Järvamaa Kutsehariduskeskus Tõnis Tetsmann AT 11 Sisukord: 1. Sisukord lk 2 2. Ketaspidurid lk 3 3. Ketaspidur koosneb lk 4 4. Pidurikettad lk 5 5. Piduriklotsid lk 6 6. Pidurivedelik lk 8 7. Kasutatud materjalid lk 9 Ketaspidurid Ehituslikult on tänapäeva sõiduautodel kahte tüüpi pidureid, trummelpidurid ja ketaspidurid. Trummelpidureid kohtab harvemini, kuna nende efektiivsus on madalam, konstruktsioon on keerulisem ja töökindlus väiksem. Trummelpidureid
..................9 2 Sissejuhatus Autol on sõidu-, varu- ja seisupidur. Sõidupiduri otstarve on kiiruse vähendamine ja peatamine. Pidur on seade, mida kasutatakse liikuva massi kiiruse kiireks vähendamiseks. 1. Trummelpidurid 1.1 Pidurimehhanism Piduriajami ülesanne on kanda jõud juhi jalalt rattapiduriteni. Ajami põhiosad on peasilinder koos pedaaliga, hüdrovaakumvõimendi. 1.2 Põhiosad: Kaks hõõrdkattega varustatud klotsi, pidurikilp, tugisõrmed, töösilinder, kolbide terastõukurid, tagastusvedrud, kolb, piduritrummel, hüdrovaakumvõimendi, torustik. Trummelpidureid kohtab harvemini, kuna nende efektiivsus on madalam, konstruktsioon on keerulisem ja töökindlus väiksem. Trummelpidureid kasutatakse reeglina tänapäevastel autodel tagaratastel, kuna umbes 65% pidurdusjõust langeb esipiduritele ja vaid 35% tagapiduritele Pidurikettad peavad sarnaselt klotsidega taluma väga suuri koormusi
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond AUTO PIDURID Referaat Juhendaja Tartu 2012 SISSEJUHATUS Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. Auto on vähemalt kolmerattaline ja vähemalt kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeteta teedel või maastikul. Autod jagatakse liiklusseaduse järgi kolme põhikategooriasse: B, C ja D. Kaasajal tootmises
Auto konstruktsioonilisteks põhiosadeks on mootor, raam või kandevkere ja veermik. Mootor toetub raamile (kandevkerele) ja käitab läbi jõuülekande veermiku. Raamile (kandevkerele) toetudes on ehitatud ka auto kabiin, kere, kaubaruum ja lisaseadmed. Auto kabiin on suletud või pealt avatud ruum, kus asuvad auto juhtseadmed, autojuhi töökoht ja sõltuvalt auto otstarbest ka reisijatele mõeldud istmed. Üks olulisemaid auto detaile, mis aitab hoida auto ja autojuhi tervena on pidurid. Rico Kapsi 2 ÜLEVAADE PIDURITEST Pidur1 on seade, mida kasutatakse liikuva massi kiiruse kiireks vähendamiseks. 2.1 Pidurivedelik Autojuhi soovi auto aeglustamiseks annab pedaalilt klotsideni edasi pidurivedelik. Pidurivedelikule nagu ka kõikidele teistele autos kasutatavatele vedelikele on kehtestatud standard. Pidurivedelik ei tohi lasta ennast kokku suruda, ta ei tohi rikkuda süsteemi metallist ja kummist detaile
Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Trummelpidur 3. Ketaspidur 5 · Ketaspidur koosneb 5 · Piduri kettad 6 4. Piduri hüdroajami skeem 7 5. Piduri mehhanism 8 6. Töösilinder 10 7. Pidurivõimendi 11 8. Piduriklotsid 11 9. Seisupidur 13 Sissejuhatus Trummelpiduriga on pidur kus hõõrdumine põhjustab rida kingad või padjad, et pressi peale pöörleva trumli-kujuline osa nimetatakse piduri trummel. Mõiste "trummelpiduriga" tähendab tavaliselt pidur, kus kingad ajakirjanduses sisepind trumm. Kui kingad ajakirjanduses trumli välispinnal, on tavaliselt nn haak pidur. Kui trumm
See suurendab liiklusohutust, kergendab autojuhi tööd ja parandab auto sõiduomadusi. Reeglina on tänapäeva autodel vaakumvõimendi, kuid on ka hüdrovõimendi. Pidurivõimendi töötab vaakumiga. Piduripedaali vajutades avab klapi, mis tõmbab sisse välisõhku, mis aitab võimendada pidurdamist. Klotsipaigaldamise soovitused Alati puhata väljaulatuvad kolvipinnad enne kolvi tagasisurumist. Kolvi tagasilükkamise kergenadamiseks ava õhutusnippel. Puhasta korralikult klotsid toestuskohad sadulas. Ujuva sadula puhul kontrolli liugurmehhanismi korrasolekut. Kontrolli sadula kolbe, tihendeid, tolmukaitsekumme, liugursõlmi, et nad korras oleks. Kolbide tagasilükkamiseks kasuta sobivat tööriista. Mitte kunagi ära kasuta toestuspinnana ketta tööpinda. Kasuta alati uusi paigaldustarvikuid. Veendu, et käsipiduritrossid on täiesti lõdvaks lastud. Sadulahoovad on nullasendis. Kolvid keerata tagasi õigesse asendisse. Veendu, et klotsi asendiga on sadulaga kohakuti
Anduril on infrapunakiirguse allikas ja fototransistor. Viimane on ühendatud süütesüsteemi juhtploki transistorlüliti juhtvooluringi. Fototransistor on pooljuhtseadis, mille juhtivust mõjutaab kiirgus selle mõjul hakkab transistor voolu juhtima. Infrapunakiirguse allikaks võib olla tavaline hõõglamp või valgusdiood. Kuna viimase tööiga on hõõglambi omast hulga pikem, siis kasutatakse valgusdioodi. Anduri tööd juhib pöörlev väljalõigetega ketas, mis on hõõglambi omast hulga pikem, siis kasutataksegi valgusdioodi. Anduri tööd juhib pöörlev väljalõigetega ketas, mis on kinnitatud jaoturi rootoriga ühele võllile. Ketas pöörleb fototransistori ja valgusdioodi vahelises õhkvahes. Kui väljalõige jõuab fototransistori ja valgusdioodi vahele, langeb kiirgus esimesele ja see hakkab voolu juhtima. Andurjaoturis on ka tsentrifugaal- ja vaakumregulaator, esimene on ühendatud pöörleva kettaga, teine aga
kontrollida veepumba eemaldamisel. 20.rihmad th. Rihmad tuleb vahetada vastavalt auto tootja poolt ettenähtud kilomentraazi läbimisel. Või siis rihmade pragunemisel või õli või muude vedeliku sattumisel rihmale.rihmadel tuleb ka kontrollida rihmapinksust(vendilaator rihmal) Hammasrihmadel tavaliselt pingsst ei kontrollita enne kui võib tekkida mingi klagisev hääl või vilin . 21.siduri rikked avastamine ja kõrvaldamine kõige enim levinuvaks rikkeks on siduri ketta friktsioonkatete kulumine mille tõttu sidur hakkab libisema, siduri libisemist tunneb ära kõige kergemini kui sõites 4-5 käiguga ja vajutades gaasipedaal põhja mootori pöörded tõusevad aga auto edasi ei liigu, siduri libisemisepõhjuseksvõib veel olla siduri korvi ja laagri vahelise lõtku puudumine.Kui sidur ei lahuta tähendab et kohapeal mootori töötades käigu sisse panemisel käik sisse ei lähe kuid hästi õrnalt liikutab autot.
ESP sai võimalikuks tänu elektroonilisele pidurisüsteemile EBS. ELC elektrooniline vedrustuse juhtimine ACC automaane pikivahe hoidmise süsteem(juht saab armatuurlaual asuva lülitiga valida eessõitjaga vajaliku pikivahe piirides 50...150m). Pidurina rakendatakse, vastavalt olukorrale, gaasi mahavõtmist, kestvuspidureid(mootorpidurit ja aeglustit) või sõidupidurit. Kui ACC-ga veoki ja eessõitja vahele kiilub end kolmas sõiduk, rakenduvad pidurid piisava tõhususega, et taastada endine vahemaa. Gaasipedaalile vajutades või pidurdades lülitub süsteem loomulikult välja. LGS hoiatab juhti sõidujoonelt kõrvalekaldumisel sumisti abil. Tuuleklaasi taga paiknev videokaamera tunneb ära teemärgistuse(ka ajutise kollase), hakkab tööle kiirusel üle 60km/h ja ainult siis, kui suunatuli pole sisse lülitatud. Kui kõristiaoline helisignaal sageneb, näitab see, et juht on väsinud ja peaks pisut puhkama. Pidurite liigitus: 1
ning ratastega. Siia kuulub ka esi- ja tagavedrustus ning Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb silindris sirgjooneliselt inuud lisaseadised (rataste porikaitsmed, sadulad, jalatoen- edasi-tagasi. Piirseise, milles kolb muudab oma liikumis- dld jt.). suunda, nimetatakse surnud seisudeks. Kolvi kaugeimat J uh t seadised on rool ja pidurid. Rooli abil muude - piirseisu väntvõllist nimetatakse ülemiseks surnud takse mootorratta liikumissuunda, piduritega vähendatakse seisuks -- lühendatult ü. s. s. -- ja lähimat piirseisu liikumiskiirust kuni peatumiseni. Roolikangil paiknevad alumiseks- surnud seisuks -- lühendatult a. s. s. mitmesugused seadised mootori ja teiste mehhanismide (joon. 3,5).
käiguvahetuseks ja käigukasti kaitseks. Traktorite jõuülekandes kasutatakse ühe ja mitmekettalisi kuivi hõõrdesidureid ja hüdrosidureid. Sidureid juhitakse mehhaaniliselt ja hüdrauliliselt. Hüdrauliline sidur võimaldab sujuvat liikumise alustamist. Mehaanilisi sidureid tuleb perioodiliste hoolduste käigus reguleerida (pedaali vabakäiku ja käppade asendit).Siduri korrasolekut näitab pedaali vabakäik, mis väheneb, kui ketas kulub. Ketta suur kulumine põhjustab siduri rikke. Kulunud veetav ketas kuulub vahetamisele. Vaheülekannet kasutatakse paljude traktorite juures vaheastmena siduri ja käigukasti vahel. Vaheülekandeks võib olla kaks paari hammasrattaid või planetaarreduktor ja see võimaldab käikude arvu kahekordistada. Tööle lülitatakse vaheülekanne eraldi hoovaga. Planetaarreduktorit juhitakse hüdrauliliselt. Järgmiseks osaks jõuülekandes on paljukäiguline käigukast, mis
Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tundma- õppimisel
Kokkujooks A B on tavaliselt vahemikus 2...12 mm. Roolil tuleb süstemaatiliselt kontrollida kinnitusi ja teostada määrimis- ning reguleerimistööd. Kontrollida õli taset võimendi anumas (paagis). Kontrollida rooliratta vabakäiku, rooliliigendite ja nende kaitsekatete seisukorda. Tasakaalustada rehvid, kontrollida kaldenurki ja kokkujooksu. Traktorite pidurite ehitus. Pidur on masina pidurdamiseks ettenähtud seadmete kogum. Pidurid jagunevad: · Sõidu- · Seisu- · Abi- · Varupiduriks. Sõidupidur piirab kiirust ja peatab masina. Seisupidur hoiab masinat paigal. Abipiduri abil vähendatakse kiirust või hoitakse teda ühtlasena. Varupidurit kasutatakse seisupiduri rikke korral. Pidurdamine toimub kahel viisil: · Ühendatud mootoriga · Lahutatud mootoriga Pidurdamine toimub hõõrdejõudude toimel. Pidur koosneb pidurimehhanismist ja piduriajamist.
Suured kauba sissetoojad jätavad suure maksekatte, s.t. et selle kauba eest tuleb kindlal ajal maksta kindla summa. Auto müüjast sõltub väga palju ning sellest võib sõltuda ka müüja palk. ABC analüüs jälgib kaupade liikumist kaubagruppide järgi. Kõikidel detailidel on detailinumbrid peal, seega osad tulevad kataloogi järgi. A ja B varuosal võivad kataloogi nr erineda. Valitud varuosa - Volkswagen Passat 2003 1.9TDi piduriklotsid 44-1682, kataloog 3/2003 Garnatiiraport vaatab mida vaja muuta, kus viga ja kuidas probleemi lahendada. Tehasele esitatakse ka töötajate kvalifikatsiooniraport. Tihtipeale klient ei tea, et tema autoga on midagi garantiis tehtud. Tehas võib alati juurde anda testimisjuhendid, mis väljastatakse ametlikku liinipidi. Kasutatakse ka kiirraportit vead, ka kahtluse peale, esitatakse tehasele kiirkorras. Auto laiali võtmine: kaitsekilp, iluvõre(tüüblitega), laternad, küljepeeglid, klaasid,
Laiem tee on alati peatee. Eranditult kõigil ristmikel ja teele väljasõidu kohtades kehtib "parema käe" reegel. Lõikuvad teed võivad olla sõidu eesõigusega, kuigi nad on kitsamad ja võivad olla hoonestuseta. 64. Selle lisateatetahvliga tähistatud parklas võivad parkida: D-kategooria autobussid; mootorrattad; haagisega sõiduautod; 67. Millisest hetkest algab auto pidurdusteekond? Hetkest, kui piduriklotsid puutuvad vastu piduritrumlit (ketast). Hetkest, kui juht vajutab piduripedaalile. Hetkest, kui juhi nägemisvälja ilmub võimalik takistus. 9. Kui kaugele tohib veos sõldukist ette- või tahapoole ulatuda, ilma et oleks vajalik seda tähistada? 1 m. 2 m. 70. Kui kaugele ulatub selle märgi mõjupiirkond asulavälisel teel? Piirangut lõpetava märgini. Lähima silla või viaduktini. Lähima ristmikuni, mille ees on märk "Anna teed" 71
3. Rataste kalde laagrid Diferentsiaali õlitaseme kontrollimine • Masin peab seisma tasasel pinnal • Avage tasemekorgid (12mm võti) • Õlitase peaks ulatuma avani põhjani • Kui diferentsiaalis on vähem õli ning leket ei ole, kontrollige tandemi ülekande õlitaset. Kui õli on liiga palju, siis on võimalik, et tihend tandemi ülekande ja diferentsiaali vahel lekib. Vammas esisild Õlitaseme kontrollimine • Puhastage korgi ümbrus • Pöörake ketast nii, et korgi ava on horisontaalne. • Õlitase peaks ulatuma korgini Õli lisamine • Lisage õli korgi kaudu kuni õlitase ulatub „OIL LEVEL“ märgini. • Pange kork tagasi NAF sild Õlitaseme kontrollimine • Puhastage korgi ümbrus • Pöörake ketast nii, et korgi ava on horisontaalne. • Õlitase peaks ulatuma korgini Õli lisamine • Lisage õli korgi kaudu kuni õlitase ulatub korgini • Pange korgid tagasi (pingutusmoment 50Nm).
Tekijoon Märgitakse miidlile ning on 300 mm pikk. Selle ülemise servaga on tähistatud koht, kus vabaparda teki ülemine osa lõikaks väljapoole pikendamisel kereplaadistuse välispinda. Ümardatud siirivöödega laevades märgitakse see kohta, kus kõverusega plaat puutub kokku lameda küljeplaadistusega, või mõnikord sellest allapoole. Selle joone peab märkima kõikidele laevadele (sh. ka modifitseeritud mahutavusega laevadele). Plimsolli ketas e. suvine lastimärk Märk asub otse tekijoone all. Tekijoone ülemise serva ja ketta keskjoone ülemise serva vaheline kaugus on suvine vabaparda ettenähtud kõrgus. Veeliinid Plimsolli kettast 540 mm vööri poole kantakse vertikaaljoon. Sellele märgitakse veeliinid, mis tähistavad süviseid, milleni laeva võib lastida. Laevade jaoks on nõutavad järgmised veeliinid: S suvine veeliin, mis on Plimsolli ketta keskjoonega samal kõrgusel;
Tekijoon Märgitakse miidlile ning on 300 mm pikk. Selle ülemise servaga on tähistatud koht, kus vabaparda teki ülemine osa lõikaks väljapoole pikendamisel kereplaadistuse välispinda. Ümardatud siirivöödega laevades märgitakse see kohta, kus kõverusega plaat puutub kokku lameda küljeplaadistusega, või mõnikord sellest allapoole. Selle joone peab märkima kõikidele laevadele (sh. ka modifitseeritud mahutavusega laevadele). Plimsolli ketas e. suvine lastimärk Märk asub otse tekijoone all. Tekijoone ülemise serva ja ketta keskjoone ülemise serva vaheline kaugus on suvine vabaparda ettenähtud kõrgus. Veeliinid Plimsolli kettast 540 mm vööri poole kantakse vertikaaljoon. Sellele märgitakse veeliinid, mis tähistavad süviseid, milleni laeva võib lastida. Laevade jaoks on nõutavad järgmised veeliinid: S suvine veeliin, mis on Plimsolli ketta keskjoonega samal kõrgusel;
Tekijoon Märgitakse miidlile ning on 300 mm pikk. Selle ülemise servaga on tähistatud koht, kus vabaparda teki ülemine osa lõikaks väljapoole pikendamisel kereplaadistuse välispinda. Ümardatud siirivöödega laevades märgitakse see kohta, kus kõverusega plaat puutub kokku lameda küljeplaadistusega, või mõnikord sellest allapoole. Selle joone peab märkima kõikidele laevadele (sh. ka modifitseeritud mahutavusega laevadele). Plimsolli ketas e. suvine lastimärk Märk asub otse tekijoone all. Tekijoone ülemise serva ja ketta keskjoone ülemise serva vaheline kaugus on suvine vabaparda ettenähtud kõrgus. Veeliinid Plimsolli kettast 540 mm vööri poole kantakse vertikaaljoon. Sellele märgitakse veeliinid, mis tähistavad süviseid, milleni laeva võib lastida. Laevade jaoks on nõutavad järgmised veeliinid: S suvine veeliin, mis on Plimsolli ketta keskjoonega samal kõrgusel;
1.1. Abrasiivkulumise katsetamise metoodika Kermiste abrasiivkulumise katse viidi läbi vastavalt materjalide katsetamise standard ASTM B611-85 mille pôhimôtteline tööskeem on kujutatud joonisel 1.1. 8 Joon.1.1 Abrasiivkulutamise katseseade vastavalt ASTM B611-85 1- hoob, 2-katsekeha, 3-terasketas, 4-tiivik, 5-suspensioon, 6-korpus, 7- kang, 8-raskus Katsekeha 2 surutakse vastu süsinikterasest (0,45%C) ketas 3 môôtmetega 178 x 13 mm mis pöörleb horisontaalsel teljel kiirusega 235 pööret/min s.o. joonkiirusega 2,2 m/s. Kambrisse 6 valati 1,5 l destilleeritud vett ja 940 g abrasiivosakesi (SiO2). Abrasiivosakeste suurus oli 0,1...0,3 mm. Osakesed, mis hõljuvad vedelikus haaratakse katsekeha ja terasketta vahelisse pilusse. Surve mõjul enamik abrasiivteri puruneb väiksemateks kildudeks. Läbitud teed pikkus määrati pööretelugeja abil ja moodustas 260 m
ja ta järgib väntvõlli pöörlemisest tekkinud torsionaalvibratsiooni. Dempferi välimine osa koosneb kerest, külgkaantest, segmentidest ja vedrudest. Tänu konstruktsioonile on sisemise osa inerts väike ja välimise osa inerts suur. Kui tekib järsk pööre, siis sisemine osa painutab vedrut. Vedru ühel pool rõhk suureneb ja õli hakkab voolama läbi kitsa pilu sinna poole, kus on väiksem rõhk. Sellega summutataksegi tekkinud vibratsioon. Gaasijaotusmehhanism Gaasijaotusmehhanism koosneb nukkvõllist, tõukuritest, tõukurivarrastest, nookuritest ja klappidest. Nukkvõllid asuvad masinate külgriiulite peal. Nukkvõll on valmistatud osadest – iga silindri jaoks üks osa. Omavahel on nad ühendatud poltidega. Ühel osal on kolm nukkseibi: sisselaskenukkseib, väljalaskenukkseib ja kütusepumba nukkseib. Kõik nukkseibid on positiivse profiiliga. Nukkseibide kokkupuutepinnad on tugevdatud
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
.0,3 MPa. Segu jäikus on pärast vaakumeerimist 30...40 c. Töödeldud pind silutakse ja lihvitakse 3...4 tunni möödudes (kasutades ketas- või labadega tööorganiga masinat SO-170, jõudlusega 60...100 m2/ h või muud Euroopa maades toodetud analoogi firmalt Tremiks). Betoonihöörutid Järgmine etapp betoonitöödes on pinna töötlemine betoonihöörutitega. Betoonpõrandate lihvimisseadmed tööorganid on labad (kolm või neli) ning ketas. Toodetakse ka kahe- ja kolmekettalisi pealeistutavaid betoonihõõruteid, mille tootlikkus ületab ühekettaliste oma mitmeid kordi. Eriti märgatav on võit tööjõudluses suurte valupindade puhul. Kõik betoonihõõrutid on varustatud bensiinimootoriga või käsitööriistade puhul eelektrimootoritega. Kolmelabalised on ettenähtud jämelihvimiseks, neljalabalised lõpptöötlemiseks. Masinaid kasutatakse pärast esmast betooni tardumist. Jõudlus oleneb paljudest teguritest: tööee laius,
5.5 Põrge 5.5a Absoluutselt mitteelastne põrge 5.5b Absoluutselt elastne põrge 6. PÖÖRDLIIKUMISE DÜNAAMIKA 6.1 Jõumoment 6.1a Newtoni III seaduse analoog pöördliikumisel. 6.2 Impulsimoment 6.3 Impulsimomendi jäävuse seadus. 6.4 Inertsimoment 6.5 Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand 6.6 Steineri lause 6.7 Mõningate lihtsamate kehade inertsimomentide arvutamine 6.7a Homogeense varda inertsimoment varda keskpunkti suhtes. 6.7b Ketta inertsimoment tema sümmeetriatelje suhtes 6.8 Pöörleva keha kineetiline energia. 7. VÕNKUMISED 7.1 Tasakaalu liigid 7.2 Sumbuvvõnkumine 7.2 Harmooniline võnkumine. 7.2a Matemaatiline pendel 7.2b Füüsikaline pendel 7.3 Harmoonilise võnkumise energia. 7.4 Sundvõnkumine. Resonants 8. LAINED 8.1 Rist- ja pikilained 8.2 Sfääriline ja tasapinnaline laine 8.3 Lainete interferents 8.4 Lainete difraktsioon 8.5 Laine levimiskiirus elastses keskkonnas 8.6
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
