Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "PEREKONDADE SPORTLIKUD TRADITSIOONID". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sport, sportlikud, perekondade, kaasõpilased, identiteetsportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos
.....................................14 Spordiala: Odavise....................................................................................... 14 Lisa 2 Areng spordialal:.............................................................................15 Saavutused: Eesti MV...................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Mina valisin selle referaadi sellepärast kuna mind huvitab sport ja Tema oli Valgamaal üks tuntumaid sportlasi. Tanel Laanmäe on saavutan palju edu odaviskes. Referaadis käsitletaks, mis on ikka odavise, Tanel Laanmäe elulugu, spordi karjääri, tulevatest plaanidest, tulemustest ja Tema treeningutes andes ettekujutuse milline on Eesti tippsportlase karjäär ja elu. Kogu tekts on Tanel Laanmäe intervjuust minuga. 3 ODAVISKEST Odavise on üks kergejõustiku aladest
.............................................................................................11 3.5. Pekingi suveolümpiamängud ........................................................................................12 4. Eesti olümpiasangarid ..........................................................................................................13 4.1. Erika Salumäe ...............................................................................................................13 4.1.1. Sportlikud saavutused ............................................................................................14 4.1.2. Poliitikukarjäär.......................................................................................................14 4.1.3. Tunnustused ...........................................................................................................14 4.1.4 Praegune elu............................................................................................................14 4.2
tundidest [6]. 7 Joonis 1. Circulus vitiosus'e tekkemehhanism haiguse puhul [6] 8 3. Sportimise võimalused Paides Paide linnas on võimalik tegeleda 14 erineva alaga Paide linna kodulehe andmetega, sest seal on märgitud kokku 14 klubi. Tegeleda saab Paides: korvpalli Korvpalliklubi KK7, võimlemise SK Maribel ja SK Hot Sport, ujumise Paide Ujumisklubi, võrkpalli- Paide võrkpalliklubi, jalgpalli FC Flora jalgpalliklubi, Karate Karateklubi Täht, poksi Atleetika ja Poksiklubi Anton, saalihoki Järvamaa Saalihokiklubi, laskmise Järvamaa Laskespordiklubi, võistlustantsimise Revalia tantsukool, ratsutamise Järvamaa ratsaspordiklubi ja kepikõnniga EvruSport. Sisealadega tegelemiseks sobib neid harrastada alles valminud (20. veebruar 2009) Paide
Nõo Reaalgümnaasium Statistiline uurimistöö Nõo reaalgümnaasiumi õpilaste tervislikud harjumused. Autor: Karl Kuus Juhendajad: Sirje Sild Kaja Kasak 2012 Mõisted Mediaan Me arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonireas ühepalju. Mood Mo tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus. Minimaalne element Xmin - tunnuste väärtuste hulgas vähim. Maksimaalne element Xmax - tunnuste väärtuste hulgas maksimaalne. Variatsioonirida järjestatud kasvavate või kahanevate väärtuste jada. Variatsioonikordaja - on hajuvusmõõt, mis seisneb kogumi standardhälbe ja keskväärtuse suhtes. Variatsioonirea ulatus u maksimaalse ja minimaalse elemendi vahe. Sagedustabel näitab, mitmel korral saab antud tunnus antud väärtuse. Korrelatsioon kasutatakse stati
Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised ülesanded: · uurida kirjanduse abiga noorte liikumisaktiivsust; · viia läbi küsitlus ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas; · analüüsida küsitluse tulemusi; · teha järeldused gümnaasiumi õpilaste spordi tegevuse kohta. Uurimuse käigus ei küsitleta väga suurt hulka inimesi ja sellepärast ei saa teha põhjalikke üldistusi. 1. SPORT Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus.Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja 2 võistlussporti. Viimase äärmuslik aste on tippsport. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel.
REFERAAT JÜRI JAANSON . . . Gümnaasium 6 A klass Koost as: SISUKORD 1.Lühitutvustus 2.Tunnustused 3.Sportlikud saavutused 3.1.Maailma meistrivõistlused 3.2.Olümpiamängud 3.3.Maailma karikas 4.Isiklikku 5.Iseloomust 6.Karjääri lõpp 7.Lõpetuseks 8.Kasutatud kirjandus 1.LÜHITUTVUSTUS Jüri Jaanson on sündinud 14.oktoobril 1965 aastal Tartus.Ta on endine Eesti tippsõudja,praegune poliitik ja Riigikogu liige. 1984 aastal lõpetas Jüri Viljandi 4.Keskkooli.15-aastasena läks Jaanson sõudetrenni ja ütles treenerile,et tahab tulla Nõukogude Liidu meistriks.Mõni päev hiljem teatas ta kodus kalendrisse vaadates,et 1988 aastal jõuab ta olümpiale.Vend Erkiga sõlmiti kirjalik leping,millega Jüri kohustus tulema maailmameistriks.Mõistagi pakkus see kõigile palju nalja.Aasta oli siis 1981. S
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium KLIENDITEENINDUS- SPORTLAND EESTI AS NÄITEL (Praktiline töö) Autor: Riin Arro 12.a Juhendaja: Katrin Kirk-Saarmets Tallinn 2014 SISUKORD 1.SISUKORD 2 2.SISSEJUHATUS 3 3.ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS 4 4.ETTEVÕTTE STRATEEGILISED EESMÄRGID 6 5.JUHTIMISTEGEVUS 8 6.MINU PRAKTIKA 11 7.KOKKUVÕTE 12 8.KASUTATUD KIRJANDUS 14 9.TÖÖKOHA TÕEND 2 SISSEJUHATUS Otsustasin praktikat sooritada Sportlandis, kuna olen seal varem töötanud ning seekord võtsin eesmärgiks vaadata teenindajate igapäevast tööd teise pilguga. Kui võtta kliendi seisukohast, siis
2014. http://www.overtimeonline.co.uk/?p=18486 01.04.2015 eSports 2011. risesmartkid.com: veebilehekülg. http://www.raisesmartkid.com/3-to-6-years- old/4-articles/34-the-good-and-bad-effects-of-video-games 20.02.2015 Figueira, M. 2014. Esports on the rise – Lazy gamer: veebilehekülg 02.08.2014. http://www.lazygamer.net/general-news/battlefy-release-stats-esports-on-the-rise/ 15.02.2015 Gaming.ee portaal 2015. LAN. – http://gaming.ee/lan/ 28.02.2015 Holden, N. 2013. Is eSports really a sport? – Gamezone: veebikeskkond 24.07.2013. http://www.mweb.co.za/games/ViewNewsArticle/tabid/2549/Article/8051/Is-eSports-really-a-sp ort.aspx 01.04.2015 Kandiah, K. 2014. Esports should be considered an actual sport? – The Cannon 08.09.2014. http://cannon.skule.ca/esports-should-be-considered-an-actual-sport-2/ 15.03.2015 Kasela, R. 2013. Mängudes võisltemine ehk e-sport: kellele sellist jama vaja? – Forte 21.02.2013 http://forte.delfi
NOORED JA SPORT Referaat 2 Tallinn 2008 3 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 Mis on sport, mida sport inimesele annab ning milleks seda vaja on?..............................5 Sport kui võimalus.............................................................................................................7 Noored vs sport..................................................................................................................8 Kokkuvõte....................................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus.............
Spordi ajalugu Spordi algeid võib leida muisteist mängudest ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana-Kreekas, kus kehalist kasvatust seostati võistlusega. Mitmesugustest jõu- ja osavusvõistlustest arenesid suurvõistlused. Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama ametlikke rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda. Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik
Ausa mängu mõistmine kerkib teadvusesse hetkel, kui inimene seletab enesele, miks ta spordib. Kas eesmärgiks on järjekordne karikas- siis on tegemist kollektsionääriga, raha- järelikult ärimees!? Sportlane on substants, kes pürgib eneseületuseni. Tõelise sportlase huviorbiiti kuulub hoopis pidev enesetäiendamine ja isiksuse kujundamine, loomulikult ka treeningute väliselt. Tasa ja targu püüdleb ta oma ihaldatuimate unistuste poole, kaaslasteks enesusk, sihikindlus ja ausus. Sport on iseloomuomadus või isegi eluviis, mis avab inimese parimaid külgi ning aitab jõuda eneseteostuseni. Samuti arendades oskust mõelda, võidelda ja järgida reegleid. See tähendab, et tegemist on keha ja vaimu vahelise harmoonia kehastusega. (http://noorteajakiri.com/2012/04/23/aus-mang-ja-vaartused-spordi/) 1. Aus mäng (fair play) Mis on aus mäng? Kas sõbrakäsi suusarajal kukkunule, kohtunikule märkamatuks jäänud vea tunnistamine palliplatsil või lihtsalt konkurentide austamine?
................................................10 4. HETKE KURESSAARE GÜMNAASIUMI NIMEKAMAD SPORTLASED............11 5. KÜSITLUS.................................................................................................................... 12 5.1. Küsitluse kokkuvõte................................................................................................12 6. INTERVJUU MADIS KALLASEGA...........................................................................14 6.1. Kool ja sport............................................................................................................14 6.2. Sina ja üldiselt sport................................................................................................17 6.3. Sina ja KG...............................................................................................................19 KOKKUVÕTE.................................................................................................................. 22
Aeg ja koht: 09.11.2015 Võrus Intervjueerija: Ragnar Rebane Intervjueerimise vorm: Vestlus 4.2.Intervjuu küsimused Millal ja kus Te sündisite? 29.10.1952 Valga Maakond, Sangaste Kus Te üles kasvasite? Võrumaal. Olen elanud Restus, Mõnistes, Pahuveres ja Suure-Jaanis(mõl.Viljandimaa), Osulas, Rõuges, Võrus, Tartus ja uuesti Võrus. Milline oli Teie pereliikmete ja lähituttavate suhe spordiga? Vanemate ja venna sport kehakultuurlaste tasemel. Abikaasa Reet tegeles kergejõustikuga ja on Eesti noortemeister. Lapsed Kristi, Kati ja Priit tegelesid võrkpalliga ja on samuti Eesti noortemeistrid. Vennapoeg Marek mängib jalgpalli. 9 Millega Te lapsepõlves tegelesite? Maal kasvanuna, suvel mängisime jalgpalli, võrkpalli, maahokit, ujusime, sõitsime palju jalgratastega, tegme koduseid aiatöid
Jüri Gümnaasium SPORT Referaat Koostaja: Stiina Vard Klass: 8.r klass Juhendaja: õpetaja Anu Rebane Jüri 2015 1 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 3 2. Sport................................................................................................................... 4 2.1. Spordi ajalugu.............................................................................................. 4 2.2. Spordi ajalugu Eestis.................................................................................... 4 2.3. Spordirajatised............................................................................................. 4 2.4
hingamisele ja vereringele. Noore inimese jaoks on kehalised harjutused lausa hädavajalik arengutegur, täiskasvanule läheb neid vaja lõdvestuseks ja töövõime säilitamiseks. Tehnika täiusutmise tõttu jääb kehalist tööd järjest vähemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordiühingud annavad selleks häid võimalusi. Koolis on õpilastel küll võimlemistunnid, ilmselt aga jääb neist napiks. Kõik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema. Sport sobib igale eale. Kes vanaduseski korralikult võimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, võrkpalli või teisi liikumist nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline. Kehalise kasvatuse tunnis, on erinevate õpilaste võimed erinevad. Mõni õpilane saab 11 suurepäraselt hakkama keeruliste võimlemisharjutustega, mõnel on jõudu kõige rohkem kätekõverdusi teha ja mõni kohe jõuab pikka aega järjest joosta. Paljud kehalised võimed on
Miks tahetakse kaalust alla Joonis 8. Eesmärk võtta? Et meeldida endale peeglisse vaadates, vabastada ennast igasugustest kompleksidest ja meeldida ümbritsevate inimestele. Ankeedi 5. küsimus koosnes sellest, et kas dieedil istumise ajal on tehtud sporti (Joon. 9).Enamuses vastati et nad on tegelenud spordiga. Küsimustiku 6. küsimus: Kuidas te arvate, kas spordiga tegelemine võib asendada dieeti, vastati, et Jah, sport võib asendada dieedil istumise. Järelduse tehtes, võime öelda, et ei pea kindlasti istuda rangel dieedil, vaid võib ka selle asemel teha Joonis 9. Spordi tegemine rohkem sportimist, suurendada füüsikaline koormus. Kuid, kui te otsustate asendada spordi tegemist dieediga, siis ikkagi on vaja piirata ennast toidu võtmises. Küsitledes respondente, mis antud dieetides
Lugupeetud kollokviumi liikmed, kaasõpilased, kohal viibijad Mina olen .... Õpin ... klassis ja esitlen oma uurimistööd. Minu uurimistöö teema on ,,Tervislik ja teadlik toitumine". Algselt olin plaaninud laiendada oma eelmise aasta referaati, teemal ,,Tervislik ja teadlik toitumine, kuidas see mõjutab meie tervist." Kuid materjale uurides veendusin, et see kitsam osa käib mulle üle jõu ja läheks liialt meditsiiniliseks. Antud teema kasutan küll ära ja seon oma praeguse tööga. Teemavalik ja uurimistöö eesmärk Teemavalikule aitas kaasa teema päevakohasus, materjali rohkus, samuti ka minu enda isiklik huvi toitumise vastu. Kuna tegelen aktiivselt spordiga, siis on minu jaoks oluline ka jälgida seda, mida söön. Uurimistöö eesmärgiks on uurida, inimeste toitumise tervislikust ja inimeste teadmisi selles osas. Samuti selgitada välja küsitluse teel, miks ei toituta või toitutakse tervislikult ja kust leida toitumis alast abi ja infot . Hoolimata s
TASAKAALU MÕJUTAVAD TEGURID JA ARENDAMINE Uurimistöö Krete Allik 11.klass Juhendaja: õpetaja Mari Kahu MIKS SELLINE TEEMA? • Tasakaal on vajalik spordis. • Et teada saada tasakaalu mõjutavatest teguritest ja arendamisest. • Eesmärgiks on uurida, kas tasakaal on paremini arenenud 5.klassi või 11.klassi õpilastel. UURIMISKÜSIMUSED • Mis on tasakaal? • Mis tegurid mõjutavad tasakaalu? • Kuidas tasakaalu arendada? • Kui hea on tasakaal 5.klassi ja 11.klassi õpilastel? TASAKAALU MÕISTE • Tasakaal on üks sellistest kehalistest võimetest, mis aitab meil säilitada ja kontrollida kehaasendit. • Tasakaalu aitab säilitada tasakaaluelund. TASAKAALU MÕJUTAVAD TEGURID • Alkohol. • Narkootikumid (kanep, kokaiin, heroiin). • Tubakatooted (e-sigaret). • Vanus (lapseiga, vanadus). • Haigused (Meniere’i haigus). TASAKAALU ARENDAMINE • Spo
15 km 4. 2004 17. jaanuar Nové Msto Tsehhi klassika 15 km 5. 2005 8. jaanuar Otepää Eesti klassika 50 km 6. 2005 12. märts Holmenkollen Norra klassika Muud sportlikud saavutused: 15-kordne Eesti meister aastatel 19902005. Maailmakarika kohad kokkuvõttes Aasta Koht 1994 77 1995 73 1997 72 1998 26 1999 22 2000 43 2001 42 2002 19 2003 7 2004 7 2005 13 2006 26 Tunnustused · Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk 2002 · Valgetähe I klassi teenetemärk 2006 · Aasta meessportlane 1999, 2001, 2002 ja 2006
Laiali jagati 25 küsitlust ja sama palju saadi ka tagasi. (Lisa 1) 2.1 Kõige olulisem ujumise kui spordiala juures Joonis 2. Kõige olulisem ujumise kui spordiala juures Joonisel 2 on näha, et suurem osa (46 %) vastanuist pidas oluliseks füüsilist vormi. See on ka loogiline, sest sportlik kehaehitus on väljapaistev ja käega katsutav. Samuti on oluline ka 7 tervis (37 %), sest sport aitab tugevdada immuunsussüsteemi. Vähem on neid, kes peavad oluliseks tulemusi võistlustel ja trennis (15 %). Kaks protsenti küsitletuist pidas oluliseks ujumist kui mõnusat ajaviidet. 2.2 Ujumise mõjutused tervislikule ja kehalisele arengule Küsitletud on jäänud ujumisega rahule ja selle spordialaga tegelemisel on tulnud ainult positiivseid kommentaare. Ujujad kiitsid ujumise tervistavat toimet kehale ja immuunsussüsteemile
hinnangud, mis on saadud vaadeldes inimeste välimusi, käitumisi ja hoiakuid. Tabel 3. Viibimine rajal üksi või kaaslas(t)ega SUGU ÜKSI KAASLASEGA MITME KAASLASEGA Mees 67 19 4 Naine 33 36 3 Tabel 4. Enim levinud sportlikud tegevused Jaansoni rajal TEGEVUS PROTSENT % Rulluisutamine 59,3 Jalgrattasõit 15,4 Jooksmine 8,0 Kepikõnd 4,3 Kiirkõnd 0,6 Jalutamine 11,8
saj eKr, olümpiaadide igal 2. ja 4. aastal Kus: Nemea org, algul Kleonai, hiljem Argose linn Osavõtjad: ainult dooria rahvad Programm: peamiselt spordivõistlused, hiljem muusikute konkursid Autasu: luuderohupärg 5)Pan- Athena mängud (panatenaiad): Kellele: Athenale Millal: al 6. saj eKr, algselt igal aastal, hiljem nelja aasta tagant Kus: Ateena Osavõtjad: kõik vabad kreeklased Programm: Algasid öise tõrvikutega rongkäiguga, kestsid 9 päeva. Nii muusalised (esimesed 3 päeva) kui ka sportlikud alad. Autasu : õlipuuokstest pärg Pidulike mängude tuntuimad võitjad: 1) Koroibos esimene teadaolev olümpiavõitja (776.a eKr); Milon Krotonist 6kordne maadluse võitja (540. ja 532.-516.a eKr); Leonidas Rhodoselt 4kordne triastese (1 ja 2 stadioni jooksud + kilbijooks) võitja (164.- 152.a eKr); Rooma keiser Tiberius 4hobuserakendite võidusõidu võitja, esimene roomlasest olümpiavõitja (4.a eKr) 2) 3) Platon 2 korda maadluse võitnud 4) 5) Mõned kreekakeelsed nimetused:
TEKSTIÕPETUS Suhtlemine ehk kommunikatsioon põhineb suulisel ja kirjalikul kõnel. Kommunikatsiooni protsess saab toimuda siis, kui on olemas kõneleja või kirjutaja ja kuulaja või lugeja. Sõnumi saatja vastuvõtja ehk retipient. Sõnumi ja tagasiside võivad olla sõnalised või sõnatud, tahtlikud või tahtmatud. Tagasiside võib-olla vahetu (st võib toimuda kohe) või võib toimuda ajaliselt hiljem. Kommunikatsiooni protsess ei ole täiuslik üldjuhul mitte kunagi. Kommunikatsioon ei ole täiuslik, sest enamasti teade muutub teel saatjalt vastuvõtjale. Teate liikumist mõjutavad kaks tegurit : 1. Välised asjaolud (segamine, müra, tegevus väljas); 2. Sisemised tegurid (köha, rääkimine(kuidas räägib)). Lisaks nende kahele tegurile võib kommunikatsioon mõjutada kella aeg või hiline moraalilugemine, võõras koht, hääldus, halb nähtavus, tausta müra jne. Kirjaliku kommunik
Sport kui elustiil Mina( M), intervjueeritav (I): M: Tere päevast! I: Tere ! *naeratab* M: Otsustasin intervjueerida Teid, kuna tean, et te tegelete spordiga. Mis sport see on ja miks see meeldib teile ? I: Ma tegelen iluuisutamisega. See on ilus, kuid väga traumaohtlik sport, aga ikka iga profesionaalne sport on seotud mingil määral traumariskiga. Miks see mulle meeldib? Sellega tegeles minu ema ja vanaema ja võib-olla hakkas see mulle meeldima nende mõjul. Juba lasteaiast saadik käisin uisutamas, aga see mulle koheselt meeldima ei hakanud. M: Mis Teile meeldib selles spordis? Kas oli ka suuri raskusi ? Kuidas Te nendest üle saite ? I: See sport on minu südamelähedane, mulle meeldib jää, tema külm rõhk (...) , seda on väga
Tallinna Kuristiku Gümnaasium NOORED JA VABA AEG Uurimistöö Õpilased: vadim bottom ja joosep paks Klass: 8.r Juhendaja: Eha Keel Kuupäev: 27.03.2010 Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................2 1. PROBLEEM..............................................................................................3 2. KÜSITLUS..........................................................................................4-5 3. DIAGRAMM..........................................................................................6 5. JÄRELDUSED.........................................................................................7 KOKKUVÕTE.................................................................................
Enamik harrastajaid ei soovi kaotada harrastaja staatust ning tippspordi poole ei pürgi. Põhitöö kõrvalt ei jõua harrastajad igapäevaselt talli, raskete klasside sõitmine vajab pikka pühendamist, aega ja raha, kuid sobivate tingimuste korral, õiglase tunnustuse ja ERL toetusega võib loota harrastusspordi pidevale arengule Märksõnad: ratsutamine, harrastussport, treener 3 ABSTRACT Hussar, Grete. The valuation of amateur sport by equestrian experts. Dissertation. Tallinn University, 2013. The purpose of this paper is to research the valuation of amateur sports by equestrian experts. The work will give a overview of amateur sports in Estonia and the opinions and suggestions of equestrian experts. This paper has been a joint effort between the writer and the manager of the equestrian amateur sports Tatjana Kiilo, that’s why the outcome of this paper is very important for the development of amateur sports. A survey
Taolist hariduse varianti kasutavad tänapäeval noored pärast põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist ja enne vastavalt gümnaasiumi või ülikooli sisse astumist. Paljud koolid on avatud nii välismaalasele kui ka taanlastele.Noored veedavad tavaliselt rahvaülikoolis kas pool aastat või terve õppeaasta. Õppimine on tasuline ja statsionaarne, õppimise ajal elatakse kooli territooriumil. Rahvaülikoolides pakutavad ained on väga erinevad: muusika, kunst, keeleõpe, ajalugu, sport, intellektuaalsed kursused nagu religioon, filosoofia. Mõned koolid on spetsialiseerunud valitud ainetele. Akadeemilised nõuded ja eksamid puuduvad. (Täiskasvanute õppimisvõimalused Põhjamaade rahvaülikoolides, 2015) 1.3. Võimalused Taani õppima suundumiseks Internetis leidub palju lehekülgi, mis on abiks noorele, kes plaanib kodumaalt lahkuda. Põhjuseks siis peamiselt parema kvaliteediga haridus, kogemused, keelepraktika, iseseisev
8 9 3 PROJEKTI TUTVUSTUS JA ANALÜÜS Minu sihtrühmaks oli puudest tingitud erivajadusega noored ning ma omakorda kitsendasin teemat. Rohkem huvitaksid mind füüsilise puudega noored. Ma leidsin ühe väga huvitava projekti, mis on nüüdseks juba lõppenud, kuid mille tulemus oli hea ning see oli ka vajalik just nende noorte jaoks. Projekti nimi, mille valisin oli Sport+4All: aktiivne ja kaasav sport kõigile. 2015-2017 aastal osales Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus erivajadusega inimeste sportimisvõimalusi arendavas rahvusvahelises projektis. Selle projekti eesmärk oli ellu viia kaasavaid sporditegevusi erivajadustega inimestele, toetada nende füüsilist aktiivsust ja kujundada rohkem tervisliku eluviisi harjumust. Sportlikud tegevused olid võimalikult palju integreeritud tavakeskkonda (spordiklubi, staadion, park jms) ning tegevused seal
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
positiivset mõju tervisele täiskasvanuna. Kehaline aktiivsus ja spordiga tegelemine lapseeas võivad muutuda regulaarseks täiskasvanuna ja omada pidevat tervistavat mõju. Uuringud on näidanud, et kehaline aktiivsus ja tublidus lapseeas kuuluvad ka täiskasvanute elustiili. Vaatamata kehalise aktiivsuse üldtunnustatusele ja positiivsele mõjule laste kasvamisele ja arengule, on laste aktiivsus sageli väiksem soovitatust. Regulaarne kehaline aktiivsus ja sport mõjutavad otseselt emotsionaalset seisundit lapseeas. Kehaline aktiivsus aitab vähendada stressi, ängistust ja depressiooni, mis on peamised probleemid puberteediperioodil. Osavõtt spordist tõstab enesehinnangut, enesedistsipliini ja kohusetunnet ka vaimsete võimete arendamisel( M. Horro, 2001). Nähes last liikumas, hüppamas või jooksmas, suudame üsna kiiresti anda hinnangu tema võimalikule saamatusele või osavusele. Lapse täpse motoorika hindamine nõuab, aga
Rapla Ühisgümnaasium NOORED JA VABA AEG Uurimistöö Õpilased: Rebekka Mäng, Terje Meister Klass: 8B Juhendaja: Koidula Takk Rapla 2009 MATERJALI TUTVUSTUS Uurimistöö probleemiks on noorte vaba aja kasutamine, sest tihtipeale tekivad järgmised küsimused, millele ei oska päris kindlalt vastata: 1. Kas noortel pole mitte midagi muud teha, kui väljas ringi hulkuda ? 2. Kuidas veedavad meie sõbrad oma vaba aega ? 3. Kas elukoht määrab sinu vaba aja ? 4. Mis on üldse vaba aeg ? 3 SISUKORD SISSEJUHATUS……………………………………………………………….……….2 MATERJALI TUTVUSTUS…………………………………………………….……...3 1. PROBLEEM………………………………………………............……………….……...3 2. KÜSITLUS………
Sissejuhatus Kristina Smigun-Vähi on sündinud 23.veebruaril 1977 Tartus. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Nii ema Rutt kui ka isa Anatoli on mõlemad olnud edukad suustajad. Kristina on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina Smigun-Vähi elab Otepääl ning tema klubiks on Otepää spordiklubi. Lapsepõlv Kristina on tegelenud suusatamisega kogu elu ja hakkas treenima juba lapsepõlves. Seetõttu ei olnud tal palju vaba aega mängimiseks ja sõpradega jalutamiseks. Nagu kõik sportlased, ta pidas reziimi ja tal oli karm distsipliin. Kristina ja tema noorem õde Katrin palju aega veetsid trennimas. Sportlikud saavutused Olümpiamängudel 1994 Lillehammeris: 27. koht 10 km vabastiilis 28. koht 15 km vabastiilis 30. koht 5 km klassikas 1998 Naganos: 46. koht 30 km vabastiilis 2002 Salt Lake Cit
annaabi.ee 
