tippkohtumine( maailma poliitika põhisuundade paika panekuks) MERCOSUR- south common market- e lõuna ühisturg, brasiilia,baraquai,uruqai,argentiina, vabakaubandus liit ÜRO- e ülemaailmne rahu, julgeoleku org., eesti alates 1991 NATO- north atlantic thesty org- e põhja atlandi lepingu org, 24 liikmesriiki(eesti 2003), sõjalispoliitiline org IMF- e rahvusvaheline valuuta fond, eesmärk aidata raskustesse sattunud liikmesriike, ära hoida liigjärsk valuuta kursside muutumine OPEC- org of petrool exparting countr- e naftat eksportivate riikide ühendus, 11 liikmesriiki ( naftariigid: Kuveit, Iraak,saudi-araabia, iraan, Venezuela, nigeeria, Alzeeria, liibüa, aüe
Puuraugus kaks augu põhjas liituvat toru. Neis kogumistorudes voolab külmakandja. Ei kahjusta põhjavett Surutakse puurauku kuni kivise kihini terasest manteltoru. Veekollektor Väga hea soojusallikas soojuspumbale Veekogud peavad olema küllalt suured ja sügavad Luba keskkonnateenistuse poolt Paigaldatakse kas tiiki või järve. Maasoojusenergia plussid küttekulud on madalaimad võrreldes: turba, kivisöe, brikett, puu, gaas, petrool- ja õliküttega torustiku eluiga on Lääne kogemuste järgi 20-25a. 3- kuni 4 kordne kasutegur tavalise elektrikütte ees Keskkonnasõbralik Võimalik toota elektrit Kasutada suvel jahutusena Stabiilne sooja- ja elektrihind Miinused Suhteliselt kallis (alates 3800) Tulevik Aastaks 2020 25% kogu tarbitavast energiast peab tulema taastuvatest energiaallikatest. Sõltumatus tarnijast Tänan tähelepanu eest
JÕGEVA MAJANDUSÜHISTU AJALUGU Jõgeva Majandusühistu ühisus loodi 23. novembril 1919.a. Tegelikku äritegevust alustati Jõgeva alevis 1. märtsil 1920.a. Esialgu kaubeldi kõige vajalikumate kaupadega: sool, suhkur, petrool, vankrimääre ja rauakaubad. Aasta lõpuks oli Jõgeva Majandusühisusel liikmeid 537. Tänase Jõgeva Majandusühistu iseloomustus Jõgeva Majandusühistu on Jõgeva maakonna suurim jaekaubandusettevõte. Kauplemispiirkond hõlmab Jõgeva maakonna kesk ja idaosa. Kaubeldakse toidu, tööstus ja ehituskaupadega. Ühistu tegutseb ka vähesel määral toitlustamisega, omades Jõgeva kesklinnas asuvat restorani "Kosmos"
hapnik. Naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%), nafteenid (kuni 30%) ning aromaatsed ühendid(enamasti üle 10%). Olenevalt nafta leiukohast saadakse temast otsedestilleerimisel: bensiin (10- 15%), reaktiivmootorikütust (15-20%), diislikütust (15-20%) ja masuuti (umbes 50%). Destilleerimisel võetavad peamised fraktsioonis on: gaasid, bensiin (40- 210 0C), ligroiin (120-240 0C), petrool (150-320 0C), gaasiõli (180-360 0C), solaarõli (300-400 0C). Nafta tootmine ja keskkond Naftasaadusi kulub maailmas igal aastal üle 3 miljardi tonni. Sellest 50% läheb transpordi tarbeks. Naftavedudest ja -puurimistest on saanud üks suurimatest veeökosüsteeme ähvardavatest riskidest. Eriti ohtlikud on arktilistel aladel toimuvad lekked ja õnnetused, sest nafta lagunemine nendel aladel on eriti aeglane. Näiteks Läänemerre lekib aastas 10 korda rohkem naftasaadusi kui
saadakse nafta tootmisel kõrvalsaadustena o Veelduvad toatemperatuuril mõneatmosfäärilise rõhu all. o Vedelgaasi kasutatakse majapidamises ja mootorikütusena Alkaanid sisalduvad mitmesugustes naftasaadustes vedelkütustes (bensiin, petrool, diisel) ja määrdeõlides. Lisaks alkaanidele on neis teisigi süsivesinikke, tänapäeva vedelkütustele ja määrdeõlidele lisatakse omaduste parandamiseks muidki orgaanilisi aineid. Parafiin on peamiselt n-alkaanide (C16 C40) segu. 2.Keemilised omadused. Alkaanid on tavatingimustel madala reageerimisvõimega, kuna nende molekulides paiknevad üksiksidemed on tugevad ja püsivad. · Reaktsioonivõime tõtstmiseks tuleb kasutada katalüsaatorit või
..66) * Krakkbensiin (lähteaineks masuut)( oktaanarv 64...70) * Katalüütiliselt krakitud bensiin (lähteaineks petrooleum, gasool) (oktaanarv 75...80) * Katalüütiliselt reformitud bensiin( oktaanarv 74...86 ) * Alküülbensiin (Oktaanarv üle 90) Diisel: Keemiline koostis: Diislikütuse peamised omadused sõltuvad tema koostisest. Tähtsamad diislikütuse komponendid on sünteetiline keskdestillaat, erinevatel meetoditel saadud gaasiõlid, petrool jt. alkaanid: diislikütuse põhikomponentid, i-alkaanidel on väike tsetaaniarv aga head madalatemperatuurilised omadused, n-alkaanidel on kõrge tsetaaniarv kuid kehvemad madalatemperatuurilised omadused tsükloalkaanid: keskmine tsetaaniarv, madal hangumistemperatuur, mõõdukas kalduvus suitsule areenid: pikk süttimisviivis, põlemisel tekib tahma, suur kalduvus mustale suitsule alkeenid: ebapüsivad, madala tsetaaniarvuga, mõõdukas kalduvus mustale suitsule,
Mats Traat "Pommeri aed" Jaan Pommeri tegevus, põhimõtted, kujundid. Jaan Pommer oli Jaagusilla koolmeister. Raamatu lõpuks oli ta koolmeister olnud 38 aastat. Koolmeister on maa sool, puhtaksharjatud klaasiga lamp, mis ei tohi eales tahmuda. Ja temas peab alati õli olema. Paraku ei aita vallavalitsuse poolt muretsetud petrool, kuigi ka see on tähtis. Hoopis tähtsam on aga see õli, mida ei saa inimestesse valada, mis peab tal juba sündides kaasas olema. /.../ Ta peab oskama põrsaid kohitseda, kelli parandada, teadma isegi valuvõtusõnu. Kui kellelgi peaks pähe tulema küsida, mis asi on väävelhape või mis mehed Bismarck või Livingstone, peab tal jalapealt vastus valmis olema.(lk. 142 ). Ta tahtis, et koolis oleks kord majas ja selle jaoks kasutas ta oma salasilma
vm õppeasutusse astuja, kellel keskkool juba seljataga'. Dekoratsioon tähendab eesti keeles `1. vaateakende, ruumide vm kaunistus ning kujundus; 2. teatris: lavakujundus või selle osa'; prantsuse samakujulisel sõnal décoration on lisaks sellele veel tähendus `aumärk, orden'. Inglise control on `juhtimine; reguleerimine; võim; enesevalitsemine' ja lõpuks ka `kontroll'. Usutavate rahvusvaheliste sõnadena paistavad eesti bensiin ja petrool. Ent tegelikult on nii, et kui eestlane vajab bensiini, siis tuleb tal Inglismaal öelda petrol, USAs gas või gasoline ja Prantsusmaal essence. Kui aga peaks huvitama petrool (ehk petrooleum), siis tuleb Inglismaal küsida paraffin, USAs kerosene, Prantsusmaal pétrole. Rahvusvahelistena ei ole kasutatavad isegi suuremad arvsõnad (kõrgemate järguühikute nimetused), sest biljon on Venemaal, Prantsusmaal, USAs 109, aga Suurbritannias, Saksamaal 1012, triljon vastavalt 10 12 ja 1018.
saadakse nafta tootmisel kõrvalsaadustena o Veelduvad toatemperatuuril mõneatmosfäärilise rõhu all. o Vedelgaasi kasutatakse majapidamises ja mootorikütusena Alkaanid sisalduvad mitmesugustes naftasaadustes vedelkütustes (bensiin, petrool, diisel) ja määrdeõlides. Lisaks alkaanidele on neis teisigi süsivesinikke, tänapäeva vedelkütustele ja määrdeõlidele lisatakse omaduste parandamiseks muidki orgaanilisi aineid. Parafiin on peamiselt n-alkaanide (C16 C40) segu. Nii, põhimõtteliselt peaks kõik olema, aga alati saate ju ise juurde lisada. Ega ma kah just teab mis helge nuputaja keemias pole, nii, et soovitatav on tekst ikka
(mida suurem surveaste, seda rohkem teeb kütus kasulikku tööd), kõrgema surveastmega kaasneva mootori kõrgema müra ja jäigema töö leevendamiseks kasutatakse mitmeastmelist sissepritset. Surveastme numbrid on suuremad kui survel silindris. http://www.youtube.com/watch?v=x9yS2xdPJ SU Diiselkütuse koostis võrreldes bensiiniga. Tähtsamad diislikütuse komponendid on sünteetiline keskdestillaat, erinevatel meetoditel saadud gaasiõlid, petrool, väävliühendid jt. Mootoribensiinid kujutavad endast segu paljudest hargnevatest ja tsüklilistest süsivesinikest. Erinevaid süsivesinikke leidub bensiinis üle 500. Samuti on bensiini koostises hapnikuühendid nagu eetrid, alkoholid jt.. Bensiinide keemistemperatuur on vahemikus ≈ 30...200 oC. Diiselkütuse täpsem koostis: http://www.e-ope.ee/_download/euni_repositor y/file/2164/Kytused.zip/diisliktuse_koostis. html Bensiini täpsem koostis:
20 kV elektriküte 35110 kV X maaküte 220330 kV ahju- või kaminaküte muu muu vesi kütte liik puudub puudub võrk masuut lokaalne petrool kanalisatsioon küttegaas puudub tahke võrk elekter lokaalne X maaküte muu pesemisvõimalus küttegaas puudub puudub X vann/duss võrk
pinnahoovustele, tuultele, ning settida randadele, mere äärde ja soodele. 11. Millised protsessid toimuvad merre sattunud naftaga? Aurustumine, laiali valgumine, dispergeerumine, lahustumine, UV kiirgusele allumine, oksüdeerumine, emulgeerumine, biodegradatsioonile allumine, põhja settimine 12. Millised naftaproduktid on merekeskkonnale rohkem, ja millised vähem ohtlikud? Miks? Asfalt, bituumen rohkem ohtlikud biodegradatsiooni efektiivsus vähem kui 5% Bensiin, petrool vähem ohtlikud biodegradatsiooni efektiivsus 100% 13. Kuidas toimub reostusjuhtude avastamine? Vaatlus, lennukite lidarsüsteem, satelliidid 14. Kuidas, mis kiirusega ja mis suunas, liigub õlilaik meres? kõige olulisemad on tuul, lained ja hoovused. Kiirus, millega õlilaik triivib tuule mõju all sõltub tuulejõust ja naftakihi paksusest. Tüüpiliselt, liigub see 2% ja 5% tuule kiirusest, mida mõõdetakse 10 m üle veepinna
0 ... 15.0 m/s); 11) jahutussüsteemi järgi; 12) Kolvikäigupikkuse järgi: a) lühikäiguline mootor (S/D<1), b) ristkäiguline mootor (S=D), c) pikakäiguline mootor (S/D>1) [5] 3. OTTO RINGPROTSESS Otto ringprotsess on sisepõlemiskolbmootori ringprotsess, mille iseloomulik tunnus on püsimahuline (isohoorne) soojuse suunamine protsessi. Otto ringprotsessi alusel töötavates mootorites põletatakse kergeid vedel- ja gaaskütuseid (bensiin, petrool, maagaas jt), mis segatuna põlemisõhuga süüdatakse silindirs elektrisädemega. Kütus põleb mootoris niivõrd kiiresti, et mootori kolb selle aja jooksul ei jõua märgatavalt ülemisest surnud seisust kõrvale nihkuda ning see lubabki põlemist käsitleda püsimahulise protsessina. [3] Otto ringprotsessi termiline kasutegur sõltub mootori surveastmest ja adiabaadi astendajast. Tänapäeva ottomootoris jääb surveaste piiridesse 8-12. Surveastme tõstmist tõkestab kütuse
3. Sõeluda pulber läbi sõela 900 ava/cm2 4. Kaaluda tühi mõõtpudel G1= [g] 5. Pool pudelit täita sõelutud pulbriga 6. Kaaluda mõõtklaas uuesti G2= [g] 7. Leida pulbri mass valemi 1. abil G = G2- G1= [g] [Valem 1.] 8. Valada pulbrile peale vedelikku, mis ei anna keemilist reaktsiooni kindla mahupiirini. 9. Kaaluda mõõtklaas uuesti G3= [g] 10. Leida pudelis oleva vedeliku ruumala valemi 2. abil Vv =G3 G2/ v [cm3] [Valem 2.] v - vedeliku erimass; vesi=1,0; petrool=0,8 11. Leida pudelis oleva pulbri absoluutmaht valemi 3. abil V= Vp-Vv = [cm3] [Valem 3.] Vp- pudeli ruumala 100 [cm3] 12. Leida erimass valemi 4. abil = G/V[g/cm3] [Valem 4.] 2. Vedelik Töö käik 1. Kaaluda tühi mõõtklaas G1= [g] 2. Täita mõõtklaas uuritava vedelikuga kindla mahupiirini V= [cm3] 3. Kaaluda mõõtklaas koos vedelikuga G2= [g] 4. Leida vedeliku mass valemi 1. abil G= G2-G1= [g] 5. Leida erimass valemi 4. abil = G/V[g/cm3]
sest ametlik Saksa- vastane propaganda kõlas kokku valitseva saksavaenuliku hoiakuga. *Riigivalitsus muutus venemeelseks. Peterburi ristiti ümber Petrogradiks. Keelati saksa k avalik kasutamine. Baltisakslased hakkasid otsima kompromissi eestlastega-pakkusid eestlastele piiratud pääsu maapäeva ja maa valitsemise juurde. *Juba üsna sõja algul sai palju eesti mehi surma-Poolas jm. *Sõda tõi kaasa mitmeid olmelisi ebamugavusi. Paljud tarbekaubad (suhkur,petrool,tee,tuletikud) läksid ,,kaardi peale", puhkes õitsele must turg.1914.a kuiv seadus. Tehased töötasid täiskäigul, kuid andsid peamiselt sõjalist toodangut; tööliste arv kasvas järsult, kui keskmine kvalifikatsioon langes. Kasvas ka Eestis dislotseeruvate sõjavägede hulk (1917.a alguses oli Eestis 100 000 Vene sõjaväelast, sama a lõpuks juba poole rohkem). *1915.a jõudsid sakslased Riia alla ja sõjalaevad Liivi lahte. Pärnu ametivõimud käskisid
standard), BIP(vene standard) Mida kujutavad endast modifitseeritud bituumenid? Kujutab endast kummi ja bituumeni segu. Süreenkummi muudab selle bituumeni väga elastseks Kuidas saadakse bituumeni-emulsioon? See saadakse kui segatakse omavahel bituumen(tõrv) ja vesi. Kuidas saadakse soe bituumen-võõpmastiks? Sulatatakse bituumen kuumutamise teel ja lisatakse talle juurde peentäitematerjali(mineraalpulber) Sooja mastiksi saamiseks lisatakse veel mõnda vedeldajat(petrool, diislikütus, vedelad õlid) Milliseid materjael kasutatakse katusekatte- rullmaterjalide tugikihiks? Tugikihiks võivad olla: tselluloidpapp, klaaskiust kangas, klaaskiust vilt, polüesterkiust vilt, klaaskiust karkassiga tugevdatud polüestervilt, õhuke alumiiniumplekk. Milliseid materjale kasutatakse katusekatte- rullmaterjali puistekihiks? Võib olla:mineraalpulber, peenliiv, jämeliiv, vilgupuru, kivipuru. Milline põhiline erinevus on alus- ja pealiskihi ruberoididel?
puuviljased, täidlased lõhnad Jahe kliima-värsked, rohelised, õhemad aroomid Pudelis küpsenud aroomid liituvad, tekivad lõhna ühendid, mis erinevad algsest veinist. VEINI AROOMID Puuviljased: tsitrusviljad, marjad, puuviljad, troopilised viljad, kuivatatud viljad. Vürtsid: aniis, köömed, lagrits, roheline pipar, nelk, muskaat, kaneel Animaalsus: hobune, higi, märg koer, märg vill, sõnnik Keemilised: alkohol, apteek, kumm, plastik, papp, paber, petrool, väävel, eukalüpt, mentool, pesuvahend Taimed, ürdid: taimevars, niidetud rohi, münt, spargel, nõges, keedetud kapsas, oliiv, kannikem, roos, akaatisia Kuivatatud ürdid: hein, sigar, tee, tubakas Puised: vaik, seeder, tamm VEINI AROOMID Vanilje: vanilje, tammevanilla Põlenud: röstkohv, suits, röstleib, praetud peekon, tõrv Pähkel: sarapuu pähkel, pistaatsia, mandel, kreeka pähkel Karamell: mesi, toffe, siirup, sokolaad, või
olid saksa väed venemaal ainult pealetungil. 1915a. jõudsid sakslased juba riia linna alla ja 1917 sügisel vallutati juba saaremaa ja hiiumaa. Eestlasi võitles Vene poolel u . 100 000, kellest u 10 000 hukkusid. Kokkuvõttes sõjas vene poolel osalemine oli meile kasulik, kuna andis väärtuslikku lahingukogemust tulevasse Vabadussõtta. Lisaks tõi sõda kaasa mitmeid olmelisi ebamugavusi paljud tarbekaubad ( suhkur, petrool, tee, tuletikud jms) ´´kaardi peale´´ . Veebruarirevolutsioon 1917 selle tagajärjel Vene keiser Nikolai II loobus troonist ja venemaal kehtestati vabariik. Venemaal tekkis kaksikvõim, kuna võimule tulnud Ajutine valitsus jätkas sõda ja ei andnud talupoegadele maad: 1. Enamlased (juht ULJANOV LENIN) 2. Vähemlased (KERENSKI) Eesti autonoomia 26 märts 1917 toimus eestlaste meeleavaldus peterburgis (40 000 osavõtjat)
skeem. 2.Soojuspumpprotsess. Kasutatakse kas kütte ja sooja veega Otto ringprotsess: varustamisel või konditsioneerides, T2To ja T1>To. Seal, kus Kolbmootorite ringprotsess, kus põlemine toimub jääval kütteperiood on lühiajaline. 3. Kombineeritud ruumalal. Kasut. kergeid vedelkütuseid (bensiin, petrool, gaas). protsess(Külmutus-soojuspumpprotsessid). Kütuse ja õhu segu süüdatakse silindris Aurukomp külmutusseadme põhimõtte skeem ja süüteküünlaga(sädemega). ringprotsess TS diagrammil 12 termodün keha isoentroopia komprimeerimine l2=12AB Aurukompressor külmutusseadme ringprotsess: TD kehaks on
otsedestilleerimisel 10%...15% bensiini, 15%...20% reaktiivmootorikütust, 15%...20% diislikütust ja umbes 50% masuuti. Viimase teistkordsel destillatsioonil valmistatakse mitmesuguseid määrdeaineid. Naftat destilleeritakse pidevalt töötavates destillatsiooniseadmetes normaalrõhul (atmosfäärdestillatsioon) ja seejärel raksemad naftafraktsioonid vaakumis (vaakumdestillatsioon). Destillerimisel võetavad peamised fraktsioonid on: gaasid, bensiin (40...210) oC, ligroiin - (120...240) oC, petrool - (150...320) oC, gaasiõli - (180...360) oC, solaarõli - (300...400) oC. Seejärel pumbatakse järelejäänud masuut, kuumutades auruga 430 oC, vaakumdestillatsioonikolonni, kus aurustuvad ja eralduvad õlifraktsioonid. Järelejäänud gurdoonist toodetaks suure viskoossusega jääkõlisid peamiselt lennunduse jaoks. Joonis 1.8. Nafta töötlemise lihtne skeem. Hiljem sai destillatsioonist pidevalt jätkuv protsess. Kaasajal on enamik protsesse pideva vooluga -
kiirendab tera kulumist ja halvendab töödeldava pinna kvaliteeti. Soojuse tekke vähendamiseks ja lõikepinnast soojuse eemaldamiseks, samuti hõõrdumise vähendamiseks kasutatakse määrdejahutusvedelikku.Need jagatakse tavaliselt kahte rühma: 1. Vedelikud, mille kasutamise tingib peamiselt nende jahutav toime. Sellisteks on sooda ja seebi vesilahused. Kasutatakse koorimisel ja jämetöötlemisel. 2. Määrivate omadustega vedelikud - mineraalõlid ja nende segud, petrool. Malmi ja teisi hapraid metalle treitakse kuivalt. Nende peen murenenud laast vedelikuga segunedes tilgub pingi osadele ning kiirendab liikuvate sõlmede kulumist. Treipingi põhiosad. Treipingid on mõeldud toorikutest mitmesuguste pöördkehakujuliste detailide valmistamiseks. Kui pingil on keermetamisseade, siis sellist tööpinki nimetatakse universaaltreipingiks. Säng on malmist valmistatud alus. Selle külge on monteeritud pingi kõik põhiosad.
jääkõlist. Madalatel temperatuuridel selle viskoossus suureneb ja võib tekkida sade. bensiinid (kergete süsivesinike, 4-10 C aatomit) segu, mis keeb temperatuuri-vahemikus 30–200 °C, Bensiini iseloomustab nn oktaaniarv (näiteks 95) so survetugevus, mis sama seguga, mis koosneb 95% iso-oktaanist ja 5% n-heptaanist. diislikütused (süsivesinike segu, mis keeb temperatuuri-vahemikus 200–350 °C), sisaldab ~86 massi% C ja ~14 massi% H, lisaained 0,1%. - vedelgaas, petrooleum/petrool, ingl. kerosine (lennukimootorites) süsivesinike segu keemistemperatuuride vahemikuga 175°C–325°C.nvedelkütuseid toodetakse naftast 50. Lahuse mõiste ja näited. Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem Näiteks merevesi-homogeenne segu sooladest vees või õhk 51. Lahuste klassifikatsioon aine sisalduse põhjal (küllastunud, küllastumata, üleküllastunud). Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse:
Kõige enam kasutatakse orgaanilist kütust, kasutatakse ka tuumkütust. Orgaanilise kütuse all mõistetakse ainet mille keemilisel ühinemisel oksüdeerijaga (tavaliselt hapnikuga) eraldub suurel hulgal soojust. Liigitatakse: 1) Fossilkütused põhiliseks koostiseks on süsisnik(C) , näit: org. Kütused 2) Looduslikud tahked kütused puit, turvas, kivisüsi. 3) Looduslikud vedelkütused Nafta. 4) Tehis vedelkütused Kütteõli, bensiin, petrool. 5) Looduslikud gaaskütused maagaas 6) Tehisgaasid generaatorgaas, kamberahju gaas. Tahked ja vedelkütused koosnevad: Orgaanilisest osast (C, H, O, N, S), Mineraalosast(tuhk), Niiskusest. Karakteristikud: · Väävlisisaldus, mida rohkem seda neg. Katlale ja keskkonnale. · Kütuse niiskus, jaguneb sisemiseks(hüdroskoopne) ja välimiseks(poorides) niiskuseks · Mineraalosa mida rohkem mineraalosa seda rohkem tuhka jääb. Mineraalosadeks
kineetiline energia väheneb (potentsiaalne tõuseb). c2 < c1 ja p2 > p1 . Neid kasutatakse N: sentrifugaalides, kompressorites, reaktiivmootorites. 29. Otto ringprotsess. (PV, TS diagrammid, mootori surveaste) Kolbmootorite ringprotsessi, kus soojus suunatakse protsessi püsival mahul, nimetatakse Otto ringprotsessiks. Otta ringprotsessil töötavates mootorites kasutatakse kergeid vedel- ja gaaskütuseid ( bensiin, petrool jne). Õhu ja kütuse segu süüdatakse elektrisädemega. Kerged vedel- ja gaaskütused põlevad mootori silindris niivõrd kiiresti, et sel perioodil mootori kolb märgatavalt ei nihku ning soojuse eraldumine on vaadeldav püsimahulisena. 13 Otte ringprotsessi pv - ja TS diagrammil 1->2 kujutab keha tagastatavat adiabaatilist komprimeerimist algrõhult p1 komprimeerimise lõpprõhuni p2. Selle protsessi jooksul liigub
Kõige enam kasutatakse orgaanilist kütust, kasutatakse ka tuumkütust. Orgaanilise kütuse all mõistetakse ainet mille keemilisel ühinemisel oksüdeerijaga (tavaliselt hapnikuga) eraldub suurel hulgal soojust. Liigitatakse: 1) Fossilkütused põhiliseks koostiseks on süsisnik(C) , näit: org. Kütused 2) Looduslikud tahked kütused puit, turvas, kivisüsi. 3) Looduslikud vedelkütused Nafta. 4) Tehis vedelkütused Kütteõli, bensiin, petrool. 5) Looduslikud gaaskütused maagaas 6) Tehisgaasid generaatorgaas, kamberahju gaas. Tahked ja vedelkütused koosnevad: Orgaanilisest osast (C, H, O, N, S), Mineraalosast(tuhk), Niiskusest. Karakteristikud: Väävlisisaldus, mida rohkem seda neg. Katlale ja keskkonnale. Kütuse niiskus, jaguneb sisemiseks(hüdroskoopne) ja välimiseks(poorides) niiskuseks Mineraalosa mida rohkem mineraalosa seda rohkem tuhka jääb. Mineraalosadeks
Epoksüvaik 34 Etanool 30-34 Kork 31-35 Linaseemneõli 39 Kumm 21 Metanool 23-25 Linoleum 21 Määrdeõlid 44 Melamiinplast 19 Parafiinõli 41 Nahk 20 Petrool 43 Paber, papp 16-18 Toornafta 43 Parafiin 47 Tõrv 38 Polüestervaik 30 Polüetüleen 47 C. Gaasid Polüstüreen 42 Atsetüleen 37-39 Polüuretaan 24 Maagaas 34-38 Polüvinüülkloriid 18 Süsinikoksiid(CO) 13
b) eesti põllumajandust? hobuseid, kariloomi ja põllusaaki rekvisitsiooniti (sundvõtmine), tootmise piiramine mobilisatsiooni tõttu, polnud saada uusi põllutööriistu, väetisi, c) rahvuslikku liikumist? rahvuslik liikumine elavnes, loodi komiteid, nõudsid autonoomiat, Üleüldine: kaardi peale läksid suhkur, petrool, tikud, teepuru. Tekkis must turg. Paberraha eest müüda ei tahetud, selle väärtus polnud kindel. 1914 kehtestati kuivseadus. Siia tulid ka läti põgenikud. EKSAM rahvuslikust liikumisest. Esimene maailmasõda (19141918) Ajalugu 4. mai 09 a Eesti Vabariik 1920. aastatel Toimus EV valitsemine I põhiseaduse järgi. Kokku kuni 40.aastateni oli 3 põhiseadust. Koostatud oli esimene Asutava Kogu poolt
põlemisel eraldunud soojushulgale juurde - saame kõrgema kütuseväärtuse. Kütteväärtuse keskmised suurused diiselkütus 42000 kj / kg bensiin 43000 – 46000 kj / kg petroolium 43000 kj /kg TIHEDUS See on suhekütuse ühe mahu ühiku mass kg ς = m / v ( kg /m³, kg / Cm³) Kütuse erikaalu järgi liigitatakse: kerged kütused ς < 800 kg / m³ ( 0,8 < kg / m³) bensiin, petrool rasked kütused ς > 800 kg / m³ ( 0,8 > kg / m³ ) masuut jne kütuse tihedus oleneb tema temperatuurist, Temperatuuri tõstmisel tema tihedus väheneb. Kütusepassis on enamjaolt antud tihedus 20° C juures. Kütuse punkerdamisel tuleb fikseerida temperatuur ja peale punkerdamist peab mõõtma võetud kütuse hulk [ m³] ja vastavalt tihedusele arvutatakse ümber kaaluliseks kütusehulgaks. Kui aga temperatuur erineb kütuse võtmisel 20°C ,
Epoksüvaik 34 Etanool 30-34 Kork 31-35 Linaseemneõli 39 Kumm 21 Metanool 23-25 Linoleum 21 Määrdeõlid 44 Melamiinplast 19 Parafiinõli 41 Nahk 20 Petrool 43 Paber, papp 16-18 Toornafta 43 Parafiin 47 Tõrv 38 Polüestervaik 30 Polüetüleen 47 C. Gaasid Polüstüreen 42 Atsetüleen 37-39 Polüuretaan 24 Maagaas 34-38 Polüvinüülkloriid 18 Süsinikoksiid(CO) 13
Saksa väed Venemaal ainult pealetungil. 1915. jõuavad sakslased Riiani ja Liivi laheni. Eestlasi võitles Vene impeeriumi poolel u. 100’000, (1/10 rahvast) kellest hukkus u. 10’000. Teisalt oli sõjas Vene poolel osalemine meile ka kasulik, kuna sõjast kasvas välja Eesti ohvitserkond ja üldse said enamik Eesti mehi väärtusliku lahingukogemuse tulevasse Vabadussõtta. 1915 jäi Eesti rinde otseseks tagalaks, mis tõi kaasa mitmeid olmelisi ebamugavusi – paljud tarbekaubad (suhkur, petrool, tee, tuletikud jms) kadusid müügilt ja neid jagati väikestes kogustes igale inimesele. Läksid “kaardi peale”. Venemaa, kes kandis sõjas üha suuremaid kaotusi kääris ka sisemiselt – inimesed olid rahulolematud keiserliku võimu peale, mida põhjustasid kaotused, tarbekaupade puudus, korruptsioon, sõjatüdimus. Erinevalt kartustest, et Eesti ja Läti sakslased toetavad Saksamaad ja neid ka represseeriti,
55. Veepuhastusprotsessi etapid koos selgitustega (tööstuses). 1) vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist 2) vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist 11 3.) saadakse puhas vesi – samane destilleeritud veega 56. Vedelkütused. Biokütused- bioetanool, biodiisel Mootorikütused (masinad, autod): o Bensiinid o Diislikütused o petrooleum/petrool, vedelkütuseid toodetakse naftast, etanooli saadakse taimede seemnete või suhkrutööstuse jäätmete kääritamisel, biodiislikütust toodetakse taimeõlidest 57. Lahuse mõiste Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. 58. Lahuste klassifikatsioon agregaatoleku järgi o gaas-gaas (õhk) o gaas-vedelik (soodavesi - CO2 vees)
Praegusel ajal vee ettevalmistusel, kõige sagedamini kasutatakse kombineeritud süsteeme. 56. Vedelkütused. – biokütused (bioetanool, biodiisel), mootorikütused (autod, masinad): bensiinid (kergete süsivesinike segu, mis keeb temperatuuri-vahemikus 30–200°C; diislikütused (süsivesinike segu, mis keeb temperatuuri-vahemikus 200– 350°C); vedelgaas; petrooleum/petrool, ingl. kerosine (lennukimootorites) süsivesinike segu keemistemperatuuride vahemikuga 175°C–325°C. Vedelkütuseid toodetakse naftast, etanooli saadakse taimede seemnete või suhkrutööstuse jäätmete kääritamisel, biodiislikütust toodetakse taimeõlidest. 57. Lahuse mõiste. Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. 58
Eksotermilisetes reaktsioonides eraldub energia: CH4 (g) C (g) + 4H (lagunemisreaktsioon). Endotermilistes neeldub energia: C2H6 (g) + 3,5O2 2CO2 (g) + 3H2O (v). Kütteväärtust kasutatakse praktikas põlemissoojuse (aine täielikul põlemisel eralduv soojushulk) väljendamiseks. Väärtused [kcal/kg]: puu (2700-4500); turvas (200-5900); põlevkivi (1500-8200); kivisüsi (5000- 8200); nafta (10400-11000); masuut (9700-10750); mootorkütus (10000-10700); bensiin (10450- 11250); petrool (10300-11000); etanool (6000-7000); toiduõli (7400); juust (4060); suhkur (3940); sai (2330); muna (1470); toores kartul (160); kala (760); õlu (310). Hessi seadus: reaktsiooni soojushulk ei sõltu sellest, kas reakts. kulgeb ühes astmes või läbi mitme vaheastme. Soojusefekti arvut.: a)H= (saaduste tekkesoojus) - (lähteainete tekke-soojus); b)H= (lähteainete põlemissoojus) - (saaduste põlemissoojus). Soojusefekti, mis esineb liitainete moodustumisel lihtainetest standardting.-l, nim
tuleb filtrit regenereerida. Seda tehakse 7...8%-lise naatriumkloriidilahusega, mis küllastab filtri taas Na+ ioonidega ja viib sealt välja Ca2+ ning Mg2+ ioonid. 56. Vedelkütused. Biokütused- bioetanool, biodiisel (toodetakse taimeõlidest) Mootorikütused (masinad, autod): - bensiinid (kergete süsivesinike segu, mis keeb temperatuurivahemikus 30–200°C, - diislikütused (süsivesinike segu, mis keeb temperatuurivahemikus 200–350°C), - vedelgaas, - petrooleum/petrool, ingl. kerosine (lennukimootorites) süsivesinike segu keemistemperatuuride vahemikuga 175°C- 325°C. - vedelkütuseid toodetakse naftast, etanooli saadakse taimede seemnete või suhkrutööstuse jäätmete kääritamisel, 57. Lahuse mõiste. Kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. Lahus=lahusti+lahustunud aine 58. Lahuste klassifikatsioon agregaatoleku järgi. Gaas, vedel, tahke Eristada saab agregaatoleku põhjal: - Gaas-gaas (õhk)
Eksotermilisetes reaktsioonides eraldub energia: CH 4 (g) C (g) + 4H (lagunemisreaktsioon). Endotermilistes neeldub energia: C2H6 (g) + 3,5O2 2CO2 (g) + 3H2O (v). Kütteväärtust kasutatakse praktikas põlemissoojuse (aine täielikul põlemisel eralduv soojushulk) väljendamiseks. Väärtused [kcal/kg]: puu (2700-4500); turvas (200-5900); põlevkivi (1500-8200); kivisüsi (5000-8200); nafta (10400-11000); masuut (9700-10750); mootorkütus (10000-10700); bensiin (10450-11250); petrool (10300-11000); etanool (6000-7000); toiduõli (7400); juust (4060); suhkur (3940); sai (2330); muna (1470); toores kartul (160); kala (760); õlu (310). Hessi seadus: reaktsiooni soojushulk ei sõltu sellest, kas reakts. kulgeb ühes astmes või läbi mitme vaheastme. Soojusefekti arvut.: a)H= (saaduste tekkesoojus) - (lähteainete tekke-soojus); b)H= (lähteainete põlemissoojus) - (saaduste põlemissoojus).
Siin on selgitav skeem: Eellaeng plahvatab, detoneerides T.N.T., mis lõhkeb, andes ammooniumnitraadile vägeva lööklaine, mis selle omakorda õhku lennutab. 3.3.3. ANFO-d. ANFO on lühend ammooniumnitraadi ja kütteõli segust (Fuel Oil Solution). ANFO lahendab ka teise ammooniumnitraadiga seonduva põhimure - tema omaduse õhust veeauru imendada. Niiskunud ammoo-niumnitraat ei taha detoneeruda. Seda saab vältida, segades 94% (kaalu%) ammooniumnitraati 6% kütteõli või petrooliga. Petrool hoiab ära õhuniiskuse neeldumise. Ka ANFO vajab õhkulendamiseks kõvat löök-lainet. 3.3.4. T.N.T. T.N.T. ehk trotüül on arvatavasti teine vanimtuntud kõrgklassi lõhkeaine. Dünamiit oli muidugi esimene, ka tuntakse teda kõige laiemalt, kuna ta oli populaarne juba tummfilmide ajastul. Enimtuntuna on ta ka kõigi teiste lõhkeainete valmistamise eeskujuks. Tööstuses valmistatakse T.N.T.-d kolmefaasilises nitreerimisprot-sessis, mis peab tagama lämmastik- ja väävelhappe
paindetugevuse. Kõvadus on omadus osutada vastupanu teisele kehale, mis püüab temasse tungida. Jaguneb staatiline ja dünaamiline kõvadus. Dünaamiline seda iseloomustab tagasi põrkamise kõrgus või võnkumise sumbumine. Staatiline Brinelli, Vickersi ja Rockwelli kõvadus, kus suure massiga surutakse väikse pindalaga teemant või wolfram karbiid otsaga keha sisse. Petool ja reaktiivkütused. Need on naftast saadud kütuseliigid. Petrool on süsivesinik, mis koosneb C9-C16. Saadakse destillatsioonil 150-320 °C juures, tihedusega 0,76-0,84. Sisaldab 20-60% alkaane, 20-50% naftaleeni ning 5-25% areene, sh ka bitsüklilised. Petroolist on tehtud lambiõlid, lahustid, soojuskandjad, reaktiiv- ja raketikütused. Petroolil on suur põlemissoojus, ca 43MJ/kg ning kõrge leekpunkt, üle 28°C. Reaktiivkütuste olulised parameetrid on viskoossus, sest paralleelselt täidab ka määrimisfunktsiooni,
purskuda gaaside survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse seda kompressorimeetodil. Ammutamisel eralduvad naftast metaani molekulid. Metaanist vabanenud naftat nimetatakse toornaftaks. Kui lastitav nafta sisaldab butaani, nimetatakse seda "teravaks" naftaks (spiked crude oil). Väävliühendeid ja väävelvesinikku sisaldavat naftat nimetatakse hapuks naftaks (sour crude oil). Naftasaadused jaotatakse kolme rühma: kerged bensiin, petrool, rasked toornafta, mootorikütus, masuut, kütteõli määrdeõlid. Toornafta töötlemisel lõhutakse süsivesinike pikad ahelmolekulid. Seda protsessi nimetatakse krakkimiseks. Krakkimise tulemusena saadakse nafta kergemad fraktsioonid bensiin, alkeenid, aromaatsed süsivesinikud. Nafta ja naftasaadused koosnevad paljudest süsivesinikest, mille keemistemperatuurid kõiguvad vahemikus 162 °C (metaan) kuni +400 °C ja mis kalduvad lenduma seda
annaabi.ee 
