Värvid Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel täiteaineid,lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive, tahkesteid jt lisandeid. Värve kasutatakse erinevatel otstarvetel , enamasti ikka asjade kaunimaks tegemiseks ja Värvide koostis Sideaine moodustab alusega nakkuva kile ,milles paiknevad pigmendid ja värvi muud koostisosad . Sideaine määrab ära värvi omadused nagu : nakkuvus alusega ja värvi tugevus . Pigmendid on peeneksjahvatatud värvilised pulbrid, mis segunevad hästi värvi koostisse kuuluvate vedelikega ja annavad värvile tooni, kuid ei lahustu neis. Tuntumad pigmendid on ooker, rauamennik, grafiit, tsinkoksiid, tsinkfosfaat, kaltsiumkromaat, baariumkromaat jne. Pigmentidena kasutatakse ka metallide vase, tsingi, pronksi, alumiiniumi pulbreid.Sideained ühendavad pigmendiosakesi ja täi...
Omalooming Silm Nägemiselund on meil silm, õues on ilus ilm, silma kaitsevad silmalaod, aga mitte selle eest ,kui silma taod. Silmas paikneb silmaava, silmade pesemine on tava, silmal on esi- ja tagaosa, kuulsin seda tunnis läbi kisa. Mõnede silmad on sinised, teistel aga hoopis rohelised, pigmendist sõltub silmade värv, silmas on ka nägemisnärv. silmalääts muudab kuju, kuid sellest ei olene meie tuju, tänu silmadele me näeme , ning väljas asju üle kaeme .
1.Viimistlemise eesmrgid?(3) Tarindite kaitsmine mitmesuguste kahjulike vlismjude eest, tarindite pealispinna muutmine siledamaks ja kergemine puhastavaks, traindite muutumine kenamaks. 2.Viimistlusmaterjalide 3 phirhma? Vrvmaterjalid, kleepmaterjalid, vooderdusmaterjalid. 3.Millistel eesmrkidel kasutatakse liime?(3) Vrvide ja pahtelsegude sideainena. 4.Millest koosnevad vrvid? Sideainest, lahustist, abiainetest, pigmendist. 5.Vrvi ja laki erinevus koostise jrgi? Lakkides puudub pigment. 6.Lahusti l? On vrvide lahustamiseks ja neile tdeldavuse andmiseks ja teiselt ka koostisosade kvastumise takistamiseks. 7.Vedeldi l? Vimaldavad parema pealekandmise, kuid ei lahusta vrvi mis dispergeeritud neis. 8.Pigmendi l? Annavad vrvuse, teiselt muudavad vrvi lbipaistmatuks. 9.Sideaine l? Moodustab kelme, mis kinnitub alusele. 10.Vrvide liigid?(3) livrvid, lateksvrvid, alkdvrvid. 11.Tapeetide liigid
Silmalaud ja ripsmed takistavad tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Pisaravedelik hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Silma ehitus Sarvkest läbipaistev sidekesta osa. Läbi sarvkesta sattub valgus silma. Vikerkest annab silmadele värvi, sõltuvalt pigmendist, mida ta sisaldab. Reguleerib silma sisse tuleva valguse hulka. Vikerkesta avaust nimetatakse silmateraks. Silmamuna tagumist osa täidab läbipaistev sültjas klaaskeha. Nägemine Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi.
Lahustatakse kuumas vees ja kasutatakse peamiselt puitdetailide liimimisel. 4. Värnitsa algmaterjaliks on? Taimeõlid(lina-, kanepi-, päevalille jne õli) 5. Pigmendiks nimetatakse? Pigmentideks nimetatakse peeni värvilisi pulbreid, milledega antakse värvisegudele vajalik värvus. Pigmendid üldjuhul ei lahustu vedeldites. 6. Lakiks nimetatakse? Lakiks nimetatakse viimistlusmaterjali, mis koosneb mingist kihitekitajast ja lahustajast. 7. Emailvärv koosneb? Emailvärv koosneb lakist ja pigmendist. 8.Õlivärv koosneb? Õlivärv saadakse värnitsa ja värnitsas lahustumatu pigmendi hoolikal segamisel 9. Loetle vesivärve Lubivärv, tsementvärv, silikaatvärv, emulsioonvärv, liimvärv, rootsi värv. 10. Pahtlisegudeks nimetatakse? Pahtlisegudeks nimetatakse pastataolisi masse, mille abil toimub värvitava pinna lõplik silumine. 11. Kuidas liigitatakse viimistlusmaterjale? Värvmaterjal- kantakse pinnale vedelas olekus, mis kuivades tekitab viimistluskihi.
Kui antikehade sisaldus on kõrge, tekib loote vereringes hemolüüs ja loote verevarustus raseduse ajal kannatab, võib lõppeda raseduse katkestamisega, kahjustunud lootega........... küll aga pärast sündi jääb laps üksi, hemolüüs laguneb. See konflikt avaldub esimestel päevadel vastsündinu kollasus põhjustatud hemolüüsi käigus punaliblede lagunemisel verre vabanenud kollast värvi pigmendist-bilirubiinist. Kollasus ei ole vastsündinul alati põhjustatud reesuskonfliktist. Ikterus- pärast sündi tuleb teha verevahetus, vastsündinul pumbatakse kogu veri välja!!! Tnapäeval uuritakse juab raseduse ajal, kas reesuskonflikt võib tulla. Raseduste käigus mõõdetakse kontsentratsiooni. Raseduse käigus saab antikehade teket ka maha suruda. Desensibiliseerimisega.
Vàrvid,òlid,lakid Värvitüübid Värve saab jaotada vastavalt nende füüsikalistele omadustele, tooraine päritolule või selle järgi, kuidas neid toodetak anorgaanilisi kui ka orgaanilised. Osad värvid on katvad ehk kattevärvid, teised aga jällegi poolläbipaistvad ehk lasuu Aanorgaanilis Valgus- ja ilmastikukindlad, leelistes lahustumatud, hea kattevõimega looduslikud värvained: ooker, ed värvid Saadakse savidest, maakidest ja kivimitest nende mehaanilisel töötlemisel. Sünteetilised anorgaanilised värvid: tsinkvalge, titaanvalge, kunstlik ultramariin jt. Saadakse anorgaa füüsikaliste ja keemiliste protseduuride tulemusel. Keemiliselt koostiselt peamiselt soolad ja oksiidid. Orgaanilised Elusloodusest või organismidelt pärineva aine töötlemisel saadud värvaine. värvid Kattevärv Värv, mis katab pinna enamasti läbipaistmatult: guass, tempera, õlivärv. Lasuurvärv Läbipaistva kihina ...
Kinoonid Kinoonid sisaldab gruppi 400st kollasest, punasest, pruunist ja mustast pigmendist, mis esinevad mikroorganismide erinevates osades, vetikates, samblikes, kõrgemates seentes ja taimedes ning isegi mõnedes putukates. Kinoone võib sünteesida väga erinevatest algmaterjalidest ja läbi erinevate biokeemiliste viiside. Bensokinoonid 1,4-bensokinooni struktuur esineb looduses sageli mono- ja polütsüklilise tuuma oksutatsiooni lõpp produktina. Olulised 1,4-bensokinooni esindajad on plastokinoonid ja ubikinookid.
Viimistletavale pinnale kinnitatakse need: liimi, mördi või kruvide abil Viimistlusmaterjalide kirjeldus Liime kasutatakse ehitustel sideainena värvides ja pahtelsegudes, õhukeste kleepmaterjalide pinnale liimimiseks, tahkete materjalide kokku liimimiseks Pigmendid on peened värvilised pulbrid. Nendega antakse värvisegudele vajalik värvus Lakiks nimetatakse viimistlusmaterjali, mis koosneb mingist kihitekitajast ja lahustajast Lubivärv koosneb lubjast, veest ja toonivast pigmendist, kasutatakse peamiselt välistöödel. Nendega kaetakse kivi-, krohvi-ja betoonpindasid. Lubivärv laseb läbi veeaurusid. Selle kohta öeldakse, et värv „hingab“ Email on laki ja pigmendi segu. Need segud on värvilised, läbipaistmatud. Emaile kasutatakse väga erinevate materjalide ja pindade katmisel. Rohkem kasutatakse sisetöödel Õlivärve turustatakse tavaliselt valmiskujul, harvemini pastana. Pastale segatakse enne kasutamist juurde värnitsat, õlilakki või mõnd vedeldit
liimimisel. Kliistrid saadakse tärklisest,kasutatakse tapeedi ja teiste õhukeste materjalide liimimiseks Vaikliimid koosnevad lahustiga vedeldatud vaigust ja mõnikord kovendajast. ENAMKASUTATUD: PVA, EPO, Fenool-aldehüül lakkideks ja värvideks nimetatakse selliseid vedelal kujul esinevaid kooslusi, mida kantakse pinnale õhukses kihina.Värvide kaitsev toime, vaatamata nende õhukesele kihile, on märkimisväärne. Värvid koosnevad sideainest,lahustist abiainetest ja pigmendist, lakkides puudub pigment,kui värvid on läbipaistmatud ja katavad pinna tekstuuri, siis lakkidega saab läbipaistva või läbikumava läikiva või mati pinna. Lakid ja värvid peavad: moodustuama õhukesi püsivaid kilesid, olema dekoratiivsed, võimaldama aluspinnal hingata, omama häid kattevärvi nakkeomadusi aluspinnaga, aluskiht ei tohi olla kõvaduselt ja tugevuselt nõrgem pealiskihist Laki ja värvide puhul peavad olema tagatud: täitematerjali peensus, ilmastiku ja
Tegu on arhitektuuriga seonduva monumentaalmaaliga. AKT (kunstis) alasti inimkeha kujutis kujutavas kunstis. Akt võib olla maal (aktimaal), joonistus, foto (aktifoto) või skulptuur. METSEEN on kunsti ja teaduse toetamine ning selle edasiarendamine. DIPTÜHHON ehk kaksikteos on kaheosaline teos TRIPTÜHHON ehk kolmikteos on kolmeosaline kunstiteos, näiteks altar või maal, mis on valmistatud kolmes osas. TEMPERA (VÄRV) - on veega segatav pigmendist ja sideainest koosnev värv. 3. Kirjuta teose alla autor ja nimetus! AUTORID: Jan van Eyck (Madalmaade kunstnik Michelangelo (Itaalia kunstnik) Hieronymus Bosch Michelangelo Sandro Botticelli Sandro Botticelli Leonardo da Vinci Leonardo da Vinci Michel Sittow Donatello (vararenessanss) Raffael Raffael Michel Sittow Donatello Albrecht Dürer Albrecht Dürer Albrecht Dürer Pieter Brueghel vanem Pieter Brueghel vanem Pieter Brueghel vanem Matthias Grünewald Tizian
............................................lk7 2 Akvarell Akvarell (itaalia sõnast acquerello) on maalitehnika, mille puhul vesivärvid kantakse läbipaistvate või sulatatud kihtidena (nn kuiv kuivale või märg märjale tehnikas) paberile, siidile või pärgamendile. Akvarell teises tähenduses on akvarellvärvidega teostatud maal. Akvarellid ehk vesivärvid ehk akvarellvärvid on värvid, mis koosnevad peeneks jahvatatud pigmendist ja lahustuvad vees. Kunstnik, kes maalib vesivärvidega, on akvarellist. 3 Akrüül Akrüülvärv on sünteetiline plastvärv. Laialdaselt hakati kasutama alates 1960. aastatest. Akrüülvärvi toonid on eredad ja silmatorkavad ning tänu oma keemilisele koostisele on akrüül ka elastne, heade katteomadustega ning mittepleekiv. Värve saab veega lahjendada, kuid ainult enne maalimist. Kuivanud värvi enam veega lahustada pole
Lipid on tehases liimitud lauakujuliste lauakujuliste alusparketi külge. Objektil paigaldatakse parkettilauda „ujuvana“, st. lauda liimitakse omavahel kokku aga ei kinnitata neid aluspõranda külge. Terrazzzo Terrazzopõranda valmistamisel tehakse põrandasse eelnev metallliistudest raamistus, mis täidetakse seguga. Pärast selle tardumist valatakse ülejäänud põrand. Põranda välimus sõltub peamiselt täitematerjalist, pigmendist ja tsemendist. Eriotstarbelised põrandad peavad täitma nendele esitatud erinõudeid, näiteks: 1) Spordisaali või balletisaali põrand peab olema vetruv, mistõttu tehakse laagid vetruvatena nn läbilõigatud kujul; 2) Helikindluse tõstmiseks tehakse nn ujuv põrand, st parketi toetavad aluskonstruktsiooni alla asetatakse kas kõvast mineraalvillast aluskiht või siis laagide alla kummist või neopreenist tükid;
metallkonstruktsioonide korrosioonikaitseks, mõningate värvide ja lakkide valmistamiseks. 15. Mida nimetatakse vaiguks? Vaik on orgaanilist päritolu, harilikult läbipaistev viskoosne vedelik või tahke amorfne, enamasti kõrgmolekulaarne aine, millel puudub kindel sulamistemperatuur ning mille üleminek vedelast olekust tahkesse (või vastupidi) toimub mingis kindlas temperatuurivahemikus. 16. Mis on värvi koostisosad? Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse materjali pindu keskkonnamõjude eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel täiteaineid, lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive, tahkesteid jt lisandeid 17. Mis on õlivärv? Veevaba värv. Need värvid on pigmentide ja täiteainete suspensioonid. • Sideainena kasutatakse värnitsaid(taimeõlid), segavärnitsaid, tehisvärnitsaid. 18
-Keskmine muna (50-70%) annnab 70-80 kcal energiat -Eestlased söövad kesmiselt 1 muna 2 päeva peale. -Munadele võib anda lisaväärtust MITU MUNA MUNEB KANA PÄEVAS? Kuidas muna tekib? Palju selleks aega kulub? Munemine on privaatne tegevus. -Ökomunad -Eesti kanad munevad 300-320 muna aastas MUNA EHITUS - Koor 11-40% - Munavalge 54- 60% - Munarebu 29-36% KOOR -Paksus 0,3- 0,4 mm -Värvus oleneb kana pigmendist -Mikroskoobilised poorid gaasivahetuseks -Välimine osa on Ca ja Mg soolad, sisemine nahkjas kest - Bakterikindel kiht pinnal munemse järgselt -Koori kasutatakse meditsiinis MUNAVALGE -2 tihedusega - Valkjaskollane - Sisaldab vett 87% - Sisaldab 12% valku ja erinevaid ensüüme Lüspsüüm tagab säilimise, kuid aktiivsus seismisel väheneb - Toores munavalge lõhustab vitamiine - Omastavus ja H2S - Vananedes muutub laialivalguvaks
Vanad naturaalsed värvained on näiteks sinerõigas ja indigo, karmiin ja krapp, safran ja värvireseeda, safloor jt. Väga kaugest ajast pärinevad pigmendid on maavärvid(kollased, punased ja pruunid), süsinikmust, kriit, malahhiit ja asuriit, kinaver, punane ja valge tina jpt. Vanaaegsed meistrid valmistasid enamasti kõik vajaminevad materjalid ise ette, siis tänapäeval kunstnikud võtavad värvide või kruntide valmistamisest harva osa. Kõik värvid koosnevad peamiselt värvainest (pigmendist) ja sideainest. Värve saab jaotada vastavalt nende füüsikalistele omadustele, tooraine päritolule või selle järgi, kuidas neid toodetakse. Pigmendid on vees lahustumatud, värvimullad - lahustuvad. Kui pigmendid on puhtad, siis ei tohi need sisaldada täiteaineid, samuti teisi värvaineid värvitooni parandamiseks. Parimad värvid on need, mille koostises on enamus pigment. See muudab ka värvide hinna kõrgeks. Mida rohkem on värvi koostises täitaineid, seda odavamaks
Pisaravedelik hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Ehitus Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Sarvkest läbipaistev sidekesta osa. Läbi sarvkesta sattub valgus silma. Vikerkest annab silmadele värvi, sõltuvalt pigmendist, mida ta sisaldab. Reguleerib silma sisse tuleva valguse hulka. Vikerkesta avaust nimetatakse silmateraks. Silmamuna tagumist osa täidab läbipaistev sültjas klaaskeha. Vesivedelik läbipaistev vedelik, mis täidab silma eesmise ja tagumise kambri. Koosneb peamisel veest, vähesel määral sisaldab valku, glükoosi, vitamiine ja mineraalsooli. Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. Võrkkestal tekib
kindel ülesanne. 4. PUR- 1 Toodetakse taastuvatest looduslikest Kaitsmine vahatamise teel, pH 6- KATTEGA materjalidest: linaseemneõlist, 8, kuiva või niiske lapig, PLASTIK- puuvaigust, puidupulbrist, neutraalne puhastusaine, masin PÕRAND paekivijahust, ökoloogiliselt puhtast puhastus. pigmendist, korgipurust ja dzhuudist 5. PARKETT 7 Kaunid oma suure tooni ja Aluseline või happeline mustrivaliku tõttu. Koosneb surnud puhastusaine, pH 6-9, väheniiske organismide kivistunud jäänustest. või niiske lapiga. Põrand võib olla kas pisut või täiesti läikivaks lihvitud. Värvilt hallikas, punakas, pruun, roheline.
Valtside vahelt tulev lint tükeldatakse vajaliku pikkusega plaatideks ja suunatakse kuivatisse. Tuleta meelde, kuidas saadakse kips-kiudplaadid? Koosnevad kipsitaignast ja mingist kiudainest. Papiga neid ei kaeta. Kiuline täiteaine toimib sarrusena ja annab plaatidele teatava pingetugevuse, mis on siiski väiksem kui papiga kaetud plaatidel. Millistest komponentidest koosneb ksüloliidi- segu? Ksüloliit koosneb magneesiumsideainest, sõelutud saepurust, magneesium-kloriidi vesilahusest ja pigmendist. Kuidas saadakse asbestvill? Saadakse kui asbestkivim purustada ja saadakse kohev mass-asbestvill Millest koosnevad eterniit-plaanid? Asbest-tsemendist Millest koosnevad mineriit-plaadid? Koosnevad tsemendist, tsellulooskiust, ja mineraalsest peentäitematerjalist. Milleks peamiselt kasutatakse betoon-telliseid? Neid kasutatakse peamiselt hoonete välisvooderduseks. 12. Bituumenmaterjalid Tuleta meelde bituumenite liike ja kasutusalasid? On olemas looduslik bituumen, looduslik asfalt,
Kattelakkimine teostatakse kas nitrotselluloos- või akrüüllakiga. Kiire käsitsi aaderdamine. Töödeldav kiht on antud juhul viie minuti möödudes eemaldatav peene terasvillaga. Erinevaid värvimuldasid ja tehnikat kasutades on võimalik erinevaid puiduliike imiteerida. Lihtsaim on imiteerida männipuidumustrit, mille imiteerimiseks kasutatakse heledat või tumedat ookrit. Tamme imiteerimisel tuleb aga värvitoon mitmest erinevast värvainest ja pigmendist kokku segada. Kogu protsess jaguneb 3ks..: Alusvärvimine, mustrijoonistamine, kaitselakkimine Dekoratiivvärvimine Rullviimistlus värvitud pinnale rullitakse muster. Mustrirull valmistatakse pehmest kummist, mõnikord tõmmatakse nad üle pehme nahaga või kinnitatakse kummialusele kummilõike, või muud materjali mis jätab värvitud pinnale iselaadi jäljendi. Olenevalt otstarbest on rulli laius 3-15 cm. Kitsaste
8. Linaõlivärv Kvaliteetse linaõlivärvi sideaineks on linaseemnetest külmpressitud õli. Linaõlivärv imendub sügavale aluspinda ja on seega väga püsivate omadustega. Sellepärast kasutatakse värvi rohkem just väliskeskkonnas olevate pindade katmiseks. Värvimuldasid kasutades on toonide valik rikkalik. Linaõlivärv on eelkõige mõeldud just puitpindade katmiseks, kuid sobib ka metall-, papp- ja krohvpindadele. [13] 5. Liimvärvid Liimvärvid koosnevad liimist, kriidist, pigmendist ja veest. Sideainena kasutatakse taimset või loomset liimi, nagu näiteks tselluloosliim, rukkijahukliister, kondiliim või kaseiinliim. 6 Eelisteks on nende odavus ja heade hingamisomadustega värvikile, samuti siidjas valgust peegeldav pind, mis püsib pikka aega värske. Liimvärvi ei saa kasutada niisketes ruumides ega välistingimustes. Pindu saab küll hooldada, aga mitte pesta. Sellega sobib katta kipsi, krohvi või pappi
Teadsin kohe alguses, et tulen sellega toime. Teema Valisin temaks suure vana puu, see on kokku teibitud üheksast A3-st. Puu joonistamiseks sain inspiratsiooni ühest kunstitunnis vesivärvidega tehtud tööst. Mõtte, et iga paberileht eri tehnikaga täita, nuputasin ma välja siis, kui puu alles tegemisel oli. 3 Vesivärv e akvarell Vesivärvide sideaine koosneb põhiliselt kummiaraabikust ja värvi pigmendist. Neid müüakse tahkel või vedelal kujul. Tahket värvi tuleb pehmendamiseks niisutada, vedelad värvid nõuavad samuti vett, kuid nende lahjendamine on palju kergem. Akvarellimistehnika on näiliselt lihtne. See koosneb põhiliselt märjale pintslile värvi võtmisest, selle paberile kandmisest ja värvi ,,venitamisest" , lisades üha suurenevaid veekoguseid, et saavutada tooni hajuvus tumedast heledaks. Hajutamise lõpuks on väet muutunud juba nii heledaks, et seda saab
kasutatud naha-, kondi-, taime-, tselluloosi-, või kasuiinliimi ning rukkijahu kliistist. Liimvärviga võib katta nii krohvi, kipsi, kivi kui ka papi ja paberit. Puidule värvi ei soovitata, kuna puudub vajalik elastsus. Liimvärvi omadused: 1. Hea kattevõime 2. Hea nakkuvus 3. Kuivab kiiresti 4. Vananeb kaunilt 5. Lihtne uuendada 6. Kegre eemaldada Lubivärv e. vesivärv: Lubivärv koosneb 1 mahuosast lubipastast 2-3 mahuosast lubjaveest ning vajadusel pigmendist. Lubjavett saadakse 1 mahuosa lubjapasta- ja 4-5 mahuosa vee segamisel. Märjana on värv oluliselt tumedam ning kuivades muutub mitme tooni võrra heledamaks. Lubivärv nakkub kõige paremini lubikrohvi või lubivärviga. Üldjuhul värvitakse 1 kiht päevas, sageli värvi segades. Lubjal põhinev kaseiinvärvi retsept: 1 kg lahjat kohupiima 1l külma vett 1,5 kg kustutatud lupja Puitpindade värvimiseks lida 1l värvi kohta peene joana pidevalt segades 25 ml linaõlivärnitsat
liikumisparallaks on ehk mõjusamad. Erinevate tunnuste kombineerimine tagab sügavustaju täpsuse. · Värv. Inimsilm eristab mitut miljonit värvivarjundit, mis erinevad tooni, heleduse-tumeduse ja küllastatuse poolest. Inimese nägemises on vaid kolm erisuguse värvipigmendigaretseptorrakkude tüüpi, igaüks maksimaalselt tundlik erineva lainepikkusega elektromagnetlainete suhtes. Sõltuvalt pigmendist neelavad retseptorrakud enam kas 419(sinine või violetne värviaisting), 531(rohelise või kollakasrohelise värvi aisting) või 558(punase või oranzi värvi aisting) mm lainepikkusega valgust. Nägemisvõime põhineb võrkkesta retseptorrakkudes tekkivatele keemilistele protsessidele keskkonnast tagasipeegeldunud elektromagnetlainete toimel. · Vorm. Pindadelt silma peegelduv valgus moodustab võrkkestale kahemõõtmelise kujutise,
ann Kölerile 23. juulil 1879.a Kaarli kirikus. "Tulge minu juurde”. AKVARELL on maalitehnika, mille puhul vesivärvid kantakse läbipaistvate või sulatatud kihtidena (nn kuiv kuivale või märg märjale tehnikas) paberile, siidile või pärgamendile. Akvarellid ehk vesivärvid ehk akvarellvärvid on värvid, mis koosnevad peeneks jahvatatud pigmendist ja lahustuvad vees. 19 Sveta Aleksejeva “Pidulik linn” 20 Richard Uutmaa (1905-1977) Teos: "Rannamaastik" 1977 21 Richard Bergholtz „Sügis“ 22 TAHVELMAAL teisaldatavale(võib rippuda igale seinal, sõltumata kohast) alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos.
millele nad annavad välimuse ja püsivuse välismõjude vastu. · Värvide kaitsev toime, vaatamata nende õhukesele kihile, on märkimisväärne. Teisalt projekteerides viimistlusena värvikihti, tuleb arvestada tema uuendamise vajadusega ehitise ekspluatatsiooni käigus. Värvikihi üheks tähtsaimaks omaduseks on nake aluspinnaga. · Värvid koosnevad sideainest (ühest või mitmest), lahustist, abiainetest ja pigmendist. · Lakkides puudub pigment. · Kui värvid on läbipaistmatud ja katavad pinna tekstuuri, siis lakkidega saab läbipaistva või läbikumava läikiva või mati pinna. Lakid ja värvid peavad: · Moodustama õhukesi püsivaid kilesi; · Olema dekoratiivsed; · Võimaldama aluspinnal hingata; · Olema sobivalt valitud temperatuuripaisumistega alusmaterajli suhtes; · Omama häid kattevärvi nakkeomadusi aluspinnaga (adhesioon);
ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. 5. vikerkest nimetatakse ka iiriseks, annab silmadele värvi, sõltuvalt pigmendist, mida ta sisaldab. Mängib diafragma rolli, mis reguleerib silma sisse tuleva valguse hulka ning vikerkesta avaust nimetatakse silmateraks. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem. Silmaava suurus ei muutu hetkega, selleks kulub kindel aeg
Muudab plastmassi odavamaks ja parandab tema mehaanilisi omadusi. Kiuline ja kihiline toimib sarrusena. Vahtplastid sisaldavad suurel hulgal õhu või muu gaasi mulle. Plastifikaator on lisand, mis muudab plastmassi elastsemaks ja kergendab tema töötlemist. Stabilisaatori ülesandeks on muuta plastmassi omadused püsivaks. Pressimine leiab kasutamist termoaktiivsete ja jäikade termoplastsete vaikude puhul. Lätematerjaliks on presspulber peenestatud vaigust, täiteainest ja pigmendist. Kuum presspulber surutakse vormis suure rõhu all kokku ja lastakse rõhu all jahtuda. Surve all valamist kas peamiselt termoplastsete vaikude puhul. Vedel kuum mass surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi. Vormi jahutatakse ja mass hangub kiirelt. Ekstruudermeetodi puhul surutakse pool-pehmeks kuumutatud plastmass välja soovitud detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Valtsimisega toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale (põranda- ja seinakattematerjalid, kiled jne. )
Ränivetika iseloomulikumaks tunnuseks on vetikarakku ümbritsev ränipantser, mis koosneb kahest eri suurusega poolmest, mis sulguvad teineteise sisse. Kuna igal ränivetika liigil on unikaalne ränipantser, siis kasutatakse seda liikide eristamiseks. Pruunvetikad 1500 liiki, teadaolevalt elavad kõik merevees. Mõned pruunvetikad võivad kasvada kuni 60m pikkuseks ja kaaluda ligi 300kg. Suudavad fotosünteesida 20-30m sügavusel vee all. Värvus tuleneb neis sisalduvast pigmendist fukoksantiinist, sisaldavad ka muid pigmenete (klorofülle) ja joodi. Punavetikad 5000 liiki, enamik neist kasvab soolases vees, kuni 200m sügavusel. (sügavamal kui teised vetikarühmad) Magevees ja maismaal esineb umbes 150 liiki punavetikaid. Enamik punavetikaid on hulkaksed, värvuselt valdavalt punased, sisaldavad klorofülli rohelist värvust varjavaid punaseid pigmente, mis aitavad fotosünteesida nõrgas valguses. Neist toodetakse agarit kallerduvat ainet, mida
· Kolmekomponentsed · Vedelad- teravama ja ühtlasema pinna. 15.Kas digirükis kasutatakse trükiplaati ? · oleneb digitrüki liigist. · Trükiplaat on: lameofsetil, risograafial · Trükiplaati ei ole : jugatrükil 16.Mis on elektrograafia ? Kuidas toimub trükk elkograafias ? · Elkograafia tööprintsiip on järgmine. Pöörlevale terassindri siledale pinnale kantakse vedela värvi ühtlane kiht, mis koosneb polümeerist ja pigmendist. Elektroodidega luuakse juhitav punktiline pinge. Elektroodid asuvad parakleelselt silindri pinnaga. Elektroodidele antava pinge mõjul vabanevad raua vabad ioonid. Ioonid koaguleerivad polümeeri. Värvi kihi paksus oleneb riba punkti kohal tekitatud pinge impulsist. · Üleliigne värv eemaldatakse vaheelemnetidelt kummiraakliga. Trükivormisilindrilt värv antakse edasi paberile kontaktjoonel trükisilindriga.
Lühiülevaade Maalimaterjalidest: värvidest, pigmentidest ja sideainetest Värvid Vanaaegsed meistrid valmistasid enamasti kõik vajaminevad materjalid ise ette, siis tänapäeval kunstnikud võtavad värvide või kruntide valmistamisest harva osa. Kõik värvid koosnevad peamiselt värvainest (pigmendist) ja sideainest. Värve saab jaotada vastavalt nende füüsikalistele omadustele, tooraine päritolule või selle järgi, kuidas neid toodetakse. Pigmendid on vees lahustumatud, värvimullad - lahustuvad. Kui pigmendid on puhtad, siis ei tohi need sisaldada täiteaineid, samuti teisi värvaineid värvitooni parandamiseks. Parimad värvid on need, mille koostises on enamus pigment. See muudab ka värvide hinna kõrgeks.
Peale rooste muundamist võib pindasid kohe kruntida. Kasutatakse ka kruntroostemuundureid, mis peale kuivamist tugevasti nakkuvad metallipinnaga. Korrosiooni kaitse Mõned metallid on rohkem vastupidavamad korrosioonile, kui teised. Samuti on 4 moodust kaitsta metalle korrosiooni eest: metalli pinna katmine värviga, pinna katmine tsingiga, kuumtsinkimine või nende kasutamine koos. Värvimine Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, millega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja 5 sideaine veel täiteaineid, lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive, tahkesteid jt lisandeid. Metalli pinna katmisel värviga moodustub barjäär, mis ei lase metallil korrodeeruda. Värvimine on eelistatud juhul, kui pinna väljanägemine on oluline,
konstruktiivsed võtted seisnevad selles, et puitkonstruktsioonid eraldatakse kuumuse allikatest (ahjud, korstnad jne) mittesüttivast materjalist katikutega; puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega; puidu immutamine antipüreenidega (tuld tõkestavate ainetega), mis muudab puidu raskeltsüttivaks. puidu värvimine tulekaitsevärvidega, mis koosnevad vesiklaasist (sideaine), mingist mineraalpulbrist (täiteaine), ja pigmendist. Värv tekitab puidule mineraalse kooriku, mis eraldab ta õhuhapnikust; puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga, mis koosneb tavaliselt savist, lubjast, vesiklaasist, kaltsiumkloriidist, veest jne. Võõp on pastataoline mass, mis võõbatakse 2-3mm kihina puidu pinnale. 2. IMMUTAMISMEETODITE LIIGITUS Kõigi immutusmeetodite puhul tuleb puit eelnevalt ette valmistada vastavalt immutamise meetodile. Ettevalmistusoperatsioonid on koorimine, kuivatamine, mehaaniline töötlemine ja torkimine
18. sajandi algust iseloomustavad luksuslikud samettapeedid, mis imiteerivad gobelääne. Gobelääne imiteerivad samettapeedid. Nii tolleaegsete kui ka hilisemate tapeetide puhul kehtib lihtne reegel – mida suurem muster, seda luksuslikum ja kallim tapeet. Suurimad mustrikordused olid 90–120 cm pikkused. Sellised mustrid olid kasutusel enamasti kabinettides, esindus- ja söögitubades. Värvilisi tapeete trükiti enamasti kriidist, pigmendist ja loomsest liimist valmistatud värvidega. Uhkeldavates barokk- ja rokokoointerjöörides muutus tapeet väga tavaliseks. Moodi tulid triibud, pitsi ja väreleva siidi imitatsioonid, graafilisi lehti kujutavad mustrid, marmoreeritud paberid ning erinevate allegooriliste stseenide ja arabeskidega paneelid. Väga hinnatud olid ka Hiinast toodud käsitsimaalitud tapeedid, mida Euroopa tapeeditootjad imiteerisid veel 19. sajandi lõpuni.
kuumuse allikatest (ahjud, korstnad jne) mittesüttivast materjalist katikutega; • puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega; • puidu immutamine antipüreenidega (tuld tõkestavate ainetega), mis muudab puidu raskeltsüttivaks. Antipüreenidena kasutatakse mitmeid ammooniumi- ühendeid; • puidu värvimine tulekaitsevärvidega, mis koosnevad vesiklaasist (sideaine), mingist mineraalpulbrist (täiteaine), ja pigmendist. Värv tekitab puidule mineraalse kooriku, mis eraldab ta õhuhapnikust; • puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga, mis koosneb tavaliselt savist, lubjast, vesiklaasist, kaltsiumkloriidist, veest jne. Võõp on pastataoline mass, mis võõbatakse 2-3mm kihina puidu pinnale. 11. Nimeta puidust saematerjalid Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad saematerjalid: • poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud), • servatud palgid (kahest küljest saetud);
5. Lõhn: Normaalselt lõhnata. Ammoniaagi lõhn: kaua seisnud, halvasti säilitatud uriin. Terav, haisev kuseteede infektsioon. Magusketoonid: - diabetes mellitus; - nälgimine, dieet; - oksendamine, diarröa; - tugev füüsiline koormus. Ravimitest tingitud spetsiifilised lõhnad. 6. Värvus: normaalselt kollane (tingitud kollasest pigmendist urokroomist). Tumekollane-pruun: bilirubiin, biliverdiin (bilirubiini oksüdeerumisel tekkiv ühend, annab uriinile roheka varjundi), urobiliin; Punane: hemoglobiin, erütrotsüüdid, müoglobiin, porfüriinid; Pruun: hemoglobiin, müoglobiin; Oranz: bilirubiin, urobiliin, medikamendid. 7. Erikaal: normaalselt: 10151025. Isostenuuria: erikaal püsib 1010 (valguvaba plasma erikaal) Hüpostenuuria: <1010.
4. Kuidas jaotatakse akustilisi materjale? 5. Akustiliste materjalide eesmärk? POLÜMEERMATERJALID 1. Polümeerseid materjale liigitakse? 2. Millest koosneb plastmass? 3. Kuidas liigitatakse plaste täiteaine järgi? 4. Kuidas liigitatakse plaste kasutusotstarbe järgi? 5. Plastide plussid ja miinused? 1. Plastid, lakid, värvid, polümeerbetoonid, tehiskiud. 2. Plastmass koosneb polümeerist ja täiteainest, stabilisaatoritest, plastifikaatoritest, pigmendist. 3. Klaasplastid, puitplastid, paberplastid, tekstiiltäiteainega plastid, mull- ja gaasplastid. 4. Põrandakattematerjalid, seinakattematerjalid, kiled, konstuktsioonimatejalid, isolatsioonimaterjalid. 5. POS Elastsed, taluvad pragunemata löökkoormusi, paljukordseid painutusi, NEG- madal kuumakindlus, väike pinnakõvadus, vananemine. VIIMISTLUSMATERJALID Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks.
tumedamaks tagasi värvimist. Eelpigmenteerimise käigus lisatakse juustele värvipigment ilma aktivaatorita ning seejärel lisatakse põhivärvisegu. Kindlat mõjuaega ei ole, siin tuleb juuksuril ise otsustada lähtudes juuste olemusest ja tema kogemusest. Eelpigmenteerimise soovitused ja retseptid on erinevatel värvitootjatel sageli erinevad, kuid kõigi eesmärgiks on lisada juustele rohkem pigmenti, sest tavalises värvisegus olevast pigmendist ei piisa. Värvieemaldus ehk blondeeriv pesu Värvitud juuksed sisaldavad kunstlikke värvipigmente ja neid ei ole enam võimalik teise värviga heledamaks värvida. Selleks, et värvitud juukseid heledamaks saada, tuleb neid tavaliselt blondeerida, kuid mitte alati. Selleks, et eemaldada juustest soovimatut pigmenti võib juustele teha värvieemalduse ehk blondeeriva pesu. Paljud juuksevärvide tootjad pakuvad kasutusvalmis värvieemaldamise tooteid, kuid
Induse orus on leitud hulgaliselt ka terrakotast naisfiguure, keda peetakse enamasti jumalannadeks. Paremal pildil kujutatud kujuke on 14 cm kõrge, 7,8 cm laiune ning 5,8 cm paksune olles selliste mõõtmetega üks suurimaid naise kujukesi, mida Harappast leitud. Kujul on peakate, millel on mõlemal pool olnud väikesed anumad kuid nende otstarve pole päris selge. Sealt on leitud jälgi mustast pigmendist (kasutati kui juuksevärv näiteks, mingil kosmeetilisel eesmärgil) või tahmast (esialgselt võis tegemist olla oliga ning kujukest kasutati justkui lambina). Kujukesel on ka mitu rida kaelaehteid. http://www.harappa.com/indus/50.html Vasakul olev kuju on samuti terrakota, uhke lilledega peakatte ning selles olevate kausikestega
sekundaarmetaboliitide sünteesi eest. Perekond Actinoplanes · Elupaik looduses: Looduses tavalised mullabakterid, isoleeritud ka veest. · Zoospoorid on liikuvad ja ujuvad veepinnale, kus koloniseerivad substraadi (tolmutera, karv) mõne päevaga. Raske isoleerida ja kultiveerida. · Oluline tunnus määramisel on ka mütseeli värvus, mis varieerub sõltuvalt liigist suuresti. Põhiline värv on oranz, mis tõenäoliselt on karotinoidsest pigmendist. Pimedas kasvavad kultuurid pigmente ei tooda. · Toodavad antibiootilisi aineid ja alfa-glükosidaaside inhibiitorit akarboosi, mida kasutatakse teatud tüüpi diabeedi ravis. Sugukond Streptomycetacea Sisaldab 2 olulist perekonda Streptomyces ja Streptoverticillium · Perekond Streptomyces on populaarne uurimisobjekt, sest on laialt looduses levinud ja toodab AB. Eristatakse üle 500 Streptomycese liigi. Streptomycese
Munakollase rasvas on A-, E-, K- ja D-vitamiine, sest need on kõik rasvas lahustuvad. Vitamiine on munakollases palju, eriti A-vitamiini. See on ka eriti hea raua- ja mineraalialliakas. Munarebu kollane värv on tingitud selles sisalduvatest rasvas lahustuvatest karotenoididest. Karoteinoidisisaldus sõltub söödas sisalduvatest värvainetest, millest suurim osa pärineb erinevate taimede ksantofüllidest. Tumedam munakollane ei ole sugugi vitamiinirikkam kui heledam, värv sõltub vaid pigmendist. Munakollase rasvhappe-, kolesterooli-, vitamiini-, mineraali- ja värvisisaldust võib mingil määral mõjutada sööda ja tootmistingimuste abil. Kana vanus ja tõug mõjuvad samuti munakollase toiteväärtusele ning munakollase ja munavalge osatähtsusele munas. Kokkuvõttes on munakollane väärtuslik toitaineallikas, sest võrreldes munavalgega sisaldab see 77% muna kogu energiast. Kogumuna Kuna kogumuna on munakollase ja munavalge ühendus (30,4% ja 69,6%), iseloomustavad
Saab kasutada jäikade struktuuride valmistamiseks. Portland tsement- Saadakse savi ja lupja sisaldavate mineraalide peenestamisel ja intensiivsel segamisel, millele järgneb segu kuumutamine ~1400 C. Kasutatakse mörtides ja betoonis. 98. Betoon- komposiitmaterjal, koosneb osakeste agregaatidest, mis on omavahel seotud tahkeks kehaks mingi siduva keskkonna toimel. Portland tsement betoon- Koosneb portland tsemendist, liivast, kruusast, veest. 99. Värvid- on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Liigitus- Veevabad (õli-, lakk-, pulbervärvid); Vesivärvid, Emulsioonvärvid 100. Lakk- vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme ning mis sisaldab orgaanilist lahustit. IX REDOKSREAKTSIOONID, ELEKTROKEEMIA 101. Keemiliste reaktsioonide liigitus- mittepööratavad ioonreaktsioonid; pööratav. 102. Redoksreaktsioonid- oksüdatsiooniastme muutuseta ja muutusega kulgevateks reaktsioonideks
Selle klaasi tootmiseks sobib kvarts SiO2. Kvartsiliivast valmistatud klaas ei ole läbipaistev. Kui klaasis on on alla 95% kvartsi, siis on klaas läbipaistev. Mäekristallist valmistatud klaas on aga hästi läbipasistev. Kvartklaas on temperatuurikindel (1400oC). Kvartklaasi on raske töödelda. Kui seda klaasi puudutada sõrmega jääb klaasile sõrmejälg. 1000oC juures selline klaas praguneb ja puruneb. 10. Värvid Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel täiteaineid, lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive, tahkesteid jt lisandeid. Pigmendid on peeneksjahvatatud värvilised pulbrid, mis segunevad hästi värvi koostisse kuuluvate vedelikega ja annavad värvile tooni, kuid ei lahustu neis. Tuntumad pigmendid on ooker, rauamennik, grafiit, tsinkoksiid, tsinkfosfaat, kaltsiumkromaat, baariumkromaat jne.
Värvikiht on väga väike. Saadakse kindlal ajahetkel kindlas koguses kindlasse kohta. Aeglasem Pidev juga – koguaeg värvi pumbatakse. Ebavajalik tint imetakse ära paberilt. Kiirem 22. Elektrofotograafia trükimasinate üldine tööpõhimõte. Kuidas kujutis materjalile Trükitakse Elkograafia tööprintsiip on järgmine. Pöörlevale terassindri siledale pinnale kantakse vedela värvi ühtlane kiht, mis koosneb polümeerist ja pigmendist. Elektroodidega luuakse juhitav punktiline pinge. Elektroodid asuvad parakleelselt silindri pinnaga. Elektroodidele antava pinge mõjul vabanevad raua vabad ioonid. Ioonid koaguleerivad polümeeri. Värvi kihi paksus oleneb riba punkti kohal tekitatud pinge impulsist. Üleliigne värv eemaldatakse vaheelemnetidelt kummiraakliga. Trükivormisilindrilt värv antakse edasi paberile kontaktjoonel
järgi. Vilumuse omandamiseks soovitatakse määrata mädaniku kahjustus eelnevalt silma järgi ja seejärel mõõta. 2.1.3. Hallitus. Puidupinnal esinev hallitusseente seeneniidistik ja viljakehad. Areneb kõige sagedamini niiskel välispuidul metsamaterjalidel säilitamisel ja põhjustab puidu pinnapealse värvumise. On sinakasrohelise, helesinise, rohelise, musta, roosa või muu värvusega, olenevalt eoste ja seeneniidistiku värvusest, samuti eritatavast pigmendist. Nähtav üksikute laikude või lauskirmena. Rike ei avalda mõju puidu mehaanilistele omadustele, kuid halvendab puidu välisilmet. Võib üle minna toiduainetele ja toodetele, lagundada loomseid liime. Pärast puidu kuivamist on kergesti ärapühitav, jättes mõnikord puidu pinnale määrdunud või värvilised laigud. 8 2.1.4. Maltspuidu seenvärvused
(ahjud, korstnad jne) mittesüttivate materjalidega-vooderdamine, krohvimine mittesüttiva materjaliga; puidu immutamine antipüreenidega (tuld tõkestavate ainetega), mis muudab puidu raskeltsüttivaks. puidu värvimine tulekaitsevärvidega, mis koosnevad vesiklaasist (sideaine), mingist mineraalpulbrist (täiteaine), ja pigmendist. Värv tekitab puidule mineraalse kooriku, mis eraldab ta õhuhapnikust. 16. Milliste meetoditega on võimalik puitu kuivatada? Õhkkuivatamine toimub tavalises välisõhus. Puitmaterjal laotakse hõredasse virna ja kaetakse pealt mingi sademekaitsega. Virn peab asuma maapinnast 250...400mm kõrgusel. Puitu lastakse seista, kuni ta on muutunud õhukuivaks (15...20%). Kamberkuivatamine toimub spetsiaalses ruumis 80...100C juures. Kuivatis peab olema tõhus õhuvahetus, et
suuremate paranduste tegemiseks. Kuivab kõvemaks kui tavaline kitt. Liiga paksu kihti ei tasu kuhjata kuna hiljem selle tasaseks lihvimine on vaevarikas. Nitropahtlit kasutatakse aukude täitmiseks enne pinna värvimist. Saadaval valmispastana kui ka pulbrina (segada veega). Kantakse peale ja lihvitakse samal viisil nagu puidukitti. 7 Vaha sobid ideaalselt väikeste putukkahjustuste täitmiseks. Vahapulgad koosnevad karnauuba-vahast, pigmendist ja vaigust. Vahaga võib parandada pindu, mida viimistletakse šellaki või vahaga kuid enamik viimistlusvahendeid ei kata ega kuiva vaha peal. Varem lakitud pindade auke võib vahaga täita. Vahapulki on saadaval erinevates toonides. Sobivat tooni saab ise erinevates toonides pulkadest segada lõigates vahapulga otsast tükid ja sulatades neid jootekolviga ühtlaseks massiks. Poleeritud pindade kriimustusi saab parandada spetsiaalsete pehmete vahakriitidega.
van der Waalsi jõud, pööratav. Sidemed adsorbaadi ja adsorbendi pinna vahel sedavõrd nõrgad, et adsorbaati on võimalik adsorbendi pinnalt eemaldada. Adsorbent on regenereeritav ning ühte ja sama adsorbenti saab palju kordi kasutada. Keemiline- Seotud keemilise sideme tekkega adsorbendi pinna ja adsorbaadi vahel. Mittepööratav.Kemosorptsioon võib põhjustada adsorbaadi molekuli dissotsiatsiooni. sama adsorbenti saab kasutada ainult üks kord. 86.Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel täiteaineid, lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive (kuivatusaine), tahkesteid jt lisandeid. Liigitus: Veevabad värvid õlivärvid, lakkvärvid, pulbervärvid, vesivärvid; emulsioonivärvid. 87.Lakid -vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme ning mis sisaldab orgaanilist lahustit.
paksusega 1...3mm. Katte võib peale kanda ühes või mitmes kihis. Mastiksi koostis võib olla mitmesugune. Neist enamkasutatavad on kummi ja bituumeni segud. 40. Plastmasside koostis ja töötlemine- erinevad vormimisviisid PLASTMASSIDE TÖÖTLEMINE Pressimine leiab kasutamist termoaktiivsete ja jäikade termoplastsete vaikude puhul. Lähtematerjaliks on presspulber, mis koosneb peenestatud vaigust, pulbrilisest täiteainest ja pigmendist. Kuum presspulber surutakse metallvormis suure rõhu all kokku ja lastakse rõhu all jahtuda. Vaik sulab ja liidab täiteaine terakesed kokku. Surve all valamist kasutatakse peamiselt termoplastsete vaikude puhul. Vedel kuum mass surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi. Vormi jahutatakse ja sula mass hangub kiirelt. See meetod on suure tootlikkusega, protsess kestab 5...40 sekundit. Ekstruudermeetodi puhul surutakse poolpehmeks kuumutatud plastmass välja soovitud detaili ristlõikele
+ SO4²-+2e; tühjenemine: [+]Pb+SO4²-= PbSO4+2e; [-]PbO2+4H-+ SO4²-+2e= PbSO4 +2H2O; raud- nikkel aku: 2NiOOH+Fe+2H2O= 2Ni(OH)2+Fe(OH)2 (E=1,48V) ja 2NiOOH+Cd+2H2O=2Ni(OH)2+Cd(OH)2 (E=1,44V). parimate omadustega aku on Ag-Ni aku. Akule lisatakse järgnev info: a) saadav pinge, 2)võimsus ühe massiühiku kohta, 3) võimsus, mis saadakse 5 minuti jooksul. 30. Värvide põhimõtteline koostis.: Värvid koosnevad põhimõtteliselt sideainest, lahustist, pigmendist ja lisaainetest. Värve jaotatakse järgmiste tunnuste järgi: kile moodustumise viis, sideaine, kasutamisviis, pigmendid (korrosioonikaitse (Al, Zn, värvus jt.), kasutamise kohad (puit, metall, betoon jne.), kasutamis järjekord (alus, vahe ja pealminevärv). Kile moodustumine : 1) füüsikaline- lahusti aurub, sideaine ja osakesed liituvad. a) kloor, kautsuk+lahusti, b) polüvenüül-kloriid+lahusti, c) mõni polümeer+vesi (lateks
annaabi.ee 
