1) Millised tegurid võisid viia perekonna väljakujunemiseni? Soov saada järglasi ( mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele päranda) Abielu Sugulussuhted Mingi kokkulepe ühiseluks ( nt materiaalne) 2) Miks Sinu arvates peeti Vana- Roomas abielurikkumiseks ainult suhet vaba (mitte orjatarist) abielunaisega? Sest abielunaine sai kasvatust ja õpetust vaid selleks, et hoida majapidamine korras. Naise seksuaalsus ei olnud vaba, kehtisid kindlad reeglid, nendest üle astumine tõi kaasa karmid karistused. 3) Võrdle perekonda vanaaja juudi (Heebrea) ühiskonnas ja antiikmaailmas (Vana-Kreeka, Vana-Rooma) Perekond antiikmaailmas: Seksuaalne vabadus Tsölibaat ( seksuaalelu vältimine) Mehe roll instrumentaalne – mees on toitja, hankija, distsiplineerija, juht. Naise rolli nähti siis ja nähakse sageli praegugi emotsionaalsena.
muutuvad meie teadmised. Rohkem teame sellest, mis on üles kirjutatud. Vanaaeg Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suuremas rühmas, kus vaheldusid partnerid ja lapsi kasvatati ühiselt, püüdes edasi anda eluks vajaminevaid oskusi nagu oskust toitu leida ja looduses ellu jääda. Aja möödudes kujunes välja meeste ja naiste vaheline pikemajaline kooselu. Hakati aru saama, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Üleminek matriarhaalselt eluviisilt patriarhaalsele kulges aeglaselt. Mehed olid üha rohkem huvitatud isiklikke laste olemasolust, et pärandada omandit järglastele aga see ei olnud ainus siduv tegur. Naise ja mehe rolli perekonnas on eri piirkondades ja aegadel mõistetud erinevalt. Kuigi rohkem on olnud maid ja aega, kus naisel puuduvad õigused kodust väljaspool tegutsemiseks. Kodus on naine küll vastutaja ja korraldaja aga ta pidi siiski
ebatäpsemad on meie teadmised. Rohkem teame neist maadest, kus kirja tunti. VANAAEG Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suures rühmas. Eluks vajalikku oskust toitu leida, rituaalset liikumist, muusikat, müüte õpetati lastele eelkõige mängu ja eeskuju najal. Järk-järgult kujunesid mõnede meeste ja naiste vahel välja pikemaajalised paarisuhted. Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. VANAEG Üleminek matriarhaalselt ehk emajärgselt eluviisilt patriarhaalsele ehk isajärgsele eluviisile kulges aeglaselt. Suhteliselt palju on teada oma aegse juudi ehk heebrea ühiskonna elukorraldusest, mida kajastab ka Piibel. Perekonda ja perekonnaelu nähti jumaliku teena isikliku rahu ja õnne poole pürgimisel. Naise roll vanal ajal Koduses elus oli naine tavaliselt küll korraldaja
sobivus. Seaduslik kaitse! PEREKONNA AJALOOST Perekonna minevik Vanaaeg – matriarhaadi lagunemine, võim perekonnas läheb mehe kätte, naine juhib kodust majapidamist ja kasvatab lapsi. Keskaeg – abielu on majanduslik ja juriidiline ettevõtmine. Uusaeg – naises hakatakse nägema mehe kaaslast. Tänapäeval – tuumperekond, kus mehel ja naisel on võrdsed õigused. Vanaaeg Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Matriarhaadi üleminek patriarhaadiks toimus aegamööda. Mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele pärandada. Juudi ehk heebrea ühiskonna elukorraldust kajastab Piibel. Piibel – perekond kui jumalik tee isikliku rahu poole. Vanas Testamendis ilmneb selge rõõm inimese kehast ja seksuaalelust, keha pole midagi halba ja patust. Suguküpsus 15. eluaastal, mil sõlmiti abielu. Seksuaalelu oli
sobivus. Seaduslik kaitse! PEREKONNA AJALOOST Perekonna minevik Vanaaeg matriarhaadi lagunemine, võim perekonnas läheb mehe kätte, naine juhib kodust majapidamist ja kasvatab lapsi. Keskaeg abielu on majanduslik ja juriidiline ettevõtmine. Uusaeg naises hakatakse nägema mehe kaaslast. Tänapäeval tuumperekond, kus mehel ja naisel on võrdsed õigused. Vanaaeg Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Matriarhaadi üleminek patriarhaadiks toimus aegamööda. Mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele pärandada. Juudi ehk heebrea ühiskonna elukorraldust kajastab Piibel. Piibel perekond kui jumalik tee isikliku rahu poole. Vanas Testamendis ilmneb selge rõõm inimese kehast ja seksuaalelust, keha pole midagi halba ja patust. Suguküpsus 15. eluaastal, mil sõlmiti abielu. Seksuaalelu oli
hõimlastele. Juba enne 10. eluaastat anti laps võõrasse perre kasvatada Seksuaalelu- suhtumine seksuaalsusesse oli kahene, oli ametlik kristlik moraal, mis mõistis hukka seaksuaalsuse kui ka himud, suguelu õigustas vaid soo jätkamine, seksuaalsust piirati rangete keeldudega astuda vahekorda paastude ja pühade ajal. Esines ka kö karnevalikultuur, mis lubas seoses mõnede pühadega alasti keha näitamist ja tunnete avalikku väljendamist. Valitses arvamus, et naise seksuaalsus on suurem kui mehel, et naine ei suuda seista vastu kiusatustele niivõrd, kui seda suudab mees. Keskajal peeti loomulikuks, et noored näitasid välja seksuaalseid huve ning soove. UUSAEG Kodu roll- kodu ning perekonna roll ühiskonnas ja kasvatuses tõusis Vallalisust peeti vääraks, abielu tähtsus tõusis. Inimesed hakkasid üha rohkem oma keha häbenema, hakati magama ööriietega, pesemist ja kümblemist ei peetud oluliseks, see oli harv ja juhuslik
2. Perekonna ülesanded: Soojätkaminsfunktsioon Seksuaalfunktsioon Majanduslik funktsioon Sotsialiseerimisfunktsioon Hoolitsuse funktsioon Hariv/kultuuriline funktsioon Turvalisuse pakkumine 3. Vanasti ja praegu Vanaaeg: Mehe roll oli instrumentaalne, tegutses toitjana, hankijana – perekonna juht Naise roll oli emotsionaalne, naisele kehtivad ranged reeglid millest ei tohtinud üle astuda Mehe seksuaalelu oli vaba Naist hinnati ja austati eelkõige emana Naine sai olla vaid abielunaine, ori või hetäär(vabade elukommetega haritud naine). Hetääre koolitati et mehele nii füüsilist kui ka vaimset rahuldust pakkuda Naine terve elu mehe ülemvõimu all, puudusid pol. Õigused Omasooihaldus, lõbumajad ja orjatarid ei olnud keelatud Laps oli vanemate vara, vabalt saadi otsustada mida tema ga teha
Naiste juures hinnati algatusvõimet ja mõistust. Naise aktiivsem osa tuleb esile märtrite kujtamisel. Enese ohvriks toomist võib pidada üheks naiste vahendiks näidata oma julgust ja usaldusväärsust. Valiku ees nad valivad meelsamini surma kui näiteks orjuse. Kreeklased ei alistanud naisi, vaid kaitsesid neid siis, kui naiste elus puudus turvalisus. Kreeklaste jaoks ei teinud naist külgetõmbavaks, ihaldusväärseks ja ohtlikuks tema ilu või seksuaalsus vaid tema arukus. Kreeta ühiskond Kreeta ehk minoa kultuur. Minoa kultuuris olid naised silmapaistvalt esil. Näiteks ühes käsitööloetelus on toodud kaks korda rohkem naisi kui mehi. Mehed olid peamiselt sõdurid ja sõudjad. Oli ka preestrinnasid, kelle ühiskondlik staatus oli suhteliselt kõrge. Mõned olid jõukad maaomanikud ja juriidiliselt sõltumatud. Eriti suurt huvi on pakkunud Kreeta naisjumalad. Jumalanna esindas viljakust ja kasvujõudu. Näiteks Maojumalanna
selle otstarbest ja olulisusest. Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suures rühmas, kus partnerid vaheldusid ja lapsigi kasvatati ühiselt, püüdes neid koos toita ja kaitsta.Põhiliseks eesmärgiks oli ihtsalt järglaste saamine ja väljasuremise ennetamine. Õpetamine käis mängu ja eeskuju najal. Pikkamööda kujunesid osade meeste ja naiste vahel ka pikemajalised suhted, pandi tähele et seksuaalelu ja laste saamise vahel on seos. Juudi ühiskonnas toimiti aga palju erinevalt ning sellest on kirjutatud ka piiblis. Perekonna loomist nähti millegi jumalikuna, mis aitas rajada inimesel teed isikliku rahu ja õnne poole. Perekond oli patriarhaalne, kuid naisi austati siiski rohkem kui teistes tolleaegsetes kultuurides. Seksuaalsed suhted kuulusid ainult abiellu ja sellega liialdamist ei peetud õigeks.
enam kasu loodeti. Tugev naine suutis end aga ka võõras ümbruses maksma panna. Eestis olid talupoegadel minimaalsed võimalused oma peret kaitsta või selle ellujäämist tagada. Siinsetel aladel peeti tihti lahinguid ning sageli pidid talupojad sõtta minema või hukkusid muidu lahingutegevuse tagajärjel. Rahvaluules on vähe juttu armastusest ja kui seda mainitaksegi, siis vihjamisi. Keskaegne suhtumine seksuaalsusesse oli kahene. Ametlik kristlik moraal hindas askeesi ja mõistis hukka seksuaalsuse. Seksuaalsust õigustas ainult sugu jätkata. Seksuaalsust piirati. Vahekorda võis astuda kindlatel aegadel ajal aastas, näiteks paastude ja pühade ajal. Askeesi kõrval eksisteeris ka nn karnevalikultuur ( katoliku kiriku paastueelne rahvapidu, mil maske kandes ja ümber riietudes võis endale lubada tavalisest veidi vabamat käitumist), mis lubas mõnede pühadega seoses alasti keha välja näitamist ja tunnete avalikku välja näitamist.
Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Roomat nimetatakse Igaveseks Linnaks. Sealne elu ja ühiskond erines teistest linnadest. Oma referaadis keskendun ma eelkõige naiste rollile Roomas, ent toon välja ka muid faktoreid. Referaadi põhiprobleemiks on roomlannade õigused- millised need olid ja kuidas neid piirati ning mida lubati. Üritan selgusele saada kui suur tähtsus oli Rooma naistel ning kas fakt,et nende õigused olid väga piiratud, vastab tõele. Roomas oli seisuslik ühiskond. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred ja pojad koos oma lastega. Isegi täiskasvanud pojad allusid oma isale. Ka kohtuasjades olid nad ühe või teise meessoost isiku hoole ja eeskoste all. Naise peamiseks vooruseks peeti abielutruudust. Rooma naistel puudus juurdepääs avalikule
midagi teada.Seksuaalsusega seotu muutus suureks tabuks. · Suurenenud seksuaalvabadus ja teadmatus kaitsevahenditest põhjustas 19.saj. alguses suguhaiguste leviku. · Sajand hiljem (20.saj.) hakati läbi viima uurimus inimeste seksuaalsete eelistuste ja käitumiste kohta. · Inimeste seksuaalkäitumine muutus vabamaks,seksuaalelu nihkus varasemasse ikka.Levis erootiline kirjandus. · Seksuaalrevolutsiino kõrghetk saabus 1970-1980.a. seksuaalsus oli mänguline ja piirideta. · Prostiutsiooni ja pornograafia levik kasvas plahvatuslikult.suurenes vabaabielude arv. · 21 sajandil on muuhulgas esile kerkinud meeste ja naiste võrdsete õiguste,seksuaalvähemuste ning HIVi- ja AIDSI probleemika. Seksuaalsuhted · Seksuaalsus on inimese põhitunnuseid,seetõttu kuuluvad tema ellu ka seksuaalsuhted. · Füsioloogiliselt on tegu uue elu eostamise faktiga. · Nad on kõige loomulikumad ja siirad.
suhtutud nii halvasti kui naistesse, lisaks said ka lapsed suure karistuse. Neid pilgati, et nad olid sündinud patus ja et nende ema oli reetnud nende uue 2013 perekonna. Keskaegne suhtumine seksuaalsusesse oli kahene.Ametlik kristlik moraal mõistis hukka nii seksuaalsuse ,kui himud.Suguelu õigustas ainult vajadus sugu jätkata.Seksuaalsust piirati rangete keeldudega astuda vahekorda paastude ja pühade ajal.Valitses arvamus, et naise seksuaalsus on suurem ,kui mehel, et naine ei suuda vastu seista kiusatustele ja et mees peab naist hoolikalt valvama.Meeste seksuaalsust ei eitatud,kuid seda ei pandud pahaks.Keskajal peeti ka loomulikuks ,et noored näitasid välja enda seksuaalseid huvisid ja soove-valitses üldine arvamus , et noorus on iga , kus inimesed ei suuda oma seksuaalseid huve veel alla suruda. naised sünnitasid keskajal väga noorelt , seetõttu oli ka naiste keskmine
Referaat: ROOMA PEREKOND JA ÕIGUSLIKUD SUHTED Rooma eraõiguse alusd Sissejuhatus Rooma õigusel on õigusteaduse ja juriidilise hariduse seisukohast suur tähtsus. Võime vaadelda millest on tingitud, et Rooma õigusel on selline eriline koht õigusteaduses. Siinkohal võib kasutada Rooma ja tsiviilõiguse alal tuntud vene õigusteadlase J.A. Pokrovski (1868 1920) ütlust, et see õigus on "üle elanud teda loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma. Rooma õiguse sünnikoduks oli väike linnriik. Mis asetses keset Apenniini poolsaart. Aegade alguses elas sealne rahvas tavalist elu- tegeles karjapidamise ja põlluharimisega ning ühiskondlikud suhted puudutasid esmajoones maavaldust, millele lisandusid suhted abielu,
..........................................................................11 Kokkuvõte.......................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................14 SISSEJUHATUS Rooma õigus on Euroopas enim õiguse progressi ja arengut mõjutanud. Ühtlasi on paljud tänapäeva seadused saanud oma algse kuju just Rooma õigusest tulenevalt. Rooma õigus pärineb alates VIII sajandist eKr ning kulmineerus ,,Corpus iuris civilis" seadustekogu loomisega keiser Justinianuse ajal. Siiski on aja jooksul totaalselt muutunud naise positsioon ning õiguslik seiskord ühiskonnas ja see pole enam ligilähedanegi Rooma ajal eksisteeriunud seadustega. Tänapäeval on naistel samad õigused meestega, kuid Roomas oli naine mehe võimu all ning sõltumatus oli veel kauge tulevik
grammatikat. Arvutati peast ja sõrmede abil. Peaaegu igaüks võis hakata algõpetajaks, mingit ametlikku luba selle jaoks vaja ei läinud. Seetõttu peeti algkooli õpetajaid inimesteks, kes millegi muuga hakkama ei saa. Õpetaja palk oli väga väike, selle raha eest pidi ta rentima ka ruumi, kus lapsi õpetada. Tihti oli see ruum vilets, sest õpetajal ei jätkunud parema ruumi rentimise jaoks raha. Algkool kestis 5 aastat. Et saada vägevaks riigimeheks, pidid rooma poisid käima kolmes kooliastmes. Grammatiku kool tuleneb sõnast grammata-raamatud. Nagu nimigi ütleb, tegeleti grammatiku koolis raamatutega. Õpetajateks olid grammatnikud, nad olid tunnustatud õpetajad, tavaliselt olin nad kreeklaste poolt vabaks lastud orjad. Grammatiku koolis õppisid harilikult aristokraatide pojad. Grammatnikud õpetasid noormehi õigesti kõnelema ja kirjutama, loeti klassikalist kirjandust, kirjutati kirjandeid ja kommenteeriti ning analüüsiti loetut
KESKAJA NAINE REFERAAT Sisukord Sissejuhatus...........................................................................3. Naiste elu keskajal................................................................... 4. Perekond.............................................................................. 5. Töö..................................................................................... 6. Ketserlus.............................................................................. 7. Kokkuvõte.............................................................................8. 2 Sissejuhatus Tänapäeval on naiste õiguste teema väga päevakajaline, sest naised on hakanud võitlema oma õiguste ja meestega võrdsuse saavutamise eest. Keskaja Euroopas oli aga olukord hoopis teistsugune. Selles referaadis ma tutvustangi keskaja naiste õigusi, ko
08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspektist lähtudes
Soovitas tungivalt kohustuslikke algkoole. Kreeklased pidasid oma filosoofide eeskujul mõõdukust ja vabatahtlikku liialdustest loobumist, eriti naudingutes, ülimaks kasvatuse näitajaks. Pidusöömingute juurde kuulusid lõhnaained. Lõhn oli üks esteetilisi naudinguid. See oli antiikmaailma esteetilise kasvatuse üks kindel osa. Kreeklase kohta võib öelda, et teda kasvatas kõik see, mis oli väljaspool kodu, ta kasvas väljas. INIMENE-KODANIK . ROOMA Järeltuleva põlvkonna kasvatamine seisnes muistsete uskumuste, traditsiooniliste moraaliväärtuste ja käitumisnormide edasiandmiseks. Rooma moraalikoodeksi alusteks olid üllus, truudus, tõsidus, kindlus ning kõiki neid ühendav mehisus, vaprus suursugusus. Isade, vanaisade ja üldse esivanemate autoriteet oli kõige alus. Säärane suhtumine saavutati kasvatusega. Rooma arhailine kogukond idealiseeris vaesust ja mõistis rikkuse hukka.
Kreeklane püüdles täiuslikkuse poole, mis ühendas endas nii ilu kui ka headuse. Unustada ei tohi ka ühiskonna agonaalset iseloomu ning orjade poolt võimaldatud vaba aega. Teejuhtideks olid filosoofid, kes olid kreeklaste arvates tõelised õpetajad. 7 Õige kreeklane lähtus neljast kardinaalvoorusest: õiglus, mehisus, mõõdukus ja arukus. 5. INIMENE-KODANIK 5.1 Rooma Nii kreeklastel kui ka roomlastel kujunes kõrgelthinnatud väärtuseks vabadus, inimene oli eelkõige kodanik, kes pidi ühiskonna huvid asetama kõrgemale isiklikest. Inimeste ja jumalate vahelised suhted põhinesid kokkulepetel. Inimene pidi neid väga täpselt täitma, et oodata jumalate abi ja toetust. Rituaal muutus ülitähtsaks. Preestrid-pontifeksid olid pidevalt valitsejate nõuandjad. Rikkaliku mütoloogia
Kreeklane püüdles täiuslikkuse poole, mis ühendas endas nii ilu kui ka headuse. Unustada ei tohi ka ühiskonna agonaalset iseloomu ning orjade poolt võimaldatud vaba aega. Teejuhtideks olid filosoofid, kes olid kreeklaste arvates tõelised õpetajad. 7 Õige kreeklane lähtus neljast kardinaalvoorusest: õiglus, mehisus, mõõdukus ja arukus. 5. INIMENE-KODANIK 5.1 Rooma Nii kreeklastel kui ka roomlastel kujunes kõrgelthinnatud väärtuseks vabadus, inimene oli eelkõige kodanik, kes pidi ühiskonna huvid asetama kõrgemale isiklikest. Inimeste ja jumalate vahelised suhted põhinesid kokkulepetel. Inimene pidi neid väga täpselt täitma, et oodata jumalate abi ja toetust. Rituaal muutus ülitähtsaks. Preestrid-pontifeksid olid pidevalt valitsejate nõuandjad. Rikkaliku mütoloogia
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut PEREKONNA- JA ABIELUÕIGUSLIKUD SUHTED ROOMA PEREKONNAS Referaat Juhendaja: Aleksei Kelli Tallinn 2011 1. Sisukord 1.Sisukord...................................................................................................................................2 2.Sissejuhatus............................................................................................................................
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM KESKAJA NAINE Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Naiste elu keskajal polnud lihtne. 90% lihtrahvast elas maal ning seega oli vaja teha väga palju füüsiliselt rasket tööd nii meestel kui ka naistel. Tavaliselt oli naisel elu jooksul vähemalt 5-7 rasedust, mis kurnas neid vaimselt ja kehaliselt. Selle tõttu pidi naine ka enamuse oma elust tegelema lastega ning nende kasvatamisega. Naised jagati kolme rühma: neitsid, abielus ja lesed. See liigitus määras naiste elus palju ning eri gruppidesse kuuluvatel naistel olid erinevad kohustused. Abielu peeti väga tähtsaks. Ilma naiste tootva tööga poleks toime tuldud, neil oli väga suur osatähtsus. Levinuimaks naiste ametiks sai tavalisim teenijaamet. Nende palk oli oluliselt väiksem kui meestel ning vahel palgati neid seepärast ka rohkem. Vaesemad naised valisid raha teenimiseks lihtsama ning räpasema tee prostitutsiooni. Mõned naised otsustasid aga perekonna ja abielu a
- Varane kihlumine, abiellumiseks hea vanus tüdrukutel 12-aastane, poistel 14-aastane - Hinnati vallalisust, vooruslikkust, abielus tohtis olla vaid üks kord - Naine kui pärispatu kandja - Naine ja mees võrdsed pärijad - Mõnedel naistel võimalus õppida, luuletada, keeli õppida Keskaeg 10.-15.saj. - Uute riikide teke ja kristluse laienev mõju - Puudus teadmine/ arusaam lapse ja täiskasvanu erinevustest - Abielu ja pere mõisted mõjutanud Rooma impeeriumi, aga ka saksa hõimude ja kristliku käsitlustes - Metsikute hõimude kombel mõnda aega ka mitmenaisepidamine ehk polügüünia või suurema sugulasgrupi koos eksisteerimine perena - Abielu kui sotsiaalne norm. Isakeskne - Kristlik norm: abielu lahutamatu, mitte väga lähedases suguluses ja monogaamne - Tüdrukud-naised isa hoole alt abikaasa hoole alla Kristlik õpetus - Mees kui adama järglane, mehe ülemvõim
1. PEATÜKK MIS ON PEREKOND? Perekonda defineerida ei olegi nii lihtne. Sageli esinev definitsioon ütleb, et perekond on iga inimese jaoks primaarne ja olulisim süsteem, kuhu ta kuulub abielu, sündimise või adopteerimise kaudu. Perekonda võib defineerida kui suhteliselt püsivat rühma, mille liikmed on omavahelise vere-, abielu- või lapsendamissuguluses ja moodustavad majandusliku üksuse ning keda seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne ning seadusandlik vastutus. Oma elu jooksul on inimene tavaliselt seotud kahe perekonnaga: Perekond, kuhu ollakse sündinud (orientatsiooniperekond) Perekond, mis ise luuakse (prokreatsiooniperekond) PEREKONNA LIIGID Tehakse vahet suurpere ja tuumpere vahel. SUURPERES elab koos rohkem kui kaks sugupõlve. TUUMPERE on kaasaja levinuim peretüüp, mis võib esineda kolmel viisil: Lasteta abielupaar Lastega abielupaar Lastega üksikvanem 2. PEATÜKK KOOSELU AJALUGU Mehe ja naise koos
Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool MEES JA PEREKOND: ISADUS (REFERAAT) Koostajad: Svetlana Kostina Martti Kiuru Too mas Raudsepp Aksel Ristoja 2009 KES ON VANEM? Vanemaks (isaks , emaks) olek tähendab üldmõistet, mis haarab enda alla terve rea laste hooldamise ja kasvatamisega seotud täiskasvanute tegevusi ja oskusi. See on protsess, mis koosneb ülesannetest, rollidest, reeglitest, kommunikatsioonist, ressurssidest ja suhetest. Lapsed vajavad füüsilist hooldamist, kasvatamist, õpetamist, materiaalsete ressurssidega varustatust, kaitset ja järelevaatamist. Lapsed vajavad juhtimist ja julgustamist oma arengus
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL Koostaja: Nadezda Stefan Lektor: Tea Välk MA Rakvere 2015 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 1.TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS..............................................4 2.ISA ROLL PEREKONNAS...............................................................................6 2.1.Isa ja ema rolli iseärasus..............................................................................7 3.ISAROLLI MUUTUMINE PEALE LAHUTUST............................................8 4.ISADUSE OLEMUS........................................................................................10 5.ERINEVAD „ISA-TÜÜBID“...........................................................................12 KOKKUVÕTE.........
Naised keskajal Keskaeg on ligikaudu tuhande aasta pikkune ajalõik Euroopa ajaloos, mille kestvuseks loetakse tavaliselt aastaid alates Rooma riigi langemisest aastal 476 kuni Ameerika avastamiseni Kolumbuse poolt aastal 1492. Eestis peetakse keskaja alguseks tavaliselt Põhja- Euroopa ristisõdade siiajõudmist ning siinsete alade kristlikuks muutmist aastatel 1208-1227. Lõpuks peetakse üht kahest sündmusest: Reformatsiooni siiajõudmist aastatel 1520-1530 või 1558-1583. aastatel toimunud Liivi sõda. Keskaja inimese igapäevaelu kirjendanud ja tutvustanud kursuse käigus räägiti meile palju
- Varane kihlumine, abiellumiseks hea vanus tüdrukutel 12-aastane, poistel 14-aastane - Hinnati vallalisust, vooruslikkust, abielus tohtis olla vaid üks kord - Naine kui pärispatu kandja - Naine ja mees võrdsed pärijad - Mõnedel naistel võimalus õppida, luuletada, keeli õppida Keskaeg 10.-15.saj. - Uute riikide teke ja kristluse laienev mõju - Puudus teadmine/ arusaam lapse ja täiskasvanu erinevustest - Abielu ja pere mõisted mõjutanud Rooma impeeriumi, aga ka saksa hõimude ja kristliku käsitlustes - Metsikute hõimude kombel mõnda aega ka mitmenaisepidamine ehk polügüünia või suurema sugulasgrupi koos eksisteerimine perena - Abielu kui sotsiaalne norm. Isakeskne - Kristlik norm: abielu lahutamatu, mitte väga lähedases suguluses ja monogaamne - Tüdrukud-naised isa hoole alt abikaasa hoole alla Kristlik õpetus - Mees kui adama järglane, mehe ülemvõim
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Pedagoogika aluste seminar Keskaja Naine Referaat nimi rühm Tartu 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Naise elu keskajal................................................................................................................... 4 Poiste eelistamine................................................................................................................... 5 Haridus.....................................................................................
elu; ● naine on isiksuse ja tööga olulisem kui kaasavara, mis ta kaasa saab tuua. LAPSkasvatus Laps, JA KASVATUS ● Järeltulijate kasvatamisele suurem tähelepanu pööramine; ● tähtsustati laste kasvatamist headeks inimesteks, et kaasa aidata ühiskonna stabiilsuse säilitamisele; ● lastega tegeles peamiselt ema: ○ hellus ja mõistmine; ○ reeglid ja piirangud; ● lastekasvatusest õpetuste avaldamine. SEKSUAALSUS Seksuaalsus ● Kuidas mõista seksuaalsust?; ● ilukultus – hüljati loomulikkus; ● punased põsed, päevitunud nahk, vormis keha = madal seisus; ● iluideaal oli sipelgatalje, kahvatu jume, jõuetus, õrnus; ● homoseksuaalsus, anaalseks, suuseks, mastubeerimine kui haigus; ● väärtustati intiimsust; ● tähelepanu järeltulijate saamisel ja kasvatamisel; ● tähtsustati naise ja mehe loomuse, mehelikkuse ja naiselikkuse vastandlikkust. MILLEKS
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond PEREKONNA ARENGULOOST ERINEVATE RAHVASTE JUURES Referaat Juhendaja: Karmen Trasberg Koostas: Kadri Mugu Tartu 2010 Sissejuhatus Antud referaadi eesmärgiks on tutvustada lähemalt erinevate rahvaste perekonna ja kasvatuse arengulugu. Kitsendasin teemat, valides välja neli kultuuri, mis tundusid minu jaoks kõige rohkem huvipakkuvamad. Põhieesmärgiks olen seadnud eri ajalooperioodide eri rahvaste kõrvutamise. Samuti püüan välja tuua seda, mida on ajaloost üle võetud või õpitud ning kasutusel veel tänapäevalgi. Oma töös annan ülevaate neljast erinevast kultuurimudelist- kreeklaste, juutide, venelaste ja jaapanlaste perekonnast ja kasvatusest. Kreeklased Kuni seitsme aastaseks saamiseni kasvas poiss ema ja hoidjate käe all. Vastsündinud ja natuke vanemad lapsed olid tavaliselt naistepoolel, kuid võis
(juudid naised, sest nad olid targad, kuna lastega tegeletakse) Bassek suri ära, aga meile tuli balti sakslane Karl Seeler, kes elas Riias. Oli õppinud Tartu Ülikoolis. Ta pidas saksa keeles loenguid. Oli õppinud Berliinis. David Grimm-balti-sakslane. Berliinis õppinud mees. Teda asendati ajaloorektoriga, kes oli ühtlasi ta vend. Kui Grimm midagi ütles, siis nii ka tehti. Grimmile võlgneme tänu juurahariduse autoriteedi eest, enne Grimmi, seda olemas ei olenud. Grimm oli Rooma eraõiguse professor. Grimm oli autoriteet ja pani kogu sellele asjale aluse. Vello Salu „Targad ülikoolid oskavad teha tarku erandeid, rumalad ei oska“ Uluots tõmbas Rooma Eraõiguse õpetamisest tagasi, sest ei näinud enam vajadust. David Grimmile otsiti õpilaseks ERST Ein. Õpilasi saadeti erinevatesse Ülikoolidesse Juurat õppima, et kõik ei õpiks Tartus (nt. Austria jne.) Kui Grimm ütles, et Erst Ein on valmis, siis ta saadetakse rooma. Peatro Bon Fante-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
