. 20. sajand – tänapäev 8
· Kui varem pürgis gooti arhitektuur taeva poole, siis nüüd püsiti rahulikult ja kindlalt maa peal. · Vertikaal- ja horisontaaljooned olid tasakaalus. · Tornile eelistati kuplit. · 15. sajandi 1 poolel ehitati Firenzes gooti ajast pärinevale toomkirikule uudse konstruktsiooniga kuppel. · Sama diameetriga kupli, mille oli projekteerinud Michelangelo, sai poolteist sajandist hiljem Rooma Peetri kirik. · Teravkaare asemel tuli jälle ümarkaar. · Jämedaid piilareid asendasid antiigipärased sambad. · Ruumid kaeti lameda puust laega või silindervõlviga. · Hooned olid lihtsad nii seest- kui ka väljaspoolt; vähene dekoor, mida iseloomustasid pilastrid, poolsambad, nisid jms, järgis Vana-Rooma eeskuju. · 16. sajandi 2 poolel hakati hooneid rikkalikumalt kaunistama, mis andis märku uue stiili tekkest. · Suurenes ilmalike ehitiste raamatukogude, raekodade, haiglate, kauba- ja kohtukodade osatähtsus.
Kiriku interjööri põhisuund polnud siiski mitte kooriruumi poole, vaid üles. Kõige tähtsam polnud selle aja usus mitte ,,vahendaja" preester, vaid iga üksiku kirikusviibija ,,vahetu seos" jumalaga nii vähemalt lootsid tellijad. Aga see, mida kunagi peeti tungiks jumala poole, mõjub tänapäeval just puhtinimlike taotluste haarava ja üleva väljendusena. Teravad kaared, kõrged võlvid, mis tunduvad veelgi kergematena kui nad tegelikult olid, piilareid liigendavad vertikaalsed turbad (poolsambakesed), üldse kõigi detailide vertikaalne suunitlus nagu kaotaks kivide raskuse. Kõik lausa tormab ülespoole ja mõjub avarana ning õhulisena. Lõpuks last, not least ei või me unustada valguse tohutut mõju gooti kiriku interjööris. Kuna konstruktsioon enam ei vajanud massiivseid seinu, võis suurema osa neist asendada akendega. Milline vahe on raskepärase, kindlusetaolise ja süngevõitu
kutsuma 1682-1695: parandatakse torni, ehitatakse kõrgemaks, luuakse nüüdsele eeskujuks jäänud tornikiiver 18. saj: 1773. püstitati loodenurka kindral-kuberner P.A. von Holstein-Becki hilisbarokne hauakabel. 19. saj: akendele tehti leekestiilis ehisraamistikud, 1883 uuendatakse suurem osa tornikiivrist 9. märts 1944 hävis tornikiiver, katused, orel, väärid, pingistik ja palju muud ajaloolist sisustust kadusid. aja möödudes varises alla enamik võlve, piilareid, kõrgseinu. 1973 valmis taastatud kiriku tornikiiver, 1982 uus tornikiiver põleb maha, ehitatakse uuesti 1984 lõpetati Niguliste restaureerimine Niguliste tähtsamad teosed Altarid Maarja altar koorist paremal - Mustpeade vennaskond, telliti 15. saj enne 1493. - Meister: Püha Lucia legendi meister - 1493 jõudis Tallinasse - Maksis ka Suurgild - Retaabel: topelttiibadega, 3 liturgilist asendit. - Taga: Maarja näeb kuulutust o hallid toonid omased madalmaade kunstile
· 3. Tõmmake mõlemad traadi otsat risti sisse · · Lõiketraadi otsade ristamine võimaldab liimiriba täielikult läbilõigata. · · Lõiketraadi paigaldamine umber klaasi · 1. Alustades läbiviimise kohast paigaldada lõiketraat vastupäeva eestpoolt vaadates umber klaasi. · 2. Tõmmake ülejäänud traat sisse. · · · · Sisustus detailide kaitsmine · 1. Vältimaks kahjustusi ja määrdumist, kaitsmaks A-piilareid, katuse polstrit ja näidikute lauda, tuleb kasutada traadijuhikut ja kaitseplaati. · 2. Muuta juhiku asukohta vastavalt lõikeprotsessile. · 3. Paigaldada kaitseplaat traadi ja polstrite vahele, mutes vastavalt protsessile selle asukohta. · · Lõikamise alustamine · 1. Paigaldada vints klaasi külge. · 2. Paigaldada lõiketraat vintsi rullikutele. · 3. Lõiketraat peab alati jooksma üle vintsi juhtkanali. · 4
hoolikalt väljaehitatud kaunistatud avarad esindusruumis (saal ja vestibüül paraadtrepiga) o varaklassitsism - Sagadi · 19. sajand o klassitsism Raikküla peahoone pidulikum, esindusruumid pidulikumad, ruumide arv suurem sammasportikus hoone esiküljel hoone taga kujundatud regulaarpark range sümmeetria, kasutati sambaid ja piilareid laienes mõisaõu (aidad, tallid, teenijaruumid) o historitsism pargiarhitektuuri tähtsus, vabaneti sümmeetriatautlusest · 20. sajand o juugend - 20.saj. 6. Eesti- ja Liivima mõisamajandus keskajast kuni mõisate kaotamiseni (kus nad tekkisid, kuidas nad välja nägid) vt skeemi · 13. saj tekkisid esimesed mõisad (vasallidele maade jagamine)
vestibüül paraadtrepiga) o varaklassitsism - Sagadi 19. sajand o klassitsism – Raikküla peahoone pidulikum, esindusruumid pidulikumad, ruumide arv suurem sammasportikus hoone esiküljel hoone taga kujundatud regulaarpark range sümmeetria, kasutati sambaid ja piilareid laienes mõisaõu (aidad, tallid, teenijaruumid) o historitsism pargiarhitektuuri tähtsus, vabaneti sümmeetriatautlusest 20. sajand o juugend - 20.saj. 6. Eesti- ja Liivima mõisamajandus keskajast kuni mõisate kaotamiseni (kus nad tekkisid, kuidas nad välja nägid) vt skeemi 13. saj tekkisid esimesed mõisad (vasallidele maade jagamine)
arkaad - Kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. empoor - Külglöövide peal olev käik, mis avanes kesklöövi poole. trifoorium - Paksu müüri sees olev käik, mis avanes arkaadina kesklöövi poole. valgmik - Kesklöövi ülemine, akendega osa. travee - Ruumilõik, mis löövideks jaotatud hoonet kahe toendi (samba, piilari) laiuselt risti läbib. võlvisiil - vööndkaar - Võlvitud ruumikatte puhul toendeid (sambaid, piilareid või seinu) ühendav kaar, mis toetab võlvistikku ja liigendab teda võlvikuteks. servjoon - Tekivad võlvide lõikekohtades ristvõlvi puhul, jaotavad võlviku neljaks võlvisiiluks, sageli rõhutatakse neid vastava kujundusega. silindervõlv - Lihtne, ligikaudu poolringjoonekujulise läbilõikega piklik võlv (selle pikkus on läbimõõdust suurem). piilar - Kõrgseina ja võlvide kandmiseks kasutatav, harilikult kandiline tugipost. Erinevalt sambast puuduvad piilaril kapiteel ja baas.
1581 kuulutas põhja end iseseisvaks. Renessansskunst Kunstnikud püüdsid maailma kujutada võimalikult realistlikult. Toetuti antiikkunstile ja püüti luua midagi veel hiilgavamat. Anonüümsus hüljati, taheti oma nimi ajalukku jäädvustada. Teoseid hakati signeerima. Ahitektuuris eelistati tornile kuplit, esimene selline oli Firenze toomkirik. Sellise kupli sai veel Nichelangelo projekteeritud Rooma Peetri kirik. 1) Teravkaare asemele tuli ümarkaar 2) Jämedaid piilareid asendasid antiiksed sambad 3) Ruumid kaeti lameda puust laega või silindervõlviga. Hakati ehitama avaraid, laiade treppidega ruudukujulisi losse(palazzosid), mille keskel oli sammastega siseõu. Kuulasaimad arhitektid olid Filippo Brunelleschi ja Michelangelo. Veneetsias tegutsenud Andrea Palladio looming mõjutas kogu Euroopa arhitektuuri. Renessanssliku maalikunsti alused lõi itaalia kunstnik Giotto. Paolo Ucello. Limbourgid kujutasid esimest korda Lääne-Euroopa kunstis talve
arkaadina kesklöövi. Kõige raskem osa oli keskajal ehitiste katmine vastupidava laega. Keskaja alguses võib tihti kohata ehitisi, kus katus kogunisti puudub. Kirikud olid sageli võlvimata ja tihti võidi piirduda vaid lameda puulaega. Aeg möödus ja suurte katsetuste käigus, lihvides läbi aja oma oskusi, jõuti võlvimise oskuseni. Laiemaid lööve kateti ristvõlvidega. Ristvõlv oli küllaltki raske ja nõudis massiivseid seinu ja jämedaid piilareid. Seetõttu jäid aknad pisikesteks ja kitsad löövid jäid suurte müürimasside vahel hämaraks. Itaalia - Püha Markuse kirik Veneetsias; Pisa katedraali kellatorn; San Miniato al Monte kirik Firenzes Prantsusmaa - Sainte Foy kiriku interjöör. Conques; Cluny kloostri kirik. Arvutirekonstruktsioon; Notre Dame La Grande kirik Poitiers's; Vézelay katedraal Burgundias; Arles'i kirik, Touluse kirik. Saksamaa - St. Michaeli kirik Hildesheimis; Mainzi, Speyeri ja Wormsi toomkirikud
Ro maani ajal hakati kirikutele ehitama torne. Tavaliselt kaks torni sissekäigu kohal, üks nelitisel. Torni m etallist ülaosa ni metatakse tornikiiver. Ro maani stiilis kirikud olid sageli: kindluskirikud, st neil oli kaitseotstarve. Ro maani arhitektuurile on o mane raskepärasus, massiivsus. Iseloo mulik tunnus ümarkaar. Veidi on rõhutatud horisontaalne suund. Sa m maste ase m el kasutati v õlvide kand miseks ena masti piilareid. Erinevalt sambast pole piilar üm marguse läbilõike ga, vaid 4 või 8nurkse või ke erulise ma põhiplaaniga tugipost. Lihtsaim kapiteelivor m oli kuupkapiteeli. Fassaadi ehk esikülje huvitavai m osa oli portaal ehk sissekäik. Sageli oli portaale kol m, neist kesk mine suure m. Cluny kloostri kirik Prantsus maal. Cluny oli tähtis usukeskus. Oli suuri m ro maani stiilis basiilika, põhiosa 5lööviline, e es 3lööviline e eskirik. Kaks p õikhoonet. Palju torne. Hävinud.
nende sfäärilist kolmnurkset alumist osa aga vikliks. Ühte ristvõlviga kaetud võlviosa nimetatakse võlvikuks ehk traveeks, võlvikuid eraldavaid kaari aga vööndkaareteks. Viimane vööndkaar enne kooriosa saab nimeks võidukaar. Romaani kirikutes hakati ehituskunsti arenedes rakendama ka seotud võlvide süsteemi, mis seisnes selles, et kesklöövi ühele võlvikule vastas külglöövide kaks võlvikut. Toestuseks kasutati sambaid ja piilareid. Piilaritel on tihti igal neljal küljel kas lamedad pilastrid või poolsambad. Romaani kirikutes kasutati ka süsteemi piilar sammas või üks piilar kaks sammast, seda nimetatakse toevahelduseks. Kuigi romaani sambal on olemas kõik sambale iseloomulikud elemendid baas, tüvi ja kapiteel, mõjub ta jäiga ja raskepärasena. Samba tüvi on massiivne, baas moodustub tihti kuubi või risttahukakujulisest
kuningavõimu autoriteeti. Tema eesmürgiks oli hoone, mille üksikosade numbrites väljendatavad vahekorrad oleksid niisama harmoonilised nagu jumalik universum ning mida täidaks 12 ,,imepärane valgus", mis muudaks ,,aine ainetuks". Saint-Denis'is on näha gooti stiili peamisi tunnuseid kõrgena mõjuvaid teravkaartele tuginevaid võlve, saledaid piilareid ja hiiglaslikke aknaid. Kõige olulisem oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuseltvõtt. Teravkaare raskus on rohkem suunatud ülalt alla. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega, kuid võlv ei olnud kõikjal ühepaksune. Tema ,,skeletiks" said kaks diagonaalset, traveede kohal ristivat teravkaart, mida nim roieteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda hoopis õhukesed, sellega vähenes oluliselt võlvide kaal. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina
Portaalide palestiku figuurid väljendavad üleminekut romaani stiililt gootikasse. Reimsi ja Amiens'i katedraali figuurid (13.sajandist) esindavad kõrggootikat. Need on peaaegu vabafiguurid. Nende rõivad ei mõju tühjana, kuid katavad siiski kogu keha. Saint-Denis' kirikus on abt Suger' ajast säilinud kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Nendes on näha gooti stiili peamiseid tunnuseid- kergena mõjuvad teravkaartele tuginevaid võlve, saledaid piilareid ja hiiglaslikke aknaid. Kõige olulisemaks oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt! Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Gooti kiriku konstruktsioon meenutas justkui mingi hiigellooma skeletti. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teisejärgulise tähtsusega. Pariisi Jumalaema katedraali loetakse varagootikasse kuuluvaks
annaabi.ee 
