Lk 72-Seened 1. Kirjeldage seente looduslikku mitmekesisust. Seeni on üherakulisi kui ka hulkrakseid, samuti seened evolutsioneeruvad kiirelt, seega tekib uusi liike pidevalt juurde. 2. Missugustest osadest koosneb hulkrakne seen? Seeneniitidest (hüüfidest), mis moodustab mütseeli ja viljakehadest, kus moodustuvad eosed. 3. Tooge kand- ja kottseente näiteid. Kandseened: riisikad, puravikud ja kottseened:pintselhallik 4. Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul? Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Seened ühed peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin) 6. Missugust kahju toovad seened looduses? Puudel olevad torik...
enamasti moodustunud mitmetest hallikute liikidest. Neist tuntuim on kottseente hulka kuuluv pintselhallik, millest eraldati esimene antibiootikum penitsiliin. Kasutatakse ka hallitusjuustu valmistamisel. Kottseente poolt moodustatud hallituslaigud on tulenevalt hüüfide värvusest tihti kollased, rohelised või pruunid. Hallitanud toit on mürgine, kuna see sisaldab mükotoksiine. Mikroskoopilistest seentest on enimtuntud pärmseened, pagaripärmi (ümara väliskujuga üherakuline kottseen, paljuneb pungumise teel) kasutatakse taigna kergitamiseks. Pärmseeni kasutatakse ka lahjade alkohoolsete jookide valmistamiseks. Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis loomarakulgi, taimedele omased plastiidid ja vakuoolid puuduvad. Väliskujult on üherakulised pärmseened ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Nende otstes olevate avade kaudu liiguvad tsütoplasma, organellid ja rakutuumad ühest rakust teise
Ülesanne on ligimeelitamine ja ainevahtuslik ülesanne (taim vabaneb jääkainetest). Leukoplastide ülesanne on talletada varuainet ( eelkõige tärklist). Heterotroofid toituvad surnud orgaanilisest ainest. Sprotroofid toituvad surnud orgaanilisest ainest, biotroofid toituvad elusatest orgaanilisest ainest. Hüüf on seenenii, Mütseel on seeneniidistik. Üherakulised seened ümarad pärmiseened, hulgatuumalised täpphallikud; Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad, nt. Kottseen. Mükoriisa - seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga. Sümbiont - Aitavad talitleda teistel organismidel. Samblik - Liitorganism,mis moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest. Parasiitseened toituvad teiste arvelt.
sest see sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine. PÄRMSEENED Lisaks hulkraksetele on looduses palju mikroskoopilisi üherakulisi seeni. Neist enimtuntud on pärmseened, kelle esindajat pagaripärmi kasutatakse taigna kergitamiseks. Et mitmed pärmseened eritavad ümbritsevasse keskkonda ainevahetuse jääkproduktina etanooli, siis kasutatakse neid ka lahjade alkohoolsete jookide valmistamisel. Pagaripärm on ümara väliskujuga üherakuline kottseen, kes enamasti paljuneb pungumise teel. Teatud keskkonna tingimustes võivad nad aga moodustada hüüfe. SEENERAKU ISEÄRALISUSED Seened on heterotroofse toitumisega, seega taimeele omased plastiidid nende rakkudes puuduvad. Ei esine ka vakuoole. Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seneniit ühest hulktuumsest rakust.
Enamiku seeni moodustab mütseeli, kuid kõige rohkem korjatakse ikka selliseid seeni, mis koosnevad jalast ja kübarast (koosnevad hüüfidest). Kandseened on kasulikud see tõttu, et nad söövad surnud piutu, nii kõduneb see kiiremini ära ja inimestel pole vaja sellepärast pead murda, sest seente tähtsus ongi lagundamine. Pärmseeni kasutatakse Pagaritoodete kergitamisel ning lahjade alkoholide valmistamisel. Pagaripärm on ise ümarakujuline üherakuline kottseen, kes enamasti paljune pungumise teel. On olemas selliseid seeni, mida kasutatakse Toitainete ja farmaatsiatööstuses näiteks: leiva, hallitusjuustu, sojakastme, ravimite valmistamiseks, õlle, salaami vorsti tootmiseks jne. Neid kõiki asju kasutab inimene igapäevaelus. On ka palju kahjulikke seeni. Inimesele teevad kõige rohkem muret jalaseen ja majavamm. Jalaseen põhjustab mitmeid nahahaigusi. Enamasti tekivad seenehaiguste kolded varvaste vahele
- Hallitanud toit on enamikule loomadele mürgine, sest see sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine. - Üherakulistest seentest on enimtuntud pärmseened, kelle esindajat - pagaripärmi - kasutatakse taigna kergitamiseks. Et mitmed pärmseened eritavad ümbritsevasse keskkonda ainevahetuse jääkproduktina etanooli, siis kasutatakse neid ka lahjade alkohoolsete jookide valmistamisel. Pagaripärm on ümara väliskujuga üherakuline kottseen, kes enamasti paljuneb pungumise teel. Teatud keskkonnatingimustest võivad aga ka pärmseened moodustada hüüfe. Ta eraldab elutegevuse käigus ümbritsevasse keskkonda süsihappegaasi (-> pagaritoodete kergitamine). - Seeneraku tsütoplasmast leiame samad organellid, mis esinevad loomaraku ehituses. Et seened on heterotroofse toitumisega, siis taimedele omased plastiidid nende rakkudes puuduvad. Ka taimedele iseloomulikke vakuoole seenerakkudes ei esine.
Selleks püstitati tööhüpoteesid: Pärm aeroobses keskkonnas külmas ei kasva Pärm paisub soojas temperatuuril kõige paremini Töö koosneb teoreetilisest baasist, seejärel püstitatakse uurimuslik probleem ja hüpoteesid, kirjeldatakse uurimuse materjali ja metoodikat ning saadud tulemusi, mille üle seejärel arutletakse. · 1 TEOREETILINE BAAS Inimene on pärmseened oma kasuks pööranud. Küpsetamisel kasutatakse pagaripärmi (ümara väliskujuga üherakuline kottseen, paljuneb pungumise teel) kasutatakse taigna kergitamiseks. Pärmseeni kasutatakse ka lahjade alkohoolsete jookide valmistamiseks. Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis loomarakulgi, taimedele omased plastiidid ja vakuoolid puuduvad. (wikipedia.org) Ehituselt on seenerakk ümbritsetud membraaniga, mida ümbritseb kitiinist rakukest. Keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum, millest väljapoole jäävas
Kottseente poolt moodustunud hallitus on tihti värviline kollane, roheline, pruun jne, see tuleneb vastavate seeneliikide hüüfide värvusest. Hallitama läinud toit on enamasti mürgine, sest see sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine. Kõige levinumad üherakulised seened on pärmseened. Pärmseente alla kuulub pagari pärm, mida kasutatakse taigna kergitamiseks (eraldab oma elutegevuse käigus süsihappegaasi). Pagaripärm on ümara väliskujuga üherakuline kottseen, mis paljuneb enamasti pungumise teel. Mitmed pärmseened eritavad ainevahetuse jääkproduktina etanooli seepärast kasutatakse neid ka lahjemate alkohoolsete jookide sees. Teatud tingimistes võivad ka pärmseened moodustada hüüfe. Missugused on seeneraku ehituslikud erinevused? Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis on loomarakuehituses. Kuna seened on heterotroofse ehitusega, siis puuduvad neil taimerakule omased plastiidid ja vakuoolid.
Phytophtora cinnamomi Merlin-Hans Hiiekivi · 2) Nimetada, millise mikroorganismiga on tegu (seente puhul too välja, kas kottseen, kandseen, ikkesseen, viburseen või seenetaoline organism). Taksonoomia · Hõimkond: Heterokonta(stramenopiilid) · Klass: Oomycetes(munaseened) · Selts: Pythiales · Sugukond: Pythiaceae(tõusmepõletikulised) · Perekond: Phytophthora · kuulub Eukaryota (eukarüootide) ehk päristuumsed organismid. · hõimkond Oomycota (munasseened), · Biotroop · juurepatogeen · Põhjustab peremeestaimedel juuremädanikku ja äkksurma Kastanid,
2)tutt-külmaseen, patogeensus nõrk, kõikjal. Viljakehi esineb harva. Leidub risomorfe väga palju, okspuud, lehtpuud 3) ainult üksikutel puudel. Männikorgik tõmmu külmaseen, patogeensus kõrge, kübarad ühisel alusel, üksteise kohal. risomorfe vähe, noored okaspuud. Oluline Ülakülg kollakasvalge kuni kollakashall, on avastada õige liik, et leida õige tõrje. seeneliha pehme, korkjas, kollakasvalge, Põleseen Tekitajaks kottseen. Eosed tekivad poorid kahvatukollased, hiljem kergelt kevadel. Idanemiseks on vajalik pruunikamad nurgelised. Tekitab temperatuurishokk, nt lõkke ümbruses. korrosioonmädanikku-valget, tüve keskosas, Kottseen on ainus, millel tekivad pandlad. tavaliselt madalama boniteediga metsades. Ta on ohtlik vanadele mändidele Tavaliselt pinnatulega kahjustatud metsades. hooldusraie järel
antibiootikum penitsiliin. Selle seene liike kasutatakse ka valge ja sinihallitusjuustu valmistamisel. Hallitanud toit on enamikule loomadele mürgine, sest ta sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine. Lisaks hulkraksetele leidub ka mitmeid üherakulisi seeni, näiteks pärmseeni, kelle esindajat pagaripärmi, kasutatakse taigna kergitamiseks. Samuti kasutatakse neid lahjade alkohoolsete jookide valmistamisel. Pagaripärm on ümara kujuga kottseen, mis paljuneb pungumise teel. Pärmseened võivad moodustada ka hüüfe. Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis loomaraku ehituseski. Seened on heterotroofse toitumisega ning plastiidid neis puuduvad. Samuti ei esine neis vakuoole. Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Nende otstes on avad, mille kaudu liiguvad tsütoplasma, selles paiknevad organellid ja rakutuumad ühest rakust teise
millest eraldati antibiootikum penitsiliin. Selle seene liike kasutatakse ka valge- ja sinihallitusjuustu valmistamisel. Hallitanud toit on enamikule loomadele mürgine, sest ta sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine. Lisaks hulkraksetele leidub ka mitmeid üherakulisi seeni, näiteks pärmseeni, kelle esindajat pagaripärmi, kasutatakse taigna kergitamiseks. Samuti kasutatakse neid lahjade alkohoolsete jookide valmistamisel. Pagaripärm on ümara kujuga kottseen, mis paljuneb pungumise teel. Pärmseened võivad moodustada ka hüüfe. Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis loomaraku ehituseski. Seened on heterotroofse toitumisega ning plastiidid neis puuduvad. Samuti ei esine neis vakuoole. Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Nende otstes on avad, mille kaudu liiguvad tsütoplasma, selles paiknevad organellid ja rakutuumad ühest rakust teise
•rohevetikad (Chlorophyta) –sageli, umbes 25 perekonna esindajad Trebouxia; Trentepohlia; Stichococcus •tsüanobakterid (Cyanobacteria),varem nimetatud ka sinivetikateks (Cyanophyta) –harvemini, umbes 10% samblikes Nostoc; Gloeocapsa; Stigonema –mükobiondi kasu – saab toitaineid –fotobiondi kasu – varustatud vee ja mineraal-ainetega, kaitse karmide keskkonnatingimuste eest, võimalus laiendada levikuala valdavas enamikes samblikest on mükobiondiks kottseen (Ascomycota), harva – kandseen (Basidiomycota, nimeta 3 liiki). sealjuures 3 liiki –kandsamblikud: limane hariksamblik(Multiclavulamucida) kevadine hariksamblik(M. vernalis) –PR turba-sõlgsamblik(Omphalinaumbellifera) Fotosümbiodeemid. Fakultatiivsed samblikud. – soodsates oludes toituvad saprotroofidena surnud org. ainest, ebasoodsates oludes leiavad fotobiondi, moodustavad samblikud ja toituvad fotobiondi arvel. Samblike ehitus ja paljunemine. 1
Sugulise paljunemisega ja paljurakulise viljakehaga. Viljakehaga seotud mõisted: kübar ja jalg. 8. Samblkikud Samblikud kui lihheniseerunud seened. Ligi pooled kõigist teadaolevaist kottseentest ja 1/6 kõikidest tuntud seenliikidest. Eestis u. 1000 sambliku- ja lihhenikoolse seene liiki. Vetikad ja tsüanobakterid kui seente sümbioosi partnerid. Endosümbioos - primaarne ja sekundaarne endosümbioos. Eksosümbioos - valdavas enamikes samblikest on mükobiondiks kottseen, harva kandseen. Fakultatiivsed samblikud: Lihheniseerunud seened, kes soodsate keskkonnatingimuste korral toituvad saprotroofselt ning kehvades oludes leiavad fotobiondi ja moodustavad sambliku Samblike ehitus ja paljunemine: Ristlõikes eristatakse 4 kihti: ülemine koorikkiht (seeneniidid); vetikatekiht (enamasti üherakulised vetikad); südamikukiht (seeneniidid ja vetikarakud); alumine koorikkiht (seeneniidid)
Meie kliimavöönd on sobilik Fusarium ja Penicillium spp. kasvuks. Eestis on loomasöödast leitud ohratoksiini, zearalenooni ja aflatoksiini, harva ka deoksinivalenooli, rohkem saastatud on olnud kliid ja jahvatusjäätmed. Erinevatele söötadele on iseloomulikumad erinevad mükotoksiinid: konsentraate saastavad afatoksiinid, maisi fumonisiinid ja zearalenoon, teisi teravilju DON, ohratoksiinid ja ergotalkaloidid (Fink-Gremmels, 2008). Karjamaarohus võib kasvada kottseen tungaltera, teatud kõrrelistele on iseloomulikud neile omased endofüütsed seened (Neotyphodium coenophialum kõrges aruheinas, Neotyphodium (Acremonium) lolii karjamaa raiheinas), mis produtseerivad ergotalkaloide, indooliühendeid, terpeene jt neurotoksilisi ja vasokonstriktoorseid ühendeid (Ronald, Riley ja Pestka, 2011). Haljassöötade konserveerimisel (sileerimine, kuivatamine) võivad ellu jääda juba niitmisel haljassöödas leidunud mükotoksiinid, lisaks võivad
annaabi.ee 
