seisma. Kuid kui need tülid lähevad üle piiri, siis vanemad peaksid karistama mõlemaid ühtemoodi. Vanemad peavad armastama kõiki lapsi ühtemoodi ja nendele ühepalju tähelepanu pöörama. Vanemad peavad sekkuma lastevaheliste suhetesse, muidu lapsed saavad asjadest valesti aru ja tulevikus võivad tekkida probleemid. Kui vanemad on ükskõiksed oma laste suhtes, siis on ka lapsed ükskõiksed vanemate suhtes. Tihti juhtub nii jõukamates peredes, kus lapsed saavad kõik mis tahavad. Siis on tavaline, et vanemad ei ole neile tähelepanu pöörand kuna neil pole aega ning kõik makstakse kinni. Sellistest lastest kasvavad tihti inimesed, kellel on raske kohaneda maailmaga, kus on oluline armastus ja üksteise mõistmine. Need, kes on niiviisi üleskasvanud talitavad tihti oma lastega samamoodi. Vanemate suhtlemine lastega Lapse ja vanemate suhtlemist mõjutavad vanemate omavaheliste suhete kvaliteet ja
Kasvuperekonnas omandatakse eeskuju kaudu paljusid sotsiaalseid oskusi ja mitmetele rollidele vastavaid käitumismalle. Heal tasemel võivad selleks eeskuju anda vaid hästitoimivad perekonnad. Düsfunktsionaalses perekonnas kasvanud lapse võimalused omandada normaalseid sotsiaalseid oskusi, käitumismudeleid ja rolle on tunduvalt kesisemad. rolliootus on määratud inimese kohaga perekonnas. Puuduva vanema rolli oodatakse eelkõige täiskasvanut. Eeldatakse, et uus partner võtaks vastu ka selle rolli. Rollikujutlus on ettekujutus sellest, mil viisil rolli peaks täitma. Erinevatel pereliikmetel on tavaliselt (eriti noore pere puhul) mõnevõrra erinevad rollikujutlused Rolli omaksvõtt või selle eiramine sõltub sellest, kas perekonnas teatud kohal asuv pereliige soovib või ei soovi asuda ootuspärasesse rolli. Perekonfliktide põhjuseks on sageli asjaolu, et mõni pereliige ei võta omaks ootuspärast
Traditsiooniliste pereväärtuste muutumine Inimeste iseloom, hoiakud ja maailmavaade kujunevad välja perekonnas. Mida tugevam on perekond, seda kindlam on ka ühiskond. Kuna ühiskond on pidevas muutumise, siis toimuvad muutused ka pereväärtustes. Eestimaalased on ajast aega uskunud abielusse ja eluaegsesse pühendumusse. Abielu sõlmiti kogu eluks, seda kinnitati kirikus jumala, kirikuõpetaja ja perekonna silme all. Inimestel polnud luba seda lahutada. Tänapäeval aga ollakse tolerantsemad ja lahutatakse üha enam. Leitakse, et parem abielu lahutamine kui õnnetu kooselu. Isegi siis kui peres on lapsed. Varemalt peeti lahutuse järel loomulikuks, et laste jaoks on parem, kui nad jäävad edaspidi ema kasvatada. Tänapäeval on see mõtteviis muutunud. Järjest kuuldavamaks on ühiskonnas saanud isade hääl. Leitakse, et isad saavad emadega samaväärselt laste kasvatamisega hakkama. Ka lahus elavatel isadel on õigus oma laste elus osaleda. Vanemate inimeste arvates peavad
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.
sõprade vahel vms) Mõlemad on Aafrika maailmavaates sagedases kasutuses, hõlmates suurt hulka lähedasi sidemes. Puudub poolõe ja poolvenna mõiste. Venekeelses kultuuris on tädi- ja onulapsed lähedasemas– dvajuradnõi/dvajuradnaja Õdede-vendade teema uurimisküsimusena Teooria eelnes empiir listele uuringutele selles vallas, polnud konkreetseid mudeleid -psühhoanalüütiline ja peremudeli koolkonnad Dimensioonid: lähedus, kontakt, kadedus, vimm, emotsionaalne toetus, omaksvõtt/heakskiit, psühholoogiline seotus Suhete mõjufaktorid- sugu, vanus, sünnijrjekord, vanemate kohalolek, vanemate suhtumine, ühe eelistamine teistele jne. Mõjufaktori kaastingimused: nt ühikonnakord jne Suhete kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid jnejne Mitte väga popp uurimisteema Keeruline teema Mõju raske kindlaks teha
KEILA KOOL LASTE JA VANEMATE SUHTED Uurimustöö informaatikas Autor: Kristel Hunt, 10a klass Juhendaja: Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA.....................
piiride seadja; argielu oskuste õpetaja, eeskuju andja, väärtuste vahendaja, käitumise ja kombestiku edasikandja, sotsiaalsete oskuste õpetaja; turvalisuse pakkuja- armastuse ja helluse pakkuja, lohutaja, kaitsja, kiitja ja arvustaja; suhtlemise õpetaja- vestleja, kuulaja, probleemide lahendaja, innustaja, andeksandja ja paluja, iseseisvuse toetaja, pere ja lapse suhete mudeli andja; hooldaja- toiduvalmistaja, riietaja, ergutaja ja rahustaja, turvalise keskkonna eest hoolitseja, põetaja; piiride seadja- füüsilise puutumatuse tagaja, turvalisuse looja, reeglitest ja kokkulepetest kinnipidamise järgija, ,,ei"- ütleja, ööpäevase rütmi eest hoolitseja (Tulva, Tikerpuu- Kattel, Viiralt, Väljataga 2002). Vanemad peaksid looma turvalise, üksteist mõistva, austava ja toetava kasvukeskkonna, kus laps tunneks, et temast hoolitakse ja teda austatakse (Almann 2003). Vanem mängib lapse elus suurt rolli
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
Kuresaare Ametikool Teeninduserialade osakond P-2 Maria Maripuu LAPSENDAMINE Kirjand Juhendaja:Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Vahel on nii, et ühed vanemad annavad lapsele elu ja teised vanemad peavad aitama lapsel seda elu elada. Meie ühiskonnas valitseb arusaam, nagu sünniksid soovimatust rasedusest soovimatud lapsed, kellel ei ole väljavaateid heale elule. Just sellisest nägemusest lähtudes peetakse teinekord võimalikuks rääkida sündimata inimeste tapmisest kui halastusteost. Ei ole olemas soovimatuid lapsi, on olemas vanemad, kes ei soovi oma last. Eesti Vabariigis võib järjekord vastsündinu adopteerimiseks väldata mitu aastat, samal ajal kui igal tööpäeval sureb abordi tagajärjel umbes 30 last. Tänases Eesti seadusandluses puudub regulatsioon, mille alusel võiks aborti kaaluvale emale soovitada lapsest loobumist adoptsiooni kasuks. Ema võib küll anda nõusoleku lapse lapsendamiseks isikuliselt.
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL Koostaja: Nadezda Stefan Lektor: Tea Välk MA Rakvere 2015 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 1.TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS..............................................4 2.ISA ROLL PEREKONNAS...............................................................................6 2.1.Isa ja ema rolli iseärasus..............................................................................7 3.ISAROLLI MUUTUMINE PEALE LAHUTUST............................................8 4.ISADUSE OLEMUS........................................................................................10 5.ERINEVAD „ISA-TÜÜBID“...........................................................................12 KOKKUVÕTE.........
Õdede-vendade omavahelised konfliktid on perekonnaelus loomulik ja tänu nendele õpivad lapsed ka konflikte lahendama. Vanematel aga ei ole alati kerge seda vaadata ning nad väsivad ruttu. Esineb perioode, kui lapsed kaklevad rohkem, mõistlik oleks siis iga lapsega eraldi rääkida ja arutada, millest see tuleb ning mis lahendusteks oleks. Põhiliseks oleks see, et perekonnast keegi ei ärrituks, vaid lahendataks tüli rahumeelselt. Kadetsemist ja rivaalitsemist esineb lastega peredes sageli. Murega tegelemist võiksid vanemad alustada endast, proovides toimuvat läbi laste silmade näha ja mõelda, mida see lapsega teeb. 10 KASUTATUD KIRJANDUS Wyckoff, J. , Unell, B. C. , Koolieeliku kasvatamine häält ja kätt tõstmata, Tallinn, Ersen, 2008 Hansson, J. , Oscarsson, C. , Õnnelikud lapsed, Tallinn, Varrak, 2006, Faber, A. , Mazlish, E
madalamal astmel olevale partnerile halva tunde) – üks pidevalt saamatu, teine ületoimetav toob kaasa suure rahulolematuse. Sageli süvenev, sest mida saamatum on üks, seda üle toimetulevam on teine ja vastupidi. - Pseudokomplementaarsus: tundub, et komplementaarsus on üht pidi, kuid tegelikult on teistpidi, nt üks partner teeb asju poolikult, et teine teeks need lõpuni (manipuleeriv, aste kõrgemal on see, kes asju poolikult teeb). Meestelt eeldatakse tavaliselt ületoimetulekut naine: miks mina ei saa nii palju palka vms. Suhe naiste ja meeste vahel on pseudokomplementaarne. Tervetes suhetes on - muutlik komplementaarsus (kõrgemal-madalamal olemine vaheldub vastavalt olukorrale;
valmistamine, kodu korrashoidmine, sissetulekute hankimine, arvete tasumine SOTSIALISEERUMINE - pereliikmete omavaheline suhtlemine, sotsiaalsete suhete ja oskuste arendamine HOOLITSUS – vastastikune hoolitsemine HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON – teadmiste ja oskuste vahendamine, väärtuste edasiandmine TURVALISUSE FUNKTSIOON – kodu kaitseb inimest välismaailma ohtude eest. TERAPEUTILINE FUNKTSIOON - hoolitsus, lähedus ja oma liikmetele vastastikuse toetuse pakkumine SOOJÄTKAMINE Selleks et rahvaarv püsiks, peaks perekonna keskmine laste arv olema veidi üle kahe (üle kahe sellepärast, et kõik inimesed ei suuda järglasi saada). Igatsetakse last, keda hoida ja armastada. Majanduslikus mõttes loodetakse, et laps jätkab vanemate elutööd. Tulevikku silmas pidades soovitakse, et laps toetaks nõu ja jõuga vananevaid vanemaid.
valmistamine, kodu korrashoidmine, sissetulekute hankimine, arvete tasumine SOTSIALISEERUMINE pereliikmete omavaheline suhtlemine, sotsiaalsete suhete ja oskuste arendamine HOOLITSUS vastastikune hoolitsemine HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON teadmiste ja oskuste vahendamine, väärtuste edasiandmine TURVALISUSE FUNKTSIOON kodu kaitseb inimest välismaailma ohtude eest. TERAPEUTILINE FUNKTSIOON hoolitsus, lähedus ja oma liikmetele vastastikuse toetuse pakkumine SOOJÄTKAMINE Selleks et rahvaarv püsiks, peaks perekonna keskmine laste arv olema veidi üle kahe (üle kahe sellepärast, et kõik inimesed ei suuda järglasi saada). Igatsetakse last, keda hoida ja armastada. Majanduslikus mõttes loodetakse, et laps jätkab vanemate elutööd. Tulevikku silmas pidades soovitakse, et laps toetaks nõu ja jõuga vananevaid vanemaid.
vastuvõtul. Ka vanemad ei kanna prille. Kõrvad puhtad, ninahingamine takistatud. Ninast voolab läbipastev ja vedel eritis. Suus igemetel ja keelel rohkelt punetavaid ja lõhkenud ville. Kurgukaared veidi punetavad. Hingamine kiire, 25 korda minutis. Pulss 120x/min Erituselundid vastvad eale, iseärasusteta Anamnees( Roper-Logan-Thierney 12 elamistoimingut) Turvalise keskkonna säilitamine- vanemad hoolitsevad lapse turvalisuse eest. Laps on toidetud, riietatud, vannitatud. Laps sõltub oma vanematest. Suhtlemine- laps suhtleb vanematega rääkimise teel, oma emotsioonide väljendamiseks kasutab nuttu, naeru, näoilmeid ja kõne. Hingamine- On kõige esmasem tegevus. Võime hingata on eluliselt tähtis, sest selle tegevuse käigus saavad keha rakud hapniku, mida laps sai varem ema verest.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Lastekodu, Lapsendamine 2011 Sisukord 1. LAPSENDAMINE..................................................................................................3 1.1 Lastekodu kui kasvukeskkonna mõjust lapse psüühilisele arengule............3 1.2 Esimene eluaasta................................................................................................3 1.3 Teine ja kolmas eluaasta...................................................................................4 1.4 koolieelne iga......................................................................................................4 1.5 Suhete orienteeritud koolkond.........................................................................4 1.6 Toimetuleku mõiste............................................................................................5 Mis on lapsendamine?.
Erinevad kooseluvormid Polügüünia perevorm, kus ühel mehel on samaaegselt mitu naist (Saudi- Araabia, Ida-Aafrika) Polüandria perevorm, kus ühel naisel on samaaegselt mitu abikaasat, kes tavaliselt on omavahel vennad. Põhjused tavaliselt majanduslikud. (Tiiber, Himaalaja teatud piirkonnad) Monogaamia perevorm, kus elavad koos kaks täiskasvanut. Kõige haavatum perevorm võrreldes teistega mõjutatav ühe abikaasa enneaegne surm, viljatus. Tänapäevane peremudel hakkas levima 17.saj lõpus. Tavaliselt on oluline abielluda endogaamselt ehk ühiskonna poolt aktsepteeritud inimesega. Monogaamsetes ühiskondades on lahutuste tolereerimine varieeruv. Esineb ka jadamonogaamiat üks abikaasa hüljatakse, et abielluda teisega. Polügaamiast eristub see sellepoolest, et uue abikaasa võtmine toob tavaliselt kaasa probleeme eelmisega. Vabaabielu alternatiiv abielule, tavaliselt on peres vähem lapsi, laste õigused nõrgalt kaitstud
käimine, igapäevane kohustuste jaotamine jne). Need on asjad, mida ei saa õppida raamatu järgi ega ka ilusaid perefilme vaadates. (Vaher, 2008, 46,47) Erandiks on asjaolu, kui üks või teine vanematest on sellise puudega, mis takistab lapse arengut, või oma käitumise ja eluviisiga mõjutab lapse arengut kahjulikult. (Vaher, 2008, 47) Kui lahutusprotsess on olnud pikk ja keeruline, siis võivad lahutatud peredest pärit noored hakata kartma intiimsust ja seotust. Lähedus tähendab nende jaoks haiget saamist. Sellisest sageli alateadliikust hirmust lähtuvalt võib niisugustel noortel olla rohkesti probleeme lähisuhetes ja mõningad neist arvavad, et õnnelik abielu on lihtsalt üks ilus muinasjutt. Samas võib neil noortel olla abielust ka idealiseeritud ettekujutus ja arvamus, et kõik läheb hästi siis, kui ta leiab endale õige partneri. Kuna keegi meist ei ole ideaalne, siis tavaelus sellised illusioonid hiljem purunevad. (Vaher, 2008, 47) 1.2
Sellise kombinatsiooni korral esineb lastel aga sagedamini raskusi enesekontrolliga. Poistel võib see ilmneda agressiivsusena, tüdrukutel aga seksuaalsuhete sageduses. Teiseks mõjutab laste arengut ka isade kasutatavad mängud. Nende mängude abil õpivad lapsed reguleerima oma emotsioone ja tundma teiste emotsioone, neil kujunevad välja paremad probleemilahendamise oskused ja sellest tulenevana on ka nende õppeedukus koolis parem. Kolmandaks mängib isa olulist rolli lapse turvalise sooidentiteedi ja seksuaalsuse kujunemisel. Nii on üsna arusaadav, et isa õpetab pojale seda, kuidas olla mees. Tütar õpib sellisest suhtest käitumist mehega ja tulevikus hakkab otsima partnerlussuhtes samasugust meest. Kui selline mehelik suhe puudub, võidakse otsida seda kuskilt mujalt. Isad läbi aegade Hõimude aeg Me kipume uskuma, et hõimudes olevad mehed ja isad olid tihti jahi tõttu hõimust eemal, seega hoolitsesid laste eest ainult naised ja emad.
Seksuaalsusesse suhtuti kaseselt, kirik hindas askeesi, mille kõrval aga eksisteeris nn karnevalikultuur, mis lubas seoses pühadega alasti keha näitamist ja avalikult tunnete väljendamist. Kahe vastandliku kultuuri segu võis tajuda igapäevaelus: elati tihedalt koos väikestes ruumides, privaatsust polnud, ei varjatud keha funktsioone. Lapsed viibisid pidevalt vanematega koos ja jälgisid kõike. Meeste ja naiste elu kulges osaliselt lahutamatult, kuigi rikkamates peredes võisid olla eraldi mehe ja naise tuba. Tekkis arvamus, et naise seksuaalsus on mehe omast suurem ja ei suuda kiusatusele vastu seista, selleks pidid mehed naist hoolega valvama. Aga mehe seksuaalsust ei eitatud ega pandud pahaks, sest seda peeti kuuluvat mehe loomusesse. Peeti ka loomulikuks, et noored näitasid välja seksuaalseid huve. Lapsed kuulusid argiellu, neid vajati tulevaste töötegijatena ning pandi tööle kohe, kui nad selleks võimelised olid
kahe leivateenijaga ühe- või kahelapseline perekond. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib ühe vanemaga perekond. Euroopa riikides peetakse üha sagedamini kõige sobivamaks kahelapselist, harvemini kolmelapselist tuumperet. Just selline peretüüp võimaldab kõige paremini sobitada traditsioonilist lastesaamise väärtustamist peres isiklike vajaduste ja ressursside ning välistingimustega. Levinud on ka nn redutseeritud peremudel, mille puhul tegelik laste arv jääb mitmetel põhjustel (majanduslikud raskused, eluasemeprobleemid, paarisuhete ebakindlus, isiklike karjääripüüdluste eelistamine laste saamisele jne) soovitavast väiksemaks. Traditsiooniliselt on perekond loodud ümber mehe võimu, kus võimusuhted on hierarhiliselt määratletud, pereliikmete kohustused normide kaudu kinnistatud ning individuaalne karjäär väheoluline. Last arvestatakse isiksusena vähe, rohkem olulise
Tartu Descartes´i Lütseum Täisealiste suhted vanematega uurimistöö Teele Sarapuu juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2008 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Rahalised suhted............................................................................................................5 2. Probleemid ja nende lahendamine.................................................................................7 3. Moraalne tugi.................................................................................................................9 4. Ametialased mõjutused......................................................................................
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Üldehitus PEREKONNA SEADUSED Juhendaja: õpetaja 2008 Ühiskonna edukaks toimimiseks on oluline, et kõik ühiskonna liikmed panustavad sellesse. On teada tuntud tõde, et kett on just nii tugev kui tugev on tema kõige nõrgem lüli. Kui võrrelda ühiskonda ketiga siis keti lülina võime vaadata perekonda. Perekonna edukaks toimimiseks ja kooseluks on oluline, et kõik pereliikmed panustavad ühisesse ellu. Traditsioonilistes ühiskondades peetakse tavapäraseks perekonda, mille moodustavad ema, isa ja lapsed, varasematel aegadel lisaks nendega koos elavad vanavanemad. Lapse arengu seisukohalt on väga oluline perekonna, nii ema kui isa olemasolu. Perekond on esimene kollektiiv, kus laps veedab oma esimesed, isiksusliku arengu aluseks olevad kõige vastuvõtlikumad aastad. Pere kus on olemas mõlemad vanemad ema ja isa tuleb paremini toime ka kasvatusüle
Koolieeliku maailm on väga võike, seetõttu on iga inimene ja iga asi selles väga tähtis. Kui selles maailmas tehakse suuremaid muudatusi (kolimine, lapsehoiu korraldus) või kaob üks vanem, võib väike laps kogeda neid samme väga heitlikena ning selle tulemusena ärevaks muutuda. Mõned lahkuminekud muudavad kohe lapse elu kõiki aspekte, kuid isegi siis, kui aset leiab vaid paar muudatust, peame oma silmad lahti hoidma emotsionaalsete tagajärgede suhtes, mida lapsed võivad üle elada. Lapsi nende tunnete eest kaitsta ei ole võimalik- isegi, kui seda saaksime, ei tuleks meil seda teha. Elu tõusudest ja mõõnadest üle saamine on viis , kuidas õpime elu endaga toime tulema. Senikaua, kui toetame lapsi ja anname neile teada, et nende tunded, ükskõik, mida nad ka ei kogeks, on normaalsed, saavad nad asjast üle ja tulevad olukorrast välja tugevamate ja kogenenumatena. SOS- Lapsed ei pane oma tundeid sõnadesse- nad väljendavad neid oma teguses. Igas käitumisviisis on
1. Millised argumendid räägivad selle poolt, et lükata seksuaalvahekorda astumist edasi kuni abiellumiseni? Millised selle vastu? Põhjendage. 1. Mida varem astutakse partneriga seksuaalvahekorda, seda suurem on tõenäosus, et parnerite vahel kaob seksuaalne tõmme ja väheneb huvi suhte edasi arendamisel. Kardetakse ka kogematta rasedaks jäämist enne abielu. Kardetakse, et kui alustatakse varem, siis ei pruugi suhe abieluni jõuda. Ka osades peredes on traditsioonid ja kombed, mis keelavad enne abielu seksuaalvahekorda astumist. Kui naisterahvas on süütu kuni abieluni, on teaduslikult tõestatud fakt, et ta on oma abikaasale atraktiivsem. 2. Milliseid ettekäändeid kasutatakse tavaliselt selleks, et mitte kasutada kondoomi? 2. Et kondoom vähendab naudingut. Et ühest korrast ei jää rasedaks. Et kui seemnepurset ei toimu, ei ole võimalik rasedaks jääda. Väidetakse et kummalgi ei ole haigusi ja vastaspoolt usutakse. 3
neis intervjuudes. Samas, ükskõik kui mõistvad me ka poleks kui teismeline ajab ikka jäärapäiselt oma rida, ongi seda väga raske mõista. Ehkki pealtnäha suur, võib ta käituda väga vastuokslikult. Ja kuigi meil on mugavam suhelda suure lapsega, ei maksa unustada, et hoolimata jonnakast käitumisest on ta nagu väike laps, kes ootab tähelepanu ja kallistusi. Kui vanemad on ülehoolitsevad tekitab see murdeealises lapses protesti. Ja isegi heades peredes on võimalik olukord, kui vanemate liigne hoolitsus sunnib poega või tütart iga hinna eest iseseisvust saavutama. Psühholoogi sõnul võib hind sellisel juhul aga tõepoolest väga kallis olla. Seepärast tuleb lasta lapsel minna, et ta tagasi tuleks. MIDA TEISMELINE ÜTLEKS OMA VANEMATELE? · Näidake, et te armastate mind. Kallistage mind sageli. · Viibige rohkem kodus. Ärge unustage, et ma olen teiega koos vaid 18. eluaastani.
Kooselu Kooselu vorme on mitmeid. Kõige tavalisem kooselu vorm on tänapäeval vaba abielu. Vanasti ei julgetud sellest isegi kõva häälega rääkida. Naistele kes kasvatasid oma lapsi üksi vaadati halvustava pilguga. Suhete vormid ja tavad on palju muutunud ja on ka tänapäeval erinevates riikides erinevad. Näiteks on Araabias õigus ühel mehel võtta endale nii palju naisi kui ülal jõuab pidada. Kui keegi julgeks välja pakkuma sellise variandi näiteks Eestis laidetakse see kiiresti maha. Eestis on kahe naise pidamine (teise inimesega seksuaalvahekorras olemine) isegi seadusega karistatav abielus olevat isikule. Kuid siiski on sellel tänapäeval populaarseks saanud kooselu vormil suur puudus. Nimelt see, et vaba abielus olles ei lähe kooseluajal soetatud vara jagamisele ja see kelle nimel on maja ja muud asjad lähebki sellele isikule olenemata kumb selle eest maksis. Seaduse silmis ei ole eriti santse sellel osapoolel kellel ei ol
armastust. Leian isegi, et palju armastust oleks nagu kõige alus – isegi kui lapsevanem on kaldunud oma kasvatusega pisut kõrvale, aga siiski armastab oma last, suudab ta ka ehk leida võimalused ja väljapääsu, et olukorda parandada. Winterhoff paneb vanematele ja lasteasutustele südamele, et nende ülesanne on kujundada lapse psüühikat ja lasta sellel aeglaselt küpseda. Ja seda küpsemist lasta teha eriti just lasteaedades, sest peredes võib olla suhete kaos juba kaugele arenenud. Meie, täiskasvanud peame olema võimelised tunnetama, et lapse psüühika vajab vanema inimese kujundamist. Jääb loota, et vanemad näevad ja märkavad oma suhtlemis- ja kasvatuslikke vigu enne, kui on juba liiga hilja ja, et nad pöörduksid tagasi nende sobiliku rolli juurde. Et vanemad saaksid aga tõest peegeldust oma käitumisvigadele, olekski neil kindlasti vaja lugeda selliseid raamatuid nagu M
Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele. Samuti tuleb ülal pidada last, kes on täisealine, kuid jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Kui laps saab 21- aastaseks, siis ülalpidamiskohustus reeglina lõpeb. Eesti peredes pole välja kujunenud, kes on pere ülalpidaja, vaid mees ja naine peavad koos peresi üleval ja kasvatavad oma lapsi. Mees ja naine käivad mõlemad tööl, et teenida perre raha, aga on ka erandeid, kus naised on koduperenaised ja mehed käivad tööl ja peavad pere üleval. Naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Haigekassa maksab sünnitushüvitist rasedus- ja sünnituspuhkusel
siis uus teise heaks tegelemise faas Partneri valik, kooselu, abielu- etapiviisiline areng (Partneri valik) Lewis'e (1972) järgi - Meeldivus sarnasuse alusel Perekonnapetus - Tekib tihe vaimne side - Vastastikune enese avastamine - Empaatiline paarilise mõistmine - Rollide sobitamine - Suhtele pühendumine NB! Etapid siiski ei pea alati paika või ei ole samas järjekorras Meeldivusest edasi - Usalduse faktor-et partner ei kasuta sind ära - Pühendumuse faktor- kuivõrd oleme valmis panustama suhte jätkamisse, ootused partneri pühendumuse taseme osas - Armastuse olulisus! - Sõltuvuse, jagatud sõltuvus, vastastikuse sõltuvuse faktor - Päritolupere kogemuse faktor- nii partneri valiku, ootuste kui ka kiindumuse osas - Mis edasi? Registreeritud abielu või vaba kooselu?- vabaabielu, kooselu, partnerlus, vaba kooselu Faktid - Abielupaaridel sündis 2006
siis uus teise heaks tegelemise faas Partneri valik, kooselu, abielu- etapiviisiline areng (Partneri valik) Lewis’e (1972) järgi - Meeldivus sarnasuse alusel Perekonnapetus - Tekib tihe vaimne side - Vastastikune enese avastamine - Empaatiline paarilise mõistmine - Rollide sobitamine - Suhtele pühendumine NB! Etapid siiski ei pea alati paika või ei ole samas järjekorras Meeldivusest edasi - Usalduse faktor-et partner ei kasuta sind ära - Pühendumuse faktor- kuivõrd oleme valmis panustama suhte jätkamisse, ootused partneri pühendumuse taseme osas - Armastuse olulisus! - Sõltuvuse, jagatud sõltuvus, vastastikuse sõltuvuse faktor - Päritolupere kogemuse faktor- nii partneri valiku, ootuste kui ka kiindumuse osas - Mis edasi? Registreeritud abielu või vaba kooselu?- vabaabielu, kooselu, partnerlus, vaba kooselu Faktid - Abielupaaridel sündis 2006
olema keskkonna vahendajateks. Vanemate võimuses on tagada lapsele turvalisus, samas näidata, et maailm ise ei pruugi olla turvaline. Alati ei pea mõtlema nii, et kui last kasvatab üksikhooldaja või töötu perekond, siis ei tunne laps ennast turvaliselt. Identiteedi väljakujunemiseks vajab laps "tähtsaid teisi", asendamatuid lähisuhteid pakkuvaid inimesi, kelle heakskiidus peegeldub lapse jaoks ta olemasolu ja tema kui indiviidi väärtus. Lähedus teistega loob sotsiaalse eelduse selleks, et lapsel tekib oma ekistentsi kestvuse tunne. Väikese inimese normaalseks arenguks on vaja kiindumussuhte väljakujunemist ja püsimist kogu ta kasvuaja vältel. "Tähtsad teised" koosnevad kuuest kategooriast: lapse vanemad või hooldajad, õed-vennad; muud sugulased, tädid, onud ja lapsehoidjad; mängukaaslased naabrusest, lasteaiast või koolist; lapsehoidmise eksperdid (õpetajad, psühholoogid, psühhiaatrid) tegelased televisioonist;
Tallinna Laagna Gümnaasium Lastekodulapsed Eestis Referaat Veronika Tsehhojeva 11B Tallinn 2014 Lastekodulapsed Eestis Lapse kasvamise ja arengu peamine eeldus on vanemate ja pere olemasolu. Igal lapsel on õigus üles kasvada oma vanemate juures ning kui see pole võimalik, vajab laps asendusvanemaid, kellest saab tema pere. Eestis elab lapsendaja-peredes ligikaudu 1200 kuni 18-aastast lapsendatud last. Laps tahab lihtsaid asju: kallistusi, hoolimist, koos ema ja õdede- vendadega üksteise kaisus pikutada ja lugusid jutustada, koolist tulles sooja kodusöögi lõhna, talvel koos perega suusatada, emale uhkusega koolitunnistust näidata ja veel palju muid pisikesi asju. Lapsed ei kasva kampaania korras, vaid vajavad kodusoojust iga päev. Vanemliku hooleta lapsed on noores eas ilma jäänud täiesti loomulikest per
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
