solvangute ja süüdistusteta. On leitud, et nendel perekondadel, kes suudavad sel moel probleemidega toime tulla, on märksa kõrgem rahulolu tase. 3.Suhtlemine väga sageli võib kuulda inimeste suust, kes on lahku läinud, et nad ei suutnud omavahel enam suhelda. Oskamatus omavahel suhelda on sageli esmaseks põhjuseks, miks perekonnad purunevad. Need, mis parandavad ja aitavad inimestel omavahel suhelda on eespool juba mainitud lähedus, paindlikkus, koos veedetud vaba aeg jne. Samuti on oluline suhtlemise alustala see, et igal pereliikmel peab olema võimalus väljendada oma arvamust, samas loomulikult arvestades sellega, et see arvamus ei tee kellelegi haiget. Nendest peredest pärit lapsed, kus on sellised väärtused, sooritavad vähem kuritegusid, lahutavad harvem ja neil on vähem ka emotsionaalseid probleeme. Kasutatud kirjandus: 1. Aavik, Toivo, 2006, Väärtused annavad suuna www.sekretär.ee 09.01.2006 2
vastavalt vanemate nõudmistele. Kodus peaks igal inimesel olema füüsiline ja vaimne pelgupaik, kus saaks olla, kartmata, et keegi sinna vägisi ,,sisse sõidab".Kodu ei tohi kujuneda hotelliks, kus last teenindatakse temalt midagi vastu nõudmata, ega gestaapoks, kus last üle kuulatakse teda ometi lõpuni ära kuulamata. Ammugi ei tohiks kodu olla kuldpuur, kus last maailma hädade eest varjus hoida püütakse. Kodu on ühiste tegemiste ja mõtlemiste paik, kus kõik pereliikmed teevad pidevat koostööd ainult siis igatsetakse sinna ka aastate pärast tagasi. (Niiberg 2007: 3 ). 1.1. Kodu kolm mõõdet Kodu on eelkõige psühholoogiline fenomen, millel on kolm mõõdet. · Füüsiline. Üksnes füüsilist mõõdet omav kodu on lihtsalt maja või korter, kus käiakse magamas nn ,,peremagala". · Psüühiline ehk hingeline. Psüühilise mõõtme kujundajaks on pereliikmete
Põlvkonadevahelised suhted ja vanamete roll lapse elus. Vanaemad, vanaisad, onud, tädid, isad ja emad, kuuluvad vanema põlvkonna alla. Lapsed, teismelised ja noorukid kuuluvad noore põlvkonna alla. Kui tähtsad aga on põlvkondadevahelised suhted ? Millist rolli mägib meie elus perekond ning kas see on olemas ka lastel, kellel vanemaid pole ? Põlvkondadevahelised suhted on väga tähtsad. Kõik see on juba oluline ajaloolistes teadmistes. Ilma vanaemadeta, vanaisadeta ei teateaks niimõndagi... Põlvkondade oma vaheline läbisaamine pole mitte ainult oluline ajaloolisest vaatepunktist vaid ka lapse arengu juures on väga tähtis, et tal oleks vanavanemad. Juba vanastigi töötasid põllul mitu põlvkonda koos , ikka ühise eesmärgi nimel. Kuid põlvkondade omavahelised suhted on kindlasti ajaga tunduvalt muutunud,võibolla on selle taga inimeste s
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merilin Võikar KESKKOND LAPSE ARENGU MÕJUTAJANA ASENDUSPERES Diplomitöö Juhendaja: Magister Gerta Sooserv Tallinn 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1 LAPSE KASVUKESKKOND......................................................................................... 5 1. 1.1 Kodu........................................................................................................................ 5 2. 1.2 Erinevad asenduspere liigid..................................................................................... 9 3. Eestkoste........................................................................
*teadlikkus, et kohanemine on keeruline protsess, mis nõuab energiat, tahet ja oskusi; *suutlikkus lahendada konflikte - tekkivaid vastuolusid võetakse kui arengu loomu- likku osa,ei püüta neist kõrvale hiilida, vaid lahendatakse need ; *suhtlemisoskus - avatus, oskus väljendada oma vajadusi ja tundeid ning kuulata teist inimest; *positiivne ellusuhtumine; *kohanemisvõime ehk paindlikkus- suudetakse mõnest põhimõttest või seisukohast ühiste eesmärkide nimel loobuda, s.t.olla vahel ka kaotaja. NAISE JA MEHE TRASITSIOONILISED ROLLID Perekonnas on nii naisel kui ka mehel palju erinevaid rolle. Naisel on põhilisteks ema-, abikaasa- ja perenaiseroll, mehel isa-, abikaasa- ja rahateenijaroll. Nende täitmine võib toimuda sujuvalt, harmooniliselt, põhjustamata rollide omavahelist vastuolu. Kuid rollide vahel võib tekkida ka konflikt, kus üks teist segab. Mehel ja naisel on abielludes vastaspoolele oma ootused
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IÄ xxxxxxxx Suhted perekonnas Referaat Juhendaja: xxxxxxxx Mõdriku 2012 Suhted perekonnas, kui sotsiaalses grupis Pere on meie kindlus, ilma selleta oleme me kaitsetud. Perekond toetab oma liikmeid erinevatel eluetappidel, nii headel kui ka halbadel aegadel. Inimene vajab toetust ja tunnustust ning kui ta seda perekonnast ei leia siis on midagi valesti. Perekonnas on igalühel oma roll: ema, isa, lapsed, vanavanemad. Selge on see, et laps ei saa isa rolli ega ema vanaisa rolli üle võtta. Vanemate ülesanne on julgustada, õpetada, toetada ning valmistada ette oma lapsi iseseisvaks eluks. Ning kui elatakse koos vanavanematega, siis nende roll on samuti toetada oma lapsi ja lapselapsi. Tihti tulenevad probleemid perekonna siseselt sellest, et ei suhelda piisavalt.
Koolieeliku maailm on väga võike, seetõttu on iga inimene ja iga asi selles väga tähtis. Kui selles maailmas tehakse suuremaid muudatusi (kolimine, lapsehoiu korraldus) või kaob üks vanem, võib väike laps kogeda neid samme väga heitlikena ning selle tulemusena ärevaks muutuda. Mõned lahkuminekud muudavad kohe lapse elu kõiki aspekte, kuid isegi siis, kui aset leiab vaid paar muudatust, peame oma silmad lahti hoidma emotsionaalsete tagajärgede suhtes, mida lapsed võivad üle elada. Lapsi nende tunnete eest kaitsta ei ole võimalik- isegi, kui seda saaksime, ei tuleks meil seda teha. Elu tõusudest ja mõõnadest üle saamine on viis , kuidas õpime elu endaga toime tulema. Senikaua, kui toetame lapsi ja anname neile teada, et nende tunded, ükskõik, mida nad ka ei kogeks, on normaalsed, saavad nad asjast üle ja tulevad olukorrast välja tugevamate ja kogenenumatena. SOS- Lapsed ei pane oma tundeid sõnadesse- nad väljendavad neid oma teguses. Igas käitumisviisis on
külma ja ükskõikseni Suhted kodus ja väljaspool ei pruugi olla samad (õe-venna vältimine sõprade ees või hoopis tema käitsmine) konliktid peamiselt ruumi (isikliku ruumi) territoriaalsuse teemadel Noorukieas: eraldumine (eraldi koolid või suhtluskonnad) suhete vältime või lihtsalt harvemaks jäänud suhtlus Hilisemas täiskasvanueas õed vennad: puuduvad koos elamise surve ja võistluslikkus taasleidmine-lähimad elusolevad sugulased varasemad lapsepõlve suhtlusmustrid võivad jätkuda õed-vennad kui hooldajad (kohe järgmine pereliikmete järel) Õe-venna suhete kasutegurid: emast eraldumisega toimetuleku õppimine hädasti vaja individuaalsuse saavutamiseks, identiteet areneb mitmekülgsemaks empaatiavõime kasvu võimalus
suhtumise. See on sama, kui näha oma peegelpilti. Tänu lähedusele on õdede-vendade peegeldus oluline. Õiget vanust õe või venna saamiseks ei ole olemas, sest see, mis sobib ühele, ei sobi jälle teisele. Varem oli see tavaline, et lapsed sündisid järjest, kuid nüüd soovitavad eksperdid oodata iga lapse järel mõne aasta, kuid siiski otsustab iga perekond ise, milline vanusevahe neile sobib. Kui õed ja vennad on tihedas reas või nende vahel on suured vahed, siis laps harjub sellega, kuid iga laps areneb ikka erinevalt, seega ei ole õige öelda, mis on õige või vale. Nii on ka lapse saamise puhul. Vanasti arvati, et on normaalne last saada kahekümne aastaselt, kuid nüüd, et hea on last saada kolmekümneselt. See, mis on normiks täna, ei pruugi seda olla viiekümne aasta pärast ning seega on mõistlik igal perel ise otsustada, mis on parim nende pere jaoks.
4.Raskused oma vajaduste ja soovide eest hoolitsemisega täiskasvanu eas 5.Raskused mõõdukuse säilitamisega reaalsuse kogemisel ja väljendamisel 01.10.2017 Õdede-vendade vahelised seotus- arenguline perspektiiv Meie igapäevane mõtlemine õdedest-vendadest: tavaarusaamad, uskumused, stereotüübid Milliseid ütlusi,m vanasõnu vms, tele meenub sõnadega o Õde, õed o Vend, vennad Positiivse või negatiivse kõlaga, taustaga? Isikliku kogemuse suur mõju(rollid peres, kuuldu, nähtu) teadus kipub varju jääma Mõisted Õde-vennad-bioloogiliselt samade vanemate lapsed Perekonnaelu ökoloogia ja eetika Poolõde/vend- üks ühine biloogiline vanem Kasuõde/vend- vanemad pole ühised, lapsendatud vms Mõisted-kultuurilised erinevused Vendlus-vennalik ühtekuuluvustunne, ka vennaskond, sõsarkond
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Lastekodu, Lapsendamine 2011 Sisukord 1. LAPSENDAMINE..................................................................................................3 1.1 Lastekodu kui kasvukeskkonna mõjust lapse psüühilisele arengule............3 1.2 Esimene eluaasta................................................................................................3 1.3 Teine ja kolmas eluaasta...................................................................................4 1.4 koolieelne iga......................................................................................................4 1.5 Suhete orienteeritud koolkond.........................................................................4 1.6 Toimetuleku mõiste............................................................................................5 Mis on lapsendamine?.
7 KOKKUVÕTE Kodus ja sealsetes suhetes tekib põhi lapse enesehinnangule ja minakogemusele, sest igas kodus on oma kasvatuslik keskkond, mille lapsevanemad loovad ning eduka koostöö tagamiseks tuleb lasteaias tunda pere eelistusi, huve, muresid ja traditsioone ning vastavalt selle järgi toimida. Kui õpetaja toetab vanemaid kasvatustöös, siis kasvab ka vanemate enesekindlus. Lasteaed võib seda tugevdada, kui ta teeb koostööd koduga ühiste eesmärkide nimel. Vanemad hindavad kõrgelt seda, mida õpetaja räägib ning mida ja kuidas laps päeval tegi. Vanemad tahavad teada oma lapse kohta võimalikult palju ja eriti oluline on õpetaja suhtumine lapsesse. Samas aitab tihe koostöö peredega õpetajatel lapsi paremini tundma saada. Eelkõige lasteaia pedagoogid peavad otsima mooduseid, et koostöö peredega oleks meeldiv, vahetu ja siiras. Koostööd ei saa kavandada stereotüüpse peremalli järgi, sest iga
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
keskkondlike andmete hindamisest, jätkates struktuuriliste ja funktsionaalsete dimensioonide hindamisega ning tehes lõppjärelduse perekonna stressi ja toimetuleku hindamisega. Friedmani perehindamismudel koosneb 6 põhikategooriast : 1. Identifitseerivad andmed. 2. Arengustaadium ja ajalugu. 3. Keskkondlikud andmed. 4. Perekonna struktuur. 5. Perekonna funktsioonid. 6. Perekonna stress ja toimetulek. Iga kategooria sisaldab arvukalt alakategooriaid. Perehooldusega tegelevad õed peaksid otsustama, millised alakategooriad on eriti olulised (pärast põhilist hindamistüüpi), et neid uurida lähemalt perevisiitide ja otseste kontaktide kaudu. Mitte kõik selle alakategooria valdkonnad ei pruugi vajada hindamist - hindamise sügavus ja ulatus sõltuvad pere eesmärkidest, probleemidest ja ressurssidest, samuti ka perega töötava õe rolliasetusest. IDENTIFITSEERIVAD ANDMED Olulise tähtsusega andmed, mis kirjeldavad vastavat perekonda põhiterminite abil, on ära
keskkondlike andmete hindamisest, jätkates struktuuriliste ja funktsionaalsete dimensioonide hindamisega ning tehes lõppjärelduse perekonna stressi ja toimetuleku hindamisega. Friedmani perehindamismudel koosneb 6 põhikategooriast : 1. Identifitseerivad andmed. 2. Arengustaadium ja ajalugu. 3. Keskkondlikud andmed. 4. Perekonna struktuur. 5. Perekonna funktsioonid. 6. Perekonna stress ja toimetulek. Iga kategooria sisaldab arvukalt alakategooriaid. Perehooldusega tegelevad õed peaksid otsustama, millised alakategooriad on eriti olulised (pärast põhilist hindamistüüpi), et neid uurida lähemalt perevisiitide ja otseste kontaktide kaudu. Mitte kõik selle alakategooria valdkonnad ei pruugi vajada hindamist - hindamise sügavus ja ulatus sõltuvad pere eesmärkidest, probleemidest ja ressurssidest, samuti ka perega töötava õe rolliasetusest. IDENTIFITSEERIVAD ANDMED
PEREKONDLIKUD TRADITSIOONID. Pere on püsiv ühiskonna alustugi, kuid tihtipeale alahinnatakse perekonna rolli ühiskonnas ja laste elus. Perekond on siiski tähtsaim tugi oma liikmetele nii parematel kui halvematel aegadel. Perel peaks olema ühtsustunne. See ei teki aga niisama, vaid selles on kahtlemata oma osa peretraditsioonidel. See on miski, mis eristab üht pere teisest. Mõni pere sööb pühapäevahommikuti pannkooke, mõni pere teeb jalutuskäigu loodusesse, mõni pere suundub kaubanduskeskusesse.Tihtipeale on peredes kujunenud traditsiooniks kokku saada terve perega suurte pühade ajal, jõulude ajal ja jaanipäeval. Pole saladus, et meie keskel on peresid, kus üldse midagi koos ei tehta. Iga liige elab oma elu ja vaatab ise, kuidas hakkama saab. Tuleb kurbusega nentida, et on ka neid peresid, kelle „traditsiooniks“ nädalavahetusel , vahel ka
Põlvkondade vahelised erinevused ja suhted vanematega Me kõik teame, et ühes suguvõsas on alati noorem põlvkond ja vanem põlvkond. Vanaemad, vanaisad, onud, tädid, isad ja emad, kuuluvad selle vanema põlvkonna alla. Meie lapsed ja teismelised, kuulume noore põlvkonna alla. Noorte ja vanade põlvkondade vahel esineb palju suhtlusbarjääre, kuna noortel on kõigest oma arusaam ja vanematel enda arusaam. Ükskõik, mis olukord on, arvab noor, et vanem valetab või ajab mingit ,,kägujaani". Noorem põlvkond arvab tihtipeale, et neil on õigus, kuid alati pole see nii. Enamasti on ikkagi vanemal põlvkonnal õigus. Kuid, millest need rasked erinevused tekivad ja milliseks muutub lapse suhtumine vanematesse? Kuidas me saaks erinevusi ära hoida ja suhtlemise lihtsamaks muuta? Me ju teame, et vanemad inimesed on alati olnud targemad ja elukogenumad, seda on ühel heal päeval ka üks noor, kui ta ise vanemaks ja elukogenumaks saab. Tavaliselt on emadel-isa
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......................................
Vanema roll tänapäeva ühiskonnas Emal ja isal on lapse kasvamisel kahtlemata oluline roll. Iga laps vajab perekonda. On väga erinevaid peresid ja lastekasvatamisviise, kuid enamasti soovivad kõik, et kodu oleks koht, kuhu saab alati meeleldi minna ja kus saaks end tunda hästi ja turvaliselt. Väga tähtis on suhtlemine perekonnaliikmete vahel. Eriti vajalik on lapsele hea läbisaamine ema ja isaga. Vanemad mõjutavad kindlasti kõige rohkem ka lapse tulevikku. Elukogenud vanemad on igapäevaselt eeskujuks oma lapsele. Laps õpib kõike nende pealt. Kui ema ja isa ei saa juba omavahel suhtlemisega hakkama, siis ei saa rohkemat oodata ka lastelt. Lapsed jäljendavad neid ning arvatavasti kohtlevad tulevikus oma lähedasi sama moodi. Tänapäeval on palju selliseid perekondi, kus vanematel pole aega oma laste jaoks. Ema ja isa on liiga hõivatud oma karjääriga ning ei pööra oma lastele üldse tähelepanu. Tegelikult on igal la
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Üldehitus PEREKONNA SEADUSED Juhendaja: õpetaja 2008 Ühiskonna edukaks toimimiseks on oluline, et kõik ühiskonna liikmed panustavad sellesse. On teada tuntud tõde, et kett on just nii tugev kui tugev on tema kõige nõrgem lüli. Kui võrrelda ühiskonda ketiga siis keti lülina võime vaadata perekonda. Perekonna edukaks toimimiseks ja kooseluks on oluline, et kõik pereliikmed panustavad ühisesse ellu. Traditsioonilistes ühiskondades peetakse tavapäraseks perekonda, mille moodustavad ema, isa ja lapsed, varasematel aegadel lisaks nendega koos elavad vanavanemad. Lapse arengu seisukohalt on väga oluline perekonna, nii ema kui isa olemasolu. Perekond on esimene kollektiiv, kus laps veedab oma esimesed, isiksusliku arengu aluseks olevad kõige vastuvõtlikumad aastad. Pere kus on olemas mõlemad vanemad ema ja isa tuleb paremini toime ka kasvatusüle
"Ühe perekonna lugu" Perekond kui selline tähendab minu jaoks palju. Minu jaoks tähendab see näiteks lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi,eesmärke resursseja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Perekond saab alguse kahest inimesest,kes on valmis looma oma pere,ehk siis oma kodu,oma vara,lapsed.Kindlasti võiks perekonna juurde kuuluda abielu ja miks ka mitte koduloomad. Perekond ei lõpe kunagi see läheb ikka edasi. See võib lõppeda ainult siis minu jaoks kui olen surnud kuid,minu lapsed kasvavad suuremaks ja vanemaks ning neil on aeg siis oma perekonda luua,ning nende lapsed loovad jällegi uue perekonna.Inimesed küll surevad,aga sünnivad ka uued,kes on hiljem valmis oma perekonda looma. Mina ise ei teagi kust täpselt sai meie perekond alguse,kuid tean seda,et meie suguvõsa on väga suur ja lai. Inimesed elavad erinevates Eesti paikades,palju on neid inimesi keda ma
Traditsioonid peres Traditsioon ehk komme või tava on inimeste vahel toimiv suuliselt või eeskuju kaudu ajalooliste tavade edasi andmine. Traditsiooni kujunemiseks on vaja sündmuste või elukommete kordumist. Traditsioone seostatakse kõige rohkem religiooni ja kirikuga. Paljud kiriku tähtpäevad on kujunenud traditsioonideks mida tähistavad ka need inimesed kes kirikus ei käi, näiteks jõulud. Traditsioonid aitavad perel lähedasemaks saada, üksteise elust rohkem teada saada ja lihtsalt pere seltsis rohkem aega veeta. Üks väga lihtne ja minu arust vajalik traditsioon on ühiselt pere seltsis õhtust süüa, nii tekib ühtekuuluvus tunne ja pere nii õelda ,,ei vaju laiali", aga kahjuks see traditsioon hakkab ühise aja puudumise tõttu aina haruldasemaks muutuma. Traditsioonidega on tavaliselt nii et need kanduvad vanematelt lastele, mida sinu lapsepõlves on tehtud seda tahaks teha enda lastelegi. Lastega peredes on traditsioonidel väga o
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Piret Kala PEREKONNA TÄHTSUS LAPSE KASVUKESKKONNAS Essee Õpperühm: TPALB-1KÕ Tallinn 2015 Üldjuhul vaadeldakse arengukeskkonnana perekonda, kaaslaste rühma ning elukeskkonda. Lapse esmaseks ja samas ka kõige mõjuvõimsamaks ning spetsiifilisemaks arengukeskkonnaks ja –faktoriks on kahtlemata perekond. Eakaaslaste ja muu koduväliste arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. (Krull 2000) Alates keskajast on lapse kasvukeskkond muutunud järjest turvalisemaks ja sõbralikumaks. Läbi järgnevate sajandite kasvatati lapsi küll karmilt ja neist püüti vormida korralikke inimesi, aga neile sai järjest enam osaks ka siirast hellust. Aga alles 1900ndatel aastatel seati kasvatusele eesmärke, mis toetasid lapse oma isiksuse arengut. Tänapäeval näeme last juba väärika indiviidina. Ühiskonna roll
Perekond eile, täna, homme. Essee Nagu me teame, on meil kõigil oma pere. See võib olla nii suur kui väike. Perekond on inimese elus kõige tähtsam, see mõjutab olulisel määral inimese elukeskkonda, õpetab kohustusi ja ka õigusi ning annab tugeva lükke inimese tuleviku suunas. Juba ajaloost võime saada infot perekonna moodustumise kohta, kui mees hankis oma lähedastele toitu ning ka kaitses neid. Vanaajaga võrreldes on toimunud perekonnaelus palju muutusi. Samas pole tänapäeval palju infot muistse pere kohta, aga võime oletada, et tänapäeva perekonnad on siiski erinevad võrreldes vana aja perega. Perekond arenes välja juba väga kaugel minevikus, kui mees ja naine elasid koos suures rühmas, kasvatati lapsi ning püüti teineteist kaitsta ja toita. Vanaajal kujunesid välja pikemaajalised paarisuhted. Erinevates maades on perekonnad olnud aegade jooksul väga erinevad. Näiteks on olnud rohkelt
Juhendaja: Koostaja: Teema: Pereplaneering Perekonnaõpetus on aine, mida õpime koolis, kuid samas puutume me sellega kokku kogu aeg igapäevaeludes. Perekonnaõpetus lahkab paljusid sotsiaalseid teemasid näiteks lapse sünd ja areng, raha ja selle tähtsus suhetes, mehed ja naised, jne. Kõik eelnimetatud terminid mängivad rolli aga ka ühes teatud seltskonnas- perekonnas. Enne kui üldse hakkab üks pere toimima, toimub pereplaneering. See on see, et kaks inimest, kes on üksteist leidnud ja tahavad edaspidist elu koos veeta, hakkavad mõtlema sellele, kuidas endi elu paremaks muuta. Hakatakse planeerima ühist kodu, ühiseid asju ja ka lapsi. Kõige suurema riskiga ja kõige tähtsam planeering ongi laps. Ettevalmistused tema sünniks on suured. Esmalt mõeldakse majanduslikule olukorrale. Lapse peale kulub palju raha, ta on uues keskkonnas ja vajab erilisi asju, et reaalses elus hakkama saada. Samuti vajab uus pereliige palju aega ja pühendumist. Planeeritud l
Autonoomne kooselu vorm. Sõltumatu majanduslikus ja emotsionaalses mõttes. · suur- e. laiendatud perekond- laiem sotsiaalne kooseluvorm, kus perekonna moodustab suurem vere- või võimusugulusgrupp: · liitperekond- perekond muutub suureks selletõttu, et perekonna moodustavad ühe sugulustiimi mitu generatsiooni. Erinevad generatsioonid jäävad ühte perekonda. Vanavanemad, lapsed, õed, vennad ja nende lasped ja mehed ja naised. · polügaamne perekond polüandria- ühel mehel võib olla mitu naist ja ühel naisel võib olla mitu meest. Miks? Kedagi on ühiskonnas puudu. · nn. Majapidamisperekond- tekib võimusuguluse alusel. Teenijad, aednikud vms kes teenivad elatist selle perekonna juures. Ajalooliselt orjad, käsitööliste perekonnad. Kaasaegne perekond võrreldes ajaloolisega: · laiendatud perekonna asendumine tuumikperekonnaga
ootused purunevad hetkega, nad võivad endast välja minna, olla šokis. Muidugi reaktsioon on igaühel erinev ja see pole üldse midagi ebatavalist, niisuguses seisundis. Puue võib olla pärilik, tekkida sünnituse käigus lapse aju hapnikupuuduse tagajärjel või pärast sünnitust, varases eas, põhjuseks võib olla ka mõni raske haigus või hoopis õnnetuse tagajärg. Kuid siiski on puudega laps kõigepealt laps, kõigi lapse vajadustega. Lapse kõrval on ka tema perekond: ema, isa, õed, vennad ja lähisugulased. Kõik soovivad, et lapsest saaks tubli ja hakkaja inimene, kes igapäevaeluga iseseisvalt toime tuleks. Kuid siiski on lapse kasvatamine ja tema arendamine eelkõige vanemate kohustus, sest lasteaed ja kool on kodu täienduseks. See on hea kui lapse ja perekonnaga puutuvad kokku palju erinevaid inimesi, kes püüavad perel ja lapsel aidata igapäevaeluga toime tulla. Selleks on erialaspetsialistid ning see aga ei tähenda, et vanemate vastutus lapse eest väheneb
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Sageli juhtub siis, ui mõnel pereliikmel avaldub tugev negatiivne märgistus (alkoholism, psüühikahäired), püütakse ise toime tulla, saladust varjata. Mõne pereliikme surma puhul võib ülejäänud perekond sulguda (kaitseline käitumine, püüd säilitada „fassaadi”). Suletus süvendab probleemi, mida võiks teiste abil korrigeerida. Äärmuslikke juhtumeid esineb harva, kuid esineb siiski, enamasti kalduvad piirid mingi vormi poole. 2. Paindlikkus ehk muutuvus ajas või situatsioonis. Kogu aeg ei saa perekonnas olla ühesugused komm. reeglid, paratamatult on ajas muutuvad. Piirid on Muutlikud – ajas või situatsioonis muutuvad, eri situatsioonides on erinevad piirid Muutumatud – ajas ei muutu mitte kunagi, alati kehtivad ühesugused (ükskõik, missugune aeg, olukord, arengujärk, piirid on alati üht tüüpi läbilaskvusega)
kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnas
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev grupp, mille liikmeid seo
Perekonnapetus 29.09.2017 Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond - Elukohaks koopad, onnid - Korilus, küttimine, kalapüük - Laste ühine kasvatamine - Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine - Müüdid, rituaalid, sümbolid - Ohverdamine - Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1.saj e.Kr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused - Perekonna monogaamne - Abielu vimalik lahutada(mehel lihtsam) - Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus - Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed - Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest - Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega - Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi (eelkõige poegi sünnitada ja nad üles kasvatada) Egiptus u 4.saj. e.Kr.-1.saj. - Nii vanemate sõlm
Perekonnapetus 29.09.2017 Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond - Elukohaks koopad, onnid - Korilus, küttimine, kalapüük - Laste ühine kasvatamine - Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine - Müüdid, rituaalid, sümbolid - Ohverdamine - Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1.saj e.Kr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused - Perekonna monogaamne - Abielu vimalik lahutada(mehel lihtsam) - Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus - Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed - Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest - Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega - Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi (eelkõige poegi sünnitada ja nad üles kasvatada) Egiptus u 4.saj. e.Kr.-1.saj. - Nii vanemate sõlm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
