Nimede käänamine ja nimetuletised Nime tähtsus: Nime tuleb kasutada korrektselt, valekasutamine võib olla solvav. Ees- ja perekonnanimi: Eesti keeles eelneb eesnimi perekonnanimele. Perekonna nime kasutatakse eespool ainult nimekirjades, st et perekonnanimele järgneb koma. Nime käänamine: Käändelõpud lisatakse, kui see on võimalik, nime algkujule. Kirjutatud tekstis võib nime algkuju eristamiseks kasutada ülakoma. Kohanimede kohakäänamine: Kohanimi võib esineda sisekohakäänetes või siis väliskohakäänetes. Võõrnimede kirjutamine: Võõrnimesid kirjutatakse nende algupärasel kujul, kui nime algupäraselt ladina tähtedega kirjutatud. Kui nime algupärane kuju on mingis teises kirjas, siis translitereeritakse see ladina
............................................................................... 3 1. PERETOETUSED............................................................................ 4 1.1. Peretoetuste liigid........................................................................ 4 1.2. Peretoetuste taotlemine................................................................. 6 2. ISIKUNIME PANEK JA MUUTMINE..................................................... 9 2.1. Eesnimele ja perekonnanimele esitatavad nõuded............................... 9 2.2. Isikunime andmine lapsele........................................................... 10 2.3. Isikunime õigekirjutus.................................................................. 11 2.4. Uue isikunime andmine ja perekonnanime või isikunime taastamine... 11 KOKKUVÕTE....................................................................................14 JÄRELDUSED.......................................................
Piret Raud (sünd. 1971 Tln) on eesti kunstnik ja lastekirjanik. Ta on lastekirjanike Eno Raua ja Aino Perviku tütar. Piret Raual on vennad Rein Raud ja Mihkel Raud. Praeguseks on Piret Raud abiellunud ning tema perekonnanimele on lisandunud mehe perekonnanimi Kalda. Abielust on neil kaks last. Lõpetanud Eesti kunstiakadeemia graafikuna; esinenud kunstnikuna mitmetel isiku- ja grupinäitustel, vabakutseline. On saanud mitmeid illustratsioonipreemiaid. ·· Illustreerinud enda, ema Aino Perviku jt lastekirjanike teoseid (Ellen Niit; Astrid Reinla; Peeter Volkonski) Kuuluvus organisatsioonidesse * 1998 Eesti Kunstnike Liidu liige * 2003 IBBY (International Board on Books for Young People) Eesti osakonna liige
Suri 16.november 1941 Tartus. Maetud on Miina Härma Raadi kalmistule, kus on ka tema hauamonument. Miina oli Eesti helilooja , koorijuht ja organist. Ta oli Eesti esimene professionaalne naishelilooja. Miina sündis õpetaja perekonda. Peres oli seitse last. Nii ema kui ka isa olid saanud muusikalise hariduse. Hariduse omandas ta Tartu eraalgkoolis ning K. Schulze tütarlastekoolis. 15-aastaselt alustas ta kompositsiooni- ja klaveriõpinguid Karl August Hermanni käe all (vaatamata samale perekonnanimele ei olnud nad sugulased). Aastatel 1883–1890 õppis ta Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Ta oli oreliklassi ainus õpilane. Pärast konservatooriumi lõpetamist jäi Miina Peterburi, sest Eestis oli raske sobivat tööd leida Et õpingute ajal end ära majandada, andis ta klaveritunde peamiselt jõukate mereväeohvitseride perekondades. Seltskondlikult käis ta sel ajal eriti läbi dr. J.Hurdaga, kes tegeles innukalt rahvaluule kogumisega. J.Hurda entusiasm nakatas ka M
Virtsu Kool Oskar Luts Referaat 2011 1 Sisukord 2 1. ELULUGU Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal, mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Ta oli peres esimene laps. Tema vend Arnold, kes sündis 1893. aastal suri vaid kolmeaastasena. Noorim vend Theodor, sündis 1896, jäädvustas end eesti kultuurilukku filmioperaatori ja lavastajana ning mõnede allikate kohaselt ka tantsuõpetajana. Kirjaniku isa Hindrik Luts abiellus 1886. aastal Posti talu noorima tütre Leena Jobsoga. Ta astus Palamuse kihelkonnakooli 1895. 1889 aastal läks ta Tartu Reaalkooli, kus ilmus kirjanduslik huvisuundi.
konventsiooni laste müüki, lasteprostitutsiooni ja pornograafiat käsitleva fakultatiivprotokolli ratifitseerimise seadus. (vastu võetud 0206.2004). Nimeseaduse analüüs. Lapsevanemad kipuvad välja mõtlema lastele kentsakaid nimesid, mis on keeruliselt hääldatavad ja kirjutatavad. Tihti ei saa aru ,kas on tegemist naissoost isiku nimega või siis meesterahva nimega. Nimeseadus korrasteb lapsele nime andmist sünniakti koostamisel, uue isikunime andmisel. On toodud ära nii perekonnanimele esitatavad nõuded (2. peatükk, §6) kui eesnimedele esitatavad nõuded (2. peatükk , §7). Antud seadus sätestab ka isikunime ühtse kasutuse alused ja kehtestab võõrkeelest nime ümberkirjutuse reegled. Isikunime kirjutamisel kasutatakse eesti- ladina tähti ja sümboleid ning vajaduse korral võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutuse reegleid. Võõrkeelsete isikunimede kirjapilt peab vastama asjaomase keele õigekirjareeglitele. Näiteks Liisy peab
Fond, et koguda raha ja korrastada J.Köleri sünnikoht ning teised tema elu ja tegevusega seotud paigad. 2001.a. oli Eesti Kunstimuuseumis Toompeal (Rüütelkonna hoone, Kiriku plats 1) eesti esimese professionaalse maalikunstniku 175. sünniaastapäevale pühendatud näitus. Johann Köleri sünniaastapäeva tähistamine igal aastal märtsikuus on Vastemõisas muutunud traditsiooniks. J. Köler sündis Viljandi läheduses Liivimaa kubermangus ja linna eestikeelse nime järgi lisas ta oma perekonnanimele üldnime ,,Wiliandi", signeerides nii sageli ka oma maale. Ta ei lisanud seda hüüdnime mitte selleks, et erineda oma kaasvendadest või mõne kapriisi pärast: ta oli päritolult ja vaimult eestlane, kes oli tugevalt seotud oma kodumaaga ja uhke oma rahvusele. "Riigikantsler vürst Gortsakovi portree" Johann Köler on ainuke Eesti maalikunstnik, kellel on olnud võimalus seda rahvusvaheliselt olulist Eestist pärit riigitegelast portreteerida. Vürst Aleksandr Mihhailovits Gortsakov sündis
Lutsu tuntuimad teosed on Paunvere alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "Kevade" (19121913), "Suvi" (1918 1919) ja "Sügis" (1938, 1988). Kirjandusteadlane Janika Kronberg nimetab veebientsüklopeedias Estonica Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks". Elulugu Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Kui Oskar oli 4-aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. Oscar, nagu ta nimi koguduse personaalraamatusse ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps. Vend Arno(ld), kes sündis 1893. aastal, suri vaid kolmeaastasena, noorim vend Theodor (1896- 1980) jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana. Oskar Lutsu koolitee algas 1894
Elulugu Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Kirjaniku isa, Kaarepere mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886. aastal nainud Posti talu noorima tütre Leena Jobso ning elatas oma peret puutööga, hiljem Kui Oskar oli 4-aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. Oscar, nagu ta nimi koguduse personaalraamatusse ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps.
Oskar Luts 1887-1953 Lapsepõlv Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Kui Oskar oli 4-aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. Oscar, nagu ta nimi koguduse personaalraamatusse ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps. Vend
Oskar Luts Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Kui Oskar oli 4-aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. Oscar, nagu ta nimi koguduse personaalraamatusse ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps. Vend Arno(ld), kes sündis 1893. aastal, suri vaid kolmeaastasena, noorim vend Theodor (1896-1980) jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana. Oskar Lutsu koolitee algas 1894
Abiellumiseks esitatakse avaldus ja märgitakse ära, millist varasuhet nemad abielus olles soovivad. Abielu saab sõlmida avalduse esitamisest mitte varem kui 1 kuu jooksul ning mitte hiljem kui 3 kuu jooksul. Mõjuvatel põhjustel saab protsessi kiirendada. Perekonnaseaduse silmis on inimene kas abielus või ei ole abielus. Abielu toob kaasa: perekonnanime muutmine- 1. abikaasad jäävad kandma ühist perekonnanime, 2. mõlemad jäävad oma perekonnanime juurde, 3. enda perekonnanimele liidab juurde abikaasa perekonnanime. Lapse sündides saab lapse perekonnanimeks lühem, ühekordne perekonnanimi, mitte liitperekonnanimi. Abikaasade varalised suhted Abielludes saab valida: · varaühisus - Ühisvara on abielu jooksul saadud vara. Lahusvara on isiklikud tarbeesemed, asjad mis on saadud enne abiellumist, asjad mis on saadud abielus olles kingituseks või päranduseks. · varalahusus - käitutakse nii nagu elaksid mees ja naine eraldi
Eraomande maaole polnud.Vastu: Ehitati linnuseid, korraldati suuri pidustusi , kuhu talupojad tulid andemitega ja ülejäägid anti feoaalidele. Kas pärisorjuse kaotamine 19. sajandi alguses oli maaelule Eestis Positiivse või negatiivse mõjuga? negatiivsemõjuga. Kuna maa kuulus mõisnikele ja talupojad pidid seda rentima hakkama. Päranduv kasutusõigus tühistati. Talupojad elasid väga vaeselt, kuigi nad said endale õiguse perekonnanimele. Algharidus oli ka kohustuslik, seega pidid talupojad õppima ja ei saadud maa harimisega nii palju tegeleda. Haridus oli pikemas pervspektiivis kasulik. Ori sai vabaks meheks. Nimeline vabadus, kuid kasutamisvõimalused väiksed. Võrdle I Ev ja II EV vabariigi põllumajandust ja maaelupoliitikat. I EV võeti loomade asemel kasutusele tehnika. Kuna tehnika vilja ei söö, siis tekkisid vilja ülejäägid ja selle tagajärjel vilja hind langes. Konkurents oli puudulik. Riigis olid impordi
lisanimi (Kahk 1992: 199, Saareste I: 139). Leo Tiik on osutanud mõnele lisanime oletatava pärandamise juhtumile XIV sajandi Tallinnas. 1333-1337 esineb allikates Nicolaus Agewalke, 1370 Albertus Abbentrode. Tegu võib olla isa ja pojaga, kusjuures poeg on pärinud isa lisanime saksakeelse kuju. 1399. a on rätsep Clawes Karwel omandanud ühe kinnistu ning 1467. a on selle loovutanud preester Ludolphus Carwel (Tiik 1987: 83). Paul Ariste (1974: 500) juhib tähelepanu perekonnanimele Raudnina: 1390. a Tallinnas Hinke Raudenanne, 1571. A tema järeltulija Jürgen Rauttnenne. Esimesi eesti perekonnanimede ajaloo käsitlejaid M. J. Eisen kirjutab 1921. a artiklis ,, Sugunimede tekkimine", et eesti talupoegadel oli sugunimesid vähesel mõõdul Saaremaal Näiteks 1453. a kirja pandud nimed Marten Muddenkull, Peter Kys, Oloff Kyrvemes tho Kaysever, Toweln Ixkenkull tho Uppel (Eisen 1921: 12). Eiseni poolt kasutatud väljendus sugunimi on soome laen ja seda kasutati 1920ndatel
Köleri ja tema mõttekaaslaste innustusel kiirenes Eesti aladel maakeelse trükisõna, eelkõige õpikute ja perioodiliste väljaannete trükkimine, mis aitas kaasa ka rahvuse eneseteadvuse kasvule. Köler oli kõrgema eestikeelse kooli, keisrihärra Aleksandri järgi nimetatud Aleksandrikooli idee tuline pooldaja. Ta aitas C. R. Jakobson'il saada väljaandmisluba oma võitleva ajalehe "Sakala" tarvis. On iseloomulik seegi, et sageli lisas ta oma perekonnanimele üldnime "Wiliandi", signeerides nii mõnigi kord oma maale. 1872. aastal loodi Tartus Eesti Kirjameeste Selts, mis tegutses kuni 1893. aastani. Seltsil oli suur tähtsus eesti kirjanduse ja kultuuri arendamisel, selle tegevusest võttis osa C. R. Jakobson'i, M. Veske, K. A. Hermann'i jt. kultuuritegelaste kõrval ka J. Köler. 6 Mälestus Kölerist
Köleri ja tema mõttekaaslaste innustusel kiirenes Eesti aladel maakeelse trükisõna, eelkõige õpikute ja perioodiliste väljaannete trükkimine, mis aitas kaasa ka rahvuse eneseteadvuse kasvule. Köler oli kõrgema eestikeelse kooli, keisrihärra Aleksandri järgi nimetatud Aleksandrikooli idee tuline pooldaja. Ta aitas C. R. Jakobson'il saada väljaandmisluba oma võitleva ajalehe "Sakala" tarvis. On iseloomulik seegi, et sageli lisas ta oma perekonnanimele üldnime "Wiliandi", signeerides nii mõnigi kord oma maale. 1872. aastal loodi Tartus Eesti Kirjameeste Selts, mis tegutses kuni 1893. aastani. Seltsil oli suur tähtsus eesti kirjanduse ja kultuuri arendamisel, selle tegevusest võttis osa C. R. Jakobson'i, M. Veske, K. A. Hermann'i jt. kultuuritegelaste kõrval ka J. Köler. Eestis oligi Johann Köler rohkem tuntud avaliku tegelase kui maalikunstnikuna
Ei tohi abielluda nendega. 2. Lapsendamise tagajärjel: lapsendaja ei saa lapsendatuga. 3. Ühte peresse lapsendatud lapsed: erinevad inimesed aga perekonnalt õde ja vend. 4. Ei saa abielluda, kui oled juba abielus. · Abielus on mees ja naine jah sõna ütlemisest. Allkiri kinnitab seda öeldud jah-i. Sõrmus ei oma mingisugust tähtsust. · Nime valik abielus: 1. Ühine perekonnanimi, emma-kumma järgi. 2. Mõlemad pooled kannavad enda perekonnanime edasi. 3. Enda perekonnanimele lisatakse teise poole perekonnanimi. · Lapse perekonnanimeks on vanema järgi, see nimi, kellel on see lühem. · Abielu lõpeb: 1. Ühepoolse surmaga. 2. Lahutusega: Lahutada on võimalik: perekonnaseisu asutus, kohus, notar. Puuduvad vaidlused, siis perekonnaseisu asutus. Kohtusse ehk MAAKOHTUSSE. Vaieldakse: abielu üle, vara üle, laste üle. Igat asja(kriminaalkaristus jne.) kohtus lahendatakse keskmiselt 1 aasta
Erinevad teistest olid ordusse astunud rüütlid, kes sageli loobusid pärast mungatõotuse andmist oma perekonnavapist ja võtsid vastu Orduvendade ühise embleemi, mis kujutas musta risti valgel taustal. Kui 1310. aastal andis Saksa-Rooma keiser Heinrich VII Saksa ordu kõrgmeistrile õiguse kasutada oma riigivürsti ametipitsatis keisrikotkast, kujunes ka orduembleem orduvapiks. Vasallide vapid jagunevad kõnelevateks ja tummadeks. Esimestel viitab vapikujund piktograafiliselt vapiomaniku perekonnanimele, näiteks roosid Rosenite, jalad Footide jne vapil. Perekonnanimi võidi saada päritoluküla (nt Stackelbergid, Ungernid, Buxhövdenid), vasallile kuulunud lääni (nt Dolenid, Yxküllid) või hüüdnime (nt Plater, Scheel) järgi. Esimesel juhul kasutati eesliidet de, von või vom der, teisel juhul gen (sõnast gennente nimetatud sks k). Tummade vappide pildid viitavad kõikvõimalikele motiividele. Näiteks on siin esindatud jahitrofeed: metskuldi pea, karukäpad, hirv, kits, jäär jms
kahjustamiseks. 9) Abikaasade isiklikud ja varalised õigused. Ühis- ja lahusvara Kõik abikaasade isiklikke õigusi ja vabadusi kitsendavad kokkulepped on tühised. Abikaasade õiguseks on perekonnanime valik. Mõlemal poolel on õigus abielu sõlmimisel valida kas: ühiseks perekonnanimeks ühe abikaasa perekonnanimi; säilitada oma abielueelne perekonnanimi; või lisada oma abielueelsele perekonnanimele abikaasa soovil teise abikaasa perekonnanimi. Ühisvara: Abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Kohus võib abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Lahusvara: Abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti
§ 32. Nimekanne (2) Nimeõigusliku muudatuse võib teha Eesti perekonnaseisuasutus või kohus käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. § 4. Isikunime andmine ja kohaldamine (5) Kümneaastasele või vanemale lapsele isikunime andmisel on vaja tema nõusolekut. Arvestada tuleb ka noorema kui kümneaastase lapse soovi, kui tema arengutase seda võimaldab. Alaealise nõusoleku selgitab välja ametnik. § 6. Perekonnanimele esitatavad nõuded (1) Perekonnanimi võib koosneda: 1) andmisel ühest või sidekriipsuga seotud kahest nimest; 2) kohaldamisel ühest või mitmest nimest. (2) Käesolevas seaduses käsitatakse ühise perekonnanimena omavahel abielus, suguluses või hõimluses olevate või olnud isikute perekonnanimesid, mille kirjapilt on täht-tähelt kokkulangev. Isikuid, kes ei pruugi suguluses olla, käsitletakse sugulastena. § 7. Eesnimele esitatavad nõuded (1) Eesnimi võib koosneda:
mobiilsus, värvumine Gram’i järgi, kolooniate värvus, spooride moodustumine); füsioloogilisi ja biokeemilisi tunnuseid (hapniku vajadus, optimaalne kasvutemperatuur, toitainete vajadused, ainevahetussaadused, pH vahemik, ensüümide moodustumine). Loetuid mikroobe jaotatakse taksonoomiliselt: 1) liik; 2) perekond; 3) sugukond; 4) selts; 5) klass; 6) riik. Nomenklatuur – esimene sõna tähistab perekonna nimetust, perekonnanimele järgneb liiki iseloomustav sõna. Sugukonna nimi tuleneb perekonnanimest. Põhiline taksonoomiline ühik on liik, mille all peetalse silmas ühe genotüübiga mikroobi, mille tunnused avalduvad standartsetes tingimustes ühesuguselt.Liike iseloomustab ühine päritolu, kohastumine toitumiseks kindlas keskkonnas, ühesugune ja iseloomulik liigisisene ainevahetus, üksteisele sarnane geneetiline aparaat, morfoloogilised ja füsioloogilised tunnused. 1
Näiteid: (Kask 1998) või (Aavik 1936: 428) või (Kuusik 2004: 215–219) Artiklitele viitamisel tekstis leheküljenumbreid ei panda (need esitatakse vaid kasutatud allikate loetelus). Kui töö tekstis juba nimetatakse allika autorit, pole sulgudes nime kordamine enam vajalik. Näiteid: Need andmed on pärit H. Liimetsalt (1985: 56). Neid probleeme käsitles oma töös Albert Kuusik (1989). Viites lisatakse autori perekonnanimele pärast koma eesnimetäht siis, kui töös viidatakse veel mõnele sama perekonnanimega autorile. Näiteid: (Kask, M. 1998) ja (Kask, L. 1996) Kui ühe ja sama autori tööd on ilmunud samal aastal, eristatakse need tähtedega nii tekstis kui ka allikate loetelus. Näiteid: (Tamm 1998a) ja (Tamm 1998b: 121) Kahele või enamale sama autori tööle korraga viidates eraldatakse väljaannete ilmumisaastad komaga. Näiteid: (Kask 1987a, 1987b, 1996)
sini-rohe vetikad (ehk tsüanobakterid). · Eukarüoodid (päristuumsed) - raku tuum on ümbritsetud membraaniga, mis paikneb ühes sekundaarsetest õõnsustest, kuhu on kontsentreeritud DNA. Siia riiki kuuluvad ainuraksed ehk algloomad, vetikad (välja arvatud sini-rohevetikad), mikroskoopilised seened, taimed ja loomad. · Nomenklatuuria all mõistetakse binaarset nomenklatuuri (nimestikku). Esimene sõna tähistab perekonna (Genus) nimetust. Perekonnanimele järgneb liiki iseloomustav sõna, mis kirjutatakse väikse tähega. Näiteks Lactococcus lactis (L. lactis), Escherichia coli (E. coli). · Puhaskultuur ühest ja samast mikroobiliigist koosnev kunstlikul söötmel väljakasvatatud mikroobide kogum (koloonia ehk pesa). · Segakultuur sisaldab mitut liiki mikroorganisme. 3. Pärmseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid
2) Juba abielus olevad inimesed 3) Lähedased sugulased (otsejoones ülenejad->kellest põlvnem/ alanejad->kes meist põlvnevad). 4) Vendade ja õdedega, poolvendade ja õdedega. 5) Ühteperre lapsendatud lapsed. 6) Lapsendaja ja lapsendatud. Abielu toob kaasa isiklikud õigused perekonnanime valik: - oma perekonnanime kandmine - kannavad ühist perekonnanime - enda nimi lisatakse abikaasa perekonnanimele. Varalised õigused ja kohustused 1) ühisvara abielu kestel omandatud vara 2) lahusvara enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara; pärast abieluliste suhete lõppemist saadud vara; abielu ajal kinke teel või pärandusega saadud vara; isiklikud tarbeesemed. 8 Lahusvara kasutab igaüks oma äranägemise järgi
arhiveerimise kohta. Sisulisi muudatusi-täiendusi senikehtinud korraga võrreldes need eeskirjad kaasa ei toonud. 26. märtsil 1971. aastal NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi poolt vastu võetud "Seadlus NSV Liidu kodanike poolt perekonna-, ees- ja isanime muutmise kohta" (NSV Liidu Teataja 1971, 13) tühistas NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 31. märtsi 1940. aasta seadluse ,,NSVL kodanike perekonna- ja eesnimede muutmise korra kohta". Uue korra järgi võis lisaks ees- ja perekonnanimele muuta ka isanime. Eesti NSV Ministrite Nõukogu 14. märtsi 1977. aasta määrus nr 118 ,,Perekonnaseisuaktide kannete muutmise, taastamise ja annulleerimise korra ning aktiraamatute hoidmise korra ja tähtaegade põhisätete kohta" (Eesti NSV Teataja 1977, 14) andis võimaluse parandada sünniaktis lapse ees- või perekonnanime, kui sünniakti koostamisel oli lapsele nimi antud vanemate soovi arvestamata. 1. jaanuarist 1986 hakkasid kehtima Eesti NSV Ministrite Nõukogu 30. detsembri 1985
Mingil ajal hakkas see taas mitmeosalisena tekkima. Suguvõsanimi kadus Rooma riigiga koos. Perekonnanimedest saame rääkida alates 9. või 10. sajandist. Perekonnanimed tekkisid seal, kus nad algselt kadusid – Itaalias. Perekonnanimed tekkisid, et tõendada oma pärinemist vanematelt: isa andis oma perekonnanime lapsele edasi, et tõestada, et see on tema laps ja ta pärib isa vara. Vara pärandamisega tekkis suurmaaomanikel vajadus ühisele perekonnanimele. Perekonnanimed tekkisid lisanimedest ehk eristavatest nimedest, mis inimestel olid juba enne. Perekonnanimesid on päritolult kolme liiki: lisanimi (Schiller ehk lisanimi, Fleming ehk flaamlane, Smith ehk sepp), isanimi (-son: Robinson; Mc-: McDonald), kohanimi maaomanikel (omanik lisas oma maakoha nime enda perekonnanimeks). Eesti maaomandite kaudu on palju sakslasi saanud oma perekonnanimed. Kõigepealt said perekonnanimed aadlikud
sugukond; 4) selts; 5) klass; 6) riik. Selle süsteemi aluseks on liik ühendatud perekondadeks jne. Identifikatsioon ( samastamine ) klassifikatsiooni praktiline kasutamine, kus tundmatud mikroobid samastatakse tundmatute mikroobide järgi. Näiteks, kui toiduainetest kasvavad välja teatud mikroobid, siis tehakse kindlaks kasulikud ja kahjulikud mikroobid. Nomenklatuur esimene sõna tähistab perekonna nimetust, perekonnanimele järgneb liiki iseloomustav sõna. Sugukonna nimi tuleneb perekonnanimest. Põhiline taksonoomiline ühik on liik, mille all peetalse silmas ühe genotüübiga mikroobi, mille tunnused avalduvad standartsetes tingimustes ühesuguselt. Liike iseloomustab ühine päritolu, kohastumine toitumiseks kindlas keskkonnas, ühesugune ja iseloomulik liigisisene ainevahetus, üksteisele sarnane geneetiline aparaat, morfoloogilised ja füsioloogilised tunnused.
sugukond; 4) selts; 5) klass; 6) riik. Selle süsteemi aluseks on liik ühendatud perekondadeks jne. Identifikatsioon ( samastamine ) klassifikatsiooni praktiline kasutamine, kus tundmatud mikroobid samastatakse tundmatute mikroobide järgi. Näiteks, kui toiduainetest kasvavad välja teatud mikroobid, siis tehakse kindlaks kasulikud ja kahjulikud mikroobid. Nomenklatuur esimene sõna tähistab perekonna nimetust, perekonnanimele järgneb liiki iseloomustav sõna. Sugukonna nimi tuleneb perekonnanimest. Põhiline taksonoomiline ühik on liik, mille all peetalse silmas ühe genotüübiga mikroobi, mille tunnused avalduvad standartsetes tingimustes ühesuguselt. Liike iseloomustab ühine päritolu, kohastumine toitumiseks kindlas keskkonnas, ühesugune ja iseloomulik liigisisene ainevahetus, üksteisele sarnane geneetiline aparaat, morfoloogilised ja füsioloogilised tunnused.
Neil, kes suhtlevad ametialaselt ka teiste riikidega, tuleb lisaks trükkida võõrkeelne visiitkaart. Riigis tuntud isikud võivad lihtvisiitkaardile märkida ainult oma ametikoha, näiteks: Eesti Vabariigi peaminister. Lihtkaart Lihtkaarti kasutatakse ametialaselt ettevõttesiseselt, ka diplomaatilises korpuses ning mitmesuguste sõnumite edastamisel, soovi või tänuavalduse kirjutamiseks. Sellel visiitkaardil on lisaks ees- ja perekonnanimele ametinimetus. Pärast tööaega kasutatakse lihtkaarti, millele on märgitud omaniku ees- ja perekonnanimi. Kodune aadress ning telefoninumber lisatakse vajaduse korral käsitsi. Abielupaari kaart Abielupaari visiitkaardile märgitakse abielupaari nimi või mõlema ees- ja perekonnanimed, kodune aadress ja kontakttelefoni number (vt näide 2). Kui abielupaar ei soovi tellida ühist visiitkaarti, võivad neil olla eraldi visiitkaardid enda ees- ja
näiteks Gammarus (Rivulogammarus) lacustris (järvekirpvähk). 13. Liigi teadusliku nime kuju koos alamperekonna nimetamisega. Kui tahetakse märkida liigi kuulumist alamperekonda, lisatakse tolle nimi perekonnanime järele sulgudes, näiteks Gammarus (Rivulogammarus) lacustris (järvekirpvähk). 14. Liigiepiteedi moodustamise põhireeglid. Isikunimest tuletatud liigiepiteet pannakse enamasti omastavasse: mehenime lõpp omastavas on i (varem ka ii,kui teadlased lisasid omaenda perekonnanimele ladinapärase lõpu „ius“), naisenime lõpp ae, mitme isiku järele pandud epiteedi lõpp orum või arum. Näiteks Amphichaeta leydigi või Amphichaeta leydigii (pandud Leydigi/Leydigiuse auks) – neid võib käsitada sama nime vormidena. Tohib kasutada ka isikunime nimetavas käändes, näiteks Mesenchytraeus viivi. Isikunimest tuletatud liigiepiteet kirjutatakse tänapäeval väikese algustähega, näiteks Acipenser baeri, mitte Acipenser Baeri (siberi tuur) 15
annaabi.ee 
