Apollon (ka Phoibos; Vana- Rooma: Apollo) vana kreeka mütoloogias oli Zeusi (vana kreeka mütoloogias peajumal ning taeva - ja äikesejumal) ja Leto (vana kreeka mütoloogia titaan, Koiose ja Phoibe tütar) poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Leto jäi Zeusist rasedaks. Armukade Hera saatis maokujulise koletise Pythoni teda kiusama. See jälitas Letot kõikjal ega andnud hetkekski rahu. Zeus ei aidanud Letot tema hädas kuidagi. Ükski piirkond, isegi Hüperborea (kreeka mütoloogias maa kaugel põhjas Okeanose ääres. Usuti, et Apollon elab seal talviti. Usuti, et sellele saarele saab jõuda ainult läbi õhu) ei andnud Herat ja Pythonit kartes Letole luba seal peatuda. Ainult Delose saar, mis seni vabalt meres ringi ujus, nõustus
Tema kirjeldamisel kasutatakse kõige sagedamini väljendit ,,hallisilmne" või, nagu seda mõnikord on tõlgitud, ,,välgusilmne". Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks Parthenoseks ja tema templit Parthenoniks. Ateen oli temale kuuluv linn; oliivipuu, mille ta lõi, oli tema puu, öökull tema lind. 6 Phoibos Apollon Zeusi ja Leto (Latona) poeg, sündis väikesel Delose saarel. Teda kutsuti ,,suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist". Apollon oli ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides; samuti on ta hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab; samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimestele tohterdamist. Teda austatakse ka valgusejumalana, kelles pole mingit varju, ja seega on ta ka tõejumal
.................................................................................lk 4 Hera (Juno) ..................................................................................lk 5 Poseidon (Neptunus) .......................................................................lk 6 Hades (Pluto) ..................................................................................lk 7 Pallas Athena (Minerva).................................................................lk 8 Phoibos Apollon ..............................................................................lk 9 Artemis (Diana) ...............................................................................lk 10 Aphrodite (Venus) ...........................................................................lk 11 Hermes (Mercurius) ........................................................................lk 12 Ares (Mars) ....................................................................................lk 13
nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Kaksteist olümplast, on ka tuntud nimega "Dodekatheonin" Kreeka mütoloogiast, klassikaline järjestus nägi välja selline : Zeus (Jupiter), peajumal; siis tema kaks venda: Poseidon(Neptunus) ja Hades (Pluto); Hestia (Vesta), nende õde; Hera (Juno), Zeusi naine, ja Ares(Mars), nende poeg; Zeusi lapsed: Athena (Minerva), Apollon (Apollo), Aphrodite (Venus), Hermes (Mercurius) ning Artemis (Diana) ja Hera poeg Hephaistos (Vulcanus), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellegile pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allmaailm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Tema oli võimsaim kui kõik teised tavalised ühtekokku. "Iliases" ütleb ta
valge päikesehelk sädeles ta seintel. Kaksteist olümplast moodustasid taevaliku perekonna: 1. Zeus( Jupiter), peaju m al 2. Pos eid o n (Neptunu s ), Zeusi vend 3. Hade s (Pluto), Zeusi vend 4. Hestia ( Vesta), Zeusi, Pos eid o ni ja Hade s e õde 5.Hera (Juno), Zeusi naine 6. Ares (Mars) , Zeusi ja Hera poe g 7. Athen a ( Minerva), Zeusi laps 8. Apollon (Apollo), Zeusi vend 9. Aphrodite (Venu s ), Zeusi vend 10. Herm e s (Mercurius), Zeusi laps 11. Artemis (Diana), Zeusi laps 12. Hephaisto s ( Vulcanu s ), Zeusi laps 3 Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellegile pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allilm Hadesele
Sisukord Sissejuhatus .................................................................. 2 1.Zeus ja Poseidon ......................................................... 3 2.Hades ja Hestia ........................................................... 4 3.Hera ja Ares .............................................................. 5 4.Athena ja Apollon ............................................................... 6 5.Aphortite ja Hermes ..................................................... 7 6.Artemis ja Hephaiston .................................................. 8 Kasutatud kirjandus ........................................................ 9 Kaksteist olümplast Jumalad lõid maailma, mida kreeklased ei uskunud, vaid väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad
või, nagu seda mõnikord on tõlgitud, "välgusilmne". Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks Parthenoseks ja tema templit Parthenoniks. Hilisemates poeesisas on Athena tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. Ateena oli temale kuuluv linn, oliivipuu, mille ta lõi, oli tema puu, öökull oli tema lind. Pallas Athenat kutsuti rooma mütoloogias Minervaks. Zeusi ja Leto (Latona) poeg sündis väikesel Delose saarel. Teda kutsuti "suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist". Apollon on ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides; samuti on ta hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab; samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist. Isegi rohkem kui kõigi nende heade ja meeldivate väärtuste poolest austatakse
Jumalaid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu.Olümpos oli jumalate eluase,kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Kaksteist olümplast moodustasid taevaliku perekonna: 1. Zeus (Jupiter), peajumal ning tema kaks venda: 2. Poseidon (Neptunus); 3. Hades (Pluto);4. Hestia (Vesta), nende õde; 5.Hera (Juno). Zeusi naine ja 6. Ares (Mars), nende poeg; Zeusi lapsed: 7 Athena (Minerva), 8. Apollon (Apollo), 9. Aphrodite (Venus), 10. Hermes (Mercurius) ning 11. Artemis (Diana) ja Hera poeg 12.Hephaistos (Vulcanus), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. JUMALAD: Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellelegi pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allilm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli
2009 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................3 2. Zeus & Hera........................................................................................................4 3. Poseidon & Hades..............................................................................................5 4. Athena & Apollon...............................................................................................6 5. Artemis & Aphrodite..........................................................................................7 6. Hermes & Ares...................................................................................................8 7. Hephaistos & Hestia...........................................................................................9 8. Kasutatud kirjandus....
ulgumerelt.(Fink 1993:62) 6.1.Athena pidustused- panatenaiad Need olid tähtsaimad pidustused Ateenas, mida peeti iga nelja aasta tagant. Sellega peeti Athena sünnipäeva. See vaatemänguline suursündmus hõlmas laulmist, tantsu ja võistlusi. Võimsas rongkäigus viidi Parthenoni leiba ja teisi ande, kus need ohverdati jumalannale, kelle kuju mähiti kaunisse rüüsse.(Senker 2004:21) 7.Apollon Siledate põskedega, nägus ja igavesti noor Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend Apollon oli väga mitmekülgne.(Chaline 2005:37) Ta on ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides; samuti on ta hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab; samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist. Isegi rohkem kui kõigi heade ja meeldivate väärtuste poolest austatakse teda valgusejumalana, kelles pole mingit varju, ja seega on ta ka tõejumal. Ükski vale sõna ei tule iial üle tema
Müüdi järgi ajas Hera julmus Heraklese vastu Zeusi nii vihaseks, et ta pani oma naise randmeid pidi torni külge rippuma ning kinnitas tema jalgade külge raskused. 1 Titaanid on kreeka mütoloogias Gaia (Maa) ja Uranose (Taeva) liidust sündinud jumalasugu - 6 poissi ja 6 tüdrukut. 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium ZEUSI JÄRGLASED Apollon ja Artemis olid kaksikud, kelle emaks oli titaanide Koiose ja Phoibe tütre Leto. Ares- sõjajumal ja Hephaistos- sepakunsti jumal, old Zeusi ja Hera pojad. Dionysos oli viljakuse, veini ja naudingute jumal ning Zeusi ja Teeba printsessi Semele poeg. Graatsiad olid Zeusi ja Eurynome tütred, keda kummardasid väiksemate jumalatena nii kreeklased kui ka roomlased. Kõige levinuma müüdi kohaselt olid nende nimed Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia. Helena oli Zeusi ja Leda tütar
raskustest võitu saada. Inimesed õppisid temalt hobuse ja vankri kasutamist. Ateena on tema järgi nime saanud.Ta vihkas sõdu, aga kui oli vaja inimesi kaitsta, ei kahelnud ta hetkekski. Teda on kujutadud enamasti esemetega, mis on sõjas vajalikud: kiivri, kilbi, oda ja aigisega. Apollon (Apollo) Apollon oli Zeusi ja Leto poeg. Leto ootas Zeusilt last ja sellest sai teada armukade Hera. Hera andis ülivihasena käsu, et mitte ükski maa ei tohi Letole varjupaika pakkuda. Nii siis eksleski Leto mitu kud 6 ringi, otsides paika, kus laps ilmale tuua. Lõpuks otsustas ta põgeneda kõledale ja viljatule saarele, millest hiljem sai Kreeka üks kuulsamatest saartest
armastusejumalanna;Hephaitos tule ja oskustöö jumal;Hermes kaubanduse jumal ja Zeusi käskjalg;Ares sõjajumal;Hestia kodujumalanna;Hades allmaailma ja surnute vallitseja ja Demeter põllunduse jumal. KAOS Uranos Gaia Titaanid Kükloobid Hekatonheirid Kronos-Rhea Zeus Hera Hades Hestia Demeter Poseidon Athena Apollon Artemis Aphrodite Hermes Hephaitos Ares Joonis 1.Tähtsamate jumalate põlvnemine Zeus Zeus oli Kronose ja Rhea laps,kes sündis saladuskatte all Kreeta saarel Dikte mäel ühes koopas.Zeus on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal,kes elas Olümposel.Tema vanemateks olid titaanid Kronos ja Rhea ning sümboliks valitsuskepp,piksenool,kotkas,tamm.Ta oli taevaisa,kes oli ettearvamatu iseloomuga ning naistemees
); k. seos teispoolsusega. 17. Ares ja Hephaistos. a. Kuju ja funktsioonid. i. Ares 1. sõjajumal 2. Homerose sõnul ei valmistanud talle miski enam rõõmu, kui sõjakära ja lahingumürgel 3. tema kaasased: a. Enyo b. Deimos hirm c. Phobos hirm? d. Eris tüli 4. lahingus pole tähtsaim toores jõud, vaid ettevaatlikkus ja tarkus, näitavad Athenaga kokkupuuted a. kui Ares temalt haavata saanuna maha langes, kattis ta keha seitset talumaad ning karje oli vali nagu terve sõjaväe oma. 5. Amatsoonide isa
valitsuskepp. Hera ehk Juno abielu kaitsja, kangelaste kaitsja, taevajumalanna. Lehm, paabulind, granaatõun. Argos. Poseidon ehk Neptunus mere valitseja, tormijumal. Sõnn, hobune, kolmhark. Hades ehk Pluto ehk Pluton allmaa isand, jõukuse jumal, väärismetallide isand, surmajumal. Athena ehk Minerva lahingujualanna, Ateena jumalanna, tsivilisatsioonijumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja. Tarkus, arukus, puhtus. Oliivipuu, öökull Apollon ehk Apollo laskurite jumal, muusik, tervendaja, valgusejumal, tõejumal, päikesejumal, huntide jumal, põldhiirte jumal. Loorberipuu, delfiin, ronk. Artemis ehk Diana metsloomade emand, kütt, neitsiliku nooruse kaitsja, kuujumalanna, pimedate ööde perenaine, teeristsete jumalanna. Küpress, metsloomad, põder, karu, hirv, vibu, nool Aprodithe ehk Venus armastuse- ja ilujumalanna, viljakusjumalanna. Mirt, tuvi, varblane, luik, roos, ülane, õunapuuõis.
· Prometheus(titaan) oli tark ja olümplaste poolel olümplased võitsid sõja · Zeus vabastas ka 100käelised koletised vangist · Järgnesid hirmsad karistused · Karmim karistus oli Atlasel: ta peab igavesti kandma oma turjal maailma ja taevavõlvi 12 olümplast · elasid Olümposel · sissepääs Olümpossesse oli suur pilvevärav, valvasid aastaajad · jumalad sõid ambroosiat ja nektarit, Apollon mängis lüürat · tähtsaim jumal oli Zeus(Jupiter) o jumalate ülemvalitseja , taeva isand o oli võimsam, kui kõik olümplased kokku o suur naistemees; abielunaine oli Hera(Juno) o õilis, mõistis kohut, ei salli valelikke · Hera oli ühtlasi ka Zeusi õde; ta on abielu kaitsja; erilise hoolitsuse all olid abielunaised · Hera maksis kätte Zeusi armukestele, ei halastanud kellelegi, oli kange iseloomuga Apollon(Apollo)
Hadesel oli kurikuulus kiiver. Hades oli halastamatu, kuid õiglane; kardetud, aga mitte õel jumal. Pallas Athena (Minerva) Athena oli ainult Zeusi tütar, kes kargas täiskasvanuna välja Zeusi peast. Oli lahingujumalanna, linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Hiljem oli Athena tarkuse kehastus. Ateena on temale kuuluv linn, oliivipuu tema puu ja öökull tema lind. Apollon (Apollo) Apollon on Zeusi ja Leto poeg. Ta oli meister muusikant, hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, tervendaja, valgusejumal, tõejumal. Puu loorberipuu, talle on pühendatud delfiin ja ronk. Artemis (Diana) Artemis oli Apolloni kaksikõde, Zeusi ja Leto tütar. A oli metsloomade emand, kõrgeim kütt jumalaist, neitsiliku nooruse kaitsja. Temas ilmneb kõige elavamalt piiritelu hea ja kurja vahel. Pühendused küpress, kõik metsloomad ja eriti põder. Aphrodite (Venus)
Sümbolid: lehm, paabulind POSEIDON - NEPTUNUS Merede valitseja, kinkis inimestele esimese hobuse. Sümbolid: kolmhark, hobune HADES - PLUTO Allilma ja surnute valitseja, surmajumal. Nägematuks tegev kiiver. Naine Persephone. ATHENA - MINERVA Sündis Z peast täiskasvanuna. Üks neitsi-jumalannadest. Lahingu-sõjajumalanna, linna jumalanna, põlluharijate kaitsja, tarkusejumalanna. Taltsutas esimesena hobuse. Z lemmiklaps. Sümbolid: Ateena, oliivipuu, öökull APOLLON - APOLLO Sündis Delose saarel (Z + Leto). Valguse, muusika, poeetide, tõe, laskurite jumal. Delfis tema oraakel. Phoibos särav, päike. Tervendaja õpetas inimestele ravitsemist. Kastaleia püha allikas, Kephissos tema jõgi. Sümbolid: loorberipuu, delfiin, ronk ARTEMIS - DIANA Apolloni kaksikõde. Üks neitsi-jumalannadest. Kütt, metsloomade kaitsja. Kuu Phoibe, Selene. Sümbolid: küpress, põder APHRODITE - VENUS Armastuse- ilujumalanna. (merevahust sündis)
(taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) vennad 2. Hestia (Vesta) kolme esimese õde 3. Hera (Juno) Z naine ja õde 4. Ares (Mars) Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Apollo) ja Aphrodite (Venus) ja Hermes (Mercurius) ja Artemis (Diana) Z lapsed 6. Hephaistos (Vulcanos) H poeg ZEUS JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, Dodona tammikus oraakel. HERA JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja. Armukade Z paljudele naistele. Tema tütar, Eileithyia, abistas sünnitajaid. Sümbolid: lehm, paabulind, lemmiklinn Argos POSEIDON NEPTUNUS
eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2. Hestia (Vesta) – kolme esimese õde 3. Hera (Juno) – Z naine ja õde 4. Ares (Mars) – Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Apollo) ja Aphrodite (Venus) ja Hermes (Mercurius) ja Artemis (Diana) – Z lapsed 6. Hephaistos (Vulcanos) – H poeg ZEUS - JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, Dodona tammikus oraakel. HERA – JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja. Armukade Z paljudele naistele. Tema tütar, Eileithyia, abistas sünnitajaid
Allmaailma. Persephone oli ta naine), Hera (väga austatud, palju tempeid, abielu), Demeter (enim kultust, viljakus ja vili- Thesmophoria külvipidu, igas linnariigis peetu, ainult naistele ), Hestia- (kodukolle. Sisuliselt puudub mütoloogia ja kultuspaigad.) ---- Uuem põlvkond, kõik Zeusi lapsed. Athena- (kaitse, sõda, hea, paluti võitu) Arthemis (loomade küttija ja kaitsja. Artaktiivne, aga hukuatuslik. Initsiatsioonirituaalid, eiti naistele), Apollon (oraaklite, tõve ja ravi jumal, kaunid kunstid, poiste initsiatsioonrituaalide kaitsja.), Aphrodite (Idast päris Inanna-> Istar->jne. Armastus ja erootika, Ares (nö paha sõjajumalus. Temalt paluti säästmist, Hephaistos (sepp, maa sisejõud, pole ilus), Hermes (piiride ületamine, ka vargus, karjaviljakus) Dionysious (vein ja joomine, teispoolsus, surm, aitas saavutada eelist sellessuhtes. Jaotatakse omakorda taevasteks jumalateks ja ktoonilisteks (chton) ehk maa-alused, seonduvad
Nii kui pruut selle selga pani, läks tema ihu põlema ning naine suri. Medeia tappis oma 2 last ja enne kui Iason oma pruudi eest kätte kaksta jõudis, lendas Medei lohedega minema. 2. Homerose „Ilias“ Sündmustik algab Achilleuse vihaga, sest kreeklastel õnnestus Troojast vange võtta, kus hulgas oli ühe preestri tütar, kes on nõus lunaraha maksma. Agamemnon keeldub, mille peale preester pöördub jumalate poole, kellest Apollon teda aitab, saates laagrile katku. Minnakse oraakli juurde, kes kinnitab, et enne ei saa katkust lahti, kui preestri tütar on vabastatud. Agamemnon sunnib siis Achilleust oma sõjasaagist talle ühte neiut andma, mis käib kangelase au pihta ja seepeale loobub ta sõjas osalemast. Troojalased on edu saavutamas ja pärast pikka palumist lubab ta siiski oma sõbral Patroklosel oma varustusega sõtta minna. Toimub suur võitlus Patroklose ja Parise venna Hectori vahel, mille Hector
poeg Zeus. Zeus ja teda ümbritsevad jumalad elasid muistendi järgi Olümpose mäel (Tessaalias), mispärast kreeklased nimetasid neid olümplasteks. Section III.2 Kreeka jumalad Peale võitu jaotas Zeus enda ja oma poolehoidjate vahel võimu kogu maailma üle. Teda ennast peeti kõue ja välgu jumalaks. Ta naine Hera sai taeva valitsejaks. Oma venna Poseidoni hooleks andis Zeus mere, teise venna Hadese hooleks allmaailma valitsemise. Apollon sai valguse ja luulekunsti jumalaks; tema valitsuse all olid üheksa teadusi ja kunste kaitsvat muusat. Tule ja sepinduse jumalaks oli lonkur Hephaistos, ilu jumalatar oli Aphrodite, sõja jumal oli Ares ja tarkuse jumalatar - Athena. Õige peatselt algasid Zeusil hirmsad peavalud. Meeleheitlikus püüdes valusid leevendada kutsus ta Hephaistose ja käskis , et sepp tema pea puruks lööks. Kõheldes tõstis Hephaistos oma suure vasara ning lasi ohjeldatud jõuga isa otsmikule langeda..
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt
Giulio Caccini (laulja ja helilooja, tolleaegne avangardist, kes 1602 avaldas laulukogumiku Le Nuove musiche), mille eessõnas kaitses ja põhjendas uut stiili: uues stiilis on kõige tähtsam tekst, millest tulenevad rütm ja meloodia. (16/17. sajandi vahetusel nimetati mitmehäälse muusika kirjutamist ,,prima prattica", uut monoodilist stiili ,,seconda prattica") Tüüpainestik vanakreeka ja vanarooma müüdid: Orpheus (Orfeo), Euridyke (Euridice), Daphne (Dafne), Apollon jne. Palju kasutati vanarooma poeedi Ovidiuse kogumikku ,,Metamorfoosid" (metamorfoos - moondumine) Teatri- ja kirjandusvormid, millest ooper sai mõjutusi: a) pastoraal e. pastoraaldraama (pastore it k karjus), näit Angelo Poliziano ,,Orpheus" (ca 1480) Torquato Tasso ,,Aminta" (1573) b) katsetused antiiktragöödia elustamisel Vicenza, Teatro Olimpico Sophokles ,,Kuningas Oidipus" 1585, Andrea Gabrieli kirjutas
Gigantomahhia gigandid võitlesid olümplaste+Heraklese vastu; paisati maa alla. 16. Olümplased; Zeus, tema vennad ja õed, naised ja lapsed Zeusi vennad ja õed: vt. 13. 9 Zeus taevas, Hades allilm, Poseidon meri. Maa ja Olümpos ühishalduses, Zeus tikkus võimu usurpeerima. Olümplased, 12 tk. (Vastandati mujalpesitsevaile). Zeus, Hera, Athena, Apollon, Poseidon, Artemis, Aphrodite, Hephaistos, Demeter, Ares, Hermes, Hestia. Z+Metis: Metis pidi sünnitama lapse, kes isa troonilt tõukab; Z sõi ta ära, sai hirmsa peavalu, Athena kargas Z. peast välja, kui Hephaistos Z. kolju suure kirvega lõhestas. Z+Themis (`taevane õiglus'): 3 hoori, 3 moirat (vt. nr. 17) Z+Dione ?Aphrodite Zeus+Hera: Ares (sõjajumal), Eris (tülijumalanna), Hebe, Eileithyia (sünnitusabijumalanna), Hephaistos (? isadus kahtlane), +Demeter: Persephone, ???????? Dionysos
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel oli Hattide riik (~18-12ss.),
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
Zeusi kaks venda olid merejumal Poseidon ja surnute valitseja Hades. Kreeklased uskusid, et nad olid kunagi omavahel maailma ära jaotanud. Demeter oli maa, vilja ja põllutööde jumalanna. Ares oli sõjajumal ja jumalate sepp. Hephaistos oli lonkur ja tulejumal. Athena oli sõja- ja tarkusejumalanna, kes sündis Zeusi peast. Apollonil olid kuldsed juuksed ja ta oli valgusejumal, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning inimestele tuleviku kuulutaja. Artemis oli jahijumalanna, Apolloni kaksikõde. Hermesel olid tiivulised sandaalid, ta kaitses teekäijaid, oli jumalate käskjalg ja saatis surnuid allmaailma. Aphrodite oli ilu-, armastuse ja viljakusjumalanna. Dionysos oli veinijumal. Kreekas levinud arusaamise järgi olid inimesed alguses kaitsetud ja väetid (polnud karva ega küüniseid), kuid neid asus kaitsma kaval ja riukaline Prometheus. See titaan oli Zeusiga heades suhetes. Ta õpetas inimestele tule kasutamist ja jumalatele ohverdamist nii, et nad saaksid söögiks
Vanaaeg I loeng Aineprogrammis olevad nimed tuleb ära õppida! Soovitus õppida programmi järgi. Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad esimesed ja ühendasi
Kuid Odüsseus ei riskinud poja eluga. Achilleus oli teine kangelane, kes oli saatuse fenomeni ohver. Ema oli hirmul ja proovis poega säästa, muutes ta tüdrukuks. Tüdrukute seas laoti relvad lauale ja linnas tekitati vallutamist. Kõik tüdrukud tormasid kiljudes minema, ainult Ach haaras relva. Nii saadi ka tema kätte. Oli vaja Trooja alla purjetada, kuid tuult polnud, sest sõitu oodates tappis Agamemnon Artemise lemmikhirve, mille peale Artemis pahaseks sai. Tuul tuleb tingimusel, et toodaks ohver. Agamemnon ohverdas oma tütre Iphigeneia, kellest sai Artemise preester. Parise vennast Hectorist sai Trooja sõjapealik. Priamos oli Trooja kunn. Sõda kestis vahelduva eduga 10 aastat. Jumalatest oli osa kreeklaste osa troojalaste poolt. Sõda venis. "Achilleuse viha" sellest algas eepos. Ach röövis endale imeilusa tütarlapse (preestri tütar), keda Agamemnon endale tahtis. Seepeale Ach vihastas
Kuid Odüsseus ei riskinud poja eluga. Achilleus oli teine kangelane, kes oli saatuse fenomeni ohver. Ema oli hirmul ja proovis poega säästa, muutes ta tüdrukuks. Tüdrukute seas laoti relvad lauale ja linnas tekitati vallutamist. Kõik tüdrukud tormasid kiljudes minema, ainult Ach haaras relva. Nii saadi ka tema kätte. Oli vaja Trooja alla purjetada, kuid tuult polnud, sest sõitu oodates tappis Agamemnon Artemise lemmikhirve, mille peale Artemis pahaseks sai. Tuul tuleb tingimusel, et toodaks ohver. Agamemnon ohverdas oma tütre Iphigeneia, kellest sai Artemise preester. Parise vennast Hectorist sai Trooja sõjapealik. Priamos oli Trooja kunn. Sõda kestis vahelduva eduga 10 aastat. Jumalatest oli osa kreeklaste osa troojalaste poolt. Sõda venis. "Achilleuse viha" sellest algas eepos. Ach röövis endale imeilusa tütarlapse (preestri tütar), keda Agamemnon endale tahtis. Seepeale Ach vihastas
Et jumalat rahvaga 2 lepitada, pidi Agamemnon ohverdama oma tütre Iphigeneia. Siis jõudsid kreeklased Trooja alla. Algas sõda, mis kestis 9 aastat. Kreeklased olid saanud sõjavange. Üheks neist oli preestri tütar. Preester tuli tütart tagasi lunastama, aga Agamemnon keeldus tema tütart tagasi andma. Sellepeale palus preester Apollonilt karistust kreeklastele. Apollon saatis neile katku. Achilleus hakkas uurima, et mille eest neile haigus saadeti. Selgus, et Apollon oli pahane ja nõuab lepitust – neiu tuleb vabastada. Agamemnon nõustus tütarlapsest loobuma, kui ta saab Achilleuselt vastu ühe ilusa orja. Aga Achilleus solvus seepeale ja ütles, et tema enam kreeklaste poolt ei võitle, ja lahkus oma rahvaga. Troojalastel läheb üha paremini. Lõpuks olid kreeklased vastu merd surutud. Siiski toimus kahevõitlus Menelaose ja Parise vahel